Raimond Valgre

Juhtusin Õhtulehest lugema pisiartiklit Valgre surmast.
Oli siis tegelikult ka seal midagi müstilist ja segast või on leheneegrid asja igavusest üles puhunud?
Aastavahetuse Õhtuleht 31.12.2009

Tsitaat:Algselt postitas alar
Oli siis tegelikult ka seal midagi müstilist ja segast või on leheneegrid asja igavusest üles puhunud?

Võin kinnitada, et ei ole igavusest üles puhutud. : )

Tsitaat:Algselt postitas InDemand


Võin kinnitada, et ei ole igavusest üles puhutud. : )

Ehk oleks siis võimalik midagi täpsemalt teada,seetõttu ju teema tegin.

See Õhtulehe artikkel on üsna hea.

Peale sõda hakati "korda looma" ja Valgre laulud nõukogude ideoloogiaga muidugi ei sobinud. Minge tehke mõnele loojale selgeks, et tema looming ei kõlba kassi saba allagi... eks sealt sai protsess alguse.
Rahvas oleks vast kuulanud, aga kes ikka jossi ajal ideoloogiale vastu hakkas.

Kas ka otseselt kaasa aidati - ei tea.

Valgre saatus on perfektne lugu sellest, kuidas võim vaimu kotti ajas. Vaim elas sellest hoolimata võimu üle.

Looming ei hävi kunagi. Kui palju seda ka maha ei salataks või unustataks.

[Muudetud: 31-12-2009 WhiteWolf]

Ta oli oma ajast ees ja see ei meeldinud uutele peremeestele omal maal, See on andekate tavaline lõpp. Joovad end surnuks.

No kõik ei joo end surnuks... kuigi tuleb tunnistada - tõeliselt tugevaid (kaasaegse maailma mõistes) on loojate hulgas vähe.

Seda teatakse ja kasutatakse ära.

P.S. Loojad on kõik oma ajast ees - viimane kui üks - kes rohkem, kes vähem.

Mis loojad nad muidu oleks.

[Muudetud: 31-12-2009 WhiteWolf]

Õnnetu geenius! Kogu temale teada-tuttav maailm hävis ja asendus uue korraga. Seal, aga ei jäetud ruumi tema maailmale.
Maailmale, mille sisuks oli lihtne unistus armastusest. Vaikselt ärgates, avastas ta ennast sotsialistlikkust mülkast, kus
siblisid asjalikult uuskohanejad ja... lämbus.

Ei tasu unustada, et Ninotška, kes talle Venemaalt järgi tuli, ajas ka elu sassi!

Elavik X „Mu kallis Niina! – Raimond Valgre kirju
Niina Nikolajevna Vassiljevale 1944–1949“11.50 €„Mu kallis Niina!” on ühe armastuse lugu kirjades – Raimond Valgre kirjad Niina Vassiljevale aastatel 1944–1949. Valitud kirjad moodustavad panoraamse vaate armastava inimese tundeelule, taustaks sõjalõpu ja -järgse aja sündmused ning üleelamised. Raamatu juurde kuulub Raimond Valgre joonistustel põhinev postkaardikomplekt „My Lifestory” – Valgre elulugu värssides.

"Ema sünnipäevale ta lõpuks toodi: purjus ja ränga seljavigastusega. Raimond oli kuskil – üks versioon väidab, et Laulupeo tänava kandis – väga õnnetult kukkunud. Või millegipärast trepist alla lükatud. Mis täpselt juhtus, pole teada"
See oli see lõik,mis minus huvi äratas. Oli siis kellegil põhjust Valgrele liiga teha?

Helilooja Raimond Valgre ja Leningradist pärit inglise filoloogi Niina Vassiljeva kirjavahetus sattus sõjaaega, aastatesse 1944-1949. Raamatus on kirjade valikul lähtutud tegevuse arengu põhimõttest. Kirjades paratamatult esinevad kordused on teadlikult lühendatud ja/või vähendatud.
31-aastase Valgre ja 21-aastase Niina esimese silmapilgu armastusest väljakasvanud kiindumus oli sedavõrd tugev, et teatud perioodil kirjutati teineteisele lausa iga päev. Suurem osa kirjadest kirjutati inglise, harva ka vene keeles. Paljud kirjadest läksid kaduma range sõjaväetsensuuri tõttu. Niina Vassiljeva arvamusel võisid kaduma minna isegi pooled kirjad. Kahjuks puuduvad andmed Niina Vassiljeva poolt Raimond Valgrele saadetud kirjade kohta. Need on kas hävinud või alles ootavad avastamist. Niina Vassiljeva arvamisel võis osa neist hävitada ka Raimond Valgre abikaasa....

http://juugend.blogspot.com/2010/05/mu-k...kirju.html

Raimond Valgre oli väga hea muusikalise kuulmisega helilooja kes kahjuks sattus valesse aega.Ei olnud ju mõeldud seda, et tema peab oma heliteoseid või siis üllitisi ka ette kandma.Helilooja teadupärast oma üllitisi ette ei kanna või siis ainult erijuhtudel.
Vaene aeg teeb korrektiive.
Olav Ehala on suht ligilähedane näide talle.
Üks ei elanud sinnamaani ja teine on pidanud vastu kauem kuna ealiselt noorem.Tänu jumalatele.

(23-01-2011 22:36 )kivikas666 Kirjutas:  Raimond Valgre oli väga hea muusikalise kuulmisega helilooja kes kahjuks sattus valesse aega.Ei olnud ju mõeldud seda, et tema peab oma heliteoseid või siis üllitisi ka ette kandma.Helilooja teadupärast oma üllitisi ette ei kanna või siis ainult erijuhtudel.
Vaene aeg teeb korrektiive.
Olav Ehala on suht ligilähedane näide talle.
Üks ei elanud sinnamaani ja teine on pidanud vastu kauem kuna ealiselt noorem.Tänu jumalatele.

Ehala on tõesti ka helilooja....ainuke mis meenus on kus on kodu kus on kodu.
Ehala põhiliselt filmimuusikat teinud? Valgre ilmeksimatult äratuntav oma kaunite lugudega. Kui kuskil kõlab Valgre lugu mida ma ehk ei ole kuulnud siis tunnen ta ära....Ehala puhul ilmselt mitte. Vot sihuke erinevus neil.

Helilooja on looja ja nende vahel on väga raske vahet teha.
Siin ei ole vahet kas filmimuusika või muu, helilooja on helilooja ja nii se jääb.
Eestit on õnnistatud tugevate heliloojatega, veel.
Andestage mulle mu arusaamad,.