Aitäh tugitooli detektiivi austava tiitli eest...
Iga taskudetektiiv teab, et kui leiad teo motiivi siis oled lahendusele lähedal. Hetkel oleme takerdunud selle juhtumi motiivi leidmisel.
Selle sündmuse asjaolude selgitamisel tuleb möönda, et saatusliku päeva ajateljel laiutab suur "auk": vahemaa baaslaagri ja telgi vahel on liialt lühike, et selle läbimiseks kuluks pea terve päev. Niisiis nende matkakava nägi ette kõigi teele ette jäävate mäetippude vallutamist. Ülimalt tõenäoliselt jõudsid nad ka selle mäe tippu, mis hiljem järgnenud dramaatiliste sündmuste tõttu nende grupi(juhi) järgi nimetati.
Sirvides nende grupi poolt tehtud fotosid, märkasin ma neid lõunapausil isukalt võileibu nosimas; raske mägimatk nõuab ju kalorite kompenseerimist. Kuid sel päeval nad lõunat ei pidanud- nende kõhud olid tühjad. Kas miski rikkus nende rutiini?
Uurisin kaasfoorumlase 3T väidet, justkui oleks telki liigutatud-vahetatud. Ei, see ei pea paika. Matkajate viimased fotod on just telgi püstitamise ajal tehtud. Neil fotodel on taustal näha lumest välja ulatuvaid kive. Just neid kive orientiirina kasutades otsis üks vene uurija üles selle täpse koha ja see klapib telgi leidmise kohaga. Küll tuleb aga kiita selle inimese visadust: nimelt uuris ta ala läbi metalliotsijaga. Ja mis ta leidis:
1) Vedru(haak)nõelu
2) Katkise taskulambi
3) Mutreid ja seibe
Haaknõelad võisid olla riietuse kohe(a)ndamiseks, kaduma läksid nad rüseluse käigus...
Taskulamp selgitab (või sogab, kuidas kellelegi) üht anomaaliat: taskulampide arv telgist leitutega ju klapib, kuidas saab siis üks lamp rohkem olla? Kuid tähelepanelik tugitooliuurija tuvastas, et üks lamp oma tüübilt ei klappinud: Hiinas toodetud armeelamp ei kuulunud nende matkavarustusse. Kas see sokutati sinna hiljem, asjade inventuuri käigus?
Mutrid ja seibid annavad sellele kurbloole lisa pidepunkte sündmuste käigu rekonstrueerimisel. Nende päritolu on võimalik seletada ainult telgiahjuga, kuid miks nad sattusid lõhkilõigatud telgiriide kõrvale lumme?
Olen kindel, et pöördelised sündmused toimusid just mäetipus, telgi juures toimus selle kurbmängu kulminatsioon. Kui mäel poleks midagi toimunud, oleksid nad ju jätkanud liikumist Otortõni suunas? Kuid ei, nad keerasid kolmsada kraadi suunaga tagasi... Kas nad põgenesid kellegi eest? Libisesid suuskadel jälitajate eest ära? Miks pandi telk püsti nõnda napaka koha peale? Seda oleks võimalik selgitada ainult sellega, et keegi neist sai viga ja nad kaotasid oma mobiilsuse.
Mingil hetkel jõudsid jälitajad telgini ja lõikasid selle riide lõhki... Põhimõtteliselt oleks telki saanud ju parandada ja matkalised oleksid koju pääsenud... kuid see ei sobinud nende ründajate plaanidega. Nad viskasid lumme ahju kokkumonteerimiseks hädavajalikud mutrid ja seibid. Püüdke nüüd mõista: põhimõtteliselt oli matkajate saatus sellel hetkel otsustatud, ilma telgi ja ahjuta oli neil selle öö üleelamiseks ülivähe võimalusi, -30 kraadi pakast ja tuul. Sama külm tuul kiusas ka nende ründajaid ja nad jätkasid matkajate kimbutamist, sundides neid lahti riietuma... Taaskord tuleb nentida, et nende ründajate tegevus oli sihikindel matkajate surnukskülmutamine, mitte mingi juhuslik kius.
Tõenäoliselt jõudis selle olukorra hirmus lootusetus ka matkajate teadvusse ja nad hakkasid vastu; rusikahoop mille käigus kämblaluu mõraneb, peaks ju kellegi vähemalt ajutiselt uimaseks lööma... teritatud suusakepp, koerte tõrjumiseks?
