Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Meditsiinilised operatsioonid kiviajal!?
#1
Olen siit-sealt trehvanud lugema , et on leitud mitmeidki iidseid inimluid ja kolpasid , milledel on näha ilmselged kirurgilise tegevuse jälgi .
Kuna ei leidnud otsingust ühtset teemat, kuhu see paigutada , tegin uue teema .

http://www.postimees.ee/?id=216645
Vasta
#2
Ma hakkasin otsima, et millal see kiviaeg täpselt oli ja leidsin wikist:

Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi.

Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks.

Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr.

Selles artiklis on aga öeldud, et Prantsuse arheoloogid leidsid 7000 aasta vanused inimjäänused, mis lubavad oletada, et kiviajal elanud inimeste teadmised inimkehast ja meditsiinist olid paremad, kui siiani arvati.

Kui 7000 aasta vanused inimjäänused, siis tegemist 5000 eKr elanud inimestega. See aga jääb eespool toodud andmetele toetudes pronksiaega.

Heal juhul neoliitikumi ehk uuemasse kiviaega.
Ajalooandmetele tuginedes tekkis Vana-Egiptuse riik 6000 a. tagasi. Kirjutatud on:
4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki – Niiluse jõe deltasse tekkis Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse riik.

Siin aga palju põnevat huvitavate nimedega papüürustelt, mida Vana-Egiptuse arstid kõik teha oskasid:
http://mustmunk.kolhoos.ee/stories/storyReader$24

Kolpade kohta saad lugeda siit:
http://para-web.org/viewthread.php?tid=5...2#pid91679






Vasta
#3
Üks kaks aastat vana uudis:

Rauaaja inimesel oli raudne aju.

Briti saarerahvas võib olla rõõmus. Äsja kaevati välja vanim säilinud inimaju Britannias ja sel on vanust vähemalt 2000 aastat. See leiti Yorki ülikooli õppelinnaku laiendamisel Heslington East´is. Arheoloogid oletavad, et mudaaugust leitud kolp sattus sinna rituaalsel ohverdamisel.
Kolba puhastamisel nägi arheoloog Rachel Cubitt selles midagi liikuvat. Piiludes kolba sisse, nägi ta ebaharilikku kollakat ainest. Kolba uurimiseks kasutati York´i ülikooli kliiniku tomograafskannerit, mis näitas selle sisu sarnasust kliiniku patsientide ajuga.
Aju säilimine teiste kudede hävimisel on haruldane juhtum. Samast paigast leiti ka säilmed, mis kuuluvad vanimale Briti tuberkuloosihaigele, kes suri Rooma ajal 4. sajandi lõpul. Ja nüüd siis selgus, et rauaaegsel inimesel oli raudne aju. Nüüd püütakse leida, miks ikkagi see aju nii kaua säilis.
Allikas: AlphaGalileo
http://www.teadus.ee/?p=89


Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat