Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Äärmuslikud loodusnähtused
#1
Lugesin maailma kõige vägevama tornaado kohta infot , ma ei tea kas ültse sellest tornaadost oleks inimesed pääsenud


Pilt ja lugemiseks : http://www.rekordid.com/foorum/viewtopic.php?f=12&t=31

Muutus: Pealkiri teemale vastavaks

[Muudetud: 29-6-10 Thorondor]
Vasta
#2
Tornaadod pühivad kõik oma teelt ja ellujääjaid ei ole.
Ainult need jäävad ellu, kes jõuavad pakku minna, st saavad tornaado piirkonnast välja. Tornaadod aga muudavad ka suunda ja kunagi ei tea, mis võib juhtuda.

Jubedad on ka maavärinad. Sattusin hiljuti vaatama üht filmi, kus räägiti ka Euroopa suurimast looduskatastroofist - Lissaboni maavärinast.

1.novembril 1755, imeilusal hommikul, kõigi pühakute päeval, viibis suur osa Lissaboni 235 000 elanikest kirikutes esimesel missal. Mõned kilomeetrid edela pool Lissaboni pääsesid sügaval maapõues valla kohutavad jõud, mis otsekohe linna rahu rikkusid. Ootamatult kostsid tugevad maa-alused tõuked, oli kuulda kõminat ja kokkulangevate hoonete müra. Linn mähkus tolmupilvedesse. Seejärel asendusid järsud tõuked pinnase lainekujuliste võnkumistega, mis viisid lõpule hävitustöö esimeste tõugete ajal terveks jäänud majade kallal. Mõne minuti jooksul hävis kogu linn. See aga oli alles esimene nendest kolmest tugevast allmaatõukest, mis linna tollel päeval tabasid.

Kakskümmend minutit hiljem järgnes teine maavärin. Selleks ajaks ei olnud linnas püsti jäänud peaaegu ainsatki tervet kivimaja. Kuid uue tõukega kaasnesid teist laadi traagilised sündmused. Paljud ellujäänud olid vaevaliselt roninud uuele kivist sadamasillale Cays Depredale jõe pervel. Madal ning massiivne, näis ta neile kindla varjupaigana. Kuid ka see kindlus ei pidanud vastu. Majade varemete all hukkusid kümned tuhanded elanikud (oletatav hukkunute arv 50-60 tuhat). Köökide kolletest ja kirikuküünaldest said alguse suured tulekahjud. Maa-aluste tõugete jälgedes ründasid linna rannikukvartaleid gigantsed tsunamilained, mis pühkisid minema ja hävitasid kõik oma teel. Tõukeid oli tunda kogu Portugalis ja Hispaanias. Maavärina tulemusena ka suured maa-alad Portugali rannikul kerkisid uuele kõrgusastmele.

Alikas: http://valor-tahetark.blogspot.com/2010/...v-maa.html

Seal on antud ka horoskoobi olulisemad seisud Lissaboni maavärina ajal, keda astroloogia huvitab.
Vasta
#3
Jõhker ikka.. Looduse vastu ei saa MITTE miski!
Vasta
#4
Täpselt nii!Smile
Vasta
#5
Ja pidage meeles, et kõik on suhteline...

http://forte.delfi.ee/news/teadus/kaugel...d=31860093

Vasta
#6
Täitsa huvitav.
Ajakirja Nature selle nädala numbris teatavad astronoomid, et eksoplaneedil HD 209458 b esineb supertorme, mille tuulte kiirus vaheldub 4900 kilomeetrist tunnis 7000-ni, vahendab Discovery Magazine.

Too eksoplaneet, sõbralikuma hüüdnimega Osiris, asub meist 150 valgusaasta kaugusel, kusagil Pegasuse tähtkuju kandis. Tegemist on vana semuga. Osiris oli esimene eksoplaneet, mida 1999. aastal nähti oma ematähe eest möödumas (transiteerimas)
Vasta
#7
Tõepolest, looduse vastu ei saa mitte miski.

