Rämpstoit mõjub laastavalt laste IQ-le

Täna Fortes uudis sellest, kuidas rämpstoit mõjutab laste IQ-d

http://forte.delfi.ee/news/teadus/toesta...d=40104200

Närvi ajasid inimesed, kes endiselt leierdavad teema - kui ma söön burgeri komponente eraldi, siis on tervislik ja kui söön koos siis on äkki rämps bla bla bla... Kirjutasin nii sinna kui ka siia vastuseks:

Te ikka saate aru, et rämpstoit on rämpstoit just seetõttu, et teda on kui rämpsu VALMISTATUD! Söö kodus koos neid kotlette ja saiu palju tahad, ent kodus valmistatud roog ei ole võrreldav kiirtoidu kohas valmistatavaga.

Esiteks - hamburgeri kotlett ei ole kotlett, vaid enamjaolt siiski pihv ja pihvil ei ole lihaga mitte miskit pistmist. Pihvis on 40%-50% lihamassi (tõlge: mehaaniliselt purustatud kondid koos nende liharäbalatega, mis on liha eemaldamisel veel kontide külge jäänud), tärklist, porgandit, soja (meie importsoja on 98% ulatuses GMO, geneetilise muundamise kohta aga pikemaajalised uuringud puuduvad, Vene teadlased on aga näiteks hamstritel täheldanud kolme põlvkonna üleseid geenmutatsioone), kõige viimaseks aga on pihv rikastatud naatriumvesinikglutamaadiga (jätame hetkeks Hiina köögi sündroomi kõrvale ja ütleme lihtsalt, et tegemist on maitsetugevdaja ja sõltuvustekitajaga, mille ülesandeks on sitast saia teha)

Teiseks - hamburgeri kaste on taaskord kõike muud kui viisakas kaste. Ketšup ja majonees segatult, nagu kodus tehakse, sisaldab samuti juba läbi ketšupi kõiksugu erinevaid E aineid. Kui võtta arvesse ka võimalikult madalad tootmis- ja ainekulud, siis on usutavasti tegemist võimalikult odava lögaga, milles ka erinevad magusained sees (aspartaam - http://bit.ly/aspartaam)

Kolmandaks - saiake, mille vahele kogu see jama topitakse. Üldse võiks laste puhul veidi piirata nisutoodete kasutamist, nisu sellisel kujul nagu meil müüakse, ei sisalda peale pikka töötlemisprotsessi enam mitte mingeid kasulikke komponente või toitaineid - nagu sojagi, on ka nisu lihtsalt tühipaljas massiaine, tühja massi tekitaja. Sa võid ju saia pugida ja ka täiskõhutunne tekib, ent organism sealt miskit vajalikku enesele ei saa.

Friikartulid - kartul nagu kartul ikka, ent läbi immutatud toiduõliga, mis on üks kahest - ta kas on rafineeritud (kuumtöödeldud, seega ilma kasulike toitaineteta, enamasti GM rapsist) või rafineerimata (külmtöödeldud, seega on kasulikud ained säilunud, ent fritüürimisel eraldub suures koguses transrasvhappeid, mis oksüdeeruvad ja mõjuvad seedimisele väga halvasti).

Seega kogu loo põhipoint ongi see, et kui teha burgerit kodus, on meil võimalus VALIDA komponente ja teha burgerist kasvõi maailma kõige tervislikum suutäis, ent kiirsöögikohast ostes peab tahes-tahtmata arvestama, et sealt saadav on kõike muud kui tervislik. ERITI lastele.

(11-02-2011 07:00 )Celtic Kirjutas:  Te ikka saate aru, et rämpstoit on rämpstoit just seetõttu, et teda on kui rämpsu VALMISTATUD! Söö kodus koos neid kotlette ja saiu palju tahad, ent kodus valmistatud roog ei ole võrreldav kiirtoidu kohas valmistatavaga.

Esiteks - hamburgeri kotlett ei ole kotlett ....

