[rha]

Esialgne postitaja Bladorthin

Esialgne postitaja celtic
lapsik jutt

Saaremaa on alt õhupatju ja karstikoopaid täis, see on tõestatud fakt!:biting:

heh, naljamees, mingid tühemikud maa sees ei kergita kogu saart ülesse, et kogu pinnast tõsta peavad tühemikud olema äääääääärmiselt suured, kuna pinnas kaalaub vääääga palju. Pealegi vesi peaks tõusama ~3m

[Wolfgirl]

...ma mõtlen, et kuidas see Saaremaa siis kõik need aastad paigal püsinud on, ta peaks mööda Läänemerd ringi sõitma siis...

Prargu on vist suuremaks probleemiks osoonikihi õrenenemine ja süsihappegaasi sisalduse suurenemine õhus. Päike on hakanud tumedamalt paistma, sest süsihappegaas neelab soojuse ja peegeldab valguse. Soomes vist keelati reostuspäeval (jaanipäeval) lõkete põletamine ära, et säästa meie keskkonda.
...Varsti võtame mõõtu Veenusega

Kas see jää poolustel on ikka enamasti vee all? Antarktikas tuleb vist ennem maa vastu.

[Metafor]

ilmastik muutub lähitulevikus päris huvitavaks. jääaega ma ei usu, vähemalt mitte seda, et nyyd tuleb jääaeg. pigem usun, et kliima soojeneb, veetase tõuseb, ning nelja aasta pärast tuleb midagi, mis paneb meid mitte meie kliimale niipalju mõtlema.

[Thorondor]

Esialgne postitaja Wolfgirl
Kas see jää poolustel on ikka enamasti vee all? Antarktikas tuleb vist ennem maa vastu.

Jää ei ole poolustel ju millegi all. Võib-olla sa mõtled, et kas poolustel on jää all vesi või midagi muud. Aga sel juhul võiks ka nõnda sõnastada. Antarktika on ju manner, ja sealse jää all on pinnas. Mõnel juhul ka järvekesed. Põhjapoolusel on jää, mille all peaks vesi olema, sest seal ei ole mingit maad. Merevesi on lihtsalt külmunud.

Metavo: Sa võiks ka proovida oma mõtteid arusaadavamalt sõnastada. Kui üldse on,
mida tasub sõnadesse panna.

[Teadet on muutnud 22-8-2004 postitaja Thorondor]

[Mandark]

Lugesin siin nyyd koik teie motted ja teooriad labi =P Vaga huvitavaid asju sai jalle teada Aaga mina arvan nii - Jaa on tahke aine, seega aineosakesed jaas on tihedamalt seotud kui vees. Nii seega kindla ruumalaga jaa tihedus on suurem kui vee... Jaa on raskem. Kui jaa hakkab sulama, hakkab ka aineosakeste omavaheline side vaiksemaks muutuma. Niiet kogu see tahke vesi votab enda alla suurema ruumala kui ta praegu votab. Niiet veetaseme tous on kindel. Millal see juhtub? Kui inimesed jatkavad keskkonnaga ymberkaimist samamoodi, tuleb see mone aastakymne parast. Kui inimesed votavad koos midagi ette, saaks seda aega pikendada, voibolla isegi taiesti ara hoida seda katastroofi...

[Metafor]

thondor, selle jää all oli minu arust kyll jah vesi, aga jää ulatus selle massi tõttu päris sygavale, ning see olli veel kõigele lisaks kokku surutud sygavamalt.


ma väljendan oma mõtteid nii, kuidas oskan, see 4 aasta värk tegelikult ei mõjuta vist kliimat, aga saatuslikuks saab see ikka.

