Erakonnad rahva kallal

Sedasorti revolutsiooni nagu sa Skrre mainisid, seda eestlased iialgi tegema ei hakka. Aga natuke meelt võiksid küll avaldada, et juhtkond liiga mugavaks ei läheks.
Mugavuspagulasteks nimetas üks neist ennasttäis juhtidest välismaale kolinud eestlasi.
Aga meie ladvik on ise veel mugavam. Ja rahvas on tal oma suures kannatlikkuses seda mugavat elu lasknud elada.

Marina, riskides suure pahameeletormiga - ma pean antud juhul selle "ladviku" sõnadega nõustuma.

(22-08-2014 19:28 )Skarre Kirjutas:  Marina, riskides suure pahameeletormiga - ma pean antud juhul selle "ladviku" sõnadega nõustuma.

Kui tohib paluda, siis ehk Skarre põhjendaks end ja seletaks lahti oma nõustumise motiivid.

(18-08-2014 18:58 )excubitoris Kirjutas:  Olenemata sellest kas see moodustis meeldis või mitte aga seal oli ka plusse mis tasuksid kaalumist.
Selge, et hind mis mõnede (ehk isegi enamuse) saavutamiseks maksti on nüüd mõeldamatu, kuid mõtlemis ainet oleks.
See ei käi ainult NSVli kohta aga ka mõne teise riigi kohta - kas või 3.Riik või isegi EW 1.0.

Riigid, mis on tänapäeva inimesele arusaadavas ehk siis suhteliselt lähedases minevikus tasakaalustatult arenenud omas ajas kõrgele tasemele enam-vähem omal jõul, on Bismarcki-aegne ja -järgne Saksamaa, samuti teised saksakeelsed territooriumid ja mõningase mööndusega ka Tsaari-Venemaa. 3.Riik oli mõnes mõttes parajalt vastuoluline nähtus. Natside majanduspoliitika oli üsna konstruktiivne, samas ideoloogilise poole pealt oli nende süsteem ehk pisut liigagi forseeritud. Huvitav oleks teada, kuidas sakslased selleaegse ideoloogia tegelikult vastu võtsid, ameeriklaste antipropaganda filter kahtlemata segab.
EW ei ole eraldivõetuna suurem asi näide, sest kultuuriliselt ja sotsiaalmajanduslikult oli EW sõjaeelse Saksamaa koopia, samas sisepoliitika oli EWs täiesti kohutav ja ebastabiilne (ei tahaks norida, aga ühe sõnaga kirjeldades - eestlaslik). Tühja kotti ei jaksa ka terve kari aidamehi mäe otsas eriti kaua püsti hoida ja pealegi tahavad need aidamehed liiga palju palka saada. Ausalt öelda ajab kukalt kratsima, kas siiski on mingi rahvuslik eripära (ja seda mitte heas mõttes), kuid mõneti on EW ja tänase Eesti arengutee lausa vastikult ja hirmutavalt sarnased. Pearusid ja Jaskasid on palju, kuid Andrestest ja Tiitudest jätkuvalt napib.
N.Liiduga on nii ja naa. Kui jätta Stalini aeg ilmselge anomaaliana kõrvale ja keskenduda hilisemale, siis tolle aja mõistes olid heal tasemel ja vabalt kättesaadavad haridus nii konventsionaalses kui ka ebakonventsionaalses mõttes, samuti oli laialt kättesaadav arstiabi. Tasemel oli ka rasketööstus, kuigi töökultuurist tulenevalt praaki noh... ütleme siis, et esines. Samas sõideti Stockholmis Volgadega taksot, järelikult pidid need olema omas ajas korralikud ja suhteliselt odavalt ülalpeetavad autod (niisuguste asjadega taksofirmad ei eksi). Kõigil oli töö- ja elukoht... eks nende nõukogudeaegsete töökohtade seas oli kahtlemata ka igasuguseid "reisisaatjaid" omajagu, kuid see oli nõukogude süsteemi eripära. Vaadake, N.Liidus ei olnud eraldi sellist elementi nagu sotsiaalabi. Mingid lastetoetused vist olid (viis rubla?), üksikvanemad said midagi lisaks jms, aga tänase Eesti mõistes toimetulekutoetus ja töötu abiraha lihtsalt puudusid - kuna "kõigil oli töö- ja elukoht", siis polnud sotsiaalabi järele vajadust. Iseenesest omapärane lahendus, kuigi majanduslikult ebaefektiivne.

---

(17-08-2014 12:55 )nokitseja Kirjutas:  Püüa ise välja rabeleda, mina sinna õhukesele jääle ei tule kui juba Napoleon, Hitler, Mussolini, Gaddafi, Pinochet ja ajatolla Khomeini ning Putin asjasse segatud on.

Me oleme märganud küll, et olukord maailmas on hullem kui kunagi varem, see oli hulk aega tagasi näha ka ilma ÜRO arvamusavalduseta. Ja siis? Kus nüüd leidsid endale tasuta laulurästa...

(17-08-2014 12:55 )nokitseja Kirjutas:  Hüvasti!

Siia sobiks hästi üks lakooniline väljend, kuid ebatsensuursuse tõttu pole võimalik seda kirjutada.

Maokas, muidugi võib! Seletan meeleldi.
Minu arvates viidati selles kurikuulsas sõnavõtus ("mugavuspagulased") sellele, et suur osa nondest väljarändajatest evivad tegelikult õpitud abitust. Olen sellest kirjutanud ka ühes teises teemas, seal pikemalt - ma ei näe midagi aulikku selles, et minna mõnda riiki, kus on oluliselt kauem olnud võimalik majandust ja süsteemi üles ehitada, ekspluateerida nende hüvesid ning kuulutada, kuidas seal on parem. Mõnel juhul võib see nii olla, ent ainult seetõttu, et ühel hetkel jäid sinna riiki inimesed alles ning pühendasid oma aega ja tööd, mõnikord läbi raskuste, et kunagi võiks selline riik eksisteerida.

Ma olen väga selle poolt, et eestlased elaksid ja õpiksid välismaal, ka kauaaegselt - niikaua, kuni nad tulevad tagasi ning neil on ka midagi tagasi tuua (head kogemusharidust, know-howd vms). Ma olen väga ka selle poolt, et inimesed, kes leiavad, et nendele sobib rohkem mõni muu riik või piirkond, kolivad sinna, ehitavad sinna oma elu üles - täpselt samamoodi positiivne, eriti, kui nad lastele ikkagi kultuuri tutvustavad ja juuri edasi kannavad. Minna aga üle lahe mördiööbikuks ja sarjata riiki, mis võrreldes oma saatusekaaslastega mäekõrguse arengu läbi teinud, aga vajaks veel... no ma ei tea. Mulle on alati tundunud vanaema põllulapil, et ma võin atra sarjata, kaua ma tahan, põld saab küntud ikka ainult siis, kui ma seda natuke liigutan ka.

Jahh Augustus - see rahvuslik "eripära" kahjuks segab kohe tublisti.
See EW v1.0 oli omade vigadega - kala ikka mädaneb peast aga kaks suurt plussi seal siiski oli - esiteks toimis täiesti adekvaatselt põllumajandus ja seda peamiselt läbi ühistute. Arvan, et see oli siiski rahvuslik eripära mitte ladviku poolt genereeritut peamiselt näilised vastuolud eri gruppide vahel.

Stalini aega ei saa koos oma ebakõladega ei saa kõrvale jätta - just see pani aluse paljudele asjadele (sotsiaalis ja majanduses) mis näiteks trotskistide poolt suht ignoreeriti. Võimalik, et ilma Stalinita oleksid Trotski&Co samad asjad teinud, kuid mine sa tea - selles osas eriti kindel pole - või kui siis mitte samas mahus.

(22-08-2014 23:16 )Skarre Kirjutas:  Ma olen väga selle poolt, et eestlased elaksid ja õpiksid välismaal, ka kauaaegselt - niikaua, kuni nad tulevad tagasi ning neil on ka midagi tagasi tuua (head kogemusharidust, know-howd vms). Ma olen väga ka selle poolt, et inimesed, kes leiavad, et nendele sobib rohkem mõni muu riik või piirkond, kolivad sinna, ehitavad sinna oma elu üles - täpselt samamoodi positiivne, eriti, kui nad lastele ikkagi kultuuri tutvustavad ja juuri edasi kannavad. Minna aga üle lahe mördiööbikuks ja sarjata riiki, mis võrreldes oma saatusekaaslastega mäekõrguse arengu läbi teinud, aga vajaks veel... no ma ei tea. Mulle on alati tundunud vanaema põllulapil, et ma võin atra sarjata, kaua ma tahan, põld saab küntud ikka ainult siis, kui ma seda natuke liigutan ka.

Õppimine ja kogemused kindlasti - võiks vaielda kui kaua on kaua aga see vist ei lõppeks kunagi
Esile toodud osa on aga minu meelest lausa kullafond.

(23-08-2014 05:31 )excubitoris Kirjutas:  

(22-08-2014 23:16 )Skarre Kirjutas:  Minna aga üle lahe mördiööbikuks ja sarjata riiki, mis võrreldes oma saatusekaaslastega mäekõrguse arengu läbi teinud, aga vajaks veel... no ma ei tea. Mulle on alati tundunud vanaema põllulapil, et ma võin atra sarjata, kaua ma tahan, põld saab küntud ikka ainult siis, kui ma seda natuke liigutan ka.

Õppimine ja kogemused kindlasti - võiks vaielda kui kaua on kaua aga see vist ei lõppeks kunagi
Esile toodud osa on aga minu meelest lausa kullafond.

Milline suurepärane idüll, muidugi on minejad lodevad mördiööbikud ja kuidas nad küll JULGEVAD ja ei taha 25 aastat järjest oma ainukesest elust kartlikoori süüa, lisaks "paksudele" pensioni teenida ja ikka sajatame minejaid tagant... Poliitikud ees ja teie taga (?) Kõigil ei olnud maad mida künda ja isegi kui oli, ei SAANUD kusagile midagi müüa, meenutagem või väiketalupidjate piimatootmise saatust.
Poliitikud on sarjamise täiesmahus ära teeninud, kui kõik oleks riigis korras( s.h. solidaarsus igal tasandil) oleksid inimsed korraks läinud ja tagasi tulnud sest isamaa on kõigil südames.
Tööinimesi võib vabalt milleks ja kuidas iganes nimetada, kuid ei ole nagu kuulnud siit ärakolinud firmade ja ärimeeste kohat ühtki paha sõna...meenutame või millise lipu all sõidavad me laevad, isegi mõned idufirmad olla siit ennast minema idutanud.

Tsitaat:"Kutsun siinkohal üles kõiki laevandusega tegelevaid ettevõtteid patriotismi ilmutama ja oma laevu Eesti lipu alla tooma. Riik ulatab siin oma abikäe," ütles Lillo.

Liidu hinnangul võiks tegelikult Eesti lipu all sõita 60 laeva ning kuigi summat, mis riigil neilt saamata jääb, ei ole kokku arvutatud, on see Kreemi sõnul kosmiline.

Lukas: lodevad on need, kes on läinud mugavama elu peale Eestit kritiseerides

Lukas: praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased

Nad põhjendavad Eestist lahkumist sellega, et selles «hädaorus ja pommiaugus» ei ole võimalik elada, selgitab Eesti Rahva Muuseumi direktor ja endine haridusminister Tõnis Lukas, keda ta «mugavuspagulasteks» peab.