Lugesin ja ja ei leidnud midagi uut endale aga iseenesest tõsine ja kurb uudis ning täiesti vajalik ka meie rahvale siin üle lugemiseks - enim aga kurvastab inimeste ükskõiksus kes sellist saasta endale rõõmuga sisse ajavad. Lisaks veel seda, et ta pole mitte ainutl valistatud kui rämps aga ka sisaldab rõhuvas enamuses rämpsu ning muud on pigem "toidulaadne toode". Lisaks veel seda, et ka kotlett ei ole enam ammu seotud lihaga ja ei ole palju parem kui see sinu poolt kirjeldatud pihv. Kuna endal koka taust siis võin ütelda, et liha on juba ammu sellistes toodetes kõrvalprodukt.

Mäletan veel aegu 90ndate alguse poole kui sai patrull autoga käia Nõmme tee "Staabis" ja NÄGID, kuidas seal kokk lasi LIHA läbi masina, et teha "burgeri" pihve. Ka salat tuli otse kuskilt tootjalt ning hapukoor kastmele mingist Harjumaa meiereist. Ehk siis "kähkuka" kohas oli pea täiesti adekvaatne toit.

No aga põhimõtteliselt valitseb olukord, kus pea kõik söödavad asjad võiks rämpstoidu alla liigitada, kui võtta arvesse, milliseid säilitus-, värvi-, lõhna- ja muid aineid neisse pannakse. Mu mahepõllundusega tegelev kolleeg ütleb, et ainus toit, mille puhul tead, et seal pole "jama" sees, on kodus aiamaal kasvatatav. Ehk siis osaled ise kogu protsessi juures - ei väeta üle (kasutad looduslikku ehk siis nt otse laudast), kastad kaevuveega jne. Väidetavalt on ka paljud taludes kasvanud juurikatest n-ö rikutud, sest pinnas on paljudes kohtades igasugu ainetest läbi imbunud. Seda eriti tihedama asustusega piirkondades.

Pluss, meil siin foorumis ennegi juttu olnud sest moodsast öko-maaniast. Nende toodetega peab samuti ettevaatlik olema, sest seda sildistamist kiputakse liiga kergekäeliselt toodetele lisama.

Üldiselt on nii, et rämpstoit ei tee meile otseselt midagi, kui teda harva tarbime. Kahjudest saab rääkida siis, kui ikka päevast päeva burkse, viinereid jm jama näost sisse aetakse. See on sarnane efekt dieedipidamisega (loe: toitumise jälgimisega) - kui üldiselt sööd normaalselt, kuid lubad endale sünnipäeval või koosistumisel tordi- või keeksilõigu, ei tekita see vaevusi, sest organism saab toidu lõhustamisega hakkama.

See on see reedel, et kõike mõõdukalt, mitte ühe korraga ja suurtes kogustes. Pealegi on organismid erinevad - ühe võib kokajoomine lolliks teha, samas kui teise puhul ei mõika midagi.

(11-02-2011 10:49 )InDemand Kirjutas:  No aga põhimõtteliselt valitseb olukord, kus pea kõik söödavad asjad võiks rämpstoidu alla
liigitada, kui võtta arvesse, milliseid säilitus-, värvi-, lõhna- ja muid aineid neisse pannakse.

Tere tulemast!

(11-02-2011 10:49 )InDemand Kirjutas:  Mu mahepõllundusega tegelev kolleeg ütleb, et ainus toit, mille puhul tead, et seal pole "jama" sees, on
kodus aiamaal kasvatatav. Ehk siis osaled ise kogu protsessi juures - ei väeta üle (kasutad looduslikku
ehk siis nt otse laudast), kastad kaevuveega jne. Väidetavalt on ka paljud taludes kasvanud juurikatest
n-ö rikutud, sest pinnas on paljudes kohtades igasugu ainetest läbi imbunud. Seda eriti tihedama asustusega
piirkondades.

Pluss, meil siin foorumis ennegi juttu olnud sest moodsast öko-maaniast.
Nende toodetega peab samuti ettevaatlik olema, sest seda sildistamist kiputakse liiga kergekäeliselt toodetele lisama.

Üldiselt on nii, et rämpstoit ei tee meile otseselt midagi, kui teda harva tarbime. Kahjudest saab rääkida siis,
kui ikka päevast päeva burkse, viinereid jm jama näost sisse aetakse. See on sarnane efekt dieedipidamisega
(loe: toitumise jälgimisega) - kui üldiselt sööd normaalselt, kuid lubad endale sünnipäeval või koosistumisel
tordi- või keeksilõigu, ei tekita see vaevusi, sest organism saab toidu lõhustamisega hakkama.

