Pisut kummastav on lugeda, et ka erakonnad on rahvas, aga sellele ei saa midagi vastu öelda - on küll. See on rahvas rahva sees. Riigikogu on veel omakorda rahva sees oleva rahva sees ja on juba nagu ehtne etniline vähemus omaenda kommete ja reeglitega. Selle vähemuse rahvahääletusel valimisest rääkimine on nonsenss. No igatahes pole leidnud kusagilt infokildugi, et kusagilgi maailmas oleks vähemusrahvust valimistega määratud.
Erakondade abil RiKo valimistest on juba nii palju jahutud, et enam ei taha. Kui valimistel satuvad RiKo-sse isikud, kelle hääled on pärit erakonna kontorist, mitte valijatelt, siis...
Veelgi kummastavam oli lugeda väidet, et tõelised ja tulihingelised eesti elu edendajad on hoopis ametnikud. Aga mõningase analüüsi järel sai seegi väide selgituse.
Nimelt on paljude edulugude puhul intervjuudes vaikselt (ja nii mõnigi kord ka valjemalt) mainitud tõsiasja, et tegijatel ei jäänudki muud üle kuna ametnikud olid neil tee sulgenud või lausa püsti tõstnud. Ja õige kah, inimesed kipuvad olema nii laisad kui neid olla lastakse ning seda jälgivad ametnikud hoolega.
See, et kehtiva valimissüsteemi õigustamiseks kasutatakse ikka veel väidet -
siis oleks meil venemeelne valitsus, on juba nii harjumuspärane, et enam ei kummasta. Kuigi peaks, sest miski seda väidet ei kinnita. See, et
siis oleks veelgi venemeelsem pole argument. Jutt on sellest kas on venemeelne või ei ole, kas on eestimeelne või ei ole. Praegune õiglus on selline, et kohalike asjade üle saavad otsustada mittekodanikud ja lihtsalt ajutiselt siin viibijad. EV president käis isiklikult okupatsiooni tähistamas, 25 aasta jooksul on seis ikka veel selline, et vene koolides ei saa juhtkond eesti keelest aru. Politseinikud on veidi arenenumad, kuid neilgi on tõsiseid raskusi.
Tõsiselt muretsetakse ja tuntakse häbi okupantide hooletusse jäänud mälestusmärkide pärast, kuid keegi ei julge meelde tuletada paljusid kalmistuid ja mälestusmärke, mida need okupandid hävitanud on. St. juletakse küll ja tuletatakse meelde kah, kuid mitte valitsuses, riigikogus või ametnikkonnas.
EV poolt välja õpetatavast vene sõjaväest olen juba korduvalt rääkinud. Selle aasta 20. oktoobri saatest TV3-s "KolmeDok: Kui homme algaks sõda" sain jälgida vaid üksikuid lõike, kuid see-eest vägagi kõnekaid. Alguses teatasid venemeelsed, et kindlasti lähevad Venemaale appi, kui teda peaks rünnatama, aga lõpuks tunnistasid üles, et igas konfliktis, milles Venemaa osaleb, on nad tema poolel. Aitäh EV valitsus sellise riigisisese võõrsõjaväe eest!
Vanarahvas teadis öelda, et toida hunti kuidas tahad, ikka vaatab metsa poole. See ei ole päris nii, sest siis poleks meil ka koeri (kes, tõsi küll, kah metsa kipuvad).
EV esimesi paraade sattusin nägema juhuslikult kui olin toiduhankimise retkedel (tol ammusel ajal olid turud ja poed ka siis avatud). Silma ja kõrva torkas see, et eestlasi ei huvitanud sõjaväe paraad absoluutselt. Mind ei huvita need näitemängud ka praegu, eriti kui arvestada, et -15 külmaga on sõjavägi paraadivõimetu.
Väga huvitasid EV sõjaväe paraadid aga venelasi, kes olid suisa peredega neid vaatama tulnud. Nägudest ja lausejuppidest võis aru saada, et ei halvustatud, vaid uuriti uudishimuga - kama kaks kelle vägi, peaasi, et oleks mundrid ja muusika. Jõu kultus.
Veel pronksimässu ajal oli seda võimalik lihtsalt ära kasutada, nüüd enam mitte. Ja olemegi jõudmas seisu mida nokitseja ennustas - probleemi lahendamist on hoolega takistatud, et lõpuks saaks paratamatuse ees käed püsti tõsta - me teeks ju küll, aga näete ise et ei saa.
Aga NATO standardite alusel välja õpetatud kohalik vene armee, seda saab küll?
Jevgeni Ossinovski, Ansipi mantlipärija?
Hiljuti küsis Mihkel Raud «Kolmeraudses» kahelt eesti keelt rääkivalt vene noorelt, kuhupoole nad suunavad Eesti-Vene konflikti korral püssitoru.
Jah, nägin, ja nad ei vastanud sellele. Poliitkommunikatsiooni mõttes oli see kõige lollim asi, mida nad said teha, aga ju nad ei tajunud seda sel viisil.
Päris huvitav, mil viisil siis?
Kui vaatan jalgpalli, siis Eesti koondise eestlastest mängijad laulavad hümni kaasa, aga vene mängijad mitte...
... ma ei vaata jalgpalli.
Muide, päris huvitav, et Euroopa Komisjonis ei tundnud keegi selle vastu huvi, et Ansip on ACTA-mees. Parteikaaslase Siim Kallase mineviku ja rahaasjade kohta päriti küll aru.
Seega on oodata ACTA teist tulekut.
Elasin pikka aega kohas kus kodutee ristus raudteega. Nädalate ja vahel isegi kuude kaupa seal ronge ei liikunud, relsid hakkasid juba vaikselt roostetama ning kui kätte jõudis järjekordselt see hetk, kui tee tõkestas pikk kaubarong, oli selge, et RF-le on jälle EV meelde tulnud ning propakaka kahurid töötavad täisvõimsusel.
Omamoodi oli see muidugi naljakas, sest sageli hakkas kaubarongide kolin kostma päev enne meediakära. Midagi sarnast toimus 90-ndate algupoolel toidupoodides, kus müüjaskond venekeelne. Praegusel ajal on seda raskem märgata, kuid siis käis müüjate eesti keele oskus selgelt sünkroonis RF propakaka kampaaniatega.
Mina rügasin päevad läbi tööd teha ja uudistega kursis polnud, kuid õhtul koduteel poest midagi tahtes oli Eesti-Vene suhete indikaator alati adekvaatses seisus.
Kord oli müüja eesti keele täiesti ära unustanud, kord purssis seda vaevaliselt. Siis oli jälle periood, mil eesti keel oli täiesti arusaadav.
Jürgen Ligi puhul meenub esimesena vanarahvatarkuse teine pool -
ja keel on ka inimese kõige suurem vaenlane. Aga pole parata, mis meelel, see keelel.
Jevgeni Ossinovskist on esialgu ähmane ettekujutus ja alles aeg näitab kellega tegu, kuid okupatsioonikahjude ja veel mõningate teemade puhul hakkab karv juba välja paistma.
Aivar Sõerd: Euroala senised pingutused võivad saada tagasilöögi
Võlakoorem on jätkanud kasvamist, jooksvaid kohustusi täidetakse uute laenudega ja laenude teenindamiseks minevad intressikulud söövad ära niigi kasinast majanduskasvust tulevad lisavahendid, mida võiks kasutada majanduste elavdamiseks.
Revolutsioonieelse Vene tsaaririigi kohta väideti sama - vanu laene maksis uutest ja uusi laene sai raudteede ehitamise ettekäändel. Olevat olnud siiski stabiilse majandusega riik, mille enamlased kummaliselt kergelt põhja lasta said.