Igatahes said nad põgenema ja kuhu siis veel kui mitte baaslaagri suunas, et leida mingitki võimalust selle öö üleelamiseks. Kuid mõned neist olid liiga kaitsetud külma eest ja lisaks oli nende seas kindlasti esimesed vigastatud. See peatas nende edasiliikumise baasini, ainus lahendus oli kiiresti saada sooja. Selle kurbmängu lõppvaatus leidis aset mitte kaugel metsapiirist, esimese seedrimänni juures. Metsapiiril on puude kasv kidur ja neil ei õnnestunud hankida piisavalt kütust, et ööd üle elada. Lisaks reetis lõkkevalgus nende asukoha ründajatele. Järgnes kurbloo lõppmäng; loomastunud ründajad ja kärekülm tegid Djatlovo grupile otsa peale...
See faktidele toetuv sündmuste rekonstruktsioon ei kuulu ju kahtluse alla seadmisele?
Segadust tekitavad küsimused on:
1) Ilmselge sündmuste asjaolude varjamine, hämamine ja kuulujuttude õhutamine; kui lugeda kokku, siis on üle SAJA(1 0 0 !) erineva versiooni toimunust. Kas keegi oskab nimetada veel mõnda versioonirikkamat vandenõu?
2) Punker. Kõige anomaalsem selle juures on mõelda, mis oleks rajatise maksumus ja selle rajamise eesmärk hinnakalkulatsiooni vaadates. Kuidas ma ka silmi ei pingutaks ma ei näe mingit selleni viivat teed, kas tõesti tassiti kõik materjal kohale helikopteril? Või ikkagi tehti üle mägede ja läbi ürgmetsa täis orgude mingi ajutine tee? Minu arust selle objekti maksumus kerkib püramidiametriaalselt kosmiliseks.
3) Radiatsioon. See on punkt, millest ma alustasin selle mõistatuse lahendamist. Juba siin, et radiatsiooni leiti kahe hukkunu rõivastelt, on vastuolu: mõnedel andmetel oli seda kõigil neljal ojast leitud hukkunu rõivastel.Juhus?
Radiatsiooni mõõtev satellidipilt näitab selget anomaaliat, samuti möönavad mõned allikad lähedal toimunud tuumaeksperimente. Kokkusattumus?
Helikopteripiloodid ei soovinud maanduda nii Otortõnil kui Djatlovo kurul, põhjus liialt radioaktiivne? Päästetööde ajal tegeldi radioaktiivsuse taseme mõõtmisega, samal ajal oli keelatud Djatlovo mäe põhjanõlval viibimine(millega seostatakse teoreetilist plahvatusepitsentrit). Kas seda pole liiga palju sigadustaluvuspiiri ületamiseks?
Ah jaa. Väide, et peale tuumaplahvatust peaks leidma mingeid tiibraketiosi, on minu arust nõrk. Arvan, et plahvatuses aurustus kogu rakett molekulideks. Küll aga, kui ma jälitasin netis infot sealkandis allakukkunud lennutehnika kohta sain tulemuseks 70ndatel alla kukkunud raketi ja kahe hädamaandunud lennuki vrakid. Üht vrakki uurinud huvilisel jätkus jultumust mõõta radiatsioonitaset: kümme korda looduslikust kõrgem foon on seal ka tänapäeval.
Seega tekib õigustatud küsimus:
https://www.youtube.com/watch?v=F0flr3gTkdY
Niisiis koonduvad kogu juhtumi anomaaliad kolmnurka Djatlovokuru-Otortõn-punker. Miks ma seda punkrit siia topin? See saab selgeks kui asetada end googlemapsi 3D kasutades punkri kohale: mõlemad mäed on sealt hästi näha. Seega oletan, et punkrit kasutati piirkonnas läbiviidud tuumakatsetuste jälgimiseks.
Seoses sellega tekib mul rida küsimusi. Mõned aastad varem katsetati edukalt R7. Kellele langesid osaks karjääriedutamised?
Kui eksklusiivne võis olla kohalviibimine järgmis(t)el katsetustel, silmas pidades tõenäolist marssalikepikeste, Lenini ordenite ja preemiate sadu? Milliste väeosade ja millise aukraadiga sõjaväelased seal võisid viibida? Kellele julgeolekuorganitest langes osaks degradeerimine pärast Djatlovo juhtumit? Milliseid helikoptereid tollal kasutati, kandevõime ja inimeste hulk?
Neile küsimustele oskab vastata auväärt kaasfoorumlane Illbeback, sellega keeran ma lambivalgusvihu sinu poole ja viskan sinna kõrvale ka avatud toimiku...
Mis siis ikkagi võis juhtuda seal mäetipus? Tööle, detektiivid!