Kujutage ette, et inimene on parasiit, mis hävitab kõik elava oma teel ning Maa on organism, kes võitleb selle haiguse vastu nn' looduskatastroofidega'

Kõik suuremad looduskatastroofid toimuvad väga asustatud aladel.
Vasta
#8
Kui maa ei oleks nii tihedalt asustatud siis poleks need loodusnähtused ka katastroofid.. läbi aegade on olnud vulkaanipurskeid jms, siis lihtsalt ei elanud inimesed nendel aladel ja püsiti ohutus kauguses. Mingil määral on su väites muidugi tõtt ka..
Vasta
#9
Eks inimesi ole ju alati elanud.
Aga muistsed looduskatastroofid ei ole hävitanud mitte ainult inimesi, vaid muutnud Maa ilmet ja hävitanud muistseid kultuure.

Suurimad ja hävitavamad vulkaanipursked Maa ajaloos:

India vulkaanipurse 63- 67 miljonit aastat tagasi

Praeguse India aladel üle 60 miljonit aastat tagasi pursanud vulkaanid kattis pinna laavakihiga, mis hangus, moodustades tänapäeval tuntud Decca platoo. Selle pindala on 1,5 miljonit ruutkilomeetrit. Sealsed vulkaanipursked leidsid aset mitmes järgus 63 – 67 miljonit aastat tagasi. Neid vulkaanipurskeid seostatakse ka hiidsisalike kadumisega.

Yellowstone`i supervulkaani purse 640 000 aastat tagasi

Praeguses USAs Wyomingi osariigis asuv Yellowstone`i supervulkaan purskas 640 000 aastat tagasi. Sellest ülisuurest vulkaanist sattus maapinnale ja õhku üle 1000 kuupkilomeetri tuhka ja muid purskejääke. Purske tagajärjel jäid maapinnale kõvastunud laavaväljad.

Osa geolooge on veendunud, et kaugel ei pruugi olla see aeg, mil see supervulkaan uuesti purskama hakkab. Selle tagajärjel kattub pool USAst kuni ühe meetri paksuse tuhakihiga.

Teadlaste arvates purskab Yellowstone`i vulkaan iga 600 000 aasta tagant. Teadlased hoiavad Yellowstone`i ala vulkaanilisel tegevusel pidevalt silma peal. Viimasel ajal on seal maakoorelihked sagenenud ja see teeb teadlasi ärevaks.

Vulkaanipurse Egeuse meres asuval Santorini saarel millalgi 1645 – 1500 eKr.

Geoloogide sõnul ei saa selle vulkaanipurske täpset aega kindlaks määrata. Santorini vulkaan purskas sellise jõuga, mis võrdub mitmesaja aatompommi plahvatusega. Kuigi selle purske kohta ei ole kirjalikku materjali, arvavad teadlased siiski, et see on inimkonna ajaloos üks võimsamaid purskeid.

Vulkaanipurskele järgnenud maavärin ja võimas tsunami hävitas Minose kultuuri. Samas on jälgi, et elanikel oli vulkaanipurskest aimu ning nad evakueerusid. Ka mõjutas õhku paiskunud vääveldioksiid sealset kliimat veel pikka aega.

Vesuuvi purse 79. aastal pKr Itaalias Pompeis.

Geoloogide sõnul on Vesuuv niinimetatud stratovulkaan, mis perioodiliselt väga tugevalt purskab. Seda liiki vulkaane leidub paikades, kus Maa tektoonilised plaadid üksteise peale nihkuvad.

Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompei ja Herculaneumi linnad. Need mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest.

Vesuuvi peetakse siiani väga ohtlikuks vulkaaniks, kuna massiivne purse ohustab sealses piirkonnas elavat kolme miljonit inimest. Viimati purskas Vesuuv 1944. aastal.

Islandi Laki vulkaani purse 1783. aastal.

Islandil on üsna palju aeg-ajalt purskavaid vulkaane. Üks tähelepanuväärsematest oli 1783. aastal toimunud Laki vulkaani purse.

Vulkaanipurske tagajärjel sattus õhku mürgiseid gaase, mis levisid üle kogu Euroopa. Eriti suur oli ohvrite arv Briti saartel. Vulkaaniline materjal tekitas ka erilisi päikeseloojanguid, mida 18. sajandi kunstnikud agaralt jäädvustasid. Samuti hävitasid sellest vulkaanist pärit tuhk ja mürgised ained viljasaagi ning tõid kaasa koduloomade surma, tekitades laiaulatusliku näljahäda. Islandil suri vulkaanikatastroofi tagajärjel üks viiendik elanikest. See vulkaanipurse mõjutas kliimat ning õhku paiskunud tuhast ei pääsenud päikesekiired läbi.

Indoneesia Tambora vulkaanipurse 1815. aastal.

Tambora vulkaani purse on suurim kunagi dokumenteeritud vulkaanipurse. Vulkaanilise plahvatuse indeksi kohaselt oli see seitsmenda kategooria purse ehk selle skaala järgi võimsuselt teine purse. Sumbawa saarel asuv Tambora vulkaan on Indoneesia saarestiku üks kõrgemaid tippe.

Tambora vulkaani purset oli kuulda ka 1930 kilomeetri kaugusel asuval Sumatra saarel. Selle vulkaanipurske tagajärjel hukkus 71 000 inimest ja sellest pärit tuhk jõudis tuhandete kilomeetrite kaugusele.

Indoneesia Krakatau vulkaani purse 1883. aastal.

Krakatau vulkaan Anak Krakatau saarel muutus aktiivseks juba 1883. aasta kevadel, kuid põhipurse toimus sama aasta 26. augustil.

See stratovulkaan asub Indo-Austraalia tektooniliste plaatide murdekohal. Vulkaan saatis taeva poole tonne tuhka, kive ja laavat ning selle mürinat oli kuulda tuhandete kilomeetrite taha.

Purse tekitas tsunami, mille lained ulatusid 40 meetrini. Selle tagajärjel hukkus 34 000 inimest. Vulkaanipurske mõju oli tunda ka 11 000 kilomeetri kaugusel Araabia poolsaarel.

Alaska poolsaarel asuva Novarupta vulkaani purse 1912. aastal.

Alaska poolsaarel asub vulkaanidekett, mis on osa Vaikse ookeani niinimetatud tuleringist. Novarupta purset peetakse 20. sajandi suurimaks vulkaanipurskeks. Võimas purse saatis 12,5 kuupkilomeetrit tuhka ja magmat õhku. See kattis 7800 ruutkilomeetri suuruse ala üle 30-sentimeetrise tuhakihiga. Purse oli nii võimas, et see tõmbas magma ka kõrvalasuvast Katmai vulkaanist, põhjustades selle vulkaani tipu kokkuvarisemise.

USA Mount St. Helensi vulkaani purse 1980. aastal.

Mount St. Helens asub Seattle`ist 154 kilomeetri kaugusel ja on USA üks aktiivsemaid vulkaane. Selle vulkaani kuulsaim purse toimus 18. mail 1980. aastal, selles hukkus 57 inimest ning kahjustused tekkisid kümnete kilomeetrite ulatuses. Tuul kandis 520 miljonit tonni vulkaanituhka ida suunas, tekitades 250 kilomeetri kaugusel Washingtoni osariigis täieliku pimeduse. Vulkaanipurse saatis tuhka ja kive 24 kilomeetri kõrgusele. Hiljem leiti Mount St. Helensi tuhka 11 USA osariigis. Vulkaanipurse tekitas ka maalihke, mis geoloogide andmetel oli üks suuremaid.

2004. aastal aktiveerus see vulkaan uuesti, paisates välja 100 miljonit kuupmeetrit laavat.

Filipiinide Pinatubo vulkaani purse 1991. aastal.

Asjatundjad peavad Pinatubo vulkaanipurset klassikaliseks purskeks. Purske tagajärjel paiskus õhku viis kuupkilomeetrit materjali, tekitades 35 kilomeetri kõrguse samba. Tuhk kattis ümbruskonna nii paksult, et paljude majade katused langesid selle all kokku.

Purske tagajärjel sattus õhku palju mürgiseid aineid, sealhulgas ka vääveldioksiidi. Tuul ja ookeanivoolused kandsid neid kogu maailma. See vulkaanipurse põhjustas 1992. aastal globaalse temperatuurilanguse 0,5 kraadi võrra.
Allikas: http://www.postimees.ee/?id=250474

Vasta
#10
Oo jaa.. need, mis siin nimekirjas on tõeliselt võimsad. Kui midagi sellist juhtuks siis oleks lennuliiklus aastateks katkestatud. Me ei suudaks isegi ette kujutada, milliseid tagajärgi see võib tuua näitekse meie tehnilisele või sotsiaalsele infrastruktuurile, kui need peaks juhtuma meie läheduses. Kindlasti on seal vahepeal ka väiksemaid nn. katastroofe olnud, kuid kõik pole ajalukku läinud. Eks siis ei olnud inimesed veel väga teadlikud ning kui mõni küla juhtus kuskile laava alla jääma, siis see uudis ei pruukinud kaugele levida.. oli ja enam ei ole. Selles mõttes on tänapäeval kõik võimendatud läbi massimeedia.. küll on siin ja küll on seal igasugused maavärinad ja vulkaanid.