Aitäh Skarre vastuse eest! Ilus ja ümmargune, kahjuks väga lühinägelik. Õnneks säästis Eithea mu näpuvaeva ja andis edasi ka minu mõtted. Aitäh! Lisaksin veel, et need, kes läinud ja ei sarja enam riiki, on ka riigi jaoks lootusetult kadunud. Ainus lootus ongi veel "mördiööbikud". Ma ei mõista hästi, kui saadakse aru, et kaupade eksport on väga hea ja seda peaks soodustama, kuid tööjõu (mis on samuti ju kaup ja tihti ainus, mis inimesel müüa on) eksport on paha-paha. Tegelikult on tööjõu ekspordi kulud päris suured ja siin oleks just riigil ja erakondadel midagi vajalik ette võtta, et needki, kelle elamised ja pered on veel Eestis, siit jäädavalt ei lahkuks. Millegipärast ei arvestata igasuguste poliitiliste eksperimentide korraldamisel, et inimese eluiga on siiski ääretult lühike.

Isiklikult arvan, et siin ei muutu asjad paremaks enne, kui nõuka-ajal üleskasvanud põlvkonda enam pole. Vabandust, kui keegi solvus nüüd. Tean päris paljusid sellest generatsioonist, kes poodi vargile eal ei läheks aga töökohast või riigi tagant näpata on igati õigustatud. Nagu NL-i ajal. Poliitikas jms kõrgematel kohtadel samuti. Ja noh, kodus valitsust jms taga kiruda on okei, aga avalikult seda välja näidata ei julge. Nagu NL-i ajal. Kahjuks on selline suhtumine päris suures ulatuses ka järgmisele (minu/meie) põlvkonnale edasi kandunud. No kui kodus vanemad on alati rääkinud, kuidas varastamine on väga väär, samal ajal isa paneb töölt nihverdatud kipsplaati seina ja ema otsib su pinnu saanud sõrmele töölt nihverdatud plaastrit peale..
Teine probleem on ka see, et jube palju kardetakse vastutust. Nagu mu üks türklasest kolleeg rääkis sakslast, eestlast ja venelast võrdleva loo- sakslane mõõdab 9 korda ja siis lõikab. Eestlane mõõdab 10 korda aga ikka ei julge lõigata- äkki läheb p*rse. Venelane ei mõõda kordagi, lõikab- ah, jälle p*rses, järgmine! Maru paljude jaoks on unistus saada soe koht riigitöölisena, vastutus on jaotatud kamba peale laiali, töö on ka mitme peale laiali jaotatud aga palk on suhtkoht vägev. Nagu Kreekas oli/on. Liiga vähe on neid inimesi meil, kes loovad väärtust kui sellist. Ja liiga palju on neid, kes on vaid selleks palgatud, et võtta neilt, kes loovad väärtust, seda ära. Meeletu kogus maksuametnikke, finantssektori jms taolise väärtust-mitte-loova riigi osa tegelasi.
Kolmas probleem on muidugi see, et Eestil puudub täielikult oma turu kaitse aga sellest on juba palju räägitud siin foorumis.

(17-08-2014 18:31 )Augustus Kirjutas:  

(17-08-2014 12:55 )nokitseja Kirjutas:  ...ning lisab: Otsus referendumi korraldamise kohta Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses

Mina olin 1991. aastal koolipoiss ja selles viidatud küsimuses ei ole mõtet minu otsa vahtida. Kui rahva hulgas oli tõepoolest küll ja küll neid, kes iseseisvuse taastamist pooldasid; siis näiteks neid ameeriklasi, kes excubitorise väitel Laarile septembris 1992 kärbest pähe panid, ei kutsunud Eestisse keegi. Need tulid ise, n.ö. võimuvaakumi peale ja ma avaldan arvamust et olnuks parem, kui sedasi ei oleks läinud. Hilisem oli juba ahelreaktsioon.

(22-08-2014 22:01 )Augustus Kirjutas:  

(17-08-2014 12:55 )nokitseja Kirjutas:  Püüa ise välja rabeleda, mina sinna õhukesele jääle ei tule kui juba Napoleon, Hitler, Mussolini, Gaddafi, Pinochet ja ajatolla Khomeini ning Putin asjasse segatud on.

Me oleme märganud küll, et olukord maailmas on hullem kui kunagi varem, see oli hulk aega tagasi näha ka ilma ÜRO arvamusavalduseta. Ja siis? Kus nüüd leidsid endale tasuta laulurästa...

(17-08-2014 12:55 )nokitseja Kirjutas:  Hüvasti!

Siia sobiks hästi üks lakooniline väljend, kuid ebatsensuursuse tõttu pole võimalik seda kirjutada.

Hr. Augustuse nimeline Tarmo Jüristo - on mõistetav, et minu poolt öeldu ikka hingel kripeldab, kuid ma ei saa sinna midagi parata.
Mis puutub aga pettustesse referendumite korraldamisel, siis kahtlustan ka ise, et seda harrastatakse sageli, suures mahus ja häbitult.



Kindlalt ja täielikult saan toetada Skarre seisukohta:

(22-08-2014 17:47 )Skarre Kirjutas:  Bordeaux's tubakapoes oli üks armas vanamees, uuri ja vestiga, ta tavatses mulle öelda, kui ma oma suurte ideedega lagedale tulin, et "la revolution - c'est magnifique, mais apres?" ehk "revolutsioon on võrratu, aga mis saab pärast?"

Mina muretsen hoopis sellepärast, et kuskil eksisteerib iha tuua eestlasi tänavatele laamendama (mis pole teps mitte meie kultuuri osa ja vägivalla vägivalla vastu või ebaõiglusega ebaõigluse vastu võidelda on nagu süütuse eest seksida).

Lammutada, revolutsiooni teha, kõik puruks rebida (sest kõik on vale), on väga lihtne. Aga kas neil lugupeetud revolutsionääridel on mõni sellekohane idee ka, mis pärast saab?

