Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Hunt kultusloomana eesti rahvatraditsioonis
#1
Hulk huvitavat lugemist meie oma teadlase poolt kirjapanduna hundikultusest.

http://www.folklore.ee/tagused/nr40/rootsi.pdf

Tõelist hundikultust – jumaldavat austamist, nagu seda on esinenud mõne
teise rahva (peamiselt loodusrahvaste) usundeis, pole Eestis olnud. Mujal on
see esmalt lähtunud hundist kui tootemloomast1 koos kõige sellest tulenevaga
– loomast, keda ei tapetud ja kelle liha ei söödud, keda on toidetud ja kellele
ohvreid toodud, kellele on austust avaldatud nii looma eluajal kui ka pärast
tema surma; loomast, kellelt on loodetud abi ja kaitset igas elujuhtumis kuni
uskumiseni, et tal oli osa jumala abilisena inimese loomisel, pidades teda saadikuks
jumala juurde, pühaks loomaks.
Eestlaste rahvausund ei kõnele hundi pidamisest tootemloomaks. Ometi
tuleb tunnistada, et tegemist on metsloomaga, kellest jutustav rahvapärimus on kõige mitmekülgsem ja rikkalikum, jättes varju teised metsloomad, sealhulgas
karu.


---

Head lugemist.

Ja päris huvitav oleks foorumlaste, eriti meie kohalike shamaanide arvamusi lugeda metsakutsu kohta.

Smile
Vasta
#2
Kuna ma elan talumajas ja metsale väga lähedal siis kuulen pidevalt öösiti huntide ulgumist.Väiksena ma kardsin seda meeletult.Praegu on lihtsalt ebameeldiv seda kuulda.Sest seda häält kuuldes tunnetad kui lähedal nad tegelikult on.Igatahes murdsid hundid kevadel meie naabri kõik lambad ära nii et neid pidi päris palju olema :o
Hundid avaldavad mulle muljet just sellepärast et nende kari on väljaarenenud.Neil on mingid oma klassid ja juhid.
Koerlased on tavaliselt sellised igavad ja ajavad haigutama.Mulle on alati meeldinud rohkem müstilised kaslased.Ainuke erand ongi hunt, sest nendes on küllalt salapära ja nendest on jutustatud palju legende Smile1
Vasta
#3
Äärmiselt sümpaatne loom! Tõsiselt! Lugedes rahvapärimust huntidest, kumab seal kaunis kenasti läbi austus selle kena looma
vastu. Võiks sellest ju midagi õppida, või kuidas? Et need loomad murravad lambaid ja viivad hoovist koeri ära - räägib rohkem
meie endi tölplusest, rumalusest ja meie vastikust argusest. Hunt on igati ontlik sotsiaalne loom - täpselt nagu meiegi ja pole
põhjust pidada teda metsikuks metslaseks. Samad seadused meil, samad seadused ka neil. Viimase paarisaja aasta jooksul oleme
just meie olnud need usuhulludest kurjategijad, kes puhtast tapahimust alustasime, pappide õhutusel, genotsiidi huntide vastu.

Ja eks selle iidse, inimese ja hundi, omavahelise lepingu rikkumine on toonud kaasa kättemaksu, õõvastavalt koleda ajaloo
näol - nagu rahvapärimus hoiatas. Oleks ammu aeg siin maal need asjad ümber hinnata ja tagada neile loomadele rahu, austus ja
puutumatus, eks siis muutub ka meie elu inimväärsemaks.
Vasta
#4
(30-12-2010, 01:52 )Ott Sama Kirjutas: Samad seadused meil, samad seadused ka neil. Viimase paarisaja aasta jooksul oleme just meie olnud need usuhulludest kurjategijad, kes puhtast tapahimust alustasime, pappide õhutusel, genotsiidi huntide vastu. Ja eks selle iidse, inimese ja hundi, omavahelise lepingu rikkumine on toonud kaasa kättemaksu, õõvastavalt koleda ajaloo
näol - nagu rahvapärimus hoiatas. Oleks ammu aeg siin maal need asjad ümber hinnata ja tagada neile loomadele rahu, austus ja puutumatus, eks siis muutub ka meie elu inimväärsemaks.
Andeks, kuid kuuldavasti Hunti Hunti ei murra... kas seda aga ka Inimeste kohta ütelda saab...? Õhtused uudised veenavad pigem vastupidises.

Teisalt ma hästi ei mõista, miks on üldse vaja küttida loomi, kes süüa ei sünni... nagu sedagi, miks küttida söödavaid loomi... kui selleks otsest hädavajadust ei ole.
Vasta
#5
Muideks - kui võimule sai Saksamaal 1933 aastal Onu Aadu siis tema pani hundu loodusekaitse alla.
Pärast sõda "loomulikult"kaotati pahade natside pahad seadused ning elu Euroopa allesjäänud metsades
läks siis seda kapitalistlikku rada edasi. Ühel hetkel avastati, et hundud otsas ja muu saakloom on
VÄGA haige ja pea väljasuremise äärel. Saabus tarkuse hetke ning USAst ja Kanadast toodi uued võsa-
villemid asemele. Hetkeks on siis see metsaline seal kaitse all ning elu metsas normaliseerumas.

Olen võsavillemiga kohtunud 3 korda silmast silma - kord Eestis ja kaugelt metsateelt viskas ta mulle
pilgu peale. Veel varem aga nägin teda korda paar Siberis - olid mõlemad igavesed volaskid ja mõlemal
korral ning ka vägagi lähedalt. Juhtusid need ülesande täitmisel ning vara hommikul kui olin lõkke ääres
valves. Ei ütleks, et sama hunt käis mind üle vaatamas, kuid oli vapustav vaatepilt kui vaatad, kuidas
nii kell 4 hommikul tuleb sinu juurde hunt jääb nii 2 meetri kaugusel seisma - vaatab sulle silma ja läheb
ära. Mul oli käes kalasnikov ja oleks vabalt mõlemad korrad võinud lasta ning saanud omale hundinahast
mütsid vähemalt aga kummalgi juhul ei tundnud vajadust seda teha.

PS. Metsaloom (ka hunt) elab metsa seaduse järgi - võtab palju vaja mitte palja heaks arvab.
Vasta
#6
Ei lähe küll otseselt teemasse, aga siiski. Olen kunagi ühe jahimehega madistanud ühel avalikul saidil. Nimelt ta seal muud ei rääkinud, kui et, hunte palju, ilveseid palju, et teevad väga palju pahandust.. murravad koduloomi jne. No algul ei teinud ma tema jutust eriti välja, aga pika peale hakkas üle viskama. Kuna antud sait oli selline kuhu sai ka lisada oma pilte üles, siis pani ta sinna pidevalt pilte jahil kätte saadud loomadest. No lõpuks viskas rihma nii maha. Hakkasin siis neti avarustest infot otsima ja oh üllatust..
Teate mis välja tuli?

Nimelt on meie jahiklubid ja ,,suured ninad,, pea iga aasta metsloomade arvu valetanud suuremaks, kui see tegelikult on!
Miks? Sest, et rohkem jahilubasid saaks. Tuli välja palju juhuseid kus kodulooma(d) olid maha murdnud koerad, aga need ,,väänati,, kõik huntide ja ilveste kaela. Polnud mitte teps harvad ka juhtumid, kus talunikud kelle lambad mingi haiguse pärast hinge heitsid näiteks öösel, siis lavastati jällegi murdmine metsloomade poolt. Miks? Aga kindlustus rahad! Kui ma ei eksi, siis on isegi seadusega ette nähtud kompensatsioon metslooma poolt maha murtud kodulooma eest?!