See on see reedel, et kõike mõõdukalt, mitte ühe korraga ja suurtes kogustes. Pealegi on organismid erinevad
- ühe võib kokajoomine lolliks teha, samas kui teise puhul ei mõika midagi.

Vabandust - ei saanud naljatamata jätta - aga ülejäänud ajal, so. laupäevast reedeni?

Rämpstoit ei ole rämpstoit mitte sellepärast, et ta on tehtud väheväärtuslikust kraamist,
vaid seepärast, et see väheväärtuslik kraam on lihtsalt täiteaineks kahjulikule keemiale.
Umbes-täpselt sama funktsioon kui kriidil tablettides (või mida neis tänapäeval täiteks
kasutatakse?). Seega on rämpstoit selgemalt öeldes kontsentreeritud spetsiaalkeemia
ehk nö. hüdropoonika inimestele.

Päristoit on see, mis ei ole tehases-vabrikus igakülgselt reguleeritud, vaid on läbinud
traditsioonilise valmistamise etapid. Päristoitu ei ole spetsiaalkeemiaga paksendatud ega
vedeldatud, ei ole tal tehishapetega happesust reguleeritud jne jne. Sink on sink ehk
suitsutatud liha ja mitte mingi spetsiaalkeemiaga maitsestatud ning värvitud kondijahu.

Toiduainete nimeline sööt on siis midagi rämpstoidu ja päristoidu vahepealset. Ta sisaldab
päristoiduaineid määral, mis tunduvalt vähendab spetsiaalkeemia mõjusid, seega ilmnevad
igasugu tervisejamad tunduvalt hiljem ja mitte nii üheselt (kaootilisemalt) kui sulaselge
rämpstoidu korral. Raskem on ka mingeid kahjulikke seoseid avastada, midagi tõestada.

Aga just siin ongi kõige tõsisem probleem - kui sulle söödetav kraam on igatepidi paigast
ära loksutatud, siis ei olegi midagi head loota ja sellest algabki dieetide ja vastudieetide
igavene nõiaring ja/või ka muud jamad.

InDemand - vorstid, viinerid ja sardellid ei olnud algselt rämpstoit, nüüd hoiatatakse et - lastele ohtlik.
Sinu esituses kõlab see kui midagi iseenesestmõistetavat, on see siis tõesti normaalne?
Ilmselt siis on, kui tordi ja keeksi automaatselt rämpstoidu hulka arvad. Igatahes mainid
neid kui midagi tervisele väga ohtlikku.
Ära mind pimesi usu ja uuri - endalegi üllatuseks Sa avastad, et kõik ei olegi naftast tehtud
ning kui süüa päristoitu ning elada normaalset elu, siis ei olegi vaja tordi- või keeksisuutäite
üle arvet pidada.

Nüüd sõnadest ja mõistetest ning nende tähendusest.
Kuidagi iseenesest oleme jõudnud seisu kus normaalset põllumajandust nimetatakse mahedaks
ehk tähistatakse nii, et tekiks mulje kui millestki väga erilisest. Intensiivpõllumajandus,
nagu teda veel hiljuti nimetati, on ühtakki muutunud normaalseks põllumajanduseks.

Ökomaania on just sildistamine - luuakse muljet kui millestki ebanormaalsest - no leidub
ullikesi, kes tahavad midagi erilist kui kõik ülejäänud rahumeelselt söödaga lepivad ja
ilmaasjata ei prigise. Mis siis ikkagi on eriline ja mis ei ole?

Kõblas või ader, härg või traktor - need mõisted ei muuda põllumajanduse olemust, küll aga
muudavad hüdropoonika, kunstväetised, kanged mürgid ja GMO.
Seega on hoopis intensiivpõllumajanduse jaoks vaja uut nime kui see liiga pika ja lohisevana tundub.
Samuti on vaja uusi nimesid kõigele, mis ei ole päris.
Väga alatu on nimetada singiks midagi, mis sinki vaid lõhna ja maitse poolest meenutab.
Presidendil on uute sõnadega kogemusi, las tegeleb selle teemaga edasi, muud tal nagunii ju teha pole.
Ja tegevust jätkuks tal päris kauaks, kasvõi teiseks ametiajaks.

