[hermes2010]

Laboris on viimaks konstrueeritud tehiselu. Inimgenoomi kaardistamise projekti juhatanud bioloog Craig Venter teatas, et valmis on tehtud esimene rakk, mille geneetilised juhendid on täies ulatuses inimese programmeeritud.
Geniaalne saavutus laiendab inimliigi käsutuses olevaid vahendeid eluslooduse manipuleerimiseks, kirjutab The Times.

Loe edasi...

[Sauram]

Hm... kui kaua nüüd veel aega läheb, et olukord sarnaneks mõne ulmefilmiga? Inimkond on hävinenud laborist pääsenud zombistava aine käe läbi ja alles on jäänud verd ihkavad elavsurnud ja kolm-neli kangelast, kes maailma hakkavad päästma.

[Muudetud: 5-21-2010 Sauram]

[InDemand]

Itaalia piiskopid: tehiselu võib olla laastav samm edasi

Inimene ei ole Jumal, vaid jääb inimeseks ja tal on võimalus anda elu paljunemise, mitte tehiselu kaudu, ütles piiskop Domenico Mogavero.

Piiskoppide arvates on eluga manipuleerimine justkui õudusunenägu.

[Flash]

Tsitaat:

Mitte kõik pole aga saavutuse erakorduses veendunud. Oxfordi ülikoolis sünteetilise bioloogiaga tegelev Ben Davis arvab, et maailma on tehisliku elu loomisest veel üsna kaugel. “Võib muidugi võtta sünteetilise genoomi ja lisada sellele uusi, tuntud funktsioonidega geene, aga see pole väga erinev sellest, millega molekulaarbioloogia praegu tegelebki.”

Muud mitte midagi...

[Wilholmensis]

Paljud katastroofid ongi alguse saanud sellisest mentaliteedist, kui inemõne arvab, et ta ongi megavinge ja kõikvõimas!

[Flash]

Sellest 'tehiselu' loomisest on juttu selles saates:
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1360411

ehk siis: http://heli.er.ee/helid/1360411.mp3

[lumekakk]

e-nahk robotil.
Uuus elektrooniline nahk võib võistelda ini9m nahaga ,mis tähendab, et tuleviku robotid suudavad haaret reguleerida vastavaltt sellele, kas peos on raudkang või kanamuna.
Ali Javey juhtis üht kahest töörühmast, kes teatasid hiljuti ajakirjas Nature Materials uute tundlike tehisnahkade valmistamisest.Teine töörühm tegutseb Stanfordi ülikools Zhenan Bao juhtimisel.
Javey naha moodustab kilesse mässitud germaaniumist ja ränist nanotraatide võrgustik, mille peale on laotatud nanomõõdus transistorid, ning kõik kaetud puuttundliku kummiga.
Bao töörühm tuli , aga välja kummikilega, mille muutuvat paksust mõõdavad sees olevad kodensorid.Selle naha puudus on see, et ta ei paindu, eeliseks on aga regeerimiskiirus,mis on millisekondites mõõtetavad.
Inimnaha tundlikus on siiski keerukam ja arenguruumi on. Veel on probllem proteeside tegmine taolise nahag, sest inmese naha närvkude ünedamine e-nahaga pole veel lahendatud.
allikas:ajakiri "Tarkade Klubi" 2010 oktoober nr.10(46)

[villu]

Teadlaste plaan: arvuti simuleerib maailma

Ilmselt maailma ambitsioonikaim arvutiprojekt seab eesmärgiks luua simulaator, mis suudaks simuleerida tervet maailma.
Rahvusvahelistest teadlastest koosneva rühma plaaniks on superarvuti, mis suudab kopeerida maakera ilmastikku, nakkushaiguste levikut või hoiatada eelseisva finantskriisi eest, teatas BBC.

Eesmärk on arendada teaduslikku mõistmist maailmas toimuva kohta. Loodav simulaator, nimega Living Earth Simulator (LES) uuriks inimtegevuse mõju ühiskonnale ja meid ümbritsevale keskkonnale.