Natuke pudru ehk sai mu jutt, aga põhimõttest saate ikka aru. Muideks nett on antud teemat puudutavat infot täis. Ei hakka ise siia linke kleepima.
Vasta
#7
Huntidel on oma "keel" (ulgumine) vastavalt geograafilisele asukohale.
Isegi need hundid mis tuuakse mitme tuhande kilomeetri kauguselt hakkavad ajapikku kohalikku keelt rääkima.
Ka Wikipedias on natukene selle kohta juttu, kes keelt mõistab.
Wikipedia Kirjutas:Howling consists of a fundamental frequency which may lie between 150 and 780 Hz, and consists of up to 12 harmonically related overtones. The pitch usually remains constant or varies smoothly, and may change direction as many as four or five times. Wolves from different geographic locations may howl in different fashions; the howls of European wolves are much more protracted and melodious than those of North American wolves, whose howls are louder and have a stronger emphasis on the first syllable. The two are however mutually intelligible, as North American wolves have been recorded to respond to European-style howls made by biologists.
Vasta
#8
päikeseinsener. . . täitsa õige mis kirjutasid oma viimases postituses, kahjuks ei toimu selline jama ainult jahiklubides vaid igas asjas mis tekitab põnevust inimestele.Jahimeestele meeldib küttida ja tappa metsloomi, arvate, et sellepärast, et olla hoolas ja kaitsta eestimaad metsloomade rünnaku ees?! Ei usu , eks see ikka lõbu ja adrenaliini tekitamiseks, samas näiteks tuua rallisõit või mida iganes veel.
Eks jahimehed hoolitsevad kahh loomade eest viivad neile metsa toitu jne. . . aga kalalamees söödab ka omale koha sisse ja ka rallisõitja putitab oma autot, niiet, andke andeks aga tegelikult pekas ikka loodus ise ennast korrigeerima ja nii on see ka alati olnud ja kui tõesti hundid murravad kuskil lambaid siis ei ole se juba huntide viga vaid lambakasvataja viga, et laseb lambad vabasse loodusesse ja ei mõtle midagi välja nende kaitseks (kõrged ja korralikud aiiad) ja nagu teada loodusest kehtib loodusseadus.TUGEVAM JÄÄB ELLU ja lammas (näiteks) on looduses saakloom.
Vasta
#9
(30-12-2010, 22:34 )WhiteWolf Kirjutas:
(30-12-2010, 12:58 )Ilo Kirjutas: Huntidel on oma "keel" (ulgumine) vastavalt geograafilisele asukohale.
Isegi need hundid mis tuuakse mitme tuhande kilomeetri kauguselt hakkavad ajapikku kohalikku keelt rääkima.
Hundid loevad piirkonna energeetikat, muud midagi.
Uniwersum on ju heli nagu PWs kusagil jutuks olnud.

Kunagi leidsin netist sellise loo..

Vana indiaanlane istub lõkke ääres ja tõmbab piipu.
Lapselaps vaatab pealt, lõke põleb, mõlemad vaikivad.
Lõpuks lausub vana mees:
“Pea meeles, poiss. Igas inimeses elab kaks hunti: Must Hunt ja Valge Hunt.
Must Hunt, temaga on seotud kõik, mis inimeses halba: ahnus, kadedus, viha, laiskus, patused mõtted ja mis kõik veel.
Valge Hunt, temaga on seotud kõik, mis on inimeses head: armastus, üllameelsus, sõprus, omakasupüüdmatus, virkus, lahkemeelsus, rõõm ja mis kõik veel.
Nii ongi.”
Vana mees jääb vait ja imeb piipu edasi.
Lapselaps mõtleb ja korraga küsib: “Vanaisa, aga kui need kaks hunti omavahel kokku lasta, kumb siis võidab?”
Vanaisa vaikib, kaua, just nii kaua, et põnevus tekiks ja alles jääks, et see kuhugi ei kaoks, muigab siis ja lausub:
“Alati võidab see hunt, keda sa paremini toidad.


Mulle nii meeldis see, et kirjutasin seda mitmesse kohta edasi(viisaka kodanikuna kirjutasin ka autori nime alla)

Näed nüüd siis.. siin me oleme wink

Vasta
#10
(30-12-2010, 22:54 )päikeseinsener Kirjutas:
(30-12-2010, 22:34 )WhiteWolf Kirjutas:
(30-12-2010, 12:58 )Ilo Kirjutas: Huntidel on oma "keel" (ulgumine) vastavalt geograafilisele asukohale.
Isegi need hundid mis tuuakse mitme tuhande kilomeetri kauguselt hakkavad ajapikku kohalikku keelt rääkima.
Hundid loevad piirkonna energeetikat, muud midagi.
Uniwersum on ju heli nagu PWs kusagil jutuks olnud.

Kunagi leidsin netist sellise loo..

Vana indiaanlane istub lõkke ääres ja tõmbab piipu.
Lapselaps vaatab pealt, lõke põleb, mõlemad vaikivad.
Lõpuks lausub vana mees:
“Pea meeles, poiss. Igas inimeses elab kaks hunti: Must Hunt ja Valge Hunt.
Must Hunt, temaga on seotud kõik, mis inimeses halba: ahnus, kadedus, viha, laiskus, patused mõtted ja mis kõik veel.
Valge Hunt, temaga on seotud kõik, mis on inimeses head: armastus, üllameelsus, sõprus, omakasupüüdmatus, virkus, lahkemeelsus, rõõm ja mis kõik veel.
Nii ongi.”
Vana mees jääb vait ja imeb piipu edasi.
Lapselaps mõtleb ja korraga küsib: “Vanaisa, aga kui need kaks hunti omavahel kokku lasta, kumb siis võidab?”
Vanaisa vaikib, kaua, just nii kaua, et põnevus tekiks ja alles jääks, et see kuhugi ei kaoks, muigab siis ja lausub:
“Alati võidab see hunt, keda sa paremini toidad.


Mulle nii meeldis see, et kirjutasin seda mitmesse kohta edasi(viisaka kodanikuna kirjutasin ka autori nime alla)

Näed nüüd siis.. siin me oleme wink
Just, tänu toidupalakestele mis lõkkekõrvale maha jäid saime me endale ka kodustatud hundid muide pragu kutsutakse neid koerteks!

Vasta
#11
Võibolla teemast pisut kõrvale põige, aga ei hakkanud uut teemat tegema sellise küsimuse päras, niisiis väike seletus ja siis küsimus.

Tavaliselt on nii kui ründab inimest koer ja mitte niisama näksamise pärast vaid ikka metsikult, kuigi usun, et selliseid rünnakuid elu-surma peale koeraga inimestel ei tule, aga siiski, kui tuleb, on ainuke väljapääs võitluskäigus koerale käsi kurku suruda, loomulikult tekitad endale palju vigastusi aga kui oled juba piisavalt võidelnud koeraga siis ellujäämiseks pekas midagi ohverdama.Ja kui oled seda suutnud teha kasvõi surmahirmus nii sügavale lükkanud kui võimalik kogu selles võitluses, tekkib loomal refleks nuu oksendamis refleks, et hakkab automaatselt kurgust välja ajama, inimese kätt ja kui oled suutnud sellise olukorra tekitada, et võib olla kontrolli enda kätte saanud, on võimalus pääseda kiskja käest eluga.Muidugi on ka teisi lihtsaid võimalusi pääseda koera käest kui oled ohver.Aga küsimus siit siis, et kas selline meetot ennast kiskja käest päästa nagu kirjeldasin, on võimalik ka metsloomadega , karu, hunt ja miks mitte ka näiteks põder või metssiga.Loomulikult on ellujäämisel vaja õnne aga siiski kui lootusetus olukorras kui on veel mõistus omakohapeal ja oled sattunud metssea rünnaku alla, kui suudan lükata käe talle kurku kas on võimalus pääseda, sest selline olukord tekitab näiteks koeral väga ebameeldiva ja ebakindla tunde et ta loobub ründamisest.
Vasta
#12
Huntide tarkus, Elli H. Radinger

Elle H. Radinger on 30 aastat looduses ja pool-looduses hunte jälginud.

Odinit olevat saatnud kaks ronka Hugin (Mõte) ja Munin (Mälu) ning kaks hunti Geri (Ahne) ja Freki (Ablas). Kokku moodustasin nad inimese-hundi-rongakarja. Bernd Heinrichil on hüpotees, et see müüt kujutab germaanlaste-skandinaavlaste kunagist võimsat jahikultuuri, millest nad põllupidamise ja loomakasvatuse kasuks loobusid. Kanada indiaanlased hüüavad ronki tänapäevalgi "hundisilmadeks".
Usaldus huntide ja ronkade vahel tekib juba noorpõlves. Bernd Heinrich kirjeldab ronki kui huntide koduloomi, kellega minnakse koos jahile, suheldakse ja kelle peal katsetatakse piiri, milleni hundid lindudel minna lubavad. Rongad ehitavad pesad sageli hundikoobaste lähedale, nii et avaneks vaade koobastele ja tulevad sinna igal aastal tagasi. Seal alustavad ronga- ja hundilapsed ainukordset suhtlemist, mis viib püsivate sidemeteni. /…/
Jälgisin kord /jutustab Elli H. Radinger/ puhkavat hundikarja. Ühe emahundi käppade vahel oli surnud ronk. Ma ei tea, kes ta tappis ja kuidas ta sinna sai. Kui kari liikvele läks, jooksis emahunt jõe äärde ja asetas linnu jäätükile. Kui ronk hakkas vette vajuma sukeldus hunt talle järele ja tõi ta kuivale. Ta leidis pisikese lumekoopa. Ta asetas ronga peaaegu õrnalt koopasse ja lükkas ninaga lund koopa ette. seejärel järgnes ta oma perele. Mulle näis, nagu oleks ta sõpra matnud.
/lk 105-109/