USA survestab ELi avama ukse geneetiliselt muundatud toidule

http://www.e24.ee/?id=386407

Rämpstoit mõjub halvasti lapse intellektile

http://naine.postimees.ee/?id=386103

Coca-Cola tähelend Venemaal

http://www.e24.ee/?id=386299

Aspartaam ja seda sisaldavad tooted

http://www.para-web.org/showthread.php?tid=2247

**********************************************

Et postitus ainult linkidest ei koosneks, üritan ka mõned read
siia kirjutada.
Esiteks suured tänud teema algatajale, sest minu arust on teema
väga tähtis, et seda teadjamad inimesed aretaks teadmatutele.

Burks: Ma tõesti ei ole kursis kui hull on olukord Eestis,
aga kirjutan mõne reaga Iirimaa olukorrast.
Teatavasti Iirimaa koolides puudub söökla ja terve noorsugu
sööb just nimelt burksi ja seda aastaringselt 24/7
Nimelt iga vahetund jooksevad lapsed keha kinnitama
kiirsöögi kohta, kuna neil valikuvõimalus puudub.
Laup. ja Pühap. on kiirsöögikohad püsti rahvast täis.
Ma ei kujuta ette mida nad sinna sisse topivad, aga see
on justkui mingi hullus. Inimesed ei suuda ilma burksita
ühtegi päeva elada. Olen mõelnud, et no midagi peab seal
sees olema, mis inimesed ikka ja jälle sinna meelitab.
Tänavapilt on masendav, 90% noortest on "päästerõngas"
ümber kere.
Kas see on järsku isegi vandenõu, mis kunagi juba välja
mõeldud, et inimesed haigeks teha nende jahu plönnide
söömisega..?
Kui inimene ju vitamiine ei saa, siis muutub ta ju kergelt
vastuvõtlikuks haigustele.. siis arst... siis medikamendid..

Kui ma nüüd ei eksi, siis on Eestiski kooli söökladega kehv
seis?
Sellega suunatakse aga noorsugu kuhu... sööma ju ometi
inimene peab..

Coca-Cola: Oli ju siin paar aastat tagasi päris suur mürgel
selle joogi pärast, aga kuidagi on see jälle vaibunud ja kõik
on vanaviisi. Iirimaal keelati ametlikult näiteks koolides CC
ära. See siis tähendab, et laps ei või kooli CC kaasa võtta,
aga vahetunni ajal hopsti poodi ja ikka Coca.
Olen reisinud päris mitmes riigis, aga sellist Coca hullust
nagu siin, pole ma kuskil näinud. Absoluutselt kõik joovad
Cocat, nii noored, kui ka vanad. Miks?
Tegelt on ju päris palju räägitud Coca kahjulikusest, aga
tolku pole.. miks?
Midagi on koostises..?

Segane ehk jutt sai, aga kuna mul endal on 14 aastane poeg,
seega näen ja tunnen eriti suurt muret selle teema suhtes ja ei
saanud vaikki olla.

Lõpetuseks: Olen ise töötanud kolm aastat lihatööstuses ja kui
te inimesed näeks millest teile tänapäeval vorsti tehakse,
siis uskuge mind, te loobuks päevapealt.
Mina igal juhul loobusin.

päikeseinsener Kirjutas:Inimesed ei suuda ilma burksita ühtegi päeva elada.

Inimestel on burkside, jookide ja muu räpsu sees olevast E-ainetest sõltuvus. Mul endal oli ka veel mõniaeg tagasi! Jõin päevas 1 liitrit gaseeritud solki sisse ja justkui narkomaan ma tundsin ennast halvasti (pea hakkas valutama) kui ma ei saanud oma parandust kätte. Paar kuud piinlesin, võõrutasin ennast kõigist E-ainetest eemale ja nüüd poodi minnes ei teki "vesine suu" (nagu enne tekkis) vaid vastik tülgastus selle toidu vastu. Isiklikult olen avastanud isegi oma "sisemise ande" süüa teha. Olen hakanud isegi ise leiba ja saia(kesi) küpsetama, rääkimata sellest, et olen EI ütlend poe kotlettidele ja viineritele. Ja kui keegi tuleb nüüd rääkima, et "tervislikku sööki saavad endale lubada ainult rikka(ma)d", siis võin öelda, et võrreldes sellega palju mul läks raha enne ja nüüd puhtalt söögi peale (+arvestades seda, et söögi hind ju tõusnud) jääb mulle rohkem raha kätte, kui varem!

(11-02-2011 16:33 )päikeseinsener Kirjutas:  Midagi on koostises..?

Kofeiini peaks seal olema?

GMO-de kohta, mida paljud siis ei tea, siis minu seisukoht:
Esiteks kõik GMO-d ei ole "pahad" nagu arvatakse, kõik oleneb, milliseid modifikatsioone läbi on viidud. Näiteks kui on taim pandud tootma mingsuguseid pestitsiide, tuleks kahju inimesele uurida lähemalt. Aga näiteks ka siin ona agasid, näiteks kui on võetud kartulit mingi geen, mis toodab mingit mürki ja lisatud see tomatile, kas siis on vaja seda väga põhjalikult uurida? Samas kui muundatud on näiteks ainult ainete jaotumist taimes st. kõrs lühemaks, terad suuremaks jne. pole mingit probleemi. Ei ole kursis sojaubadega, tuleks lähemalt uurida, mida modifikatsioonid seal täpsemalt tähendavad. Minu seisukoht on, et kui burgeri "kotletist" jätta välja need maitsetugevdajad ja säilitusained, siis tegu sojaubade puhul täidisainena seal lihamassis on lihtsalt tarbja lollitamise/petmisega, mitte mingi kahjulikkusega. Samas mainisin, et ma ei tea, mis modifikatsioonid seal läbi viidud on.

Saia kohta niipalju, et kui see koosneb täiesti ära puhastatud nisujahust, siis on ju sisuliselt tegu tärklisega, mis on inimesele energiavajaduse rahuldamiseks piisavalt oluline (süsivesikutest kindlasti üks parimaid, samas valgud on sellest ikkagi paremad, kuna valkudest saab ehitada ülesse enamikke teisi kehale vajalikke aineid, aga teistest valke ei tee). Tärklis lagundatakse minuteada glükoosiks kehas? Sahharoosi(suhkru) kohta niiaplju, et selle kahjulikud efektid seisnevadki paksuks tegemises ja muude kasulike ainete mitte sisaldamises(kiire veresuhkru tõus on ka kuidagi probleemiks?).

Vot vot, sellist juttu nagu viimane, tahaks rohkem siin teemas
näha-lugeda. Ise olen sellel teemal paraku nisujahu ja seega
ei mõika eriti miskit.
Väga tore oleks siit lugeda nende postitusi kes matsu jagavad.
Et siis, kus, miks ja milleks..

Unustasin mainida nende GMO-de puhul seda, et praegu kirjutatakse pakendile peale, kui üldse, et tegu GMO-d sisaldava tootega, samas mis oluline oleks, ongi see, et GMO-d oleksid jaotatud rühmadesse. nt. GMO 1 = toitainete jaotumist kehas modifitseeritud, GMO 2 = pestitsiide tootma pandud jne.

Celtic, oskad sa öelda, et:
1. Mis täpselt õli/rasva kuumutamisel toimub?
2. transrasvhappeid, mis oksüdeeruvad ja mõjuvad seedimisele väga halvasti - kogu toit kehas oksüdeerub? Mis transrasvhapetes peale selle, et nad väidetavalt kapillaaridesse kinni jäävad, veel halba on?

Uurisin neid siis GMO-sid siis:
Sojauba: Herbicide resistant gene taken from bacteria inserted into soybean, seega herbitsiidide resistentsus, mis on juba kahtlasem, kuna:
1. kasutatakse "Glufosinate & Glyphosate" kindlasti suurtes kogustest põldudel, seega nende ainete kahju inimese oskab keegi pädevam öelda?
2. On kaks võimalust, kas need ained modifitseeritakse taimes meile ohututeks aineteks, samas taime pinnale jäävad ikka mürgid alles.
3. Või pumbatakse taimest otse välja (seega pesemine aitaks?)

Sama peaks vist rapsiga ka olema ja kui sealt alt vaadata, siis enamuste teiste taimedega ka. Ühesõnaga tuleb nende ainete ohutuses inimestele veendud, siis võib rahuga GMO-sid tarbida.
http://en.wikipedia.org/wiki/Genetically_modified_food

(11-02-2011 10:49 )InDemand Kirjutas:  No aga põhimõtteliselt valitseb olukord, kus pea kõik söödavad asjad võiks rämpstoidu alla liigitada, kui võtta arvesse, milliseid säilitus-, värvi-, lõhna- ja muid aineid neisse pannakse. Mu mahepõllundusega tegelev kolleeg ütleb, et ainus toit, mille puhul tead, et seal pole "jama" sees, on kodus aiamaal kasvatatav. Ehk siis osaled ise kogu protsessi juures - ei väeta üle (kasutad looduslikku ehk siis nt otse laudast), kastad kaevuveega jne.

Kahjuks on tänapäeval need nn. ökotoodete seemned juba geneetiliselt muundatud!
Aianduskeskustes olevatel seemnepakkide igasugused F1, F2, F3 jne. Väidetavalt on see saagikuse parandamiseks jne. Ise olen nende seemnete suhtes ja vastava saagi suhtes kahtleval seisukohal. Samas, süüa on ju vaja eksole.

http://et.wikipedia.org/wiki/Monsanto

Aga võiks siis rääkida ka tervislikust toitumisest. Keskendume sellele, mida on vaja ja mitte sellele, mida pole vaja. Kui poes veel mingeid kasulikke tooteid on, siis milliseid? Või peaks kõik ise kodus valmis tegema.

Inimene peaks sööma seda mille järgi Tal isu on. Olgem ausad rämpstoit tekitab samuti heaolu tunde ja vahel kohe tahad seda endale lubada. Iga asi liialdatuna on kahjulik, kuid mõistlikuse piires tarbituna on kõik OK.
Samas ma ei usu ÖKO tooteid, sest igasugune väetis, mida kasutatakse või on kasutatud eelnevalt, jääb mulda minimaalselt 15-eks aastaks. Seega on kõik meie Öko tooted lihtsalt nimi: ÖKO. Tegelikkuses sisaldavad nad kõike muud.

(11-02-2011 22:36 )FurioN Kirjutas:  Aga võiks siis rääkida ka tervislikust toitumisest. Keskendume sellele, mida on vaja ja mitte sellele, mida pole vaja. Kui poes veel mingeid kasulikke tooteid on, siis milliseid? Või peaks kõik ise kodus valmis tegema.

Aspartaami teemasse sai ohtlikest toodetest nimekiri tehtud. Põhimõtteliselt võiks koostada nimekirja toiduainetest, mis tavapoest ostetavad-tarbitavad on. Vastupidi pole mõtet, sest enamik kaubast kuuluks üleslugemisele.

Nii kurb film ! Pisarad tulid silma , kui pisikest notsut ja delfiine vaatasin

(11-02-2011 21:50 )val Kirjutas:  Celtic, oskad sa öelda, et:
1. Mis täpselt õli/rasva kuumutamisel toimub?
2. transrasvhappeid, mis oksüdeeruvad ja mõjuvad seedimisele väga halvasti - kogu toit kehas oksüdeerub? Mis transrasvhapetes peale selle, et nad väidetavalt kapillaaridesse kinni jäävad, veel halba on?

Õli kuumutamisel on kaks tähtsat piirjoont - üks piirjoon on see piir, kust maalt hakkab pihta hüdrogeniseerimisprotsess, teine piir aga nö. suitsupiir. Kuna suitsupiiri on võimalik savutada ka pannil praadides (kui õli keskmine temperatuur tõuseb nii kõrgele, et hakkab suitsema ning ka maitseomadused muutuvad) siis võib vaid arvata, kui paljud meie praetoitudest sisaldavad meie enda loodud transrasvasid.

