Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Mis on AEG ?
#26
saatuse koha pealt on sul õigus, saatus polegi muud, kui juba lindil ehk kõvakettal olev info.
Pean siinkohal tagasi tulema oma hiljuti loetud raamatu "Väli " juurde, mis on hea selle poolest, et siin on tohutu suure hulga praktiliste katsetega tõestatud see, mis ma olen siin foorumis tühja tuult tallates ja n.n. "uskmatute " ja shamaanidega võideldes püüdnud tõesta, et KÕIK mis hakkab juhtuma ON JUBA juhtunud ja kogu INFO on väljas olemas. Mul on endal "nõks " puudu sellest, et "välja " sisse pääseda aga varem või hiljem juhtub see niikuinii

IGA MEIE ELUHETK MÕJUTAB KÕIKI MEIE TEISI ELUHETKI NII MINEVIKUS KUI OLEVIKUS

Meie tulevik juba eksisteerib seisundina, mida võime hakata olevikus tegelikuks muutma. Me ise olemegi AEG ja RUUM.Maailm on koht, kus kõik, mis kunagi juhtuma hakkab, on juba juhtunud( lk 247).Tõestatud Bob Jahni ja Brenda Dunne`i poolt 87 000 läbiviidud katsega !

Ei lühi-ega pikaajaline mälu ei salvestu üldse mitte ajus vaid on talletatud nullpunktivälja. Aju on lihtsalt mehhanism, mille abil on võimalik tegelikku salvestisse-VÄLJA- talletatud infot välja otsida ja lugeda. Sünnipäraselt oskavad seda kõik inimesed, kuid valdaval enamikul need võimed hääbuvad.

Lynne McTaggart VÄLI

Aju vestlused kehaga toimuvad lainete ja mustrite keeles.Seega on maailma tunnetamine lihtne- tuleb olla sellega vaid ühel lainepikkusel. Tänu väljadele mäletavad ka taimed mitte ainult seda, millised nad välja näevad, vaid ka seda, kuidas käituda.Bioloogia üheks suurimaks müsteeriumiks on see, kuidas inimesed ja teised elusolendid omandavad geomeetrilise kuju. Pole olemas kahte fundamentaalset füüsikalist entiteeti-matriaalne ja immateriaalne- vaid ainult üks-energia.
Vasta
#27
100%-list tulevikku ei ole olemas, kõik lõpud on küll läbi mängitud("kõvakettal"), kuid lõplik otsus tehakse ikkagi siin ja praegu, hetke otsusega.
Ja veel uskudes teadust siis me elame pidevalt oma elu minevikus. See tähendab, et millegi nagemine või katsumine jõuab alles hiljem( kulutades teatud aega) meie ajju. Lihtsam näide oleks söömine; täiskõhu tunne jõuab alles 15-minutit hiljem ajju. Seega on väga lihtne ennast üle süüa.
Või siis kui inimesega juhtub mingi trauma, laseb sõrme otsast, siis ta alguses valu ei tunne. see jõuab alles hilem nii öelda "kohale".
Vasta
#28
ayyu, no kle , siin sa tegid ikka oma margi vääga täis, pidasin sinust seni ikka rohkem: Lihtsam näide oleks söömine; täiskõhu tunne jõuab alles 15-minutit hiljem ajju. Seega on väga lihtne ennast üle süüa.

see on ikka VS tase, ikka vääga primitiivne asjasse suhtumine, et on kolm sSSS-i, kõik teavad, mis need on ....
eksam on läbi. lähed 1-sse klassitagasi ja teed oma sisseastumiseksami uuesti..
Vasta
#29
iit, Sinu lugupidamises hoolin ma kõige vähem, sest Sul puudub oma mõtlemine, Sa oled kui tuulelipp. Vastavalt, mida oled lugenud, siis seda pasundad. Ära pahanda aga Selline isiksus on mõttetu. Tavaline inimene kellele müü ükskõik mida.
Ja pealegi Sa ajad mingit lolli tunnustust siin antud foorumis taga, kogud oma tähekesi, nii et ....
Astu moodsalt.
Vasta
#30
Nii, ehk keegi oskab öelda, mida tähendab see, kui ma kogu aeg näen kellaaegasid nagu nt 13.13, 14.14 , 18.18 jne jne ? See oli alguses naljakas, aga enam ei ole. Tahaks aru saada, miks ma näen seda kogu aeg.
Vasta
#31
WebdES - kasuta otsingut!

Aeg ei ole lineaarne. Aeg on punkt, milles on koos kõik. Meie olevikupildi kõrval mängib pidevalt iga ajahetk minevikust, olles kuskil ruumis ja ajas, on samas ruumis ka kõik ülejäänud ajahetked minevikust ning ka tulevikust.
Kuid kuna minevik on meie jaoks juba olnud ning tulevik ei ole, on enamus ajast minevikusündmus konstantne ning tulevik justkui lasketiir, kus iga sündmus või sündmuse variatsioon, mis meie kõrval paralleelselt olemasoleva oleviku hetkega eksisteerib, läheb seebimullina lõhki peale selle sündmuse jaoks minevikus tehtu erisusest tolle tulevikuhetke minevikuga. Ehk siis meie ise määrame endale tuleviku, meie tegemised ja otsused määravad ära tuleviku ning selle, millised potensiaalid meie ümber seebimullina lõhkevad. Need tulevikupildid lihtsalt muutuvad olematuks.

Minevikuga on sama lugu, ent kuna minevikus käijaid on jube vähe, siis meie olevikku eriti ei muudeta tagant järgi.
Vasta
#32
“Lehvitage käega läbi õhu — kui kõik kõrvaldada, mis siis alles jääb? Mitte midagi.

Sama kehtib aja kohta.

Läbi aju ümbritseva luukesta ei ole midagi näha,” kirjutab Lanza.
“Kõik, mida te praegu näete ja kogete, on teie mõistuses aset leidev informatsioonivoog. Ruum ja aeg on lihtsalt vahendid kõige selle kokkupanemiseks.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/teadla...d=27497289

Vasta
#33
iitt, nii see ongi.
Vasta
#34
Sul on väga hea teema üles võetud. Parimaid siin. Pärast uurin neid linke.
Vasta
#35
Skorpion -Sul on väga hea teema üles võetud. Parimaid siin. Pärast uurin neid linke.

...see on aluste alus. loe ka Mc Taggarti Väli läbi

Inimimesed on läbi aegade soovinud olla aja "peremehed". Nüüd on inimkond lähedal sellele. Mõned juba ongi ( "peremehed")
Minevik, olevik ja tulevik eksisteerivad samaaaegselt.
Mõningatel on juba võime viibida meie mõstes tulevikus, mis on tegelikult juba minevik.
Venelastel oli mees Viktor Novitschkov , kes näiteks käis nii vene kui USA kosmoselaevu testimas ja avasatas n.n. " tulevikus" ehk tegelikult juba olevikus eksisteerivaid defekte ning kõrvaldas neid.( akadeemik, Vene Fod. kangelane)

Meie tulevik juba eksisteerib seisundina, mida võime hakata olevikus tegelikuks muutma. Me ise olemegi AEG ja RUUM. Maailm on koht, kus kõik, mis kunagi juhtuma hakkab, on juba juhtunud( lk 247).Tõestatud Bob Jahni ja Brenda Dunne`i poolt 87 000 läbiviidud katsega !
Tänu väljadele mäletavad ka taimed mitte ainult seda, millised nad välja näevad, vaid ka seda, kuidas käituda.Bioloogia üheks suurimaks müsteeriumiks on see, kuidas inimesed ja teised elusolendid omandavad geomeetrilise kuju.....
Vasta
#36
Aega ei peeta enam konstantseks nagu varem. Tuleb välja, et üks sekund ühes kohas ja kuskil mujal ei ole võrdsed. Maa peal on erinevused üli väikesed aga suuremas plaanis vaadates võib meie sekund võrduda kuskil teises universumis oleva ühe aastana. (ühikud on aga samad)
Vasta
#37
Seleta lahti lähemalt pari sõnaga: maailm on koht, kus kõik, mis kunagi juhtuma hakkab, on juba juhtunud.
Vasta
#38
selle kohta tehti mitmeid analoogseid katseid. selgeltnägijad, kes olid minemas teatud füüsilisse kohta ja saatma sealt vastuvõtjale signaali sellest kohast, oli vastuvõtjal vastus juba enne käes kui saatja om signaali sai saata, see toimus sekundi murdosa enne kohalejõudmist, kui saatja saatis-fenomenaalne.