[sildude]

Need, kes ei usu, et jää sulamine veetaset tõstab võiksid teada seda, et eelmine aasta murdus Antarktikast Larseni B jääkiht lahti ning sulas 35. päevaga, mistõttu tõusis merevee tase ühe tolli võrra. Nüüd on pragunemas Rossi jääpank. Tema suuruse tõttu tõuseb merevee tase paar meetrit, mis on hävitav rannikuäärtes asuvatele linnadele. Vesi on tahkes olekus tihedam ning on ruumalalt väiksem kui vedelas olekus. Füüsikas õpitud ju :/ Unustate selle, et Antarktika on manner, mida katab mandrijää ning seetõttu ei kehti siin celticu teooria, et 90% jääst on vee all ning vesi ei tõuse. Igal juhul tõuseb.
Muide teate, et põhjanaba on täielikult sulanud? Kui peaksite sinna minema siis näete, et seal on ainult jäätükid ujumas. Tõsist pinnast kuhu astuda enam pole. Jõuluvana peab nüüd ujuma

Põhja-Atlandi hoovus mõjutaks tõesti meie kliimat ning ta on seisma jäämas. Mage vesi põhjustab seda nii: Põhja-Atlandi hoovus ringleb ekvaatorist gröönimaani. Kui soe vesi (mis on muidugi kerge, kuna tihedus on väiksem - molekulid üksteisest kaugemal) tuleb ekvaatorilt gröönimaa juurde soojendab ta kliimat kuni ta maha jahtub. Seetõttu tõuseb tema tihedus ning vajub raskena merepõhja ning hakkab liikuma lõuna poole, kus on väiksem tihedus. Seal ta tõuseb jälle pinnale ning soojeneb uuesti ning liigub jälle põhja. Magevesi, mis on tulnud sulamisest on soolasest veest kergem ning jahtudes ei vaju põhja vaid jääb pinnale püsima, mistõttu pole soojal veel enam piisavalt "ruumi" et, liikuda põhja. Jääaega ta ilmselt ei põhjustaks vaid tooks meile Siberi kliima.
Muideks eile oli Discovery pealt eraldi saade, mis sellest täpsemalt seletas.

Võiksite lugeda seda artiklit.
Asi on tõsine

[Teadet on muutnud 25-8-2004 postitaja sildude]

[Metafor]

hmmm....kas tuumasõda võib kliimat mõjutada? mismoodi?

see ei käi just selle teema alla, aga ikka, ma ei viitsi eraldi teemat teha selle jaoks, ma pakun, et soojemaks läheks igal juhul

[Ninhursag]

mmm... sildude... kui vesi oleks tahkes olekus tihedam ja väiksem kui vedelas, siis ei külmuks välja jäetud veepudelid katki mitte. Maa praegune elukorraldus, st. maastiku ja kliima kujunemine põhinebki suuresti selles, et vesi on selline imelik ja ebatavaline aine, mis ei ole tahkena tihedam kui vedelana ja ei lähe mitte seda raskemaks, mida külmem on, vaid hoopis alates 4C´hakkab jälle kergemaks minema.

[sildude]

aa õigus, vist oli jah hoopis nii. Ajasin sassi

Tuumaplahvatustest niipalju, et ilmselt need kliimat kuidagi ikka mõjutavad. Kuidagi peab see "tuumatalv" või "Nuclear Winter" tekkima.

[Metafor]

ma pistan selle uudise selle teema alla, kuna see on põhimõtteliselt just see ilma jälgimise teema:

Äärmuslik ilm toob miljoneid ohvreid
09.09.2004 16:35

Miljonid inimesed üle maailma võivad enneaegselt surra äärmuslike ilmastikunähtuste, näiteks kliimamuutustest põhjustatud üleujutuste või kuumalainete tõttu, hoiatas Briti teadlane.

Professor Mike Pilling tõi näiteks Euroopa mulluse kuumalaine, kus kuumast põhjustatud kurnatuse ja õhusaaste kasvu tõttu suri mitu tuhat inimest. «Äärmuslikud ilmastikunähtused hakkavad sagenema,» ütles ta Briti Teadusarengu assotsiatsiooni aastakohtumisel.


Uudise algallikas: SL Õhtuleht

[Trinzu]

maiad arvutasid jah välja, et aastal 2012 tuleb maailma lõpp jne. ja see "päev pärast homset", selline asi võib tõesti juhtuda, kuid mitte nii kiiresti, kui filmis oli öeldud. mingi 100 aasta pärast on see uus-jääaeg usutav.

[Metafor]

Kaldun arvama, et maajade kalender näitab midagi muud kui jääaja algust. Kui see oleks näidanud uut jääaega, siis miks see ei näitanud pigem nende kultuuri surma kuupäeva? Pigem tähistab see aega, mil meiega võtavad kontakti nn. "kõrgemad olevused"
ps. lihtsalt ütlen, et see on reaalsem, kuna selliste kultuuride(nagu maajade oma) loomine pole eriti tõenäoline inimeste poolt sellasel ajastul, rääkimata jääaja ennustamisest.

Muudetud: 5-5-05 kell 19:53:21 metavo

[Hallucigenia]

Algselt postitas: metavo
hmmm....kas tuumasõda võib kliimat mõjutada? mismoodi?

Tuumatalv (millele sildude samas teemas viitas, vt ka http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_winter): massilised tuumaplahvatused kergitavad atmosfääri nii palju tolmu + tulekahjude tahma, et oluliselt nõrgeneb maapinnale jõudev päikesekiirgus - arvatakse, et taoline olukord võib jääda kestma isegi aastateks. See põhjustab kliima olulise jahenemise, millel on katastrofaalne mõju taimekasvule. Lisaks radioaktiivne saastumine ja muud hädad. Ühe sõnaga: pahasti. Kui aga tuumatalv on meie endi (inimeste) teha (või mitte teha), siis Golfi hoovusega (millest siin ka räägiti), on lugu muidugi hullem. Kui ikka ära pöörab (ja selle vastu saab palju vähem kui mõne Maad ähvardava asteroidi vastu), siis pole eestlasi enam vaja Siberisse saata - Siber tuleb ise siia ...

[-Justy-]

ma nagu arvan et pitsul on õigus...
sellega et uus jääaeg võib ka meile uuesti nii äkki tulla
kuna on ju leitud.. külmunud.. mammut...
ja ta oli püstiasendis külmunud...
nagu mega äkki paari sekundiga nagu filmiski..
mina siiski usun...
kõik on võimalik

[fragger]

niimoodi see ikka vaevalt juhtub, et ükspäev tuleb ilge pilv eestikohale, kus sekundiga muutub kraad 25C(suvel) pealt -100(rohkem arvavasti) peale ... sest selleks läheb ikka päris mõnusat külmakraadi vaja, et helikopteri liikuvad tiivikud sekundiga jääse panna

[Thorondor]

Võibolla mammut uppus ja jäi sellisesse asendisse. Näiteks võis ta kukkuda vabalt kuskile liiva sisse, mülkasse, lumme.
Või siis hiljem vesi pesi ta sellest mögast välja ning jäätus sellises asendis. Võibolla ta otsis teisepoolt soomülgast mingit kõrvitsat ja siis kõrvits on ikka londi küljes või kuidagi.

[Metafor]

Äkki jäi magama või suri ära, toetudes samal hetkel jääst künkale
Võimalusi on palju, kuidas mammut võib jääda püstiasendisse, pealegi on veel üks võimalus.
Ta võis vabalt surra lamavas asendis, aga lihtsalt liikuvad jäämassid võisid ta püsti lükata.

[Flash]

vaevalt kui sa oled külmund ja liikuvad jää massid sind püsti lükkama hakkavad sa ühte tükki jääd

[Celtic]

saad ise selleks jäämassiks... kui oled selle jäämassi keskel siis ei mulju sind keegi. me ei räägi ju ometi meetristest jääkamakatest. tegemist ikka kilomeetritega...

Muudetud: 9-5-05 kell 21:21:54 celtic

[glaurung]

Point on selles, et ta külmus püstiasendis. Esiteks on mammuti keha täiesti riknemata, see tähendab, et surnukeha lagunemisprotsess pole alata jõudnud => ta pidi üsna kähku peale surma külmuma. Teiseks saab peale vaadates üsna selgelt aru, kas ta külmus pikali, või püstiasendis. Kui ta oleks pikali külmunud ja hiljem rüsijää poolt püsti tõstetud, siis on tema vasaku ja parema poole jalad koos, püsti külmudes jäävad jalad laiali.

Muudetud: 10-5-05 kell 03:36:03 glaurung

[-Justy-]

Algselt postitas: glaurung
Point on selles, et ta külmus püstiasendis. Esiteks on mammuti keha täiesti riknemata, see tähendab, et surnukeha lagunemisprotsess pole alata jõudnud => ta pidi üsna kähku peale surma külmuma. Teiseks saab peale vaadates üsna selgelt aru, kas ta külmus pikali, või püstiasendis. Kui ta oleks pikali külmunud ja hiljem rüsijää poolt püsti tõstetud, siis on tema vasaku ja parema poole jalad koos, püsti külmudes jäävad jalad laiali.

Muudetud: 10-5-05 kell 03:36:03 glaurung

no seda ma mõtlesingi... asi selles et kui sa külmud nt ka nii äkki nagu filmis... siis ei jõua su su keha ju ära rikneda... täpselt samamoodi ei läe ju sügavkülmas olev toit halvax...
sest see on külmunud....see võib väga kaua seista ju.. aga noo sügavkülmas madalamad temperatuurid...
aga kõrgemad on jääaja omad.. nt filmis olid ikke kõrged temperatuurid...

[Kivikas]

Kõige uskumatum võib tunduda, kuidas inimesed paugupealt ära külmuvad, aga - need mammutikarjad, mis leitud, võivad tõepoolest olla ka paugupealt ära külmunud. Neil on veel suu täis, mälumine pooleli jäänud.

Mitte mammutikarjad, vaid üldiselt üksikisendid. Suurest kehamassist ja taimtoidulisusest tulenevalt on mammutid sunnitud enamuse ajast midagi mäluma, nii et leida mammuti laip, millel toit suus, on igati ootuspärane. Rääkimata maost, mis toimibki toidu reservuaarina enne seedimist.

Mammuti paugupealt külmumine on võimatu. Võibolla kui ta vedelasse lämmastikku kasta, siis külmubki kiiresti, aga looduses küll mitte. Need külmunud mammutid on üldiselt isendid, kes on jäänud varingute ja muda alla.

Esiteks, neid mammuteid on leitud igasugustes asendites. Püsti, pikali, tükkidena ja igat muud moodi kah. Loom, kes kukub sissevarisenud jõekaldal auku, jääbki ilmselt püstiasendisse, kuna püüab sealt välja pääseda. Enamus neist laipadest on ilmselt tekkinud kevadperioodil, kui kohati tekkinud sulad vähendasid näiteks jõekallaste ja rabade kandvust. Eriti rabades valitsevad tingimused, mis aeglustavad mädanemist, kuid sama toimub igal pool, kus on hapnikuvaesed olud. Pole mingit märki, et need loomad oleksid surnuks külmunud.

Ja pole need külmunud mammutid nii puutumatud midagi, kui räägitakse. Kõik nad on suuremal või vähemal määral roisknenud, sageli ka röövloomade poolt kahjustatud.

Nii et jutud sellest, et kuskil tundras olevat jalapealt külmunud mammutikarjad, on müüt.

-------------

Filmi kohta nii palju, et kliimamuutus sellise kiirusega, nagu filmis, vaevalt et võimalik on. Asi võtab siiski veidi rohkem aega. Maa ise on suurepärane puhver, mis takistab ülikiireid muutusi (võimalik on küll muutus vastupidises suunas, st ülikiire kuumenemine, näiteks ootamatu suure meteoriiditabamuse korral).

Muudetud: 10-5-05 kell 16:33:03 Kivikas