[vasamasa]

Katkend Pushkini teosest "Tsaar Saltaan" , para ja skeptikute vastasseisust

Kas mõnd imet keegi silmas?"
Kostavad nad sedamaid:
"Maad kõik läbi käidud said,
head ja halba hakkab silma,
imet näeb kesk suurt maailma:
kerkib merest saar ja seal
linn on kõrge kalda peal.
Lugu näeb, mis ebamaine:
mühab, tulvab merelaine,
kalda poole otsib teed,
uhab randa, taandub samas -
soomussärgid sätendamas,
väljub vahutavast veest
nelikümmend vägimeest
vapper igaüks ja kena,
näides noorte hiidudena,
vana soldat-kroonumees
Tšernomor käib nende ees.
Kahekaupa paigal tammub
rivi ja siis marsisammul
linna läheb, mida nad
vaenlase eest kaitsevad, -
pole ilmas võrdset neile
ustavaile valvureile ...
Ja sind tervitab Gvidon,
kes seal vürstitroonil on."
Meeldis tsaarile see ime.
"Vürstisaart, mis imeline,
külastan niipea kui saan,"
lubas neile tsaar Saltaan.
Õeksed lämbumas on vihha,
aga ämm - too Baabarihha,
muhatab ning räägib nii:
"Eksi meid see jutt ei vii!
Tuleb merest vägi mingi
ja seal kuskil hulgub ringi!
On seal tõtt või valet koos,
imet ma ei näe ses loos.