UNIVERSUM eksisteerib tohutus siinses, kusjuures see siinne hõlmab ühesainsas ajahetkes kõiki ruumipunkte ja ajahetki. Ei lühi-ega pikaajaline mälu ei salvestu üldse mitte ajus vaid on talletatud nullpunktivälja. Aju on lihtsalt mehhanism, mille abil on võimalik tegelikku salvestisse-VÄLJA- talletatud infot välja otsida ja lugeda. Sünnipäraselt oskavad seda kõik inimesed, kuid valdaval enamikul need võimed hääbuvad.. Looduseühendavaks mehhanismiks ei ole mitte õnnelik juhus vaid kodeeritud informatsioon, mis edastatakse KORRAGA IGALE poole. Seega pole aju mitte salvesti vaid on ( väljas oleva info) vastuvõtja.
Ja nüüd KÕIGE TÄHTSAM:
Aju vestlused kehaga toimuvad lainete ja mustrite keeles.Seega on maailma tunnetamine lihtne- tuleb olla sellega vaid ühel lainepikkusel. Tänu väljadele mäletavad ka taimed mitte ainult seda, millised nad välja näevad, vaid ka seda, kuidas käituda.Bioloogia üheks suurimaks müsteeriumiks on see, kuidas inimesed ja teised elusolendid omandavad geomeetrilise kuju. Pole olemas kahte fundamentaalset füüsikalist entiteeti-matriaalne ja immateriaalne- vaid ainult üks-energia.
Tänu sellele võib UNIVERSUMI iga osa mistahes teise osaga silmapilkselt kontakteeruda. Katsetega on ka tõestatud, et katseisikud on tuhandete katsete käigus ette varem ära määranud tegevuse sisu, kui selleks ülesande saanud isik seda sooritama asus. Seega on info väljas juba olemas ja aega kui sellist ei eksisteeri, vaid on käimas üks pidev loomeprotsess ja kõik mis juhtuma hakkab on juba juhtunud..
Vasta
#39
Vahel tulevad ka teistest aegadest inimesed meie omasse, mitte väga ammu mu enda ema, olles ca 75 aastat vana, kohtas päise päeva ajal Pärnu lähedal metsas pikka maani musta kuube kandvat meest, kes oletatavasti võis olla endine mõisahärra.
,,,,,,,,,,,,,,,,

Mina olen kuulnud juhtumit (vist oli Saaremaal) ühe vanema naisega, kes kandis riideid aastast ca 1900 ja ühest söögikohast, kust käidi läbi, aga ei söödud (polnud nii palju aega). Ükskord satuti samasse kanti, taheti minna sööma, aga seda kohta polnud olemas. Polnud kunagi olnudki.
Vasta
#40
Söögikoht meenutas ka vana aega, ca 1800. Mõeldi, et mis siis ikka, keegi huvitava koha teinud...
Vasta
#41
Mai-Agathe Väljataga on üks neist, kel võime käia väidetavalt minevikus ja tulevikus.
Ühes 10. juuni ÕL kirjutab ta nii:
Mäletan oma esimest väljaskäimist tänaseni. See ei olnud hallutsinatsioon, ma tõepoolest käisin linnast kodus, sest nägin toas ja köögis asju, mis hommikul olid täiesti teisiti.
Aga tulevikku vaatamine sai saatuslikuks-vaatasin aastajagu ette. See, mis ma nägin, läks täppi, ka oma koledustes. Alles siis tuli arusaamine, et elada tuleb tänases päevas ja mitte homset uurida...
Vasta
#42

