Postitused: 280
Teemad: 28
Liitus: Oct 2003
Euroopas ja Põhja-Ameerikas võivad tulevikus sageneda rängad kuumalained, väidetakse äsjailmunud uurimuses.
USA meteoroloogiakeskuse uurimuses märgitakse, et palavate päevade arv kasvab aastatuhande lõpuks Pariisis kolmandiku ja Chicagos veerandi võrra. See prognoos põhineb niinimetatud kasvuhoonegaaside lisandumisel.
Teadlaste prognoos on sünge, kuna ainuüksi Prantsusmaal suri mullu suvel ränga kuumalaine tõttu hinnanguliselt 15.000 inimest.
Neljapäeval US Journal Science-is ilmunud ülevaates prognoosisid teadlased, et regionaalsed kuumalained laastavad kõige rohkem USA lääne- ja lõunapiirkondi ning Vahemere ümbrust. Kuumalaineid on oodata ka Balkanil ja Saksamaal.
Allikas Delfi.ee
[Teadet on muutnud 13-8-2004 postitaja Imhotep]
Postitused: 2,838
Teemad: 101
Liitus: Apr 2004
tore kuulda, huvitav, kuidas see talve mõjutab?
Postitused: 280
Teemad: 28
Liitus: Oct 2003
Tsitaat:Esialgne postitaja metavo
tore kuulda, huvitav, kuidas see talve mõjutab?
Loodame et ikka talvel lund näeb :o
Postitused: 445
Teemad: 34
Liitus: Oct 2003
võibolla siis paari aasta jooksul tõesti enam lund või midagi ei näe, aga igatahes mina pooldan seda, et kasvuhoone nende tekkimisel alguses natukene soojeneb ja siis kaob mingi hoovus ära või mis iganes ning sellepärast läheb hoopis külmemaks jne..... nohh täpsemalt saab sellest juba
siit lugeda....
Postitused: 42
Teemad: 3
Liitus: Feb 2004
no põhimõtteliselt on selline asi, et Eestis võib sellised asjad nagu päikesevarjud varsti kasutusele võtta
Postitused: 2,838
Teemad: 101
Liitus: Apr 2004
olgu, siit tuleb yks copy ja paste tekst, kuna seda pole veel siia lisatud:
Euroopa talved võivad 2080. aastaks kaduda
19.08.2004 08:30
Euroopa soojeneb ülejäänud maailmast kiiremini ning külmad talved võivad globaalse soojenemise tõttu 2080. aastaks peaaegu täielikult kaduda, ennustasid teadlased kolmapäeval.
Kuumalained ja üleujutused muutuvad tõenäoliselt sagedasemaks, 2050. aastaks võib sulada kolmveerand Šveitsi Alpide liustikust, märgitakse Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) koostatud uuringus.
"See raport võtab kokku arvukalt tõendeid, et kliimamuutused juba toimuvad ning neil on ulatuslikud tagajärjed Euroopa inimestele ja ökosüsteemidele," ütles EEA tegevdirektor Jacqueline McGlade.
Kliimaga seotud katastroofide arv kahekordistus 1990. aastatel võrreldes eelmise kümnendiga. Loodusõnnetused läksid Euroopa majandusele maksma keskmiselt 11 miljardit dollarit aastas.
"Prognooside kohaselt võivad 2080. aastaks külmad talved peaaegu täielikult kaduda, kuumad suved, põud ja paduvihmad muutuvad aga sagedasemaks," märgitakse raportis.
Kliimamuutused suurendavad ilmselt üleujutuste ja põudade sagedust, järeldab ETA.
Uudise algallikas: BNS
Postitused: 13,070
Teemad: 98
Liitus: Oct 2004
2017 suvi
Juba 11 Euroopa riiki on seoses kuumalainega kuulutanud välja eriolukorra, temperatuurid on kerkinud üle 40 kraadi. Põrgupalavuse tõttu on surnud kaks inimest.
Luciferi-nimeline kuumalaine on toonud kaasa sellegi, et Lõuna-Euroopas on temperatuurid kerkinud isegi 47 kraadini. Eriti kuum on Itaalia populaarsetes turismipiirkondades - Roomas, Veneetsias ja Veronas.
Päeval kerkivad soojakraadid üle 40 kraadi näiteks ka Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ja Horvaatias.
ABC teatel on vähemalt kaks inimest seoses kuumusega elu kaotanud - üks Rumeenias, teine Poolas. Hispaanias Mallorcal uuritakse, kas üks 17-aastane noormees hukkus samuti kuumarabanduse tagajärjel.
http://ilmateade.delfi.ee/uudised/fotod-...d=79096350
Postitused: 883
Teemad: 33
Liitus: May 2009
(16-08-2004, 01:19 )dopey Kirjutas: no põhimõtteliselt on selline asi, et Eestis võib sellised asjad nagu päikesevarjud varsti kasutusele võtta
Unusta ära! Oleme säherdusel laiuskraadil, kus lihtsalt puht füüsikalised seadused aastaringset soojust ei luba nagu on Vahemeremaades ja sellel laiuskraadil mujal. Sügisest kevadeni ei saa lihtsalt väga soojaks minna, sest temperatuur sõltub Päikese kõrgusest ja kui Päike on sügisest 75 kraadi kõrgusel, siis jäävadki ilmad jahedaks.
Mastaapses plaanis: inimtegevus pole energia-soojuseallikas planeedile. Meie planeeti kütavad vaid kaks soojusallikat - Päike ja vähesemal määral tooriumil põhinev Maa siseenergia.