Huvitav, et ma pole viimasel ajal tegelikult eriti kuulnudki uudiseid igasuguste katastroofide kohta.. nagu vaikus enne tormi..Ph34r2 Yellowstone pidi üsna ääre peal olema.. aga tema aken ulatub praegusest hetkest kuni kaugele tulevikku.. Selle kohta eraldi teema ka siin ja Müstiku postituses sama mainitud. Kui üks selline korralik asi peaks toimuma, siis ei ole probleemiks mitte ainult tuhk ja laava, vaid ka happevihmad, temperatuurilangus, võimalik mingi tehnika jupsimine.. ei või iial teada, mida veel mõjutatakse. Maa on jah üks selline sümbioosis organism.. kõik on omavahel sünergias. Muide, nautige seda väga ilusat ja JAHEDAT õhtut, kuniks teda veel on - taevalaotus tuhapilvedest ja lõõmavatest leekidest vaba.
Vasta
#11
Mitte ainult lennuliiklus, Savipats. Olen suhteliselt kindel, et paljud liigid sureks taas välja, sest kataks tuhapilv ka ju Päikese..
Vasta
#12
Tsitaat:Algselt postitas Savipats
Muide, nautige seda väga ilusat ja JAHEDAT õhtut, kuniks teda veel on - taevalaotus tuhapilvedest ja lõõmavatest leekidest vaba.

Jahedat õhtut? Kus sa elad, et sul täna õhtul jahe on? Smile Keilas näituseks on väga mõnus ja soe õhtu ja pealegi on merevesi ka soe (tunde järgi pakun, et 21 kraad).

Isiklikult ei usu, et lähiajal miski globaalne katastroof (looduslik) võiks toimuda. Ja kuigi ma olen skeptik igasugustesse ennustajatesse, siis arvan, et suures plaanis nad väga pada ka ei aja ja see tõsiasi, et ei ole kuulnud/lugenud sellest, et lähiajal mingi looduslik katastroof juhtuks. Küll aga hoiatatakse kohe-kohe saabuvast finantskrahhist või miskit taolist suurt ja kogu rahasüsteemi kardinaalset muutvat asja.

Seniks siis võtame päikest ja sulistame vees.
Vasta
#13
Ma elan põhja-eestis Tallinna külje all, üsna mere ääres. Ma rõhutasin vist valet sõna.. jahedat ÕHTUT! Õhtu on muidugi väga soe, aga võrreldes päevaga on see hästi mõnus, jahe, selline rahustav Laugh päike juba silmapiirilt metsa taha ära kadunud. Ma millegipärast ei naudi pidevat lõõmavat päikest oma pealael.. Smile1

Aga jah, mul endalgi selline väike märkmepaber arvutiekraani küljes, sõnadega " august - krahh " .. sattusin siinsamas foorumis ühele lingile, mis viis mitmete nn. ennustuste juurde, kuigi see pole vist õige sõna.. seal oli ka majandusteadlaste prognoose jms. Ja mitte vähe.. eks näis, mis seal Ameerikas toimuma siis hakkab..


edit:

Tsitaat:Algselt postitas Phrase
Mitte ainult lennuliiklus, Savipats. Olen suhteliselt kindel, et paljud liigid sureks taas välja, sest kataks tuhapilv ka ju Päikese..

Täpselt.. selle peale ma tol hetkel ei tulnud, aga täiesti võimalik, et mingid mesilased hukkuvad ja seetõttu mee hind tõuseb märgatavalt või siis juhtub midagi veel hullemat... võivad tekkida ahelreaktsioonid. Ma hea meelega ei hakka siin paanikat külvama, lihtsalt mainin seda.

[Muudetud: 7-3-2010 Savipats]
Vasta
#14
Sattusin hiljuti lugema Guido Ilvese raamatut "Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma".
Väga hästi kirjutatud raamat, eriti head on ellujääjate kirjeldused katastroofidest.
Kõige rohkem hämmastasid mind aga loodusõnnetused, mille puhul mõni asula kustutati hetkega maakaardilt ja sellega koos sealsed elanikud.

Pelee vulkaani purse 1902.aastal ja sellele järgnenud mudalaviini tagajärjel hukkusid praktiliselt kõik lähedalasunud linna Saint-Pierre 30000 elanikku. Teadaolevalt jäi ellu ainult kaks inimest! Üks neist oli karistust kandev vang.

1962. aastal murdus Peruu kõrgeima mäe liustiku küljest hiiglaslik jäälahmakas. Jäämassiiv oli 800 meetrit pikk ja 200 meetrit pikk! Õnnetuseks jäid selle teekonnale mitmed asulad. Väikelinna Ranrahirca elanikest hukkus 2400 inimest, ellujäänuid oli vaid 100. Jää rebis vastu kuristikuseinu põrgates mäest lahti majakõrgusi graniidilahmakaid, mis purustusi veelgi suurendasid. Lisaks tekitas hiiglaslik mass ja suur kiirus liikumisel orkaanitaolisi tuuli. Jäämass läbis kaheksa minutiga 15 km.

Muljet avaldavad ka võimsad maavärinad, mis pealtnägijate seletusel panevad maa lainetama nagu mere ja majad varisevad kui kaardimajad. Kujutan ette, et tuhandeid aastaid tagasi, kui maa värisemisele veel seletust anda ei suudetud, arvasid tollased inimesed tegemist olevat maailma lõpuga.
Vasta
#15
Tsitaat:Algselt postitas Otto
Muljet avaldavad ka võimsad maavärinad, mis pealtnägijate seletusel panevad maa lainetama nagu mere ja majad varisevad kui kaardimajad. Kujutan ette, et tuhandeid aastaid tagasi, kui maa värisemisele veel seletust anda ei suudetud, arvasid tollased inimesed tegemist olevat maailma lõpuga.

Või jooksid nad ruttu mõnd last või looma ohverdama, hirmus, et olid oma jumalaid vihastanud.. Bleh

Aga teemasse mõtlen, et kui peaks Yellowstone plahvatama, sureks ikka väga palju inimesi, ekonoomiasse tekiks auk ning kes teab mida kõike veel...
Vasta
#16
Muistsel ajal olid inimesed rohkem loodusega kooskõlas ja selgeltnägijaid oli ka ehk rohkem.
Küllap ennustati nii väiksemaid kui ka globaalseid katastroofe õigel ajal ette. Ja kui ei ennustatud, siis osati ise loodusemärke lugeda. Räägitakse, et Piibli Noa just tänu loodusmärkide lugemisele oma paadi ja sugulaste, loomadega ära pääseski. Paati hakkas ta ju ehitama ammuilma varem, kui üleujutus aset leidis.
Lisaks olid veel muistsed targad ja preestrid, kellede tarkuseni meie eales ei küündi.
Ennustajad, aga kes valesti ennustasid, hukati. Nii, et nad võtsid oma ametit väga tõsiselt.
Näiteks sküüdi ennustajad tapeti väga julmal viisil ja lisaks tapeti veel kõik nende meessoost järglased. Vana-Indias viidi kolm korda eksinud ennustaja seotult džunglisse tiigritele toiduks.
Juba Vana-Egiptuse kuningate ja vaaraode juures tegutsesid elukutselised ennustajad/unenäoseletajad.
Väga õigesti ennustasid tulevasi sündmusi ette Delfi oraaklid.
Vanas-Roomas tegutsesid oraaklitena sibüllid.
Ka šamaanid ennustasid tulevasi aegu ette. Nii ka muistsed Eesti šamaanid.
Tänapäeval võiks ka rohkem tähelepanu selgeltnägijate ennustustele pöörata, siis ei saaks nii palju inimesi õnnetustes hukka.
Ilmar Soomere on öelnud, et omaette uurimustöö võiks olla suurte katastroofide etteaimamine.
Inimohvrite poolest ajaloo suurim katastroof oli Hiina 1556.a. maavärin, kus ohvreid oli 830 000.
Gangese üleujutus nõudis 1737.a. 300 000 ohvrit. Tokio maavärinas 1923.a. oli ohvreid 143 000.