Kust tulevad sõjad?
Simulaatori loomisega tegeleva FuturICT juhi ja Šveitsi föderaalse tehnoloogiainstituudi teadlase Dirk Helbingi sõnul on palju tänastest probleemidest seotud sotsiaalse käitumisega või sellega, et ei mõisteta ühiskonna ja majanduse toimimise põhimõtteid. Sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus, sõjad ning haiguste levik on kõigest mõned näited.

Tänu projektidele nagu CERNi suur hadronite põrguti, teavad teadlased Helbingi sõnul universumi algusaegade kohta enam kui meie planeedi kohta.

Selle sajandi väljakutseks teadusele on ühiskonnas peituvate seaduspärasuste ja protsesside avastamine.

Küsimus seisneb selles, kas on võimalik luua midagi suure hadronite põrguti laadset, mille abil saaks lahendada sotsiaalteaduste probleeme.

Andmed on, arvuteid mitte
Esiteks on vaja andmeid inimtegevuse kohta kogu maailmas. Teiseks on vaja selliseid superarvuteid, mis suudaks sellise andmemahuga toime tulla. Maailmas tänasel päeval selliseid arvuteid veel ei leidu.

Küll kogutakse Helbingi sõnul juba suuremat osa vajalikest andmetest.

Näiteks NASA arendatav projekt Planetary Skin paneb kokku tohutut sensorite võrgustikku, mis koguks kliimaandmeid õhust, maalt, merelt ja kosmosest.

Lisaks sellele on Helbingi sõnul internetis rohkem kui 70 andmebaasi, mida oleks tõenäoliselt võimalik simulaatori juures rakendada. Näiteks usub ta, et sobiksid Wikipedia, Google Maps ja Suurbritannia valitsuse andmekogu data.cov.uk.

Selliste andmemahtude reaalajas integreerimine miljonite teiste andmeallikatega, rahaturgudest kuni terviseandmeteni välja, käivitakski lõpuks simulaatori.

Järgmiseks sammuks oleks luua raamistik, mis võimaldaks andmete sasipundardest luua mudelid, mis täpselt kopeeriksid tänapäeval maailmas toimuvat.



Simulaatori töölerakendamine eeldab sotsiaalteadlaste, arvutiteadlaste ja inseneride koostööd, et määrata kindlaks reeglid, mille alusel simulaator töötaks. Simulaatori jaoks vajaliku tehnoloogia väljatöötamine võib Helbingi sõnul võtta aega veel kümmekond aastat.

Arusaav arvuti
Nii peab simulaator lisaks tohutu andmemahu töötlemisele samal ajal ka mõistma, mida andmed tähendavad. Helbingi sõnul saab see võimalikuks, kui luuakse niinimetatud semantilised veebitehnoloogiad.

Tänapäevaste arvutite jaoks on õhusaaste andmebaasil sama tähendus, mis pangaülekannete andmebaasil, ehk kõigest suur hulk numbreid.

Semantilise veebi tehnoloogia võimaldaks arvutil lisaks andmete kodeerimisele mõista ka nende konteksti.

Töödeldavate andmemahtude jaoks vajaliku arvutusvõime loomine on tõsine väljakutse, kuid teadlaste sõnul projekt selle taha pidama ei jää.

Google hoiab töödeldavaid andmemahte saladuses. Siiski arvatakse, et 2010. aasta mais kasutas otsingugigant umbes 39 000 serverit, et töödelda kuus andmemahtu üks eksabait. Sellise andmemahuga saaks iga kuu täita kaks miljardit CD plaati.

Kui arvestada, et maailma simuleerimiseks on vaja kõigest väikest osa inimkonna poolt kuus toodetavast mitmesajast eksabaidist andmetest, siis arvutusvõimsus ilmselt simulaatori loomisel takistuseks ei saa.

Teadlaste jaoks on suurim väljakutse andmetele ligipääs ja idee, mida andmetega peale hakata.

Helbingi sõnul tuleb vaatamata projekti ees seisvatele väljakutsetele sellega edasi minna, sest suur viga oleks jätta maailma sotsiaalmajanduslike arengusuundade paremaks mõistmiseks kasutamata tänaseid ja tulevasi arvuteid.

http://www.novaator.ee/ET/it/