Salapärase kosmilise kella rütm määrab meie elu.
Tundub, nagu oleks kellade käiguga läbi põimunud üks teine, omaette Aeg-Aeg, mis eksisteerib meis endis ?!
Ja miks mööduvad just ebameeldivad olukorrad nii aeglaselt kuid õnnehetked seevastu nõnda kiiresti ?
Ja millise seaduspärasuse alusel muutub läbielatud aeg mälestuseks ?

Ühe Andides elava suguharu meelest on ajamääratlus vastupidine meie omale( et minevik on selja taga ja tulevik läheneb eestpoolt).
Aimaraanid ütlevad, et minevik on vaatesuunas( ees) , nad on seda juba näinud, kõige tuleva suhtes väidavad nad, et see on seljataga, s.t. et nad on selle suhtes pimedad....ja kuna tulevik on nende suhtes nähtamatu, ei tasuvat sellele kulutada ainsatki mõtet ... ?!
Vasta
#43

E=mc2. Aja järjestus tekib tänu sellele, et asjad võivad üksteist mõjutada( vahetada signaale). Kui see aga muutub või muuta põhimõtteliselt võimatuks, ei ole enam ka varasemat ega hilisemat. Aeg kui selline on kadunud.
Kas me oleme suutelised kujutlema, et aeg võiks mitte kehtida .

Ehk on just see ajast kinnihoidmine takitstuseks tegelikkuse sügavamale tunnetamisele ?
Einstein on kord öelnud;" Meile, usklikele füüsikutele, on mineviku, oleviku ja tuleviku vahel vahetegemisel ainult illusiooni, ehk küll visa illlusiooni tähendus".
Ilmselt uskus kuulsaim kõigist aja uurijaist tõepoolest, et seda ( aega) polegi olemas.
Enne oma surma saadetud kirjas trööstis Einstein oma sõbra sugulasi sellega, öeldes, et nüüd ta ( M.Besso) on ta minust sellest veidrast maailmast lahkumisega ette jõudnud, kuid see ei tähenda midagi...
Einstein püüdis muuta oma relatiivsusteooria võrrandeid selles suunas, et need ei lubaks seal, kus mateeriat ei esine, enam ka aja olemasolu.
Aeg on vaid illusioon, mida kogeme vaid seetõttu, et ei vaata piisavalt täpselt. Ja mis on see aine, millest ta koosneb?
Einstein mõistis, et liikumine ja massid ruumis v e n i t a v a d aega
Võimalik, et tuleviku teadus loobub ajast kui niisugusest üldse.
Siis oleksid ainsad kasutatavad sõnad-varem või hiljem; aeglaselt või kiiresti....

Vasta
#44
Elud ei olegi nii huvitavad kui just üleminekud ühest elust teise, vahepealne osa on palju huvitavam ja see pole mingi seisev konnatiik vaid liikumine mis saab ainult ajas olla.
Uurige välja, mist toimub siit minnes ja kuhu tullakse, ainult uurides ärge seal oma isiksust laiali laske rebida, see tähendab siin keha surma.
Vasta
#45
Mis see aeg siis on?
Mõelgem järele selle üle, mis ta ei ole-aeg ei ole absoluutne.
Me näeme teistsugust aega, kui keegi või miski meie endi suhtes liigub. Perspektiiviga koos muutub isegi see, mida me tajume olevikuna ja milliseid sündmusi me tajume üheaegsena-mida tähendab seega "nüüd ja praegu".
Erinevalt massist, energiast ja jõududest ei ole ajal endal mingit mõju, seepärast me ei saa seda otseselt mõõta. Me saame ainult erinevaid kestvusi omavahel võrrelda...
selleks vajame me korduvaid sündmusi, mille perioodi arvame tundvat, näiteks kella osuti liikumist või kellalööki. Kell ei pruugi olla seda meie tavamõstes kell, vaid ka tähistaevas taevakehade liikumine

