Kosmosest hiljuti avastatud imelik ja salapärane objekt võib olla seni kohatud „mikrokvasareist“ — universumi eredaimate objektide miniatuursetest versioonidest — kõige eredam ja pikaealisem.
Taevakeha hakkas mullu raadiolaineid välja pumpama suhteliselt lähedal, pelgalt kümne miljoni valgusaasta kaugusel asuvas galaktikas M82. Objekti avastamisest teatati teisipäeval, vahendab Space.com.
„2009. aasta mais lagedale ilmunud objekt on meid kukalt kratsima pannid — midagi päris samasugust ei ole me kunagi varem kohanud,” selgitab Inglismaa Manchesteri ülikooli Jodrell Banki observatooriumi raadioastronoom Tom Muxlow.
M82 on „tähevabrik“ — selline galaktika, mis vorbib metsikul kiirusel uusi tähti. Suurem osa sel moel tekkinud tähtedest sureb röögatutest plahvatustes. M82-s ilmnevad supernoovad enam-vähem iga 20-30 aasta tagant. Siiski on tolles galaktikas tekkinud supernoovadel seni olnud kombeks mitme nädala vältel raadiolainepikkustel eredamaks muutuda ning järgmiste kuude jooksul aeglaselt hääbuda.
Uus salapärane taevakeha ilmus aga väga äkiliselt paari päeva jooksul ning pole isegi ligi aasta hiljem ilmutanud ühtegi märki vaibumisest. „Tõtt-öelda on see isegi veidi eredamaks muutunud,” nendib Muxlow.
Kvasareid leitakse enamasti galaktikate keskmetest ja need sisaldavad üliraskeid musti auke. Kvasarite läbimõõt ei ületa reeglina valgusaastat või paari, kuid need on tuhandeid kordi eredamad tervest galaktikast, mistõttu paistavad kvasarid kätte enam kui kümne miljardi valgusaasta kauguselt. Nende energia arvatakse pärinevat teooriate kohaselt enamiku galaktikate keskmes asuvates ülirasketes mustades aukudes kiiresti spiraalis liikuvast ainest.
Uus taevakeha näib aga paiknevat M82 südamest umbes saja valgusaasta kaugusel ehk märksa kaugemal kui lubaks hüpotees seosest galaktika tuumaga.
Nagu suured kvasarid, töötavad ka mikrokvasarid mustadesse aukudesse spiraalis liikuva aine baasil.
M82-st avastatud objekt on aga kümme korda eredam ning on kestnud kauem ühestki seni nähtud mikrokvasarist, mis tavaliselt saavutavad eredustipu mõne päeva või nädalaga.
„Me arvame, et asjasse võib olla segatud massiivne must auk, aga me ei mõista täpselt, kust pärineb selle jaoks vajalik kütus,” tunnistab Muxlow.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/articl...9&l=fplead