Vasta
#17
Lisaks siia juurde siis ka 2004 a. maavärina ja hiidlaine, mille tagajärjel hukkus 12-s India ookeani riigis viimastel andmetel 304.200 inimest, enim ohvreid oli Indoneesias.
Kokku mõjutasid 2004. aasta 366 loodusõnnetust 139 miljonit inimest.
2003. aastal sai loodusõnnetustes kannatada 254 miljonit inimest, hukkunuid oli toona aga 78.422. Seda siis kogu planeedil kokku.

Allikas: Postimees


[Muudetud: 7-4-2010 Krayon]
Vasta
#18
Venemaa ja Kanada metsapõlengud tekitavad maakera ümber mürkgaaside ringi.

Venemaa, Siberi ja Kanada metsapõlengutes eraldunud vingugaas tekitab NASA sõnul põhjapoolkera kohale üüratut saastainete pilve.

Põlengutest eralduv vingugaas levib juba Venemaa ja Kanada aladelt ka mujale, teatab RiaNovosti.

Nasa satelliidid fikseerisid 5,5 kilomeetri kõrgusel süsinikmonooksiidi konsetratsiooni muutuse. Teadlaste sõnul suureneb vingugaasi protsent õhus iga päevaga mitme tonni võrra.


Prantsuse tuletõrjujad võitlemas metsapõlenguga
Põlengud said alguse 30 kilomeetri kauguselt Marseille’st ning liikusid edasi idasuunas. Ametijõud usuvad, et tuli sai alguse varastatud sõiduki põlema süttimisest, vahendab Euronews.

Ligi 2000 turisti on laagriplatsidest evakueeritud. Mitmed viidi lähedalasuvasse võimlasse.

Täna hommikuks oli tuul vaibunud ning oht vähenenud. Tegu oli selle suve esimese suurima tulekahjuga Lõuna-Prantsusmaal.

Tulekahjud on tabanud ka Portugali, kus üle 200 tuletõrjuja võitlesid tugeva tuule ja kõrge temperatuuri kiuste Lissaboni lähedal asuva looduspargi põlenguga.

Ka Portugali juhtumi puhul arvatakse, et tuli sai pigem alguse inimese süü, mitte kuuma ilma tõttu.


Kanada ja Venemaa põlengutest eralduv vingugaas on planeedi ümber moodustanud ringi ning hakkab nüüd põhja liikuma.

Juuni keskel alguse saanud kuumalaine on Venemaa valdused eriti tuleohtlikuks muutnud. Põlengud on kestnud juba kolm nädalat.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=390341



Venemaa eriolukordade minister Sergei Šoigu hoiatas, et metsapõlengute tõttu võib Brjanski oblasti maapinnast paiskuda atmosfääri radioaktiivseid aineid.
Kõnealune piirkonda asub riigi edelaosas, ligi 400 kilomeetri kaugusel Moskvast, vahendas Reuters. Maapinnas olevad radioaktiivsed ained on pärit Tšernobõli tuumajaamas 1986. aastal juhtunud õnnetusest.

Šoigu rääkis telekanalile antud intervjuus, et radioaktiivsed isotoobid võivad koos põlemisest tekkinud kübemetega kerkida ja moodustada uue saastekihi.

Ministri jutu järgi puhkes oblastis kokku kaks tulekahju, mis saadi kiiresti kontrolli alla.

Kui metsapõlengud peaksid radioaktiivseid aineid õhku paiskama, siis Soome meteoroloogiateenistuse oletusel jõuavad need Soome kolme ööpäevaga, vahendas YLE.

Kiirgusohutuskeskuse (STUK) kinnitusel oleksid võimalikud radioaktiivsete ainete kogused tühised, võrreldes neid metsapõlengute tekitatud teiste mürgiste ainetega

http://www.postimees.ee/?id=296600


http://www.postimees.ee/?id=291984
Vasta
#19
TUHANDED PAGEVAD: Austraalia valmistub eluohtlikuks hiidtsükloniks
01.02.2011 08:54
Austraalia peaminister Anna Bligh hoiatas kaasmaalasi riigi kirdeosale läheneva troopilise tsükloni eest, mis tõotab kujuneda väga rängaks. Evakueeritud on juba tuhandeid inimesi.

