Vatikan hoiatab ingleid kummardava sekti eest

Vatikan hoiatas kogu maailma katoliku piiskoppe salajase traditsionalistliku sekti eest, mille liikmed palvetavad deemonitega võitlemiseks inglite poole.


Ladinakeelset nime Opus Angelorum (eesti keeles inglite töö) kandva sekti asutas 1978. aastal surnud Austria koduperenaine Gabriele Bitterlich, vahendab BBC News.

Edasi saab uurida siit

http://www.postimees.ee/?id=337779

Teema paistab päris kuum olevat, ristirahvas versus paganad

New Age maailmas väidetakse inimesel olevat valikuvabadus päris laias skaalas ning eks sealgi leidub rahvast, kes Vatikanis ära märgitaks kui "inglikummardajad".

Vatikaniga tuleb mulle ette pildike kus Rooma Paavst sõidab ringi kuulikindlas autos ja kuulikindlate klaaside taga.
nn. Jumala maapealne parem käsi vajab ülimalt turvalist kaitset, aga ise räägib jumala kaitsest ja kõikvõimsusest.
Kuidas keegi üldse neid tõsiselt võtta saab?

Tsitaat:Algselt postitas olematu
Muide, eelmine paavst ju vabandas Inkvisitsiooni jõleduste eest.
Asi seegi.

Oled sa olematu kindel, et tead MIKS inkvisitsiooni käima lükati ja KELLE vastu.
Ei tohi unustada, et nõiajahid ja invisitsioon olid algselt kaks eri asja. Alles hilisem "ajalugu" liitis nad üheks narratiiviks.

Katarite ajal ei olnud veel sellest veel haisugi. See nn Püha Inkvisitsioon loodi algselt päris hilja - siis kui
Hispaania vabastati mauride alt ning selle eesmärgiks oli välja juurida marranod ehk need juudid kes esinedes
kristlastena tegelikult töötasid kohalikule võimule vastu - mürgitasid kaevusid ning ohverdasid lapsi oma
jumalale. Nimekri oli küll pikem aga see on teine teema. Nõiajahid olid Euroopas kombeks juba väga vanadel
aegadel ning olid algselt täiesti erinevad kui inkvisatsioon. Neid hakati alles seostama ja samastama 1700 lõpp
kui tõstis pead sionistlik ideoloogia ja peale seda kui Napoleon kutsus lasi kokku kutsuda Sanhedrini.

Tsitaat:Algselt postitas olematu
Muide, eelmine paavst ju vabandas Inkvisitsiooni jõleduste eest.
Asi seegi.

Eelmine paavst oli nii isemoodi mees, et: http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Pa...Atentaadid

Juhuslikult sattusin sellele teemale.
See tõestab veelkord, et neid kummalisi sekte on tänapäeval nagu seeni peale vihma!

(06-11-2010 20:45 )olematu Kirjutas:  Teema paistab päris kuum olevat, ristirahvas versus paganad

Pole kahtlustki kes võidab
Kristlusel on vähem kui veerand maailma inimestest (toetamas) ülejäänud on nii budistid kui moslemid. Pealegi Eestis on üle poole inimestest mitte-usklikud.

Püha kolmainsus -kristlus, judaism ja islam on kotti pandud. Nüüd siis siplevad.

On jah neid igasugu-usksed päris palju.
Viimase rahvaloenduse ajal 12 aastat tagasi pandi ka usuvaade kirja. Küllap nüüdki. Aga ma muidugi ei tea, kas neil niisugust lahtrit on nagu UFO-usk. Kirjutavad ehk lahtrisse muu ja nii ei saa keegi teada, mida keegi usub...
Märt Väljataga artikkel USK ja POLIITIKA:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ar...d=17510612

Kommude armastajatele 95192 kommentaari. Minul neid läbi lugeda pole aega, aga märkasin, et palju on kohe alguses kommentaare Hary Kingolt, kes oli kunagi ka meie foorumi liige.

Läänemets siis kirjutab 2007 aastal, et vähemalt läänes ei kasutada riigiõiguse või sotsiaalpoliitika alastes parlamendivaidlustes veel teoloogilisi argumente. Küll on see tavaline moslemite seas.
Läänes enesestmõistetav kiriku ja riigi ning religiooni ja poliitika lahusus on tegelikult väga iseäraliku ajalooarengu tagajärg. Et kristlus erinevalt islamist on oma poliitiliste näpunäidete poolest äärmiselt mitmemõtteline, siis käisid kogu keskaja vaidlused ilmaliku ja kirikliku võimu, inimese ja Jumala linna ümber. Konfliktid viisid 16. sajandi ususõdade metsikusteni ning neist väsinud inimestes hakkas maad võtma arusaam, et nii poliitikale kui usule tuleks kasuks, kui nad teineteisest lahutada. Päriselt võidule pääses see seisukoht küll alles pärast Teist maailmasõda.

Näiteks Saksamaal tehti veel kuni sõjani katseid siduda usku rahvuslusega.

Nimelt kõikuvat igasugune usuelu kahe pooluse vahel: ühelt poolt “protestantlik” usupuhtuse taotlus, pöördumine pühakirja ja range seaduse poole; teiselt poolt “katoliiklik” rituaalidekesksus, hierarhilisus ja isikustatud religioon. Läänes on viimane moodustanud usuelu keskme, millest protestantlikud voolud on lahku löönud. Islamis on asjad olnud täpselt vastupidi: keskne traditsioon on olnud elitaarne ja juriidiline, pühakirja- ja seadusekeskne...

(06-01-2012 19:14 )Minaelan Kirjutas:  "Pealegi Eestis on üle poole inimestest mitte-usklikud. "(Põhjavalgus)

Kuidagi ei saa nõustuda, olen väga paljude erineva vanuse ja erineva haridustasemega inimestega suhelnud. Pole veel kedagi kohanud, kes poleks millegi-usklik. Ampluaa on väga lai- šamaanid, maausksed, erinevad ristiusksed, ufo-usksed, ateismi-usksed jne...jne

Vahepeal oli pop uskuda Andrust (Veerpalu)

Seda "usun Veerpalu" teemat on meedias lahatud ka meediainimeste endi poolt ja peamine sõnum oli, et pigem see näoraamatu tasemel aktsioon oli protest sellise julma ärapanemise vastu, inimesed on lihtsalt väsinud sellest, kuidas "riik neist üle rullib". Et ärapanijaiks olid pigem eravaldustes olevad lehed, kes pigem riigile armastavad vastanduda, ei morjendanud - tavainimese jaoks on argiprobleemide tekkel ajalehed vaid riigi õigustamisel ustavalt kaasa kaagutanud. Inimestel on selline tunne, et "kõik võetakse käest ära" - tööd ei ole, kodu ei ole (tuleb minna välismaale tööle) ja nüüd rabatakse spordiheeros ka käest ära. See mõte jäi ka kõlama. Veerpalu kui rahvuslik uhkus võetakse käest ära - mis veel järgi ??? Riik juba on eurosült. Samuti pahandas inimesi (spordi)ajakirjanike silmakirjalikkus - kui kullad tulid, trügiti sangariga pildile, aga oldi ka esimesed "uppuvalt laevalt" põgenema.

Nägijamad nõiad võiks rääkida, kuda teisel pool kardinat Veerpalu sotid posijatega olid - VS on siin vihjanud, et spordiedukuse õlekõrre otsustavadki paljuski pilditagused.