Röntgenvaatlused annavad mõista, et supernoova SN 1979C näol on tegemist kujuneva musta auguga, väidab rühm USA ja Euroopa teadlaseid.
"Kui meie tõlgendus on õige, on see kõige lähedasem näide olukorrast, kus on jälgitud musta augu tekkimist,” teatab Massachusettsis tegutseva Harvard-Smithsoniani astrofüüsikakeskuse doktor Daniel Patnaude.
Marylandi amatöörastronoom Gus Johnson märkas supernoovat 1979. aastal galaktika M100 servas, ning täheteadlased on seda tollest päevast peale huviga piielnud. Täheplahvatusest paiskunud valgus- ja röntgenkiirgusel on valguse kiirusel — 299 792 458 meetrit sekundis ehk umbes kümme triljonit kilomeetrit aastas — Maale jõudmine aega võtnud 50 miljonit aastat, vahendab Reuters.
Delfi/Forte
Ja pilte näeb siit!