Kes reisib ida poole, elab kauem !
Vasta
#46
Ajal on ka suur ühiskondlik tähtsus: tal on majanduslik väärtus ("aeg on raha")

Aeg on palju väärtuslikum kui raha, sest erinevalt rahast, ei ole võimalik aega panna panka ja hoiustada ning seda hiljem välja võtta ka kasutada. Kord läinud, on see läinud. Nii, et aeg minu jaoks ei võrdu rahaga.
Vasta
#47
Tsitaat:Algselt postitas wordpower
Ajal on ka suur ühiskondlik tähtsus: tal on majanduslik väärtus ("aeg on raha")

Aeg on palju väärtuslikum kui raha, sest erinevalt rahast, ei ole võimalik aega panna panka ja hoiustada ning seda hiljem välja võtta ka kasutada. Kord läinud, on see läinud. Nii, et aeg minu jaoks ei võrdu rahaga.

"Aeg on raha" väljend on tänapäeva trend, kus "working class hero" (loe töölisklassi kangelane) lihtsalt vahetatakse aega raha vastu. Loe teemat http://www.para-web.org/viewthread.php?t...#pid104417 .
Kuigi jah, igapäeva elus me vahetame aega ja mõõdame sellega teatud tulemusi.
Raha ja aja näiteks võiks veel olla nt poes käimine. Lähed ostad paki piima, kuid suur vahe on, kas pood asub kodust 100m või 100 km kaugusel. Sellest olenevalt lisandub sellele piimale erinev ajaline maht, mis muudab raha ja aja vahelist ressursi kooslust.
Vasta
#48
Aeg on kokkuleppeline mõiste. See on mäng, mis aitab inimesi koostegevuslikus mõttes elada. Paraku ollakse sageli aja mõistesse kinni jäädud. Ka on näiteks inimese vanus väga suhteline mõiste.
On väljendatud, et aega pole, et kõik ajad on praeguses hetkes koos. Mõnes mõttes on see arusaadav, sest ajalool pole ju algust ega otsa. Ja mõttes võime ju ka uidata minevikus, tulevikus, isegi universumi eelses ajas. Unenägude ajal on sageli ajad segamini: oleme mistahes vanuses, suhtleme ammu lahkunutega.
Ajatust võib võrrelda sellega, et meil on palju filme, mida me võime erineval ajal ja ükskõik mis järjekorras vaadata.
Ka saame neid korduvalt kiigata. Ka võime ammusalvestatud laulu ikka ja taas kuulata, kuigi lugu lindistati justkui konkreetsel ajal.
Kui kondame mööda linna, on meile etteväävad ehitised ka justkui erinevate aegade peegelpildid, kusjuures iga maja kannab kaasas erinevat aega, olles samal ajal ka tänapäevas. Ja ometi nad samas koonduvad meie olevikuhetke. Olevik ei kao kusagile.
Vasta
#49
Isikliku ajanihke tekitamise teema on huvitav ja kindlasti rakendatav. Oleme ju kõiksused.
Võimalik, et paljude paranähetega seotud operatsioonid evivad ka ohtu. Ka see aegades rändamine. Oht on laiali valguda, aga kui me suudame ennast ohjes hoida, pakuks ajarännak palju huvitavat.
Vasta
#50
Kord öeldi mulle: "Time doesn't exist. Clocks exists."
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Mis on VABADUS? WEbdES 64 31,132 30-11-2019, 20:06
Viimane postitus: xawa
  Mis juhtub hingega enesetapu tagajärjel? JustAngel 60 42,167 22-02-2013, 15:01
Viimane postitus: Ultron
  Mis teevad surnute hinged? Wilholmensis 28 17,577 23-09-2012, 22:25
Viimane postitus: Rein
  Mis saab enesetapja hingest? Laanelill 10 10,135 30-04-2011, 15:44
Viimane postitus: alar

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat