Võpatamine une pealt...

Mul on tihti nii,et magama jäädes näen ma nagu und, aga saan aru,mis ümber toimub.. ja kui ma seal unenäos mingisuguseid järske liigutusi teen, siis hakkan ma ntks käte ja jalgadega vehkima. Nagu võpatus vms käib kehast läbi, ise ehmatan selle peale ka hirmsalt ja tõusen ülesse. Tavaliselt,kui keegi peaks mu kõrval veel olema, siis seletan talle juurde,mis ma just parasjagu tegin, hommikul aga ei mäleta midagi. Ükskord oli ka nii,et olin poolunes ja nägin,et seisin enda kooli hoovis korvpalli platsil ja minu kord oli palli visata. Kuna mulle meeldib aga magama minnes muusikat kuulata, oli mul telefon käes ja ma viskasin selle käest minema,arvates,et see on pall.. ise ärkasin aga kolina peale,mis telefon vastu põrandat lennates tekitas. Kas need võpatused tähendavad ka midagi või on see täitsa normaalne ?

ilmselt kõik meist on tundnud seda võpatust. niiet selle poolest võiks pidada seda normaalseks. aga samas.. paljudel inimestel, ka näiteks minul, juhtub see "võpatus" just kusagil kukkumiste pealt. need võpatused, vähemalt minul, on olnud nii võimsad, et tekkib tunne, nagu oleks voodist maha kukkunud. ärkad korraks pärast "võpatust" üles, kontrollid, et oled ikka voodis, ise mõtled, et "mida vittu, ma oleks just nagu voodist maha kukkund" ja juba mõne hetke pärast uinud.

nagu sai juba mainitud, jäi selle teksti sisse väikene "samas". sellele pole ilmselt keegi võimeline vastama. vähemalt vastama nii, nagu see asi tegelikult on. seda võpatust on tegelikult seotud astraal keha tagasi imendumist/tõmbumist füüsilisse kehasse. vähemalt nii on spekuleerinud paljud teoreetikud. mis aga reaalsuses toimub, keegi ei tea.

mida mina isiklikult arvan? aju ei tohiks tegelikult vahet teha sellel, kas tegu on reaalsuse, unenäo või siis kujutelmaga. aju lihtsalt toodab teatud aineid(pole neurofüsioloogias just kõige tugevam), vahet pole, kas me magame või mitte. mingi hetk võivad meie unenäod ajule, ehk siis meile, niivõrd reaalsed tunduda, et mingil momendil muudab aju unenäo niivõrd reaalseks, et me hakkame seda füüsiliselt tundma. sel momendil, kui me hakkame seda füüsiliselt tundma, tekkib ka see võpatus.

see on kõigest minu teooria.

Uni koosneb kahest faasist - sügava une faasist (NREM), mille käigus puhkab inimene end välja ning REM une faasist, mis on pinnapeale. Just selles faasis on vopatamine, liigutamine, häälitsemine jne täiesti tavaline.

See, et sa kuulad magama minnes muusikat, mojutabotseselt sinu und. Suurimaks struktuuriks ajutüves on retikulaarne formatsioon, mis läbib ajutüve medullast keskajuni. See on teadvuse seisukohalt ülioluline une-ärkveloleku reguleerija/alalhoidja ning seal on retikulaarne aktivatsiooni süsteem, millel on võime aju teadvusele tuua, kuid ka magama panna. See süsteem saab sensoorseid signaale seljaajult ja eri meeltelt, mis tähendab seda, et valgus, helid, ja lohnad jouavad ikkagi sinu tedvusse ka siis kui sa magad.

Samas on ka väga väga vastik tunne, kui taolised ,,võpatused'' juhtuvad. Minu puhul on näiteks nii, et kui ma näen unes kusagilt alla kukkumist/trepil astme vahelejäämist, siis minu keha hakkab tõmblema. Sõna otseses mõttes tõmblema, mida ma ei suuda kontrollida, ning see kestab tavaliselt minut või paar. Saan aru, mis põhjustab võpatusi,aga tõmblustest mitte. Äkki keegi seletaks? Siinkohal jääb Raksha seletusest vist väheks.

See on see: http://en.wikipedia.org/wiki/Hypnic_jerk

Loomad väga tomblevad unes väga tihti (koerad, kassid, you name it) ja seda just REM une faasis, ma ei usu, et inimene ses suhtes väga palju erakordsem on. Mina ei leia unes vopatamises ja tomblemises midagi paranormaalset voi kosmilist voi tont teab mida.

Aitäh teile, viimaks ometi saan aru...

Kõige vastikumad uned on need kus sa arvad, et sa oled üleval ja sa oled näiteks hambaarsti juures ja tõmmatakse hammast välja, see valu mida sa tunned on tõeliselt rõve siis.

ma nägin ükskord sellist und, et ma luurasin vennaga naabrimeest ja see naabrimees hüppas järsku aia tagant välja ja ma ehmusin niimoodi et ärkasin üles ja võpatus käis. magasin mingi 10 minutit. Teine kord ei mäleta mida unes nägin aga lõin jalaga tugevalt vastu voodi äärt. ma ei olnud üleval aga samas ka ei maganud imelik. Kolmas kord võpatasin niimoodi et tõusin peaga vastu seina. ( mul on kallakuga sein teisel korrusel )

minuga juhtub seda tihti, ja tavaliselt just siis, kui trepil kõnnin, ärkan ning tunnen et kukkusin voodist alla. Tavaliselt kontrollin, kas kõik kehaosad on alles ja magan edasi

sama asja tekitavad ka ravimid: antidepressandid, antihüpersandid jt.

Seda juhtub vist kõigil ning mul endal tuleb seda väga sagedasti ette. Tavaliselt näen ma sekundiks, et koperdan otsa millegile või kukun alla kusagilt. Korra olen isegi tooliga ümber lennanud unes.

Väidedavalt juhtub seda ka siis kui kehaasend on ebakorrektne ning mõni tähtis veen või arter on blokeeritud, siis on see automaat refleks mida aju jagab, et sa end liigutaksid.