Erakonnad rahva kallal

Ei, Chaos, ma ei vaidle sinuga, andsin sellest ju eelmises postis teada. Põhjuseks ongi, et sa vihastad ja hakkad silte kleepima. Mulle pole seda küll kindlasti tarvis. Jäägu sulle oma tõde.

Ka vaidlus vaidluse pärast on vajalik, selleks on loodud vastav teema:
"Vaidleme ja kakleme terviseks [muud teemad läbust puhtaks]"
esimese postitusega ajast 26-03-2011 kl. 11:06

Aga EV struktuuride loomisest pole suurt vaielda midagi. Kui üldistada (tõsi küll, mõnevõrra meelevaldselt), siis ENSV Ülemnõukogu nimetas ENSV ümber EV-ks ja iseenda ümber Riigikoguks ning selle tagajärgi helbime siiani. Läks veel nii palju hästi, et formaalselt taastati endine EV.
Kõik struktuurid jätkasid tegevust, puudu oli ainult armee. Selle loomine võttis natike aega, seni püüdis tühja kohta täita Kaitseliit. Meie "suurimad sõbrad", lähimad ülemere-naabrid ei tahtnud kohe kuidagi Eesti iseseisvumist tunnistada-tunnustada, kuid nad ei saanud sellest ka kõrvale jääda.
Rootsi Kuningriik, mis tunnustas ENSV-d, hakkas seejärel EV "kõige suuremaks sõbraks" kuna muidu ei pääsenud siinset tööstust/ettevõtlust/põllumajandust hävitama. Kõik vana nimetati halvaks ja lapsed visati välja koos pesuveega. Aga see selleks, praegu on siinmail käsil uued teemad. Näiteks kooseluseaduse vastaste vastased vihakõned, neid tuleb robinal nagu...

Teine pidev teema on vene keele staatus ja kolmandaks harjutatakse rahvast mõttega, et jätkuvalt tuleb paljustki loobuda ja püksirihma pingutada, sest riik vajab kaitset. Ei tea küll miks see viiimane nii kole tuttavana kõlab?

Kirjutamise ajal jookseb taustal ETV-s saade "Vene vägi läks": ... sai ilmsiks tuumarelvade olemasolu... nojah, kui juba koolipoisid neist mitmeid teadsid 70-ndatel, on Mati Talviku tekst saates pehmelt öeldes eksitav. Pehmelt öeldes eksitav on ka muu info nii seal saates kui valitsusest voogavana.
CCCP oli riik, mille kaitsedoktriin nägi ette enda kaitsmise väljaspool oma piire põhimõttel parim kaitse on rünnak. Baltikumi oli uuristatud palju tuumarakettidega täidetud šahte ja nüüd räägitakse nagu oleks cccp ühel päeval lihtsalt heast peast oma oma heidutusvõimsusest loobunud ning tuumapliiatsid karpi korjanud.
Sellest, mis tollal tegelikult toimus, annab aimu äsjane 26. augusti uudis Ukraina kohta:
Venemaa ja USA pidasid Soome saartel Ukraina kriisi teemadel salajasi läbirääkimisi
Venemaa ja Ameerika Ühendriikide esindajad kohtusid juuni lõpus Ukraina kriisi teemalisteks mitteformaalseteks kontsultatsioonideks Soomes Boistöni saarestikus asuvatel Loviisa ja Kotka saartel. Kohtumised oli avalikkuse eest salastatud, kirjutab Iltalehti.

CCCP-st lahti saada oli hea tunne küll, kuid kahjuks viitab kõik näitemängule.
Kui Eesti oli valiku ees - liituda või mitte, oli RF abi varnast võtta - kõtt, kass-te-ssaate, aedikusse, aedikusse kohe!
Mida rohkem oli kõhklusi ja vastuhääli, seda valjemalt RF jalgu trampis. Ta oleks vait olnud kui poleks EV liitumist soovinud.

Koer ajab lambaid lihtsate reeglite põhjal
Kes ajab lambakarja, see lähtub ainult kahest lihtsast reeglist, nagu avastasid briti ja rootsi teadlased, kui olid koerte ja lammaste liikumist ülitäpsete GPS-seadmetega hoolikalt uurinud.
Tuli välja, et koerte töö on põhimõtteliselt üsna lihtne, kirjutab ERR teadusportaal.
Ka üksainus koer saab enam kui sajapealise lambakarja ajamisega hästi hakkama, kui järgib kahte lihtsat reeglit. Esiteks, kui lambad on liiga laiali hajunud, tuleb nad ühte punti kokku ajada ja kui kari on piisavalt tihedalt koos, siis tuleb seda tervikuna soovitud suunas ajada.


Näitemäng aga jätkub.
Erakonnad nahistavad tagatubades grimmi ja kostüümidega ning kordavad osasid üle.
Uue vaatuse jaoks seatakse üles uusi dekoratsioone:

TS: Vene allveelaev kohtus lahel Soome laevaga
Venemaa allveelaev oli hiljuti ebaseaduslikult sisenemas Soome vetesse, aga kohtus teel Soome mereväe patrull-laevaga, teatab ajaleht Turun Sanomat.
Rahvusvahelistes vetes liikunud laev kohtus peagi Soome mereväe laevaga. Allveelaev oli teel läände, kui idast tulnud patrulllaev teda kohtas.
Allveelaev aga suunda ei muutnud, jätkates teekonda läände.

Soome kahtlustab Vene lennukit oma õhuruumi tungimises
Soome kaitseministeerium kahtlustab, et Vene lennuk rikkus taas Soome õhupiiri.
Soome kaitseministeeriumi pressiesindaja sõnul leidis oletatav õhupiiri rikkumine aset laupäeva õhtul enne kella seitset Hankoniemist läänes, kirjutab Iltalehti.

Vastukäik Venemaale?
Soome õhujõud tõid osa hävitajaid Helsingi-Vantaa lennuväljale, Rootsi tõstis oma sõjaväe valmisolekut
Soome kaitsejõudude esindajad sõnasid, et vägede valmiduse tõstmise taga on Venemaa lennukite hiljutised õhuruumi rikkumised.
Soome kahtlustab nimelt, et Venemaa on nädala jooksul tunginud Soome õhuruumi kolmel korral.

Enam ei süüdistatagi kedagi, vaid kõike ja kõiki kahtlustatakse.
Uuskeele omapära. Kahtlustan kahtlustamise hüsteeria õhutamist.

Huvitav, kas tänasel päeval tohibki enam väita Kaleva allatulistamist või tuleb sedagi vaid kahtlustada?


21. september 2013 : Vene lennukid Eesti õhuruumi lähedal ajasid lääneriikide hävitajad ärevile
Eile algas Eesti idapiiri taga Venemaa sõjaline suurõppus Zapad, kus harjutatakse NATO riigiga tekkinud konflikti võitluseks eskaleerumist. Õppus on tekitanud lääneriikides, eriti muidugi Venemaa naabruskonnas, tugevat resonantsi. Tänavune Zapad on eriti võimas – osa võtab 12 900 sõdurit – ja selle laiahaardelisuse pärast on muret väljendanud nii kolonelleitnant Rebo kui ka kaitseminister Urmas Reinsalu. Rebo ütles intervjuus üleeilsele Eesti Päevalehele, et Eestile teeb muret õppuste mastaap ja see, et Vene poole käitumine on muutunud järjest agressiivsemaks.

Iraak, Afganistan, Liibüa, Süüria..


Paljud riigiasutuste koduleheküljed polnud täna pärastlõunal kättesaadavad
"Täna pärastlõunal oli kolme tunni vältel häiritud riigi andmesidevõrgu (ASO) töö," teatas Veri. "Esialgsel hinnangul põhjustas katkestuse häire võrguseadmete töös ning puudub alus arvata, et katkestuse oleks põhjustanud küberrünne."

Järgnev sõna võib olla häiriv.
Kui tunnete, et ei soovi seda lugeda, siis mõelge punktide asemele midagi rahustavalt ilusat: .....
Riigi andmesidevõrgu käimashoidjad ei suuda oma majapidamisel silma peal hoida ning avastada küberrünnet või selle puudumist ja piirduvad arvamisega.

E-riigi idee on suure potentsiaaliga ja pakub erinevaid võimalusi, meie asjapulkade nõuanded sealsetele ehk propakaka esimesed viljad:
Ukraina palub sotsiaalmeedia kasutajatel jagada infot Venemaa sissetungist riiki
Säutsu lõppu lisatud RT PLZ märgib seda, et ministeerium ootab Twitteri kasutajatelt säutsu edasijagamist. Twitteris kasutatakse otsingusõnadena hashtage, millega saab teemaga seotud säutse kiiremini ning mugavamalt lugeda. Säutsu on edasi jagatud üle 4000 korra.

KAART: Vene väed jätkavad edasitungi Ukrainas
Ukraina andmetel pole Venemaa sissetung Ukrainasse peatunud ja tankid suunduvad Mariupolisse, samal ajal otsustas Ukraina rahvuslik julgeoleku- ja kaitsenõukogu, et sõjaseisukorra väljakuulutamine ei oleks põhjendatud.

Riiki on tunginud võõrväed, kuid sõjaseisukorra väljakuulutamiseks pole põhjust.
Ega olegi, sest kui meie end vabaks laulda suutsime, asi see siis neil seal võõrad välja säutsuda.
Pealegi on otsus sõjaseisukorra mittevajalikkuse kohta tehtud ülimalt demokraatlikult, sest ülemraada ei saa enam langetada diktaatorilikke otsuseid:

25. august 2014 22:18
Ukraina president saatis parlamendi laiali
Ukraina president Petro Porošenko käskis täna õhtul ülemraadal laiali minna ning võttis suuna uutele valimistele.
Porošenko ütles oma otsuse selgituseks, et tänases ülemraadas istub liiga palju neid, kes on langetanud diktaatorlikke otsuseid Janukovõtši riigipeaks oleku ajal ning on varjatumal või avalikumal kujul avaldanud toetust Ida-Ukrainas tegutsevatele venemeelsetele separatistidele, vahendas UNIAN.
Ta tõi näiteks selle, et kui parlamendis hääletati Donetski ja Luganski "rahvavabariigi" terroristlikuks organisatsiooniks kuulutamise üle, siis õnnestus 450 ülemraada saadiku käest kokku saada vaid 232 häält.


Saksamaa: Ukraina kriis on kontrolli alt väljumas
Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier ütles reedel, et konflikt Ida-Ukrainas on „kontrolli alt väljumas“, mistõttu tuleks olukorda kiirelt ohjeldada, vältimaks täiemahulist sõjalist konflikti Ukraina ja Venemaa vägede vahel.
...
Ta hoiatas, et ohtlik konflikt Ida-Ukrainas võib siseneda „täiesti uude faasi“.
„Me lootsime, et otsesed läbirääkimised Ukraina ja Venemaa vahel annaksid tulemusi konflikti deeskaleerimisel, kuid pidime pettuma,“ nentis välisminister pressikonverentsil Milanos.
„Piiririkkumised on sagenenud. See paneb kartma, et situatsioon on kontrolli alt väljumas.“

Seni on kõik kenasti kontrolli all olnud, aga eks tegijal juhtub. Kokkulepetest kinnipidamine on juba kord selline õrn teema, et kunagi ei saa enne kindel olla kui kõik möödas. Vaid napilt pool sajandit sellest kui Poola ja Leedu jagamisel probleeme tekkis, aga küllap saavad erimeelsused nüüdki osapooli rahuldava lahenduse.



President Ilves taasiseseisvumispäeval:
terminid nagu agressioon, okupatsioon, seadusetus, sõda on äkki taas täiesti aktuaalsed
Me teadsime, et Eesti Vabariik tuleb taastada, mitte mingit uut moodustist luua. Teadsime, et on vaja oma raha. Et on vaja liikuda Lääne suunas. Et tuleb taaslõimuda Euroopaga, meie oma kultuuri hälliga. Kõik see oli selge ammu enne 20. augustit 1991.

Jah, Eesti Uus Raha (või hoopis Eesti Uus Rubla?) on meil nüüd olemas. Päris oma kohe.


Juba läinud aasta lõpul, vaadates, mille vastu ukrainlased Maidanil protesteerisid, nägime, et mujal on teisiti läinud. Olime vaikselt täheldanud, kuidas paljudes riikides sõnavabadus, ja teisedki vabadused, millega meie oleme ühe põlvkonna vältel ära harjunud, on tasapisi tasalülitatud. Isegi tasane protest on raudrusikaga maha surutud.
...
Rääkimata viimase nelja kuu sündmustest. Oleme pealt vaadanud, kuidas kogu viimase poole sajandi enesestmõistetavad arusaamad julgeolekust on maha tallatud. Purustet.

Millest ta räägib, kus ta elanud on?

Stalin ja Truman vaidlesid, kus on rohkem vabadust, kas USA-s vōi NSV Liidus. Truman väitis:
"Meil vōib igaüks Valge Maja ees karjuda: "Maha Truman!" - ja temaga ei juhtu midagi."
"Mōtleks vaid!" pōlastas Stalin. "Ka meil vōib igaüks minna Punasele Väljakule ja karjuda niipalju kui tahab: "Maha Truman!" - ja talle ei tehta samuti midagi."


Oleme viimase poole aasta jooksul näinud, et Eesti järjekindel ponnistus täita NATO kaitsekulutuste kohustust polegi võib-olla nii ilkumisväärne. Üleolev suhtumine psühholoogilisse kaitsesse ei tundugi arukas, nähes, kui jõhkralt ja massiliselt treitakse maailma avalikkusele valesid Ukraina kohta.

EV valitsuse (=erakondade ühine) pingutus ehitada soomusvägedest rahapump ning abi osutamine Ukraina valitsusele kuulujuttude levitamisel on väärt põhjalikku psühholoogilist uuringut.

Ainuke normaalne idee pärineb mujalt:
FT: seitse NATO riiki loovad kiirreageerimisüksuse
Eesmärgiks on luua täielikult funktsioneeriv diviisisuurune üksus, mida saaks kasutada kiirreageerimiseks ning regulaarseteks ja sagedasteks õppusteks. Üksuse loomisega tegelevate ametnike sõnul on võimalik vajadusel üksust ka märkimisväärselt suurendada.

Kuid sellelegi oli lisatud maitsetugevdajat, mis nüüdseks eemaldatud.
Nii et taaskord uudis, millest hiljem on "ebaoluline" välja lõigatud.
Salvestuse puudumisel ei saa kahjuks tsiteerida, aga puudutas see kiirreageerimis-üksuse "rutiinseid, tavapäraseid" ülesandeid ajaks kui keegi NATO-t ei ründa ja mõnel teistest võrdsemal liikmel on kusagil piirkonnas erihuvisid.

Seni aga ootame liitlaste presidente ja kohtumiste tulemusi.
Ajaviiteks võiks kihla vedada kumb neist enne kohale jõuab - Ameerika president või USA president.

Väga asjalik ülevaatlik kokkuvõte praegustest poliitilistest seisudest.
See kiirreageerimisrühm luuakse brittide eestvedamisel nagu teleuudistest meelde jäi.
Ja tõepoolest - eesti uus rubla on meil nüüd olemas! Ehkki peab ütlema, et rubla eest sai rohkem süüa osta. Muidugi juhul kui osta üldse midagi oli! Oli ka aegu, kui toiduletid olid tühjad.
Ka ei olnud sõjahirm nii suur, kui on praegu.
See uudis, et Venemaa ja Ameerika Ühendriikide esindajad kohtusid juuni lõpus Ukraina kriisi teemalisteks mitteformaalseteks kontsultatsioonideks Soomes Boistöni saarestikus asuvatel Loviisa ja Kotka saartel, oli endal kahe silma vahele jäänud.
Huvitav miks neid kohtumisi siis sedasi avalikkuse eest salastatakse?

Müstik - on üks vanasõna mis seda iseloomustab:
Salajutt läheb haisema.

PS. See ei puuduta vaid riike vaid ka erakondi. Miks salatsetakse kui teevad seda avaliku elu tegelased ehk poliitikud?
Aga eks ikka sellepärast, et nad saavad väga hästi, et avalik arutelu, kuidas teha ja mida teha täpses sõnastuses ajaks rahva marru ja neid tapalavale. Nii nad siis salatsedes istuvad ja otsivad ilusaid sõnu, et kuidagigi oma kurjust rahvale maha müüa küja ise ellu jääda.

Jah, enamus asju maailmas on salastatud. Nii ka erakondades. Hea näide salastamisest on toodud eespool # 576.

(01-09-2014 12:17 )Temimoor Kirjutas:  

(01-09-2014 03:24 )nokitseja Kirjutas:  Ukraina andmetel pole Venemaa sissetung Ukrainasse peatunud ja tankid suunduvad Mariupolisse, samal ajal otsustas Ukraina rahvuslik julgeoleku- ja kaitsenõukogu, et sõjaseisukorra väljakuulutamine ei oleks põhjendatud.
Riiki on tunginud võõrväed, kuid sõjaseisukorra väljakuulutamiseks pole põhjust.
Ega olegi, sest kui meie end vabaks laulda suutsime, asi see siis neil seal võõrad välja säutsuda.