Uue eelarvereegli, ehk fiskaalkokkuleppe järgi peab liikmesriigi valitsemissektori eelarvepositsioon olema tasakaalus või ülejäägis. See nõue loetakse täidetuks ka juhul kui liikmesriigi struktuurne eelarvepuudujääk ei ületada 0,5 protsenti SKPst. Samas puudujääk võib ulatuda ka kuni 1 protsendini SKPst, juhul kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti on oluliselt alla 60 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed. Neid liikmesriike on vähe. Sellele tingimusele vastab näiteks kõigi kolme Balti riigi eelarveseis. Eesti on võtnud suurema eesmärgi, milleks on struktuurne tasakaal.
Peaksime olema lausa kõrvust tõstetud.. no aga seda me ju olemegi.. ai, pagan, valus on!
Kohus võib pedofiil Toomas Meola vanglast enne tähtaega vabastada
Laste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest vangis istunud, kuid sealt enne tähtaega vabastatud ja siis uute sarnaste kuritegude eest kohtu alla antud Meola (45) nelja-aastane vanglakaristus jõustus tänavu kevadel, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele, vahendab ERR.
Politsei: “Kõik olid täisealised ja juht oli ka kaine”
Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Mari Riina Risti vastus oli ootamatu.
Väike segadus
“Politsei sai väljakutse nimetatud sündmusele ja isikuid kontrolliti. Kõik olid täisealised ja juht oli ka kaine, seega mingit menetlust ei alustatud,” vahendas pressiesindaja.
Huvitav, kuidas hinnati juhi kainust? Ja kas see hindamine ka fikseeriti?
Selle pärimise peale tunnistab pressiesindaja päev hiljem: “Selle juhtumiga oli siiski väike segadus.”
“Rääkides patrullpolitseinikega, ütlesid nad, et said nimetatud sündmusele väljakutse. Nad leidsid eest kraavis oleva auto, mille ümber toimetasid kolm meest. Teine meeste grupp seisis sõidukist natuke maad eemal ja kui politsei kohale saabus, siis tulid ka nemad sõiduki juurde. Isikud väitsid, et auto on seal kraavis olnud juba mõnda aega ja kes oli roolis ning kellel kuulub auto, nad ei tea. Samuti kinnitasid nad, et keegi nendest autot ei juhtinud, seega ei olnud politseil alust alkoholijoobe tuvastamiseks. Ka ei andnud sõidukiomanik teada, et talle oleks auto kraavi sõitmisega varaline kahju tekitatud.”
Nii palju siis avaliku korra kaitsmisest Voka alevis.
Juhti polnud selle pärast, et ta oli kaine.
Kross: Tallinna linnavalitsusest saaks sama hea filmi kui Vene jahist või kalapüügist
"Kuna pistise võtmise eest kriminaalkaristust kandvat Tuiksood seadus avalikku ametisse võtta ei võimalda, otsustas linnavalitsus leida talle sooja koha ühes paljudest linna sihtasutustest," rääkis Kross.
Küll aga on ühistupanga sihtasutus Krossi sõnul kentsakas valik, kuna krediidiasutuste seaduse kohaselt ei anta tegevusluba asutusele, mille osalisi on karistatud majandus- või ametialase või avaliku usalduse vastase süüteo eest.
Taolisi lugusid on vastikult palju, vastikult palju rohkem ja praegustegi koht polekski paraweebis. Ma ei taha neid üldse siia postitada, sest PW pole EV sündmuste logiraamat. Kuid nad on mõõtepunktid. Nendele tõmmatud jooned ongi jõujooned, millest eelmises postituses rääkisin. Erinevaid teemasid on palju, nende hulka kuulub ka lastekaubandus, millele nüüd on antud vaba tee. Punktide ühendamine muudab jõujooned nähtavaks.
Miks siinsete inimeste (eestlaste, venelaste, soomlaste jne jne jne) saavutustega märgitud jõujooned ei puutu kokku nonde eelmistega, miks on nad risti-põiki ametnike-erakondade-valitsuse omadega?
Abi
euroruubel