Minugi arust on juba ammu aeg lõpetada ligi sajandi kestnud kõikehävitav revolutsioonipööris, mis peale majandusliku ruineerimise ka inimeste hingi sandistab:

Kaitseväe juhataja asetäitja Artur Tiganik: liitlaste kohalolek peab olema mõtestatud
"Meie jaoks on oluline, et liitlaste kohaolek haakuks maksimaalselt meie väljaõppe ning riigikaitse arengukavas võetud suundadega," ütles Tiganik.
Tiganik märkis, et rasketehnikaga varustatud Ameerika Ühendriikide üksuse Eestisse toomine loob täiendavad võimalused soomusmanöövervõime arendamiseks 1. jalaväebrigaadis.

"Kui oleme võtnud suuna jalaväe lahingumasinate hankimiseks, siis on tähtis, et meie üksused saaksid enne kui masinad kohale jõuavad sarnaste üksustega koos harjutada," ütles Tiganik.

Homme tutvub brigaadikindral McNeely 173. õhudessantbrigaadi õhudessantväelaste kompanii väljaõppega.

Mis järeldused saab teha eelöeldu põhjal riigikaitse arengusuuna kohta?
Kust pärineb iha provotseerida eestlasi laamendama, sest Eesti ei valmistu ju ennast kaitsma, vaid kedagi ründama! Aga kui varasemat meenutada, allveelaevu näiteks, siis pigem käib kaitsevõime ärakuivatamine. Hundid söönud ja lambad paljad.

Või mida arvata taolisest hüsteeria õhutamisest:
Raport: Venemaa võib Läänt rünnata läbi Soome
Ameerika Ühendriikides baseeruv The Jamestown Foundation avaldas hiljuti raporti "Zapad-2013, Vaatepilt Helsingist", mille hinnangul võib Venemaa sõja puhkemise korral Läänt rünnata läbi Soome, kirjutab uudisteportaal Iltalehti.

Veelgi kavalam oleks seda teha hoopis Teravmägede kaudu. Venemaa on Soomet juba korduvalt rünnanud ja kui tahab, ründab veel, selleks pole Lääne-Euroopat vaja. Praegune pole muud kui soomlaste hullutamine nende kaasamiseks.

(23-08-2014 09:27 )BleedingOutMyEyes Kirjutas:  Maru paljude jaoks on unistus saada soe koht riigitöölisena, vastutus on jaotatud kamba peale laiali, töö on ka mitme peale laiali jaotatud aga palk on suhtkoht vägev. Nagu Kreekas oli/on. Liiga vähe on neid inimesi meil, kes loovad väärtust kui sellist. Ja liiga palju on neid, kes on vaid selleks palgatud, et võtta neilt, kes loovad väärtust, seda ära. Meeletu kogus maksuametnikke, finantssektori jms taolise väärtust-mitte-loova riigi osa tegelasi.

Oot-oot!
Ja see kõik on nõukaaja pärand?

Kunagi ammu ilmus ajakirjas "Horisont" järjejutuna Farley Mowat'i lugu "Ära hüüa hunti!", mis oli nii hea, et sundis üksikutele näppu juhtunud ajakirjanumbritele lisa otsima. Lõppes asi nii nagu lõppema pidigi - sain kätte ka loo alguse ja ühtlasi puuga pähe. See oligi ehk esimene taoline trauma, mille lapsepõlves sain - Kanada - kapitalistliku riigi teadlane kirjeldas CCCP tegelikkust omal maal.
Kuidas kokkupandav ujuvvahend (oli vist kanuu) jaotati võrdsuse huvides tema instituudi erinevate osakondade vahel. Üksik faktike oleks olnud lihtsalt naljakas, kuid kogu loo juurde kuuluv sealse elu kirjeldus andis esimese aimduse toimuvast. Ühtse ülemaailmse süsteemi olemasolust.

Üks näide lähiminevikust. Rootsis pidi tagasi astuma minister, kes tasus sukkpükste ostmisel ametiasjade jaoks ette nähtud pangakaardiga, mis tal sel hetkel ainukesena kaasas olevat olnud. Ta ei varastanud, sest kandis esimesel võimalusel raha omalt arvelt asemele.
Lihtsakoelise näite tõin tema tuntuse pärast, aga näide ise kajastab probleeme ühiskonnas, mis polevat nõukogude. Nii valulikult sundis rootslasi reageerima vaid pidev "plaastri" vargus.

Mördiööbikuid on mitmesuguseid, osad teenivad perele, osad toidavad linnukesi ja jätavad suure hulga teenitust baaridesse. Oh jah, muidugi ostetakse ka kalleid asju. Kõik nad aga sarnanevad üha rohkem lehetäidele, ei mäletagi kuna viimati kainet isendit nägin. Töö kvaliteet hakkab kah üha rohkem ja rohkem sarnanema ülejäänud Euroopale, langeda pole enam palju jäänud.

NLi pärand käis mu postis pigem varastamise topeltstandarditele. Kuigi eks see mingil määral käis kogu posti kohta jah.

(23-08-2014 16:30 )Angervaks Kirjutas:  Ongi idüll. Alati terendab töö tegemise asemel näiteks Soome. Kuna sinna (veel) võetakse igasuguseid lihtsaid ja oskusteta tegelasi vastu, siis polegi motti pingutada.

Muidugi on puhtaverelistel parasiitidel idüll, kuid kas ikka kindlasti peab toonitama, et "igasugused lihtsad ja oskusteta"(?) arstid ka lähevad muideks ja tegelikult lähevad igasugused inimesed ja mitte ainult Soome. Aga üldiselt peaks Teil ju tore olema, et nad lahkuvad ja siia on jäänud ainult "keerulised megaoskustega supertegijad", kuid milleks see pidev hala (töölisi ei olevat) ja takkapihta ka minejate sajatamine(?), kiitkem neid, saite "saastast" lõpuks lahti.

Lisatud ignoreerimisnimekirja

”Head taasiseseisvumispäeva, kallid mugavad ja lodevad, aga ka kõik väsimatud ja supertublid kodu-Eestis!“ kirjutas üks mu aastaid Barcelonas elav eestlasest sõber kolmapäeval irooniliselt oma Facebooki seinale.

Mõtlesin küll, et ma enam siin teemas oma suud lahti ei tee , aga no ei saa mitte .

Kuigi olen parteitu, julgen arvata, et riik peaks siiski inimeste, aga mitte inimesed riigi jaoks olema. Keelata neid, kes valimas ei käi , suud pruukimast , ajab mul pehmelt üteldes kopsu üle maksa .
Olen selline inimene, kellele on vastik igasugune mõtestamata tegevus . Valida kedagi, kes vaatamata häälteenamusele ( tänu riukalikule valimisseadusele) oma kättevõidetud kohale ei saagi, on minu arust kilplaslik tegevus .
Loomulikult on ju võimalus minna valimisjaoskonda , ja valimissedel lihtsalt täis sodida ( tühjaks jäetud sedeli võib kellegi kuri käsi minu eest täita). Ka see oleks minu jaoks mõtestamata tegevus . Kui minusuguseid oleks enamus, siis oleks asjal jumet. Aga asi selles ongi, et ei ole enamus .Ikka valitakse see, kes paremini suud-silmad täis valetab .

Ja kuna mina end üle ühe korra reeglina kõrvalistel lollitada ei lase, siis mina ei valigi .
Muutub valimisseadus, muutub ka inimeste valimisaktiivsus .

Õppimisest . Netis kunagi suhtlesin ühe väga kõrgelt haritud inimesega, kel oli kaks kõrgharidust ja kes elas toetustest . Pidin temast natukene õhku välja laskma , et ta oma jalad kõhu alt välja korjaks ja tööle läheks . Ja oi ta oli algul kuri mu peale .

Veendunud meie süsteemi mõttetutes pisikestes palkades, läks ta ülelahe tööle . Erialalisele tööle . Ühesõnaga, tema on rahul . Riigi jaoks on ta muidugi kadunud, aga ausalt üteldes, kui riiki jätavad tema alamad külmaks, miks peaks siis riik neis hingelist erutust tekitama ?

Siin üteldakse, et inimesed peaks ainult patriotismist siia orjama jääma . Kusjuures, kena on jälgida, kuidas inimesed , kes muidu väidavad end uskuvat reinkarnatsiooni , keelduvad oma a i n s a t elu sandikopikate eest kulutama .
Miskipärast Künka otsas sellist patriotismi üles ei näidata, vaid küsitakse häbenemata palgalisa . Ehk peaks selleks, et siin riigis miskit muutuma hakkaks, nende isandate palga ka kuidagi miinimumpalgaga siduma ?
Aga kui ei muutu, siis voolab see maa lihtsalt tühjaks . Riik kaob, rahvus ehk mitte , ja mis jäävad , on geenid .
Aga on ka õhkõrn lootus, et eesotsast kaovad muidumehed ja saamamehed ja riiki hakkavad juhtima tõeliselt targad inimesed , kes teevad seda armastusest mitte raha vastu, vaid armastusest selle maa vastu .

Lääne Euroopa heaoluriigid ehitati pärast Teist Ilmasõda üles 20 aastaga. Niikaua kui meil pole Soome Rootsiga võrreldavaid palku ja pensione jääb rahvas siit lahkuma, aga see on Euroopa Liidu tegelik koloniaalpoliitika oma maade parima tööjõuga varustamiseks ja uute tulijate rahvastiku segamiseks Aafrika migrantidega, et saada nn mongreleid.
Siit
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vaa...d=69603445
võib vaadata ühe erakonna ausalt öeldes möla millega tahetakse rahvast püüda mõnekümne euro eest neid pukki valima. Sel ajal kui Soomes on keskmine palk üle 2 tuhande ja pensionid üle tuhande nõretavad Euroopa Rahvapartei esimölisejad mõnekümne eurose palgalisa juures krokodillipisaraid millised heategijad nad ikkagi on. Teised ei paku sedagi.
Tegelikult peaks eesti arendama end kui riiki ja eelistama riigiettevõtteid eraäridele. Tekitama kohaliku panga kus hoida riigimakse ja eelarvet mitte jahgama selle rootsi pankadele. Aga paraku on esioinastel ülisuured odavad laenud neist pankadest ja selle eest kohustused. Rahvas paneme õige pead kokku ja mõtlema mis muudaks meile palgad ja pensionid ülelahe riikidega sarnaseks.

(25-08-2014 17:48 )Angervaks Kirjutas:  Esimese hooga meenub, et kõigis neis nn heaoluriikides on tootev tööstus kõrgemal tasemel kui leivatehas või kodujuustukoda.

Ja veel eriline "kunn" on jagamine ja teenindus!

(25-08-2014 16:55 )VironShaman Kirjutas:  Lääne Euroopa heaoluriigid ehitati pärast Teist Ilmasõda üles 20 aastaga. Niikaua kui meil pole Soome Rootsiga võrreldavaid palku ja pensione jääb rahvas siit lahkuma, aga see on Euroopa Liidu tegelik koloniaalpoliitika oma maade parima tööjõuga varustamiseks ja uute tulijate rahvastiku segamiseks Aafrika migrantidega, et saada nn mongreleid.
Siit
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vaa...d=69603445
võib vaadata ühe erakonna ausalt öeldes möla millega tahetakse rahvast püüda mõnekümne euro eest neid pukki valima. Sel ajal kui Soomes on keskmine palk üle 2 tuhande ja pensionid üle tuhande nõretavad Euroopa Rahvapartei esimölisejad mõnekümne eurose palgalisa juures krokodillipisaraid millised heategijad nad ikkagi on. Teised ei paku sedagi.
Tegelikult peaks eesti arendama end kui riiki ja eelistama riigiettevõtteid eraäridele. Tekitama kohaliku panga kus hoida riigimakse ja eelarvet mitte jahgama selle rootsi pankadele. Aga paraku on esioinastel ülisuured odavad laenud neist pankadest ja selle eest kohustused. Rahvas paneme õige pead kokku ja mõtlema mis muudaks meile palgad ja pensionid ülelahe riikidega sarnaseks.

Ei ole midagi lihtsamat, selleks on vist vaja ainult sotsiaalharta ratifitseerida. Kummaline, et kui me riigiisad kõikide teiste seaduste täitmise puhul näitavad üles erilist orjameelsust, siis selle kümne aasta jooksul, mis me EU-s oleme , on nendest harta punktidest , mis inimväärse palga ja pensioni tagaksid , vaikides mööda mindud .

https://www.riigiteataja.ee/akt/26389

http://www.postimees.ee/1108380/miks-pol...itseerinud

Rein Raud: Mugavuspagulastest ja mugavustagurlastest

Tsitaat:Iga väljarändaja kohta leidub meil arvatavasti ka kolm mugavustagurlast, kes hea meelega tuleksid talle järele lehvitama.
/-/

Arutelu ajal ütlesingi midagi sellist, et kui riik inimestesse sedasi suhtub, siis tekib oht, et palju võimekaid ja tublisid inimesi läheb EL-i piiride avanedes lihtsalt ära. Tõnis Lukas küsis selle peale, et kellele neid (neid, mitte meid, seda ma mäletan hästi) seal läänes ikka vaja on. Olen muide alati kahtlustanud, et Euroopa Liidu itta laienemise projekti üks suur motivaator oli inimeste hankimine. Vananevad lääne ühiskonnad vajavad tulevikus üha rohkem noori, kes hoiaksid neid käigus ja tekitaksid pensionifonde. Kõige parem on leida need inimesed sellistest kohtadest, kus usutakse euroopalikku elulaadi ja tõesti soovitakse asukohariiki integreeruda. Aafrikaga ju prooviti, tulemus jättis soovida.

Eriti hea, kui saabujatele veel ka sisendada, et nad peavad korralikult püüdma ja igal sammul oma väärilisust tõestama, et neil ei tekiks kalduvust nõuda taga oma õigusi ja kritiseerida liiga häälekalt kohalikke olusid. Selles mõttes tuleb vist projekti pidada kordaläinuks. (Olgu öeldud, et eelnevast hoolimata olen ma kogu aeg olnud veendunud EL-i pooldaja, ja sugugi mitte ainult struktuurifondidele mõeldes.)

Majandusseaduste järgi

Ühtaegu ei arva ma muide sugugi, et Tõnis Lukase kui haridusministri aetud tegelik poliitika oleks väljarändele kaasa aidanud. Ent küsimus on põhimõtteline. Kui riik suhtub inimesse kui teatavat liiki ressurssi, mida ta võib vastavalt vajadusele suunata, siis suundub see osa „ressursist”, mis suudab oma suunda ise valida, sinna, kus ta saab end kõige paremini rakendada.

Ehk teisiti: kui absoluutselt kõike käsitleda ainult majandusseaduste alusel, miks siis imestada, kui ka inimesed tõepoolest nende järgi käituvad? Nõnda aga kaotab riik tervikuna, sest lahkujate hulka satub olulisel määral just originaalselt mõtlevaid ja keskmisest eristuvaid inimesi, kellele konnatiigid kipuvad kitsaks jääma – aga kellele nende piire pidevalt meelde tuletatakse.

Mugavustagurlase portree

Muidugi on ka teisi lahkumispõhjusi, sealhulgas võimatus oma tööga väärikalt ära elada. Peaks vist olema enesestmõistetav, et „õigus vabale liikumisele” tähendab seda, et võibki tegelikult liikuda. Ma olen absoluutselt nõus, et negatiivne demograafiline saldo on asi, millest tuleks teha olulisi poliitilisi järeldusi, kuid see ei anna põhjust inimesi sildistada. Eriti neil, kellel on endal kõik hästi.

Näiteks mugavustagurlastel. Tähistaksin selle sõnaga inimesi, kes eelistavad elada oma elu, justkui maailm nende ümber pidevalt ei muutukski. Mugavustagurlased armastavad rääkida igavestest väärtustest, muutumatust inimloomusest ja ühiskonnas vääramatult toimivatest seadustest. Mugavustagurlased oskavad lühidalt ja tabavalt iseloomustada terveid rahvaid ja kultuure. Meile, eestlastele, on omased niisugused jooned. Venelastele jälle naasugused. Kunst piirdub nende meelest merevaadete ja natüürmortidega. Mugavustagurlased on hämmastunud, kui neil palutakse oma väiteid argumentidega toestada, sest nad ju lihtsalt räägivad, kuidas asjad on.

Tihti on mugavustagurlastel selgelt väljendatavad poliitilised vaated. Need küll muutuvad aeg-ajalt, kuid nad ise ei pane seda tähele, sest käivad alati kaasas lainetustega enda eelistatud poliitikute maailmapildis. Nad ise arvavad küll, et nad on oma eelistustes järjekindlad. Nad ju toetavad konkreetseid inimesi või erakondi, mitte mingeid üksikuid otsuseid või strateegiaid, mille üle võib vaielda. Arusaadavalt ei kuulu mugavustagurlaste hulka läbimõeldud ja ratsionaalselt põhjendatud maailmavaatega inimesed, olgu see milline tahes.