Erinevate ainete praadimise temperatuurid (need on siis optimaalsed)
juurviljad, kartul, puuviljad - 130-145ºC
kõiksugu paneeringud - 155-170ºC
kiired ja kerged praadimised, näiteks kala ja kroketid - 175–190ºC

Siia võiks võrdluseks tuua näiteks rapsiõli suitsupunkti (252ºC) ehk siis piiri, millest alates hakkab kuumutatav õli suitsema ja toimuvad seesmised ainestruktuuri muutused.

On tegelikult kaks erinevat protsessi, mida õli puhul täheldada võib - oksüdatsioon ja hüdrogenisatsioon. Oksüdatsiooniprotsess õli puhul on suht sarnane tegelikult metalli roostetamisele. Seetõttu soovitatakse selle vältimiseks õli villida tumedatesse klaaspudelitesse, et neid kaitsta otsese valguse eest. Samuti on vastunäidustatud plastik. Nüüd siis teate, miks kõik välismaised õlid sellistes pudelites on ja samas ka ränka raha maksavad, samas kui kohalikest õlidest on kõige odavamad ja seega ka kõige ostetavamad plastikpudelites kuumpressitud õlid. Kuumpressitud tähendab seda, et eelpool nimetatud protsess on juba toimunud ja õli sisaldab transrasvasid.

Seega - kdus praadimiseks sobivad suurepäraselt külmpressitud õlid, samuti oliivi ja rapsiõli. Rapsiõliga on aga taaskord see GM oht... rapsiõli valides tuleks kindlasti jälgida märgendit Geneetiliselt muundamata toorainest. Külmpressitud õlide juures on aga see oht, et meie arusaam külmpressist ja tootja arusaam külmpressist võib erineda nagu öö ja päev. Külmpress tootja jaoks täähendab, et tootmisprotsessi käigus ei ole eraldi kuumust nö. juurde keeratud, samas kuumutusplaadid ise võivad selle külmpressi juures minna liiga kuumaks töö käigus. Ideaalne pressimistemperatuur oleks 100-110 kraadi, ent kui paljudel kohalikel õlipudelitel te pressimistemperatuure olete näinud?

Ja mitte õli üle kuumutada. Kui vähegi võimalik, valige ökoõli, sest enamus toorainel kasutatavaid pestitsiide seovad end just rasvhapetega ning seega on lõpp-produktis pestitsiitide jääke suuremal hulgal. Kui soovite küpsetamiseks ja praadimiseks õli, proovige vältida kõiksugu Omega 3 või 6 küllastatud õlisi, need sobivad praadimiseks kõige vähem, kuna õli kahjustumisel kõrgete temperatuuride juures on tekkivad aineühendid ohtlikumad (oksüdatsioonil metalliga).

Transrasvad on ohtlikud meile kahel moel: esiteks ei lahustu transrasvad tavapärasel moel meie aineringlusest ning ladestuvad nii seedekulgla seintele, muutes iga korraga seedimise raskeaks. Seda seetõttu, et mida tihkem on transrasva konsentratsioon, seda visamalt ta kipub lahustuma. Teiseks on aga transrasva söömine täiesti kasutu massi õgimine. Neis ei ole meie organismi jaoks mitte ainsatki kasulikku toitainet või vitamiini. Evelin Ilves ütleks selle kohta, et transrasvad on tühjad kalorid. Seega me saame transrasvade tarbimisel liikuda ainult negatiivses suunas, mitte kunagi positiivses.

In fact, there is no safe levels for trans-fats in the diet and unlike other dietary fats, trans-fats are not at all essential for our body. New England Journal of Medicine (NEJM-2006 edition) scientific review that states that "from a nutritional standpoint, the consumption of trans fatty acids results in considerable potential harm but no apparent benefit".

Lisaks, et tihti pole märgitud kas soja/raps jne millest õli saadud on GMO põhine või mitte.
Mingi hetk kuskilt lugesin, et kui GMO osa on väiksem kui protsendi osa siis pole vaja lisada,
et toote tegemisel on seda kasutatud. Õli maksab hoida ja säilitada keraamilises anumas.

Ärge nüüd pahandage aga kotlet on ühe tga.

Tarku ongi juba liiga palju.... lolle ja idioote on kergem valitseda ja kõik on rahul ja keegi midagi ka ei tee,et sellest rämpsust lahti saada ainult aetakse mulli......HI!