Eeldatavasti kolmapäeval Queenslandi tabav tsüklon Yasi võib kujuneda kõige hullemaks tormiks, millega Austraalia on rinda pistnud, kirjutab BBC.

"See torm on tohutu ja eluohtlik," hoiatas peaminister Bligh.

Austraalia võimud on piirkonnast evakueerinud juba tuhandeid inimesi.

Hiidtsükloni tulekuks valmistudes on suletud mitmeid raudteid ja kaevandusi.

2005. aastal New Orleansi laastanud orkaan Katrina-taoliseks kujuneda ähvardav Yasi võib pöörduda 4. kategooria tormiks, mis tooks kaasa tohutu hävingu.
Allikas: http://www.ohtuleht.ee/ilm/artikkel/412887

Ja tänane uudis:
Austraalia kirdeosariigi Queenslandi poole liikuv torm kuulutati 5. kategooria troopiliseks tsükloniks, mistõttu võivad selle tagajärjed olla niigi üleujutustest räsitud piirkonnale katastroofilised.
Cairnsi linna haiglad valmistusid samuti tormiks ja viisid sadu patsiente üle teistesse haiglatesse.

Ekspertide sõnul toob troopiline torm kaasa tugevad vihmasajud ja üleujutused. "Need saavad olema hävitavad tuuled ... nad on eluohtlikud, kui inimesed otsustavad välja nende kätte minna," märkis osariigi peaminister Anna Bligh.

Jaanuaris tabas Queenslandi ulatuslik üleujutus, millest osariik pole seni toimunud. Üleujutuste tõttu kannatas üle 3,1 miljoni inimese, suri enam kui 20 inimest ning hävisid tuhanded kodud.
Allikas: http://www.ohtuleht.ee/ilm/artikkel/413015
Esimese uudise all on ka kommentaar, et 2012 on ju tulemas.......kusagilt peab see algama!
Vasta
#20
Shinmoedake vulkaan
http://www.postimees.ee/?id=380970

usas võimas lumetorm
http://www.ilmajaam.ee/?id=381548
see lumetorm, mis usas möllab, pidi nädala pärast üle atlandi euroopasse jõudma ja kõvasti jõudu koguma.

Põhja-Saksamaa võitleb üleujutustega
http://www.postimees.ee/?id=376403

Kahjuks infot austraalia kohta enam ei saa.
http://www.abc.net.au/news/abcnews24/

keegi võiks sebida toimivad austraalia proxy'd


Arctic Oscillation brings record low January extent, unusual mid-latitude weather
Arctic sea ice extent for January 2011 was the lowest in the satellite record for that month. The Arctic oscillation persisted in its strong negative phase for most of the month, keeping ice extent low.
http://nsidc.org/arcticseaicenews/

tundub, et äärmuslikud loodusnähtused on suurenema hakanud. kevad veel tulemata - üleujutused; suvel - tulekahjud, kuumus, üleujutused; sügis - orkaanide hooaeg usas jne...


http://www.solar-storm-warning.com/

Kes soovivad erinevates projektides osaleda, siis vaadake allolevaid linke:
http://www.zooniverse.org/projects
http://www.solarstormwatch.com/
Vasta
#21
GALERII: Külm õhk süütas loojangul päikeseküünla

http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodus...d=40214016

Päris vahvad pildid.
Vasta
#22
Lõuna-Koreas on meetripaksune lumekiht
http://www.elu24.ee/?id=387919

produce prices skyrocket with freeze in mexico, southwest
http://www.youtube.com/watch?v=8qDlI6N-7zQ


Tuhanded Bulusani vulkaani läheduses elavad filipiinlased põgenevad kodudest.
http://www.postimees.ee/?id=391790
Vasta
#23
Uus-Meremaad raputas 6,3-magnituudine maavärin
http://www.postimees.ee/?id=392216
Tegemist on viimase 80 aasta tõsiseima maavärinaga
Vasta
#24
Maalihe hävitas Boliivias üle kolmesaja elumaja
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/va...d=41166469
Vasta
#25
February Arctic ice extent ties 2005 for record low; extensive snow cover persists
Arctic sea ice extent for February 2011 tied with February 2005 as the lowest recorded in the satellite record.

http://nsidc.org/arcticseaicenews/
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat