08-04-2011, 13:29
Inkade riigi vana pealinn Cuzco on praegu iga Peruud
külastava turisti suurim külgetõmbemagnet. See linn
paikneb 3500 meetri kõrgusel avaras, mägedest ümbritsetud
orus. Mitte keegi ei oska arvata, kust õnnestuks Cuzco
päritolu otsima hakata. Klassikaline arheoloogia kõneleb
mingist "Legendaarsest algusest" ja asetab selle hämmastavalt
hilisesse aega, nimelt 13. Kristuse-järgsesse aastasajasse.
http://tinyurl.com/5w9a58t
Kindel on, et 15. sajandil, nimelt inka Pachacuteci valitsemise
ajal pidi 200 000 kuni 300 000 elanikuga Cuzco
olema juba riigi keskus.
Linna kohal põhja pool asub kunagine vägev Sacsahuamani
linnus. Selle monumentaalse ehitise megaliitmüüride
ümber on punutud loendamatuid mõtteid ja teooriaid.
Päevast päeva veavad tossavad autobussid ja heitgaasipilvi
pahvivad taksod sadu turiste Sacsahuamani müüride esisele
suurele väljakule. Vägev siksakiline vall on 540 meetrit
pikk ja küünitab oma kolme ülestikuse terrassiga 18 meetrise kõrguseni. Yukay paekivist ja mustast andesiidist
imetäpselt väljalõigatud plokkide mass ulatub 360 tonnini.
Suurim nendest on mõõta tervelt 9 x 5 x 4 meetrit.
Loomulikult omistatakse kõige selle ehitamise au inkadele,
sest siinsete paljunurkse konfiguratsiooniga kivimürakate
täpne üksteisega sobitamine vastab just tolle rahva
ehitiste tüüpilisele konstrueerimisviisile. Siiski oletavad
õpetlased, et sel kindlusel on vanust palju aastatuhandeid.
Mitte keegi ei suuda enam mõistatada, millise välisvaenlase
eest pidid need inimesed ennast nii vägeva kivise varjega kaitsma.
Nad olid ometi omas riigis piiramatud valitsejad.
Lisaks ei sobi terrassidest koosnev moodustis ei sealsesse
maastikku ega ka niisugusesse, peaaegu 4000-meetrisesse
kõrgusesse. Mida või keda taheti sellega kaitsta?
Inkad ise arvestavad oma dünastiat alates esiisa Manco
Cipacist, kes olevat Päikesejumala pojana rajanud selle
riigi. Manco Capaci kasutada olid tähelepandavad teadmised,
sest ta tegutses koolmeistrina, õpetades Andide harimatuid
elanikke taimi kasvatama, niisutuskanaleid ehitama
ja templeid püstitama. Võib-olla on ka Sacsahuamani arusaamatu
müüritise puhul tegemist tollesama esiisa Manco
Capaci jumalike teadmiste jälgedega?
Ammu enne legendaarset Manco Capacit ja inkade riigi
eeldatavat algust eksisteeris Cuzco kandis mingisse mõistatuslikku
ja arusaamatusse kultuuri kuulunud megaliitlinn.
Selle ehitajad käisid kivimassiividega ümber niisama
mängeldes nagu meie lapsed näiteks "Lego" klotsidega.
Kui inkade valitseja Pachacutec (1438-1471) Cuzco
uuesti üles ehitas, laskis ta oma templid ja paleed püstitada
loomisjumal Viracocha rajatud igivana linna megaliitidele.
Algselt olevat seda kutsutud Acamamaks. Tõepoolest
on arheoloogilistel väljakaevamistel Cuzco alt leitud
3800 aasta vanuseid luid ja 195 0. aasta laastav maavärin
tõi esile veel kaks senitundmatut megaliittemplit.
Üks nendest, mis oli ehitatud lihvitud rohelisest dioriidist,
asub kõigest kaheksakümne meetri kaugusel Cuzco peaväljakust.
Sellelesamale maavärinale võlgneme tänu, et inkade
kunagine pühapaik Quorikancha, mis seisis täpselt praeguse
Santo Domingo kloostri all, tuli üldse nähtavale. Hispaania
vanad kroonikud on teavitanud, et selles pühamus
olevat kuldsetel troonidel istunud valitsejate muumiad, kõik ruumid olnud kulla ja hõbedaga tapetseeritud ning
Tähtede templis säranud laest vägev kuldne päike koos
paljude tähekogudega.
Inkad olid teadlikud aastatuhandeid vana superlinna
salapäraste megaliitsäilmete olemasolust Cuzco juures, sest
nad ei ehitanud mitte ainult selle varemetele, vaid kasutasid
neidsamu iidvanu rajatisi vajaduse tekkimisel ka teatavatel
konkreetsetel eesmärkidel. Kui hispaania konkistadoorid
kõike ettejuhtuvat riisudes, röövides ja vastuastujaid
mõrvates oma leebust ja rahu kuulutavat kristlikku usundit
importisid, sattus nende kätte tohututes kogustes väärismetalli
ja kalliskive. Ometi hajus peatselt suur osa kunstiaaretest,
mida vallutajad olid küll kord juba näinud, täiesti
salapärasel viisil - nimelt tsinkanadesse, megaliitide ajastust
jäänud maa-alustesse labürintidesse.
Tsinkanad on inkade riigist aastatuhandeid vanemad.
Need on kaljudest kunstipäraselt väljaraiutud põikkaevused
ja tunnelid, mis ristuvad, käänduvad, kõverduvad ja
hargnevad üksteise pealt või kohalt kõikvõimalikesse suundadesse.
Ainult teadjad söandavad Cuzco alla peidetud käikudes
tungida kaugemale, kui küünitab päevavalgus.
Kogu see vägev labürint on vahetus seoses maa peal
asuvate mõistatustega. Tasandatud platool Sacsahuamani
siksakmüüritise kohal seisab kolmest kontsentrilisest kivisõõrist
moodustis Muyuc Marca, mida nüüd esitletakse
kergeusklikele turistidele kui "inkade kalendrit".
Vaade Muyuc Marcale on imposantne ja see meenutab õigust
öelda kella numbrilauda. Need kolm sõõri on justkui kodaratega
jaotatud ühtlasteks sektoriteks. Veel praegugi saab
seal näha andesiidist väljaraiutud veejuhtmeid, samuti
laitmatult lihvitud monoliitplokke, mis kunagi olid moodustanud
vägeva tunneli vundamendi.
Allikas: E.V. Däniken "Tulnukate jäljed"
külastava turisti suurim külgetõmbemagnet. See linn
paikneb 3500 meetri kõrgusel avaras, mägedest ümbritsetud
orus. Mitte keegi ei oska arvata, kust õnnestuks Cuzco
päritolu otsima hakata. Klassikaline arheoloogia kõneleb
mingist "Legendaarsest algusest" ja asetab selle hämmastavalt
hilisesse aega, nimelt 13. Kristuse-järgsesse aastasajasse.
http://tinyurl.com/5w9a58t
Kindel on, et 15. sajandil, nimelt inka Pachacuteci valitsemise
ajal pidi 200 000 kuni 300 000 elanikuga Cuzco
olema juba riigi keskus.
Linna kohal põhja pool asub kunagine vägev Sacsahuamani
linnus. Selle monumentaalse ehitise megaliitmüüride
ümber on punutud loendamatuid mõtteid ja teooriaid.
Päevast päeva veavad tossavad autobussid ja heitgaasipilvi
pahvivad taksod sadu turiste Sacsahuamani müüride esisele
suurele väljakule. Vägev siksakiline vall on 540 meetrit
pikk ja küünitab oma kolme ülestikuse terrassiga 18 meetrise kõrguseni. Yukay paekivist ja mustast andesiidist
imetäpselt väljalõigatud plokkide mass ulatub 360 tonnini.
Suurim nendest on mõõta tervelt 9 x 5 x 4 meetrit.
Loomulikult omistatakse kõige selle ehitamise au inkadele,
sest siinsete paljunurkse konfiguratsiooniga kivimürakate
täpne üksteisega sobitamine vastab just tolle rahva
ehitiste tüüpilisele konstrueerimisviisile. Siiski oletavad
õpetlased, et sel kindlusel on vanust palju aastatuhandeid.
Mitte keegi ei suuda enam mõistatada, millise välisvaenlase
eest pidid need inimesed ennast nii vägeva kivise varjega kaitsma.
Nad olid ometi omas riigis piiramatud valitsejad.
Lisaks ei sobi terrassidest koosnev moodustis ei sealsesse
maastikku ega ka niisugusesse, peaaegu 4000-meetrisesse
kõrgusesse. Mida või keda taheti sellega kaitsta?
Inkad ise arvestavad oma dünastiat alates esiisa Manco
Cipacist, kes olevat Päikesejumala pojana rajanud selle
riigi. Manco Capaci kasutada olid tähelepandavad teadmised,
sest ta tegutses koolmeistrina, õpetades Andide harimatuid
elanikke taimi kasvatama, niisutuskanaleid ehitama
ja templeid püstitama. Võib-olla on ka Sacsahuamani arusaamatu
müüritise puhul tegemist tollesama esiisa Manco
Capaci jumalike teadmiste jälgedega?
Ammu enne legendaarset Manco Capacit ja inkade riigi
eeldatavat algust eksisteeris Cuzco kandis mingisse mõistatuslikku
ja arusaamatusse kultuuri kuulunud megaliitlinn.
Selle ehitajad käisid kivimassiividega ümber niisama
mängeldes nagu meie lapsed näiteks "Lego" klotsidega.
Kui inkade valitseja Pachacutec (1438-1471) Cuzco
uuesti üles ehitas, laskis ta oma templid ja paleed püstitada
loomisjumal Viracocha rajatud igivana linna megaliitidele.
Algselt olevat seda kutsutud Acamamaks. Tõepoolest
on arheoloogilistel väljakaevamistel Cuzco alt leitud
3800 aasta vanuseid luid ja 195 0. aasta laastav maavärin
tõi esile veel kaks senitundmatut megaliittemplit.
Üks nendest, mis oli ehitatud lihvitud rohelisest dioriidist,
asub kõigest kaheksakümne meetri kaugusel Cuzco peaväljakust.
Sellelesamale maavärinale võlgneme tänu, et inkade
kunagine pühapaik Quorikancha, mis seisis täpselt praeguse
Santo Domingo kloostri all, tuli üldse nähtavale. Hispaania
vanad kroonikud on teavitanud, et selles pühamus
olevat kuldsetel troonidel istunud valitsejate muumiad, kõik ruumid olnud kulla ja hõbedaga tapetseeritud ning
Tähtede templis säranud laest vägev kuldne päike koos
paljude tähekogudega.
Inkad olid teadlikud aastatuhandeid vana superlinna
salapäraste megaliitsäilmete olemasolust Cuzco juures, sest
nad ei ehitanud mitte ainult selle varemetele, vaid kasutasid
neidsamu iidvanu rajatisi vajaduse tekkimisel ka teatavatel
konkreetsetel eesmärkidel. Kui hispaania konkistadoorid
kõike ettejuhtuvat riisudes, röövides ja vastuastujaid
mõrvates oma leebust ja rahu kuulutavat kristlikku usundit
importisid, sattus nende kätte tohututes kogustes väärismetalli
ja kalliskive. Ometi hajus peatselt suur osa kunstiaaretest,
mida vallutajad olid küll kord juba näinud, täiesti
salapärasel viisil - nimelt tsinkanadesse, megaliitide ajastust
jäänud maa-alustesse labürintidesse.
Tsinkanad on inkade riigist aastatuhandeid vanemad.
Need on kaljudest kunstipäraselt väljaraiutud põikkaevused
ja tunnelid, mis ristuvad, käänduvad, kõverduvad ja
hargnevad üksteise pealt või kohalt kõikvõimalikesse suundadesse.
Ainult teadjad söandavad Cuzco alla peidetud käikudes
tungida kaugemale, kui küünitab päevavalgus.
Kogu see vägev labürint on vahetus seoses maa peal
asuvate mõistatustega. Tasandatud platool Sacsahuamani
siksakmüüritise kohal seisab kolmest kontsentrilisest kivisõõrist
moodustis Muyuc Marca, mida nüüd esitletakse
kergeusklikele turistidele kui "inkade kalendrit".
Vaade Muyuc Marcale on imposantne ja see meenutab õigust
öelda kella numbrilauda. Need kolm sõõri on justkui kodaratega
jaotatud ühtlasteks sektoriteks. Veel praegugi saab
seal näha andesiidist väljaraiutud veejuhtmeid, samuti
laitmatult lihvitud monoliitplokke, mis kunagi olid moodustanud
vägeva tunneli vundamendi.
Allikas: E.V. Däniken "Tulnukate jäljed"