Mees sööb vaipu, rohtu ja klaasi

Tsitaat:Algselt postitas: zed
Inimesel pidi alateadvuslik kihk ja isu mingi aine / materjali järele tekkima otsesest puudusest organismi loomulikus funktsioneerimises. Pole kaltsiumi piisavalt, on kihk järada lubjakrohvi, kaaliumipuue tekitab huvi mulla vastu jne.
Olen ise näinud väikelapsi kes suurima naudinguga krõbistasid krohvi seinalt, ühte lugupeetud ja austatet prouat kes vargsi kühveldas mulda lillepotist omale suhu...
Vahel lisandub organismi funktsiooniveale ka vaimsest tervisest johtuv kihk.

Teine asi on ringiroomavad-tatsavad väikelapsed.
Neil on komme kõike võimalikku ja võimatut- mis vaid kätte saadakse, kohe suhu toppida.
Emmed karjuvad "Fui!" ja "Päh!" kui lapsed koerakuudist leitud konti järavad ja kivi alt leitud suurt põrnikat krõbistavad...
Aga tegelikult kamandab väikemehi alateadvuslikult emake Loodus ise. Lapsed koguvad oma soolestikku, makku, seedetrakti ülivajalikku bakterikooslust. Kooslust millega sümbioosis tullakse elama kogu elu.
Ja harilikult on edaspidises elus küll nii, et see kes taluõues on ringi roomanud, koerakuudis maganud ja jänesepabulaid hamba all proovinud, ei tea ei allergiatest, nahahaigustest ega seedehäiretest midagi. Laktoositolerantsist rääkimata.
Hoopis vaevalisem on aga selle väikese ilmakodaniku tulevane elutee kes oma "euro"-keskonna läikiv-puhtas korteris on vaid hästi poonitud parketti lakkunud...

Kunagi veidi minu poolt "offtopicuks" kiskunud teema jätkuks Postimehe artikli refereering:

Suurbritannia teadlased leidsid, et maapinnast leitav bakter võib parandada tuju.

Bristoli ülikoolis läbi viidud uuring näitas, et mullast leitav bakter ergutab immuunsüsteemi sama hästi nagu anti-depressandid, vahendab LiveScience.

Uurijad katsetasid hiirte peal ohutut mullast pärit mikroobi, mille nimi on Mycobacterium vaccae ja tegid närilistega testi, mida kasutatakse anti-depressantide mõju uurimiseks.

Hiired pandi viieks minutiks suurde veetünni ning jälgiti kui kaua nad jätkavad ujumist ja väljapääsu otsimist, enne kui alla annavad. Uurijad said teada, et bakteriga kokkupuutunud hiired jätkasid ujumist palju kauem kui teised.

Uue uuringu tulemused on sarnased mõne aasta taguste uudistega, kui katsetati bakterit inimeste peal. Sama bakter tõstis toona vähki põdevate inimeste elukvaliteeti. Praeguseks on selgunud, et eluiga see ei pikendanud, kuid inimesed kinnitasid, et neis on rohkem elujõudu ja tahtmist võidelda.

Teadlased ei tea siiani, kuidas M.vaccae tuju parandab. Nad oletavad, et bakter mõjutab aju kaudselt, kui vabastab immuunsusrakkudest teatud keemilise ühendi.

Varasemad uuringud on näidanud, et varases lapseeas bakteriga kokkuviimine kaitseb allergiate ja astma tekkimise eest täiskasvanueas. Uued uuringutulemused viivad <<hügeeni hüpoteesist>> kaugemale, leides, et lisaks immuunsüsteemi tugevdamisele aitab bakter ka siis, kui inimesed on väga haavatavad, näiteks depressiooni korral.

<<Need uuringud aitavad meil mõista, kuidas keha suhtleb ajuga ja miks terve immuunsussüsteem on vajalik vaimse tervise säilitamiseks,>> sõnas Lowry.

<<Samas panevad need meid mõtisklema, kas me kõik ei peaks veetma rohkem aega mudas mängides.>>

ka oftopic aga jätkuks eelmisele komentaarile. see safeguardi seep on ka imuunsüsteemile halb. ta teeb imunsussüsteemi nõrgaks ja kui lõpetad selle seebiga pesemise, ei suuda organism enam nii hästi bakteritele vastu panna.

erinevate klaaside söömisel nende äärte teravuse erinemisest siis, et tegelen ka ise klaasiga (mitte sõõmisega)niimodi natuke ja on jh osad teravamad teeised ei ole. kui bussiootepaviljoni klaasi äär ei lõika vabatahtlikult sisse, siis krobelise nt katedraalklaasi serv on väga terav. eks nad söövad siis neid esimesevariandisarnaseid.


Muudetud: 30-4-07 kell 13:59:08 kurk