... ma kipun seda klassifitseerimima irisemisena valitsejate suunal.

Ja ei eksi, sest kõik rahva poolt saavutatu on hoolimata valitsejatest.
Õnneks on paljutki, mille üle rõõmu tunda, kuid käsilolev teema pole selline.

Kas olen kusagil valet väitnud?

(01-09-2014 12:17 )Temimoor Kirjutas:  Aga siinkohal tundsin küll ühe koha ära, mida ma arvan, et ka väga tark Nokitseja teab aga laseb paista nagu mingil kuritahtlusel ja kavalusel lihtsa rahva suunal.

Et siis, miks pole Ukraina sõda kuulutanud? Sellega kaasneb palju õiguslikke punnseise ja mitme halva asja vahel tuleb leida vähem halb. Jäävad ära valimised oktoobris, peatub laenusaamine jne. Lähemalt aga saab kuulata siit: http://podcast.kuku.ee/2014/08/29/interv...08-291203/

Kartsin siin teemas Ukrainat mainida ja kahtlesin pikalt.
Aga meite valitsus on tollele seal nii mõneski mõttes sarnane ja lisaks levitab hoolsalt kuulujutte.

Tõeliselt kenjaalne on muidugi valimiste ärajäämise hirmus lasta riik okupeerida ning ka laenudest suu täiesti kindlasti puhtaks pühkida. Pätsul oli omal ajal sama probleem ja ennäe, valimised siiski toimusid. Veel enne ametlikku okupatsiooni ja personaalpensioni hakkas ta ka saama.

Riik käitub nii:
Teise maailmasõja alguspäevil sai Briti ohvitser, kes asus sügaval Aafrika südames, telegrammi Londonist peakorterist:
"Kuulutati sõda. Punkt. Arreteerige kõik vaenlased piirkonnas. Punkt."
Mõni päev hiljem sai peakorter vastuse:
"Arreteerisime seitse sakslast, kolm belglast, neli ameeriklast, viis prantslast, paar hispaanlast, ühe rootslase, ühe austerlase. Punkt. Palun informeerige mind, kellega me sõjajalal oleme. Punkt."

Ahjaa, ega's sõjaseisukord pole igavene või kuupäevaliselt ette määratud tähtajaga - lööd vaenlase 2 kuuga välja ja korraldad 3 kuu pärast valimisi nii palju ja milliseid seadus aga ette näeb. Või teha laseb. Kui ei lase, saab alati uue seaduse teha.


On ilmselge, et praegu pole Euroopale veel teist Poolat juurde vaja ning Ukraina saatus on üldjoontes otsustatud. Kui palju tollest riigist alles jääb, sõltub vastuhaku ulatusest. Saarlased selgitavad seda lihtsalt: palju tahad - vähe saad, vähe tahad - üldse ei saa!
Ukrainal on vaid kaks võimalust - kas võtab ennast ise kokku või saavad oligarhid toetajatelt nii tõhusat relvastust, et ka varjuteatri armeega vastu hakata.
Teisest variandist on vaikselt rääkima hakatud, esimest pole seni loota kuni praegused oma jura jätkavad. Sealne praegune valitsus isegi ei üritanud piire kinni panna, selle asemel läks kolkaküladega kaklema.

Traagelniidid said ära näidatud ja rohkem Ukrainast rääkida ei soovi.
Sealne rahvas peab ise otsustama mida tahab. Kui ei tea, siis ongi veel liiga vara.
Muidu on täpselt meie venelaste tahtmised - et oleks nii nagu siin on, ainult et vene.

"Brr.. kui külm siin on"
"Jutt või asi"
"Kuidas sa aru ei saa, tõesti ei tunne või?"
"Ei saa. Kui siin oleks külm, siis läheksid lattu ja tooksid omale elektriradiaatori. Aga ilmselt ei ole"

Niisugust sõna nagu lihtsapealine eesti keeles ei eksisteeri.
Kuna see teema on salaühingute ja vandenõude all, siis täpsustuseks, mis tähendab lihtsameelne.

"Lihtsameelne" tähistab vandenõuteooriates enamasti kedagi, kes kas
valitakse vandenõulaste poolt enda eest otsest tööd (nt kellegi tapmist) ära tegema, et ise varju jääda. Näiteks võis "lihtsameelne" olla Lee Harvey Oswald, kes valiti John F. Kennedyt tapma, et avalikkust veenda, et mõrva taga oli vaid üks inimene.

"Lihtsameelne" selle tavalisemas tähenduses: kõik need, keda valitsus/meedia/salaorganisatsioonid petavad, kes jäävad alati nn "ametlike versioone" uskuma ega saa kunagi tõde teada.
Allikas: Meie oma para-web wiki:
http://et.para-web.wikia.com/wiki/Lihtsameelne

(01-09-2014 14:35 )Temimoor Kirjutas:  Ma arvan, et sa tead küll täpselt, mis takistab sõja kuulutamist edasi lükkama, kuni see osutub halvimatest parimaks aga see pole su propa huvides. Vaja on lihtsapealistele ajada sellist roosat uinutavat jura, et säiliks pidev rahulolematus ja alandus, et neid petetakse.

Täpselt teadjad kohtusid seal:
Venemaa ja USA pidasid Soome saartel Ukraina kriisi teemadel salajasi läbirääkimisi

Kirja pandud toimumispunktid ja levitatavad uudised on linkidega tagatud, neis kajastub meie meedia kaudu meie erakondade suhtumine ja tegevus.
Tahtsin öelda - võta heaks või pane pahaks, aga viimast oled juba teinud. Lihtlabaselt roosaks uinutavaks juraks nimetades. See on kõva argument kui kõvasti karjuda. Ja hästi sageli.

Siinse teema huvi pole suunatud Ukraina sündmustele, vaid meie erakondade, seega ka valitsuse käitumisele ning on vaid selle võrra sealsega seotud kuivõrd on seotud meie valitsus suurvõimude mõjupiirkondade jagamisega. Mitte et nad jagajate hulgas oleksid, vaid küsimus et mida me saame ja mis hinnaga suurte tahtmisi täidetakse.

Alati on tähtis küsida - kellele on see kasulik.
Alates mõisahärrast ja lõpetades Väikese Peetriga.

Suur Peeter ja Väike Peeter
Eesti on ja jääb Väikeseks Peetriks ning peab pidevalt valikuid tegema.
Neist valikutest sõltub tulevik. Rüüsteretked pole vist hea põhi sellele?
Seni on Väike-Peeter, ma loodan, suutnud rüüstamisest hoiduda.


Ahjaa, petmisest tuleb veel juttu.
See ei mahtunud sõjahüsteeriast rääkiva postituse juurde ära.

.

(01-09-2014 14:07 )nokitseja Kirjutas:  On ilmselge, et praegu pole Euroopale veel teist Poolat juurde vaja ning Ukraina saatus on üldjoontes otsustatud. Kui palju tollest riigist alles jääb, sõltub vastuhaku ulatusest. Saarlased selgitavad seda lihtsalt: palju tahad - vähe saad, vähe tahad - üldse ei saa!
Ukrainal on vaid kaks võimalust - kas võtab ennast ise kokku või saavad oligarhid toetajatelt nii tõhusat relvastust, et ka varjuteatri armeega vastu hakata.

Veel mõned aastad tagasi rääkisid ja teadsid paljud rahupooldajad ja vabaduse ihaldajad ning võitlesid ka selle vastu, et relvatööstus on alati leidnud võimalusi läbi aegade...kuidas rahvaid ja rasse sõtta meelitada...ning seeläbi oma vanast relvaarsenalist vabaneda ja uusi katsetama hakata.

Nüüd on see kõik nagu mälust pühitud. Enamus riike on parajalt ära hirmutatud, et on taas nõus ostma kõike vana relvastust, mida ...pakutakse. Kelle huvides?

Sellelaadsed üleskutsed on nüüd meie igapäevaelu:

"Ukrainas toimuvat tuleb nimetada sõjaks ning see ei ohusta üksnes Ukraina idaosa, ütles Poola peaminister Donald Tusk."

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/va...d=69650671

Ma ei kutsu mitte keelduma vastu hakkamast oma kodu/kodumaa ründajatele ja anastajatele... vastupidi, arvan, et hakkan ka ise neile vastu kõigi meetmetega, milleks võimeline olen.
Ma kutsun mõtlema, et kelle huvides neid sõdu ja vihkamisi tekitatakse.

Kes ei viitsi lugeda läbi järgnevat artiklit, see on ise huvitatud hävingust ja ülekohtust:



Sõda on ennekõike äri

Ja nüüd küsi endalt: mis on maailmas number üks äri? Sõjatööstus. Kogu planeedil panustatakse sõjatööstusesse käesoleval aastal 1,5 triljonit dollarit. See number näeb välja selline: 1 500 000 000 000 $. Kui jagada see summa terve planeedi rahva arvuga, milleks on üle 7 miljardi, siis saame, et iga inimese kohta kulutatakse keskmiselt 214 dollarit aastas kaitsele. Imelik on aga see, et tervel planeedil elab üle miljardi inimese, kes peavad toime tulema vähem kui ühe dollariga päevas, et üldse süüagi saada. Kas selge mõistusega inimene näeb selles loogikat?

http://www.telegram.ee/arvamus/hando-ton...ASyPfl_unF

Minaelan - pisike täpsustus - mitte relvatöösturid (või mis iganes majandus haru) vaid pankurid.
Nemad annavad töösturitele laene uuteks ideedeks ja pärast ka ostjatele laenu uute asjade ostmiseks.
Nemad on need kes sellest loost ALATI kõige suurema noosi saavad...

(01-09-2014 19:56 )Minaelan Kirjutas:  Ja nüüd küsi endalt: mis on maailmas number üks äri? Sõjatööstus. Kogu planeedil panustatakse sõjatööstusesse käesoleval aastal 1,5 triljonit dollarit. See number näeb välja selline: 1 500 000 000 000 $. Kui jagada see summa terve planeedi rahva arvuga, milleks on üle 7 miljardi, siis saame, et iga inimese kohta kulutatakse keskmiselt 214 dollarit aastas kaitsele. Imelik on aga see, et tervel planeedil elab üle miljardi inimese, kes peavad toime tulema vähem kui ühe dollariga päevas, et üldse süüagi saada. Kas selge mõistusega inimene näeb selles loogikat?

Jaa, loogiline. Miks siis neid relvi praegu Ukrainale ei anta? Saaks ju jõhkralt pappi kokku ajada. Või oodataksegi, et tuleks tiba suurem sõda?

(01-09-2014 21:02 )Temimoor Kirjutas:  

(01-09-2014 19:56 )Minaelan Kirjutas:  Ja nüüd küsi endalt: mis on maailmas number üks äri? Sõjatööstus. Kogu planeedil panustatakse sõjatööstusesse käesoleval aastal 1,5 triljonit dollarit. See number näeb välja selline: 1 500 000 000 000 $. Kui jagada see summa terve planeedi rahva arvuga, milleks on üle 7 miljardi, siis saame, et iga inimese kohta kulutatakse keskmiselt 214 dollarit aastas kaitsele. Imelik on aga see, et tervel planeedil elab üle miljardi inimese, kes peavad toime tulema vähem kui ühe dollariga päevas, et üldse süüagi saada. Kas selge mõistusega inimene näeb selles loogikat?

Jaa, loogiline. Miks siis neid relvi praegu Ukrainale ei anta? Saaks ju jõhkralt pappi kokku ajada. Või oodataksegi, et tuleks tiba suurem sõda?

Vaata täpsemalt, millega kõik Baltimaad, Soome, Rootsi, Norra, Venemaa, Iisrael, Süüria jne jne relvastuse osas tegelevad....

Ukraina on vaid püünis.

(01-09-2014 21:10 )Minaelan Kirjutas:  Vaata täpsemalt, millega kõik Baltimaad, Soome, Rootsi, Norra, Venemaa, Iisrael, Süüria jne jne relvastuse osas tegelevad....

Ukraina on vaid püünis.

Ok. Loogiline. Mis ma selle teadmisega peale hakkan? Palun peatada maakera, sest ma tahan maha minna? Või lähen tänavale ja heidan meelt plakatitega? Itsitan nurgas pihku, sest ma nägin nad tõprad läbi?

(01-09-2014 21:52 )Temimoor Kirjutas:  

(01-09-2014 21:10 )Minaelan Kirjutas:  Vaata täpsemalt, millega kõik Baltimaad, Soome, Rootsi, Norra, Venemaa, Iisrael, Süüria jne jne relvastuse osas tegelevad....

Ukraina on vaid püünis.

Ok. Loogiline. Mis ma selle teadmisega peale hakkan? Palun peatada maakera, sest ma tahan maha minna? Või lähen tänavale ja heidan meelt plakatitega? Itsitan nurgas pihku, sest ma nägin nad tõprad läbi?

Temimoor - see mida sina teed on sinu asi. Võid edasi ilkuda stiilis "peatage maakera ja heidan meelt" või võtad kätte ja hakkad midagi tegema. Avalda meelt tänavanurgal, avalda meelt pere, sõprade ja kolleegide hulgas seni kuni ka nemad aru saavad ja hõikavad (vähemalt) - "loogiline ju". Uuris asju edasi ja varusta ennast teadmistega ja avalda meelt edasi kuni ühel hetkel on neid meelt avaldavaid Inimesi piisavalt, et midagi reaalset ära teha. Kõige lihtsam ja mugavam on nurgas iniseda, et "minust ei sõltu midagi, olen liiga pisike ja meid on liiga vähe". Tuleb TEHA - siis asjad juhtuvad.

Jah, mina ka ilgun. Eeskuju on nakkav.

See suur loogiline uudis, pole minu jaoks uudis aga uudis on teie lahendus sellele: päästke valged ja sõbrustage Venemaaga, sest see on veel ainus paik, kus saab kasvatada valget perekonda ja säästa teda multikulti eest. Tsiteerides klassikuid: NWO (NATO) kuri pool ja Venemaa (Hiina) hea pool.

Andres Herkel tänahommikuses Päevalehes: See on pigem usu küsimus – kes usub väärtustel põhinevat rahvusvahelist õigust ja kes usub vene messianismi. Ent võib öelda ka teravamalt: see on valik valgustuse ja vaimupimeduse vahel.
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/andres-...d=69649915

(01-09-2014 15:31 )nokitseja Kirjutas:  Täpselt teadjad kohtusid seal:
Venemaa ja USA pidasid Soome saartel Ukraina kriisi teemadel salajasi läbirääkimisi

Kirja pandud toimumispunktid ja levitatavad uudised on linkidega tagatud, neis kajastub meie meedia kaudu meie erakondade suhtumine ja tegevus.

Siinse teema huvi pole suunatud Ukraina sündmustele, vaid meie erakondade, seega ka valitsuse käitumisele ning on vaid selle võrra sealsega seotud kuivõrd on seotud meie valitsus suurvõimude mõjupiirkondade jagamisega. Mitte et nad jagajate hulgas oleksid, vaid küsimus et mida me saame ja mis hinnaga suurte tahtmisi täidetakse.

Jah need kodumaised uudised on linkidega tagatud ja need näitavad ka meie erakondade suhtumist.
Mis sellesse salajasse kohtumisse puutub, siis selles artiklis öeldakse, et selle tõi välja USA ajakiri "Atlantic". Ja öeldud on ainult, et mõlemat poolt esindasid kõrged ametnikud. Kes olid need USA ja Venemaa kõrged ametnikud ja mida nad arutasid, seda me ei tea.

(01-09-2014 21:52 )Temimoor Kirjutas:  

(01-09-2014 21:10 )Minaelan Kirjutas:  Vaata täpsemalt, millega kõik Baltimaad, Soome, Rootsi, Norra, Venemaa, Iisrael, Süüria jne jne relvastuse osas tegelevad....

Ukraina on vaid püünis.

Ok. Loogiline. Mis ma selle teadmisega peale hakkan?

Väga õige küsimus. Edasi algavad valikud:

(01-09-2014 21:52 )Temimoor Kirjutas:  Palun peatada maakera, sest ma tahan maha minna?
Või lähen tänavale ja heidan meelt plakatitega?
Itsitan nurgas pihku, sest ma nägin nad tõprad läbi?

Selles, et rohkemaid ei näe, pole teised süüdi.
Kui rohkemaid ei näe, siis on midagi puudu, sest valikuid on rohkem.


Väga tuntud ja mõistetav on see lugu:
"Õpetaja, me teame, et sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões ja sa ei hooli kellestki, sest sa ei vaata inimese isikule.
Ütle nüüd meile, mis sa arvad, kas keisrile peab andma pearaha või ei?"
Aga Jeesus ütles nende kurjust ära tundes: "Mis te mind kiusate, silmakirjatsejad? Näidake mulle maksuraha!"
Nemad tõidki ta kätte teenari. Ja ta küsis neilt: "Kelle pilt ja kiri sellel on?"
Nad ütlesid temale: "Keisri." Siis ta ütles neile: "Andke nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!"
Seda kuuldes nad hämmastusid ja lahkusid, jättes ta sinnapaika.

Väga tuntud on ka rahavahetajate välja ajamise lugu, kuid mitte enam nii üheselt mõistetav, kuigi ta on eelnevaga väga tihedalt seotud.
Rahavahetajad on olemas olnud sellest alates kui on olnud erinevaid rahasid ja seetõttu tekitab mõningast hämmingut selle episoodi eriline rõhutamine.

Hinnangud/otsustused (ehk valikud) tulenevad millegi mõistmisest nii või naa. Tänapäevase reaalelu arusaamadest lähtudes (nii) jääbki episoodi rõhutamine arusaamatuks.
Lähemalt uurides selgub, et rahavahetajad ei vahetanud mitte kaupmeeste poolt sissetoodud võõraid rahasid, vaid templi oma raha. See oli ainuke, templis kehtis.
Kogu Rooma riigis kehtis rooma raha, kuid sellega ei saanud maksta juutide templis! Rooma riigi raha vahetati nn. templirahaks (ja võib vaid oletada millise vaheltkasuga).
See on nüüd siis see naa, mis hoobilt muudab süsteemist arusaamist ehk annab juurde valikuid.

(02-09-2014 13:08 )Temimoor Kirjutas:  

(02-09-2014 12:49 )Müstik Kirjutas:  Soovitan Nokitseja eespool toodud artiklid mõttega läbi lugeda. Seejuures ka ridade vahelt lugema õppida.

Soovitan soojalt ise mõtlema hakata, mitte toppida oma nina ettenäritud tekstidesse

Kui laps hammustab
Beebi: Põhjus, miks nad hammustavad, võib olla selles, et nende hambad kasvavad ning see paneb igemed sügelema. Samuti on beebidel harjumus asju närida, nii nad katsetavad uusi asju, tekstuure ja õpivad maailma tundma.

Kui 3-aastane laps ikka veel hammustab, vajab see probleem juba kiiresti lahendamist ja sellega tegelemist.

Samuti võib suuremate laste puhul kasutada “aeg maha” tooli. Kohe eemalda hammustaja “aeg maha” kohta. Väiksema lapsega võiks see aeg olla minimaalne, kuni 1 minut. Enamikule väikelastest tundub tegelikult juba 30-sekundiline paigal püsimine lausa igavikuna.

---

Pideval rahulolematusel on põhjus.
Järjekordne ports "roosat uinutavat jura lihtsapealistele":

Kaitsepolitsei teab, kes võttis VEB Pangast raha välja

Riigikohus alustab oktoobri alguses uuesti VEB Fondi kohtuasja läbivaatamist, sest praeguseks on saanud teatavaks asjaolud, mis annavad 32 miljoni dollari liikumisest märksa selgema ülevaate.

Sertifikaadiomanikud taotlevad teistimisavaldusega, et riigikohus nõuaks kaitsepolitseilt välja inimese nime, kes võttis ühest Peterburi pangast välja VEB Pangast pärit 20,5 miljonit dollarit.

Eesti riiki ähvardab 300 miljoni eurone nõue.

Eesti Panga abiga peteti fondist 32,3 miljonit välja.

Mina tunnen end küll alandatuna.

Memo:
Miks jäeti VEB Fond auditeerimata ajal, kui saanuks algatada veel kriminaaluurimine?
Kes oli poolt ja kes vastu?

VEB-fondiga seoses on avalikkuses korduvalt esitatud küsimusi, miks näiteks 2004. aastal ei hakanud Riigikontroll VEB-fondi auditeerima, kuigi see teema oli ka tollal päevakorral.

Kuid parlament leidis, et Riigikontrollil ei ole vaja VEB-fondi auditeerida. Teema oli arutusel põhiseaduskomisjonis, kes omakorda pöördus seisukoha saamiseks Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjoni poole. Siin on memo, mis selle arutelu kohta on Riigikontrollis säilinud.
Memo sabas on aga Riigikogu 13.10.2004 istungi stenogramm, kus on väga hästi näha, kes oli komisjoni moodustamise poolt, ja kes vastu.


S. Meikar Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja. Sooviksin küsida, et palju ühe probleemkomisjoni moodustamine läheb maksma maksumaksjale?
H-V. Seeder Aitäh! Minul sellist kalkulatsiooni rahaliselt teile öelda ei ole, kuid ma võin kindlalt väita, et see on üks kõige odavamaid uurimise võimalusi üldse, sest Riigikogu liikmed, kes sinna kuuluma hakkavad, on Riigikogu liikmetena palgatud tööle niikuinii ja täiendavat tasu ma arvan selle eest saama ei peaks. Need kulutused, mis on seotud komisjoni töö korraldamisega, on suhteliselt väiksed, nagu te isegi teate.

See oli aastal 2004, praegu on käsil 2014 ja uurimine käib edasi.


H-V. Seeder Aitäh! Kõigepealt peab kohe märkima, et esitatud küsimused ei puudutanud kaugeltki mitte kogu VEB Fondiga seonduvat problemaatikat, millele Eesti Panga president Vahur Kraft siin mõni aeg tagasi vastas. Aga mõned probleemid, millele ei ole vastust saanud, ma tõin ka täna siin ettekandes välja. Üks on seesama sihtasutuse moodustamine. Kui Eesti Panga esindaja ei ole võimeline Riigikogu komisjoni ees vastama, mille alusel fond ümber korraldati ja kes on sihtasutuse asutajad, siis ma arvan, et see küsimuste ring vajab siiski täiendavat uurimist. Aitäh!

---

(02-09-2014 15:24 )Temimoor Kirjutas:  Nagu ma aru saan Nokitseja, siis kipud Sa mulle õpetajaks. Lased pureda ja paned nurka, sest ma ei oska sinu poolt pakutud pärleid hinnata.

Pidev rõhutamine "roosat uinutavat jura lihtsapealistele" näitab, et sa oled solvunud ja nüüd katsud seda igal võimalikul juhul mulle ninapeale hõõruda. Ma luban

Aga minu õpetaja ei solvu minu lolluse peale. Ta lubab mul eksida, sest see on ainus viis saada teada, mis tegelikult on õige. Lisaks ei topi ta mu nina etteantud materjalidesse ja õpeta kuidas ma neid lugema pean. Ta esitab mulle küsimusi minu pähe tekkinud teooriate kohta, et ma ise saaksin "augud" ülesleida.

Ja ma olen väga õnnelik, kui need, kes selle VEB fondi raha tuuri panid saavad karistatud.

Tähtis pole karistus, vaid vastutus.
Ja seda, et vastutada tuleb ka tagantjärele, peavad mõistma hakkama praegusedki asjapulgad.

Minu "pärlid" on enamuses pärit meie meediast ja kui see, et lasen neid paista teises valguses kui nad sealt tulles on, tekitab viha, siis on põhjust järelemõtlemiseks. Kinnitan, et mina seda teen. Mõningad järeldused juba on ning esialgu käitun nendest lähtuvalt. Kuid rõhutan, et pole veel väsinud mõtlemast ja seega pole need lõplikud.
Vastutus on oluline, eks?

(02-09-2014 15:36 )nokitseja Kirjutas:  Minu "pärlid" on enamuses pärit meie meediast ja kui see, et lasen neid paista teises valguses kui nad sealt tulles on, tekitab viha, siis on põhjust järelemõtlemiseks. Kinnitan, et mina seda teen. Mõningad järeldused juba on ning esialgu käitun nendest lähtuvalt. Kuid rõhutan, et pole veel väsinud mõtlemast ja seega pole need lõplikud.
Vastutus on oluline, eks?

Mind absoluutselt ei häiri eesti valitsejate kottimine ega nende kallal irisemine. Loodan, et aina enam nende tegevus saab valgust ja valitsema aina paremad inimesed.

Mind häirib, kui selle eesmärk on promoda veel hullemaid. Äärmuslasi.

Minu arust ongi äärmuslased need, kes äärmiselt jultunult on varastanud riigi ja rahva tagant ja äärmiselt silmakirjalikult ajavad rahvale puru silma. Ja need äärmuslased on valitsenud meid iseseisvumisest alates(tegelikult juba esimese vabariigi algusest alates, nõukogude võim kaasa arvatud).

Tiit Vähi - mees, kes ehitas parasiteerimisel põhinevat majandust:

Avaldatud: 14. mai 2014 Kell 10:10
Tiit Vähi: Pronkssõduri hind oli Eestile 8 miljardit krooni aastas
Transiidisektori kriisikoosolekuks kutsutud konverentsil ütles Sillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähi, et Eesti transiidi allakäik algas 2007. aasta teisel poolel ja seda põhjustas Pronkssõduri käpardlik mahavõtmine.

Avaldatud: 04. oktoober 2008 Kell 12:26
Soomlased muretsevad Ust-Luga sadama pärast
Goloviznin ei muretse siiski suureneva keskkonnaohu pärast, ehkki laevaliikluse tihenemine teeb meele mõruks naaberrahvastel. «Ma ei mõista soomlasi. Kui naftat veetakse Porvoo kaudu, siis on kõik hästi,» väljendas ta oma hämmastust mõnevõrra sarkastiliselt.

Sadama toimimise kohta leidsin kaubavahetuse andmed alates aastast 2005. Maht oli tilluke, kuid näitab, et sadam juba toimis.
2006. a kaubamaht oli juba 5,4 korda suurem ja kõnealusel 2007. aastal 10,14 korda 2005.a suhtes (UST-Luga Port).


Kas propakaka?
Ust-Luga lubab kaubavood Eestile alles jätta, kuid soovib meie töölisi
Venemaa suurima sadama juht soovib Eestist töölisi palgata, et oma ettevõttes palga­kulusid vaos hoida.

Kui me 2000. aastal alustasime, siis ajakirjanikud spekuleerisid, et sadam on vajalik selleks, et kaubavood Läti, Eesti ja Soome sadamatest ära võtta. Kui te vaatate Venemaa ekspordi kaubamahtusid, siis 13 aastat tagasi oli see 200 miljonit tonni, praegu aga üle 500 miljoni tonni. Sama aja jooksul ehitati juurde võimsusi 200 miljoni tonni kaupade käitlemiseks. Lihtne matemaatika näitab, et juurde on vaja võimsusi veel 100 miljoni tonni jaoks. Kaupa jätkub kõikidele Läänemere sadamatele. Ühegi Läänemere sadama maht oluliselt ei vähenenud, ehkki muutus kaubavoogude struktuur. Kusjuures mõned kaubavood tulid meile üle isegi Musta mere sadamatest.

Pronksimäsuni oli veel 7 aastat. Või teati juba siis, et see tuleb?

Mina ei tea, kas selle üle rõõmustada või kurvastada, et Venemaal saavad nii töölised kui ka juhtivtöötajad märgatavalt kõrgemat palka kui 10 aastat tagasi. Madal töötasu ja odav energia olid meile pikka aega tugevaks konkurentsieeliseks. Täna maksab nii tööjõud kui ka energia meil rohkem kui naaberriikides.

Asjaga kursis olevad isikud oskavad kindlasti öelda kas valetab.
See on Hiina, kus pilvelõhkujate ehitamine käib veel praegugi labidatega, Euroopas on labidaga sadamatööliste armeed suht raske ette kujutada ja pigem kaldub asi oskustööjõu äratõmbamise poole, muudest aspektidest rääkimata.
Aga spekuleerida pole mõtet. Propagandatrikina on see nupuke vägev ja kui seal peaks olema terakenegi tõtt, siis pole imestada kui venekeelsed siinset meediat ignoreerivad.


Tiit Vähi on ka piirileppe-mees:
Tiit Vähi: kõige tähtsam suhetes Venemaaga on piirileppe sõlmimine
Kõige tähtsam suhetes Venemaaga on heanaaberlike ja pragmaatiliste suhete taastamine ning piirileppe sõlmimine, ütles transiidiga tegeleva kontserni Silmet Grupp nõukogu esimees Tiit Vähi konverentsil Transestonia 2013.
"Transiit ja rahvusvaheline logistika ilma naaberriikide vaheliste normaalsete suhete ja läbikäimiseta areneda ei saa," märkis Vähi.

Tahtsin siia kirjutada aja Ust-Luga sadama loomise otsuse kohta, kuid pole veel leidnud. Aga see pole ka nii hirmus oluline, sest alustati hiljemalt 2000.
Väga sõbralik liigutus naaberriigi poolt, eks ole?
Ühel riigil omaenda sadama ehitamine, et mitte niisama heast peast naabrit nuumata, on täiesti loomulik.
Ebaloomulik on selle sidumine mingi Eesti-poolse olematu vaenutegevusega.
Samas annab märku pikast ja põhjalikust tulevikuplaanist.


Ütle kes on su sõbrad ja ma tean, kes oled ise:
Venemaa Raudteede president Vladimir Jakunin: Eesti riigi juhid meenutavad kirikutrepil laulvat kerjust
Oma Eestis veedetud lapsepõlvest mäletab Jakunin, et natsionalistlikke elemente oli Eestis ka Nõukogude ajal. Selle põhjuseks peab ta ajaloolisi sündmusi ja repressioone, mida tema väitel korraldasid eestlased ise.
Siin on asjad samamoodi. Ma ei nõustu mitte kunagi SS-diviiside ja Nõukogude diviiside veteranide võrdsustamisega, mis iganes ka räägitaks totalitarismist ja kõigest muust.

Navalnõi mõjukad vaenlased: Gazpromist ja Rosneftist kuni Jakuninini
Jurist Aleksei Navalnõi on viimase viie aasta jooksul korruptsiooni vastu võitlemisega neile kõigile ja veel paljudele teistele valusalt varba peale astunud. Venemaa tänastes tingimustes on see puhas ime, et selliseid vaenlasi omav Navalnõi siiani vaba mehena ringi jalutab.

Üle-eelmisel nädalal viieks aastaks riisumise eest vangi mõistmine (kuigi otsus pole veel jõustunud) oli Navalnõi paljastustegevuse loogiline lõpp.

Navalnõi on aastatega oma korruptsioonivastaste uurimuste taset järjest parandanud nagu usin uuriv ajakirjanik ning Jakunini kallal rakendas ta kõike kätteõpitut täiel rindel.

Mis asju ajab ja kelle huve esindab majandus- ja poliitilise eliidi hulka loetav Tiit Vähi?

Miks nõustutakse süüdistustega transiidist ilmajäämises pronksimäsu tõttu kui need on valed?


.

Eestis vähenes alkoholist saadav müügitulu 2,6%. Nii ehmatav tulemus käivitas võimsa alko-vastase kampaania, mille käigus tõsteti kompensatsiooniks alkoholi aktsiisi 3% ja lubati avalikes kohtades jälle napsitada. Samas lubati KOV-idel seda luba keelata.

Seejärel teatasid mitmed KOV-id, et nende territooriumil avalikult napsutada ei tohi ja politsei väitis, et kuna KOV-ide keeld, siis ise ka vastutagu.

Tallinna kärakamäärus keelab alkoholi tarvitamise avalikus kohas, tehes siiski kaks erandit
Tallinna linnavalitsus keelas täna vastu võetud määrusega avalikus kohas alkoholi tarvitamise täielikult, tehes siiski kaks erandit ja määras konkreetsed alad Toompeal ja Kadriorus, kus alkoholi tarvitamine on lubatud.
...
Kesklinna valitsusel tuleb tagada teavitussiltide paigutamine nimetatud aladele ja selle kohta avaldatakse vastav kaart, kus viirutatud alal on alkoholi tervitamine lubatud.

Päris huvitav näpukas (kui on)

Kui avaliku napsitamise keelu kehtestas ka Tallinn, mis on end varustanud võimekusega keelu pidamist kontrollida, läks tõmblemine päris närviliseks.
Anvelt: käputäie vastutustundetute inimeste pärast ei pea piirama enamuse vabadust
Vältimaks seaduse rakendamise ülepolitiseerimist ning ühiskonnas leviva konflikti laienemist pean oma kohuseks avaliku alkoholitarbimise võimaldamist puudutavad sätted korrakaitseseaduses sisuliselt läbi vaadata ning kõigi osapoolte faktilised argumendid, samuti seaduse kehtimisega tekkinud kitsaskohad läbi analüüsida ning vajadusel algatada ka muudatused. Seadusi ei saa ja tohi vastu võtta ega muuta pelgalt emotsioonidest ja populismist kantuna.

Kogu sest lohinast kostub selge sõnum:
On väga ohtlik, kui populistlike emotsioonide ajel unustatakse ära Tema Pühadus Majanduskasv.


Liiklusõnnetus
2012. aastal on Eestis joobes juhtide poolt tekitatud liiklusõnnetuste osakaal kõikidest õnnetustest 12,3%.

Kainete juhtide osakaal seega: 100%-12,3%=87,7%. Varasematel aegadel räägiti ebakainete osakaaluks miski 30%.
Seega on praeguseks kõvasti tõusnud kainete juhtide süü toimunud liiklusõnnetustes ja see tendents jätkub küll aeglaselt, kuid kindlalt. Vaat siis kellele tuleks hoopis pähe istuda!

Aga ei maksa erutuda, see oli vaid üks näide äraspidisest loogikast, mida meie peal sageli rakendatakse.
Pean silmas kogu valitsemiskorraldust ja esitatud näitega pakun välja veel ühe võimaluse kõlavahäälselt mahahõigatud ilukõnede analüüsimiseks.
Loto võidunumbrite leidmiseks kasutatakse šabloone, miks mitte rakendada neid ka propakaka tuvastamiseks?


Avaliku joomise sünd: Keskerakond venitas seda aastakese, vastu võeti seadus aga üksmeelselt
Avalikus kohas alkoholi tarvitamise lubamine on vaid üks väike osa uuest korrakaitseseadusest, mille Rein Langi juhitud justiitsministeerium saatis riigikogusse juba 2007. aastal. Kui Lang seda 6. juunil 2007 riigikogus esimesel lugemisel tutvustamas käis, ütles ta, et eelnõu kummutab Eestis laialt levinud arusaama, mille kohaselt seisneb korrakaitse ja turvalisuse tagamine põhiliselt isikute karistamises süüteo menetluse kaudu. Sama tähtis või tähtsamgi on Langi sõnul ohtusid ennetav ja neid tõrjuv tegevus.
...
vastas Lang, kelle sõnul kehtis absoluutne keeld peale Eesti vaid Venemaal ja Poolas.

Hollandis oli võimalik jälgida kuidas politseinik sundis kotist välja võetud ja lahtikorgitud pudelit kanalisatsiooni tühjaks kallama. Nii et linnatänaval vist ikka ei või oma pudelist kulistada, kahjuks polnud vestluse kuulmiseks piisavalt lähedal ega tea ka kas käis see absoluutse keelu alla.

...
Peale esimest lugemist 2007. aastal arutas riigikogu õiguskomisjon eelnõu kümnetel istungitel, kuni 22. veebruaril 2011 saadeti see teisele lugemisele. See läks väga kiirelt, õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaherile esitasid küsimusi vaid reformierakondlased Väino Linde ja Silver Meikar. Avaliku joomise teemat ei puudutatud.
Seaduse kolmas lugemine oli juba järgmisel päeval. Keegi sõna võtta ei tahtnud, seaduse poolt hääletas 60 saadikut, vastuhääli ega erapooletuid polnud.
Korrakaitseseaduse avalikku joomist puudutav osa jõustus selle aasta 1. juulist. Koheselt hakkasid inimesed ka kaebama, et joomine on poodide ja põõsaste tagant välja tulnud poodide ette, tänavatele ja väljakutele.

Hoppaa! Et siis tegelikult vana asi? Jah ja ei, ka alkomüügi probleemid on mõnda aega vindunud ja avaliku tarvitamise luba sattus olema kuidagi väga sobivalt ajastunud.

.

(03-09-2014 18:44 )Chaos Kirjutas:  Ja veel õigluse määrab ikkagi põhiseadus ja õigust mõistab kohus. ka ebaõiglaste seaduste üle. Mitte võim, koalitsioon või erakond.

Vastan teise teema alt, sest Venemaaga pole sellel jutul suurt midagi pistmist.

Õiglus ja õigus on siiski kaks erinevat asja ja seadused, sh põhiseadus, määravad õigust. Suheldes lähemalt ühe juristihakatisega, on mulle meelde jäänud mõned taarkuseterad, mida ma prooviksin siin kirja panna. Seaduste aluseks peaks tõepoolest olema õiglus, aga õiglus on ühiskonna tavade, tunnetuste ja normide kogum. Seadused peaksid ju vastama ühiskonna ootustele/vajadustele. Need ootused/vajadused moodustavad siis õigluse. Seadused moodustavad õiguse ja need on võimu poolt vastu võetud. Ka põhiseadus, kuigi eelneva võimu poolt ja hetkel kehtival võimul on selle muutmine keeruliseks tehtud. Keeruliseks, aga mitte võimatuks.
Põhiseadus pole seejuures mingi seaduseväline nähtus, see on ka seadus. Üks seadus võib teisega vastuollu minna, seaduste loome normitehnika pole täiuslik, ning siis on õigus segane. Kui seadus läheb vastuollu põhiseadusega, siis on lugu lihtsam. Riigikohus saab seaduse tühiseks kuulutada. Õigus (seadus) ei ole õigus, kui see läheb vastuollu suurema õigusega (põhiseadusega).
Seadused pole aga kunagi ülidetailsed, eriti pole seda põhiseadus. Seda eelkõige sellepärast, et kohtuotsus peab olema ju ikkagi seadusega kooskõlas. Kui seadused oleksid ülidetailsed, siis ei jääks kohtutele eriti vabadust oma otsustes. See omakorda eeldaks, et õigus on õiglane. Mis tähendaks, et seaduse kirjutajad teavad täpselt õiglust. Paraku ei maksa seda seaduse tegijatelt oodata ja ei oodatagi. Siinkohal langeb kohtutele koorem seadusi tõlgendada ja neist õiglus välja otsida. Selles osas määravad kohtud ka tõesti õiglust. Aga see õiglus ei tohiks vastuollu minna kehtiva õigusega. Eriti muidugi põhiseadusega.
Osades riikides, USA näiteks ja kui mu mälu mind ei peta, siis ka Skandinaavia riigid, kehtib kohtusüsteemis pretsedendipõhine õigusemõistmine. Sisuliselt tähendab see seda, et esimese omataolise otsuse vastu võtnud kohtuniku otsusest juhinduvad kõik järgnevad kohtunikud taolistes kaasustes. Sisuliselt tähendab see seda, et kohtunik loob õigust ja täiendab seega parlamendi rolli riigis. Kuigi pretsedent on nõrgem õigus, kui seadus, mis on omakorda õigusena nõrgem põhiseadusest. Samas on pretsedent konkreetsem, seadus on vähem konkreetne ja põhiseadus lausa üldsõnaline.
Hiljuti juhtusin ma ka kuulama ka üht vandeadvokaati. Ka rääkis, et vahel tõepoolest peab kohtunik tegema otsuseid, mis lähevad vastuollu tema isikliku õigluse tunnetusega. Vahel nad siis ei tee ka seda ebaõiglast otsust ja iga kohtuotsus ei olegi seadusega vastavuses. Kuid siis saab kohtuotsuse ju edasi kaevata ja teine kohtunik lähtub ikkagi seadusest. Sest seda ju kohtunikud tegema peavad, see on nende roll.*
Kohtunike õiglustunne, kui see hakkab paljude kohtunike puhul viitama ühes suunas, peaks siis paremal juhul viima seadusemuudatuseni. Selles mõttes on kohtunikud nagu erilise(ma)d kodanikud, kes demokraatlikus riigis suudavad grupina õiglust paremini kaitsta ning õiguseks muuta, kui tavakodanik hääletama minnes.

Põhiseaduse muutmisega on nii, et kuigi selle muutmiseks saab korraldada rahvahääletuse, siis ilmtingimata ei pea. 18. detsembril 2002 võttis riigikogu vastu otsuse, et Eesti põhiseaduse muudatus EL-ga liitumise jaoks pannakse rahvahääletusele. 88 saadikut hääletas selle poolt. Samas on Põhiseaduse kiirkorras muutmiseks vaja vaid 81 saadiku hääl. 88 häälega oleks Riigikogu saanud põhiseaduse ära muuta ka ilma rahvahääletuseta, selleks on vaja vaid 81 häält. Kuid tõsi ta ilmselt on, et üks erakond või koalitsioon 81 häält kokku ei saa ühiskonna silmis ebaõiglust loovat põhiseaduse muutatust läbi suruma. Meie poliitiline keskkond on selleks liiga demokraatlik ja riigikogu nii radikaalselt rahva tahte vastu ei lähe.

*
Seaduse puhul on muidugi oluline ka selle tõlgendamine. Näide eesti tsiviilseadusesse kirjutatud tõlgendamise juhisest:

Tsitaat:(1) Seaduse tõlgendamisel lähtutakse seaduses kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, kui seaduses ei ole otseselt kasutatud sõnade eritähendust.
(2) Kui sõnal on mitu üldlevinud tähendust, kasutatakse seda tähendust, mis on enam kooskõlas tõlgendatava seaduse mõttega.
(3) Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse mõttest.

Mis on seaduse mõte? Siin on kohtunikul natukene vabadust õigusest õiglust leida.

See postitus võib sisaldada tõest informatsiooni, aga selle vastavus kehtivale õigusele pole kontrollitud. Postituse autor ei võta antud kirjatüki eest mingisugust vastutust. Kõik ebameeldivused, mis võivad olla selle lugemisest põhjustatud, on täielikult lugeja enda mure!

See teema tahab kangesti laiali valguda. Viimaseid lehekülgi lugedes tekkis tunne, et teema nimi peaks olema Poliitka ja elu Eestis vol 1 ning mõnele teisele teemale kõlbaks sama nimega vol 2. Koristasin natuke teemavälist läbu.

SSSR seadustekogum oli üsna huvitavalt koostatud. Sealt võis alati leida midagi, mille alusel inimest sai süüdi mõista. Polnud üldse tähtis kas süüdimõistmiseks kasutatud seadus oli mõne teisega vastuolus või mitte, kui ülemused olid süüdimõistva otsuse teinud, leiti sobiv süüdimõistmist tagav seadus üles ja rakendati nö. täie rauaga..

Esimese märgatava joone sellisele praktikale tõmbasid nn. Helsingi lepped.
"Allakäik" algas vaikselt ja pea märkamatult, kuid jõudis lõpuks isegi nii kaugele, et jõustruktuuridest pärit jõumees Andropovi ajal oli võimalik oma õigusi kaitsta SSSR konstitutsiooni abil (mis ei olnud ette nähtud lihtinimesele kasutamiseks, vaid ainult kiitmiseks). Loomulikult mitte täies ulatuses, sest ka endine praktika jätkus. Aga kõik see oli liiga läbinähtav ning ei sobinud enam kuigi hästi muutunud maailmas.

Tänapäevases maailmas tehakse kõike seda sama, kuid palju peenemalt. Üks värske näide sellest kuidas on võimalik (ja kuidas seda ka tehakse) moonutada inimeste arusaamu õigusest ja õiglusest:

Ekspert vastab: Kas mul on õigus saada kaupa selle hinnaga, mis on hinnasildil?
Vastab Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, http://www.tsp.ee:

Kuivalt juriidiline konstruktsioon poes, näiteks leiva, ostmisest oleks selline, et müüja paneb leiva letile ja märgib selle hinna, kutsudes sellega potentsiaalseid ostjaid esitama pakkumus selle leiva ostmiseks just sellise hinnaga, nagu hinnasildil kirjas. Ostja tuleb ja võtab leiva, läheb kassasse ja esitab müüjale pakkumuse - ta pakub oma tegevusega (leiva kassalindile asetamisega) müüjale välja, et ostab selle leiva sellise hinnaga, nagu sildil märgitud - müüja otsustab, kas lükkab pakkumuse tagasi või aktsepteerib seda. Pakkumusega nõustudes ta müüb leiva sellise hinnaga, millega ostja välja pakkus ning tehing ongi sõlmitud - seadus ei kohusta tehingu sõmimisel sõnadega oma tahet väljendama, piisab, kui mõlema poole tegevusest võib järeldada, et nad on jõudnud kokkuleppele ja on valmis tehingut sõlmima. Seega sisuliselt on tehing sõlmitud, kui ostja väljendaab oma käitumisega kassas, et ta soovib leiba osta ja müüja omakorda, et ta on valmis seda müüma, leib läheb ostjale ja raha müüjale. Kui ostja
poolt pakutud tingimused aga müüjale ei sobi (hind on vale), siis võib ta tehingu tegemisest keelduda, sest lepinguvabaduse põhimõttestu tulenevalt ei saa kedagi kohustada temale ebasoodsat lepingut sõlmima. See, et hind on müüja enda poolt valesti märgitud, ei puutu tehingu aktsepteerimise juures asjasse (kuigi on hea kaubandustava ja tarbijakitse sätetega vastuolus). Ka võlaõisusseadus kohustab tarbijale müügi korral müüjat avaldama kogu asja ostmise otsustamiseks vajalikku teavet, kuid selle avaldamata jätmine ei muuda tehingu pooli ega tehingu sõlmimise põhimõtteid. Pakkujaks jääb endiselt ostja ning müüja ei ole kohustatud tema pakkumusega nõustuma.

Esimene, mis koheselt silma torkab, on vastuolu tarbijakaitseseadusega, mida peaks järgima, kuid mida võib vabalt rikkuda, sest on olemas Võlaõigusseadus. Võlg aga.. oih, mida siin tarbijast ja tema kaitsest üldse arutada kui kogu maailm toimib võlamajandusel. Kel jõud, sel õigus - ütleb rahvatarkus.

Tarbijakaitseseadus

§ 7. Kauba hinna avaldamine
(1) Kaupa pakkudes, sealhulgas vaateaknal, ja kaupa müües peab kaupleja tarbijale teatavaks tegema kauba müügihinna ja ühikuhinna, kui ühikuhinna kohta ei ole käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud teisiti.
(2) Müügihind on kaubaühiku või kaubakoguse eest tarbija tasutav lõpphind.
(3) Ühikuhind on kauba ühe kilogrammi, ühe liitri, ühe meetri, ühe ruutmeetri või ühe kuupmeetri lõpphind. Ühikuhinnaks võib olla ka tükihind, kui kaupa ei mõõdeta eelnimetatud ühikutes.
(4) Kauba müügihind ja ühikuhind avaldatakse kirjalikult selgel ja loetaval viisil ning need hinnad peavad olema tarbijale üheselt mõistetavad ja kergesti märgatavad.
(5) Müügihind ja ühikuhind märgitakse kaubale või selle müügipakendile või pannakse välja kauba vahetusse lähedusse. Kaubale märgitud hinda peab olema võimalik eemaldada kaupa kahjustamata.


"Kuiva juriidikat" järgides on ehk võimalik ka säärane konstruktsioon:

Töövõtja on see, kes rügab - osutab teenust (toob, viib, meisterdab jne)
Tööandja on see, kes maksab

Ehk siis poes on see, kes maksab, kauba andjaks ja see, kes raha saab, kauba võtjaks (tema ju osutab teenust, toob ja viib jne).

Jälle sammuke uuskeele lõpliku võidu poole.



Karl Vaino käest küsiti mikrofoorumis:
"Kas on ōige, et Tsernobōlist toodud loomaliha vōib süüa?"
Karl Vaino vastas: "Mitte ainult vōib süüa, vaid peab sööma.
Aga väljaheited tuleb matta vähemalt kahe meetri sügavusele ja betoneerida."

Riiklik operatiivsus: 14 aastat pärast avamist saab lekkiv mürgiprügila puhastusseadme
Kaasaegsele nõuetele vastava nõrgvee puhastussüsteemi rajamiseks on välja kuulutatud riigihange ning senikaua viiakse reostunud vesi teistesse puhastusjaamadesse.
Ohtlikud jäätmed tuuakse käitluskeskusse kus nad puhtaks pestakse ja pesuvesi viiakse teistesse puhastusjaamadesse?


Vaivara lekkiv prügila võttis vastu tankeri mürgist pilsivett
"Vesi vastas heitvee normidele, kuid lõhnaprobleemid ei võimaldanud seda üldkanalisatsiooni suunata. See töö teostati samuti väga edukalt. Ainus kord elus, kus töö eest tänasid telefonitsi minister, kantsler, asekantsler ja jäätmeosakonna juhataja eraldi. Nüüd on suhtumine nagu seakatku. Kuid ei tee ju ka midagi, vahin pealt kuidas Vaiavara upub," on Reinap nördinud.
...
2006. aasta augustis jättis Probo Koala Aafrikasse, Elevandiluurannikule maha jäätmed, mis Abidjani prügimäele viiduna põhjustasid seal toksiliste aurude eritumise tõttu kümnete tuhandete inimeste haigestumise ja kaheksa inimese surma.
Probo Koala püüdis juba juulikuus settetankidesse kogunenud 400 tonni jäätmeid Amsterdamis ära anda, kuid see ei õnnestunud.
Sama aasta septembri alguses jõudis laev Läänemerre, tegi peatuse Ventspilsi sadamas ja jõudis 15. septembril Paldiski Lõunasadamasse.
Veeteede amet, mis kontrollis laeva 15. septembril, väitis esialgu, et neil polnud seaduslikku alust laeva kinni pidada ja lubas Probo Koalal pärast protseduuride lõppu lahkuda. Ka keskkonnainspektsioonil ei olnud tankerile etteheiteid.
Paldiski sadamasse saabusid 25. septembril aga Greenpeace'i aktivistid oma jäälõhkujaga "Arctic Sunrise", nõudsid Eesti võimudelt laeva arestimist ja takistasid laeva väljasõitu sadamast.
27. septembril pöördus keskkonnaministeerium laeva kinnipidamiseks justiitsministeeriumi poole, sest Probo Koala kütusetankide pesuvee proovides tuvastati aineid, mis sarnasid Elevandiluurannikul mürgistuse põhjustanud ainetega.
...
Jäätmete kahjutustamine maksis Eesti riigile ligikaudu 2,5 miljonit Eesti krooni. Seejärel anti laevale luba Eesti vetest lahkuda.

Inimlik eksitus, lihtne saamatus?
2,5 miljonit tuli kustkohast ja läks kuhu?
Miks ta ei läinud prügila uuendamiseks?