Hundid peavad tapma ise surma saamata, selleks tuleb neil oma saakloomi väga teraselt jälgida. Nad märkavad looma juures pisimaidki muutusi ka siis kui ta on karjas üks paljudest. Elli Radinger kirjeldab üht oma kogemust Yellowstone rahvuspargi uurimistarandikus. Seal elas mitu hundikarja ja üks piisonikari. Igal külastuspühapäeval viiakse piisonid ja hundid kokku. Üldiselt kulgevad sellised kohtumised vahejuhtumiteta, sest kohtumisele valitakse välja ainult tugevad, terved piisonid. Hundid lasevad varsti jalga. Ainult ühel korral tundus, et huntidel oleks võinud edu olla. Nad tiirlesid peaaegu pool tundi ümber ühe piisoni ja üritasid teda korduvalt rünnata. Alles siis, kui see piison jäi nädal aega hiljem kopsupõletikku, saime teada, et hundid olid looma nõrkusest palju varem aru saanud kui meie.
Targemad kui loomaarstid? Diagnoosimeetodid (nina) on tundlikum. Hundid haistavad looma/inimese kehas keemilist tasakaalutust. /lk 177/
Vasta
#13
Hundil oli palju nimesid sest teda kardeti ja ei julgetud õige nimega nimetada. Teda ei kummardatud.
Vasta
#14
hundi piibel on siiski olemas.
Kuninganna Elizabethi evangeelium, mis anti linnuse rajamise auks üle Elizabethgradi linnale;

Suur hulk XVII - XVIII sajandi Kiievi-Pechersk Lavra väljaandeid;

1580. aasta piibel Ivan Fedorovi poolt;

Hundi piibel Gustave Dore joonistustega.

Jumalaema ikoon Hodegetria (16. sajandi lõpp);

Osa raamatukogust Mihhalkovi perekonna mõisast Petrovskoje;

Taras Ševtšenko "Kobzari" esmatrüki koopia (koopia autentsust ei ole kindlaks tehtud);

H. K. Anderseni eluaegsed haruldased väljaanded;

flaviuse saksakeelne väljaanne "Juutide vanavara" 1590. aastal;

Magnitski aritmeetika 1703. aastast;

Värvitriood koos kirjutisega Peter Mogila poolt 1632. aastal Kirillovi kloostrile antud raamatu annetamise kohta;

14. sajandi lõpu käsitsi kirjutatud evangeelium;

Gribojedovi komöödia "Häda vaimukusest" käsikiri;

Lermontovi luuletuse "Deemon" käsikiri;

Esimene kogumik esimeste Venemaa medalite ajaloo kohta "Au Venemaale või medalikogumik Peeter Suure ja veel mõnede tegudest" 1770. aastal.

Ilyini kogu peetakse neetuks. Kuuldavasti on kõik, kes selle omaniku majast välja viisid, siis raskete haigustega alla sattusid, paljud on töö kaotanud. Kuid muuseumitöötajad ise üritavad needusele mitte mõelda: nad seostavad haigusi sellega, et eksponaatidega töötades pidid nad pikka aega tolmu ja hallitust hingama. Kuid kulturoloogid kaotasid oma positsiooni, sest muuseumitöötajad punusid selle kollektsiooni ümber liiga palju sisemisi intriige.

Filmis "Draakoni sündroom" on kogu jaoks käimas tõeline sõda, kuid salapärane Draakon valvab usaldusväärselt oma väljapanekute saladust.

Ilyin A.B.
https://status-lady.ru/et/dokumentalnyi-...andra.html
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Eesti paranormaalsed ajakirjad. kal 43 27,922 07-06-2020, 13:55
Viimane postitus: käbiorav
  Raamatu otsing Eesti ebauskudest Mina Olen 2 3,022 05-05-2019, 15:36
Viimane postitus: Mina Olen
  Raamat "Eesti ennemuistsed jutud" isemaag 14 6,386 17-04-2018, 05:14
Viimane postitus: isemaag
  Salapärane Eesti 2016 sunwolf 1 3,266 16-02-2016, 16:25
Viimane postitus: VironShaman
  Maie Remmel "Mõistatuslik Muinas-Eesti" -j- 23 13,155 15-02-2016, 10:59
Viimane postitus: Müstik
  Vello Leito "Eesti & Geopoliitika togli 11 6,815 14-06-2013, 12:07
Viimane postitus: excubitoris
  Eesti on Soome ja Läti vahel excubitoris 5 4,862 24-10-2012, 20:24
Viimane postitus: zzzxxxzzz
  Andromeeda kirjutised - eesti keeles rrrebane 1 2,302 23-03-2012, 14:41
Viimane postitus: Müstik
  Salapärane Eesti sunwolf 4 4,028 09-05-2008, 17:05
Viimane postitus: sunwolf

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat