[Redy]

Noo ma ikka aeg ajalt loen ja panen tähele mida kirjutatakse, nüüd teen suu ka lahti.
Tead, küsi mida soovid ausalt. Küsi, millal sa sured, küsi kes on su kaitseingel, küsi äkki keegi tahab su sisse tulla jne...
IDIOOTSUS! Omast kogemusest võtan asja kokku: lollid elavad pikka ja õnnelikku elu, mida vähem sa tead sa vähem sa muretsed.
Kui ma saaks kella tagasi keerata siis ma oleks iseendale öelnud, et pole vaja katsetada mingeid lollusi, mida sai raamatust lugeda. Alguses mõtled küll, ollalalaaa, põnev ju, katsetada ja proovida samal ajal mõeldes, mis ikka valesti saab minna või, et äkki sina oledki see, kes on eriliste võimetega--. Tegelikkus on aga see, et kui sa oled teadmatu ja kogemusteta (väga vähe on neid, kes tegelikult teavad, mida teevad) siis üsna tõenäoliselt keerad sa midagi tuksi. Ja mitte lihtsalt tuksi vaid hea "õnne" korral sedasi, et sa oleksid nõus maksma suuri summasid inimesele, kes kõik ära kaotaks.
Asja moraal: ära näpi, ära katseta, ära isegi mitte mõtle. Elu saab ka teiste ja turvalisemate vahenditega endal huvitavamaks teha. Kui keegi ka tahab sinuga n.ö ühendust võtta siis seda tehakse nii või naa, sinu poolne torkimine on nagu lapse käitumine, kes tahab kaks naela pistikupessa ajada ja veenduda, kas seal on okka 220 sees.

[Päikeseinsener]

Piisab ühest naelast, tean kuna olen lapsena proovinud.
Pärast läksin naela alasi peale haamriga uhama, nael ju
süüdi. Vähemalt sai vanaisa 20 aastat minu üle naeru
pugistada

[OuijaFan]

Eeh , pmst nii , ma ei jõua teile kõigile seletada ükshaaval ,eksole , aga no nii , pmst ma täna tegin yuuesti seda asja , algul panin kardinad kinni ja siis seletasin sõbrannalae kõik , mida peab tegema , et ei tohi naerda ja peab usku olema jne , siis katsin peeglid kinni igas toas igaksjuhuks , panin neli küüünalt põlema , ühe lauale ilustuseks . Hakkasin pihta ja siis äkki kui olime sõbrannaga räääinud vaimudega ,neid oli neli . Siis tuli kardinad lahti , need olid kinnitatud klambritega , aga nagu klambrid kukkusid välja ja kardin oli tavaliselt ta ei läinud nagu laiali lihtsalt tulid klambrid sealt küljest ära , siis kukkus küünal laual lauale ja mu laud oli seda vaiku täis eriti tobe ja pärast seda nad ei võtnud kontakti . Põletasin laua ära ja tegin taldrikule pisikese lõkke korraks ja kustutasin küünlad tegin korda kõik ja lugesin palvet korra , käisin toas ringi hüpates ühel jalal , loodan , et see aitas ... aga jh , ma ei tegele sellega enam . Olenotsustanud .

[akvamariin]

Võin enda kogemustest öelda, et pole mõtet taoliste asjadega jamada.
Proovisin väga noorena igasuguseid müstilisi asju, sest avastasin noorena, et oman võimeid, seda avastasid ka mu sõbrantsid, kes tahtsid minuga alati vaime väljakutsuda. Mulle ei meeldinud, aga ühendust nad minuga võtsid. Olin siis tõesti 9-10 või noorem. Hiljem, oletan, et olin midagi 12 või, kes enam mäletab, arvan, et isegi noorem, kutsusime sõbrannaga jälle. Minu juures ning ohh jah, ma vist ei põletanud isegi seda lauda ära, ise meisterdasin. Pärast jamasin mitu aastat, et sellest hullust lahti saada, mingi tüüp, kes oli eneka teinud ja jäi vist maailmate vahele töllerdama. Nutused ajad hakkasid, siiani on kõhetunne. Lõpuks kui olin juba täiesti hullunud, igasugused onud ja tädid läbikäidud ja küll tossutatud tube, mida kõike tsirkust tehtud, sain vist tollest saikost lahti.
Olen ka hiljem seda praktiseerinud..aastaid tagasi, tahtsin vastuseid teada. Olin siis armunud. Sain õiged vastused, läks nii. Hetkel mõlgub ka mõttes, aga keeldan ennast, sest hetkel sellele mõeldes on ikkagi suhteliselt suur hirm sees. Ma ei tea, kust ma antud hetkel julgust leidsin...omaette toas susserdasin. Kahtlustan, et küünal oli isegi punane..lugesin, et ei ole soovitatav.
Igastahes, ärge tehke...või kui teete..KINDLASTI põletage paber ära...mina ei kuulnud mingit röökimist ja ropendamist..vaikus oli.