Miks „mugavus-”? Sest mugav on mitte vaevata ennast vastuoluliste küsimuste üle mõtlemisega, eriti kui lihtsaid ja jäävaid lahendusi polegi neile kuskilt võtta.

Miks „tagurlased”? Sest kui oleks nende teha, siis pandaks maailmas kõik asjad niimoodi paika, et on pandud. Eesti emakeelega mugavustagurlased elaksid kõige parema meelega sellises Eesti Vabariigis, nagu nad kahe maailmasõja vahelist aega ette kujutavad. Vene emakeelega mugavustagurlased elavadki enda arust Nõukogude Liidus, kus kord on ajutiselt käest ära. Igal maal on oma mugavustagurlased, kõikjal veidi erinevad ja ometi paljuski nii sarnased.

Eelnev muide ei tähenda üldsegi, et mugavustagurlased oleksid igasuguse muutuse vastu. Mõned neist võivad näiteks lausa kollektsioneerida tehnoloogilisi vidinaid. Teised võivad teenida elatist innovatsioonist rääkimisega. Kuid innovatsiooni all mõistavad nad enamasti selle jätkumist, mis on praegu, ainult natuke võimsama ja võib-olla värvilisemana. Tõeline paradigmamuutus mis tahes alal tekitab neis alati vastuseisu. Nad ei jookse trendide järel, ütlevad nad. Kuldsed sõnad, muide, ent tihtipeale kasutusel selleks, et igasugust sisulist uuendust pikemalt süvenemata tagasi lükata. Või pigistada silmad kinni, kui ühiskond tervikuna nende ümber muutub.

Mugavustagurlased võivad oma erialal olla väga head professionaalid. Nende käest võib saada maitsvaid pirukaretsepte või asjalikku nõu korteri remondiks. Muidugi sõltuvalt nende soost, sest soorollid on neil ju loomulikud.

Ja ühiskonna saatuse pärast võivad nad tunda täiesti ausat muret. Tõenäoliselt peab suurem osa neist Eestist väljarännet tõsiseks probleemiks. Ainult et iga väljarändaja kohta leidub arvatavasti ka kolm mugavustagurlast, kes hea meelega tuleksid talle perroonile järele lehvitama. Sest parem on, kui riigis on vähem veidrikke, hälvikuid ja lõualõksutajaid, kes muudkui jahuvad asjade üle, mis on niigi selged.

Ja mugavustagurlase arvates pole mingit kahtlust, et 25 aastat tagasi Balti ketis seistes sai ta endale ka igaveseks õiguse kirjutada pärast seda päeva sündinutele ette, kuidas nad peavad oma elu elama.

Muide kas EL-i liitumise suurimaid motivaatoreid mitte ei olnud päätse avanev tööjõuturg? Vähemalt enamususes inimesed soosisid seda, kas see polnud mitte kõige populaarsem asi EL-i juures (kiire otsing mulle mingeid tulemusi ei andnud, aga mälus on pilt) Ehk suurim poolthäälte tooja.

Ja VS läänes mitte ei ehitatud üles heaolu ühiskond 20a vaid taastati see. Mida nad olid ehitanud eelnevad 200a. Meie oleme selle tee alguses. 2ms algul oli lääneeuroopas juba heaoluühiskond. Sealt on välja kukkukunud ainult Tšehhid. Suur vahe on kas sa taastad migi tootmise millele sa oled ennist panustanud eelnevad paarsada aastat või lood nullist. Soomel kulus enese heaoluühiskonda saamine 70a järjepidevust. meil on alles 20a seljataga

(27-08-2014 13:54 )Chaos Kirjutas:  Muide kas EL-i liitumise suurimaid motivaatoreid mitte ei olnud päätse avanev tööjõuturg? Vähemalt enamususes inimesed soosisid seda, kas see polnud mitte kõige populaarsem asi EL-i juures (kiire otsing mulle mingeid tulemusi ei andnud, aga mälus on pilt) Ehk suurim poolthäälte tooja.

Ja VS läänes mitte ei ehitatud üles heaolu ühiskond 20a vaid taastati see. Mida nad olid ehitanud eelnevad 200a. Meie oleme selle tee alguses. 2ms algul oli lääneeuroopas juba heaoluühiskond. Sealt on välja kukkukunud ainult Tšehhid. Suur vahe on kas sa taastad migi tootmise millele sa oled ennist panustanud eelnevad paarsada aastat või lood nullist. Soomel kulus enese heaoluühiskonda saamine 70a järjepidevust. meil on alles 20a seljataga

Eks herr Chaos teab paremini, kes ja millega poolthääled tõi. Mina näiteks ei tunne kedagi kes tunneks kedagi kes EL-i soovis.

Teise lõigu kohta küsiksin, kas kasutaja Chaos ikka peab niimoodi kirjutama, et ma lugedes endale sõrmega aina meelekohta olen sunnitud koputama? Kui peab, siis palun vabandust ja saan aru, et tema tahtis lihtsalt seda ütelda, et Eesti alustas 23 aastat tagasi nullist ja purukspommitatud riiki on palju lihtsam taastada, kui teisel riigil toimivaid struktuure edasi arendada. Müstiline on ka see, et kuidas küll Soome sai hakkama 70 aastaga, kui kõigil teistel kulus 200?

Minupärast võid kiviga ka koputada, ega midagi paremaks ikka ei muutu.

1990a oli Eesti skt 3545 dollarit ühe elaniku kohta.
Sama taseme saavutasime me 1996a ehk kuue aastaga.

Lääne euroopa majandus oli muideks oma ennesõjaaeksel tasemel tagasi juba 1949a ehk nelja aastaga.

Kui võtta kunagine dollar tänase päeva väärtusega siis saame 1949a sama taseme mis meil 1990. Siit soome 70a mida meil ei ole olnud. Ja 200a tööstus revulutsioonist mis võimaldas sellist majandusedu üleüldse saavutada.

Vot siit tekibki küsimus, et kuidas seletada lahti vabaduse ja iseseisvuse tingimustes 6 aasta taguse taseme "saavutamist"? Eriti kapitalismi viljastavates tingimustes....

Mõtleme taas 2014-08-26

Tsitaat:Käima on läinud Eesti Energia juhatuse esimehe valimised. On need ikka valimised või on tegemist määramisega? Eesti Energia kihab seesmiselt, meie aga vaatleme asju tarbija ehk siis omaniku seisukohalt. Tõsi, see omanikustaatus on üsna tinglik. Kogu asi kisub absurdi poole ja kas seda vankrit saab üldse enam vajumisest päästa? Saatejuht Andres Raid.

Väidetavalt professor Jüri Soone ei sobinud Eesti Energia juhatuse esimehe kohale... ja 26,24 minutil selgub, miks mõnikord on el.hind ebanormaalselt kõrge ( mingi parasiit on ennast kenasti sisse seadnud) ... Selgus, mis reaalselt mõjutas EstLink 2 hoolduse ajal el.hinda.
Üldiselt, kui tehas jne remondib oma mingit osa tööstusest, siis ei tule sellest tarbijale mingit kohest hinnatõusu ( ei tõuse saia hind ega auto müügihind). Korraliste hooldustööde tegemiseks kasutatatakse eelnevalt palneeritud ja säästetud eraldisi, remondi- jne.. fondi ja eraldis arvestatakse kohe/ jooksvalt kauba o/hinda/kuluks ( müügihinnas sisaldub samuti pikaajaliselt ) , seega korralise remondi/hoolduse hetkeks on tarbija selle juba eelnevalt kinni maksnud.

Täna, 20. juulil, kella üheksast hommikul kuni üheksani õhtul on elektri hind elektribörsil Nord Pool Spot üle 200 euro megavatt-tunni kohta.

Tsitaat:Nord Pool Spoti piirkonnajuht Hando Sutter ütles üleeile Postimehele, et Eesti elektri hinda mõjutab juulis enim Estlink 2 kaabli hooldustöö, mistõttu turule on kasutada antud vaid 350 MW tavapärase 850 MW asemel.
Juunis oli elektri keskmiseks hinnaks 35,81 eurot megavatt-tunni kohta

Ok, ei rääkinud sa fenomenist, see pigem müsteerium, kuid ka sellest sa ei rääkinud.
Mingeid toimivaid struktuure pidi ju olema, et saada seegi pisike 3545 dollarit skt-d, või saadi see töötuabirahadest kokku? Tegelikult võis olla päris keeruline sellise inflatsiooni kiiruse juures mingit tõest skt-d saada, aga olgu. Esines ikka toimivaid struktuure, näiteks põllumajandus, toiduainetetööstus, puidutööstus, masinatööstus, merelaevandus(kalandus). Eks neid oli muidki ja NSVL ei olnud tegelikult sugugi kitsi vahendeid Baltikumi pumpama, sest suht ainukestena olid siinsed liiduvabariigid võimelised nendega ka midagi peale hakkama, mujal toimus suurelt osalt vist siiski raha tuulde loopimine.
Aga miks siis 6 aastat stagnatsiooni? Vaata müüa saab alati siis kui on ostjaid ja eriti edukalt siis, kui oled ainuke müüja. Läänel oligi vaja pääseda vene turule, kuid neil ei olnud seal vaja näha Baltikumi konkurente, kellel olid tegelikult ju vene regiooniga kauaaegsed sidemed. Selleks oligi tarvis dumpingindadega kaotada kohalikule turule tootmise mõte ja propagandamasinaga vene turule tootmise mõte. Kui see oli tehtud, leiti ka siinsetele struktuuri jäätmetele "õiged" omanikud "õiglase" hinnaga. Keerulist pole siin küll mitte midagi.
Kui sa Chaos tahad edasi oma jura ajada meie "edukusest", lase käia, mina sulle hoorattaks olema ei hakka.

Esiteks pole sa kogu oma postide jooksul kordagi kommenteerinud minu poste ega posti mida mina kommenteerisin. Sa oled ise toppinud mulle sõnu suhu mida mina ei ole öelnud ja valinud minu jutust ühe numbri 1990, mille mina tõin välja kui viimne sotsialistlik periood. Millest lugedaoskav inimene saab aru et räägitakse vahemikust 1990-1996.

(28-08-2014 20:18 )Chaos Kirjutas:  1990a oli Eesti skt 3545 dollarit ühe elaniku kohta.
Sama taseme saavutasime me 1996a ehk kuue aastaga.

Millepeale tuli sinult vastus.

(28-08-2014 17:49 )Maokas Kirjutas:  Kui peab, siis palun vabandust ja saan aru, et tema tahtis lihtsalt seda ütelda, et Eesti alustas 23 aastat tagasi nullist ja purukspommitatud riiki on palju lihtsam taastada, kui teisel riigil toimivaid struktuure edasi arendada.

Vasta millised struktuurid meil siis sellel ajavahemikul töötasid mitte ära topi mulle sõnu suhu ja aja kõrvalist juttu. Praegu on sinu postide ainuke mõte, et kiruda meie iseolemist ja rõhuda eestlaste saamatusele.

Jääb juba mulje, et Positiivsel on õigus, et siia foorumisse tekib uusi kasutajaid kes ajavad päheõpitud meemet ja selle ainuke eesmärk tundub olema külvata lugejatesse arusaam, et me eestlased oleme ikka nii väikesed ja saamatud, et me ise ikka mitte millagagi hakkama ei saa ja kõik hea saab tulla vaid idast.

Chaos lõpeta see sõim ja läbustamine siin teemas, positiivse kiitmiseks võid omale eraldi teema teha, siia see igatahes ei kuulu.