Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Filosoofia - kes millist filosoofi lugenud on?
#76
Kõige selgema filosoofilise sisuga teos on minu arust "Rehepapp". Autor: Andrus Kivirähk.
Selge ja naljakas. Seletab hoobilt kõik keerulised filosoofilised sõlmpunktid lahti. Loed selle
õhukese raamatu läbi ja... vaimuvaev kaob.
Vasta
#77
Kui ma tohiks siit altpoolt natuke ülespoole ronida, siis minu elus on kõige targem filosoof olnud minu abikaasa. Me võisime tundide kaupa, vahest hommikuni filosofeerida ühe mõtte kallal, aga kui ta ei viitsinud, siis tegi kõike lihtsalt ja ääretult selgeks. Väga kahju on, et ta ei pannud oma mõttekilde raamatusse.
Siit üks filosoofiline mõte, me mõistame alles siis väärtusi meie elus,kui neid enam ei ole.
Samuti olen lugenud nii Sokratest, Mäod, Walshi, kes küll ei ole filosoof, kuid arutleb asjade üle samuti ja mitte halvasti, Kivirähki, Wivekandat, Bahavagidžat, jne. On olnud õnne filosofeerida terve õhtu ja veel järgmine päevgi 2 aspirantuuri lõpetanud inimesega, teadlastega- unustamatu.
Ja tegelikult on filosofeerida üks minu lemmiktegevusi. Ütleksin rahvakeeli- arutleda asjade üle. Ja mitte tühja-tähja.
Ülimalt mõnus on rääkida endast targemaga.
Tegelikult tahtsin teile kõigile soovida ilusat Jõuluaega ja vana-aasta ärasaatmist! Olgu need siis, mis pühad tahes.
Mõnusat sooja tuba ja filosofeerimist ELU üle. Elu ise pakub meile nii palju küsimusi ja mõisteid.
Vasta
#78
1. Näiteks väide, et auto esmaseks reaalsuseks või "tuumaks" on rattaga kast, millega saab sõita, lükkub ümber juba sellega, et esmalt tajutakse teatud autole omast müra jne. Seega esmaseks kogetud reaalsuseks pole auto verbaalne mõiste, vaid ikka meeleline mõistetevaba kogemine.

2. Väide, et meid ümbritsev maailma olemus üritab suunata mingitele õppetundidele või kuhugile arengusse suurema tarkuse poole, kui sündides, on kõigest inimese enda mõtlemise projektsioon välisele maailmale. Väline maailm siiski ei mõtle ega filosofeeri nii, nagu meie asju ettekujutame.

3. Väide, et inimolend on hinge kehastumise tulemus on pigem alusetu uskumus, kui tõestuspõhine filosoofia. Pigem on tõestuspõhine täiesti vastupidine arusaam, et inimhing (teatud tasemega mina-teadvus) on inimolendi kehastumise teatud arengu tulemus. St. sisuliselt võib olla ka inimkehaga olend, kus selgelt inimhinge tasemele polda arenetud. Näiteks väiksed lapsed, Mowgli ja Tarsani sugused, või siis tõsise vaimupuudega inimolendid.

4. Väitel, et peale füüsilist surma mingi hinge poolt kogetud teadmised kogutakse kokku kusagil vaimus, mida saab kasutada järgmistes kehastustes, puudub igasugune tõestuspõhine teaduslik alus. Seega on tegu teatud liiki uskumuse ehk pseudofilosoofiaga.

5. Väide, et eelneva kogemuste pagasi suurus tagaks automaatselt suurema teadmiste hulga, on täiesti põhjendamatu arusaam. Kogemuste ja teadmiste, ehk olemise ja tõlgendamise vahele ei saa tõmmata võrdusmärki. Kumbki neist vajab täiesti omaette lähenemist. Näiteks võib olla tohutult kogemusi, aga selgeks õpitud teadmisi minimaalselt. Samuti võib olla vastupidi igasuguseid teadmisi, aga elu kogemusi minimaalselt. Teadmised nõuavad vaimset tööd, kogemused aga tervet elujõulist keha. Tõeline teadmne ehk Vägi on see, mis ka reaalselt toimib.

6. Õigel ja valel vahet tegemiseks on küll esmane eeldus mingigi kogemuse olemasolu, millele reaalselt toetuda. Siiski selget vahet õigel ja valel tehakse põhjendatud mõttetöö tulemusel, mitte kogemine ise seda veel ei tee.

7. Kui inimajaloole ise tähendust ehk mõtet ei anna, siis pole sel ka mitte mingit sõltumatut tähendust. Siis puudub ka teadmine selle tähenduse kohta, kuigi reaalne kogemus võib täiesti olemas olla. Kusjuures tähendus võib suht vale, ebareaalne ja mittetoimiv olla, aga mitte kunagi absoluutselt vale. Nagu ka mitte kunagi absoluutselt õige.
Vasta
#79
Vastasin teist korda vaid lahendused´le oponeerides.

Võtta endale ilma süvenemata õiguse otsustada, mis on sisukam ja mis mitte, on pehmeltöeldes lapsik ja kaugeltki mitte tõsiseltvõetav hinnang. Oponeerides HadziOgloe´le:
Aegruum ise on vähemalt 4D vormis, filosoofilised tähendused on juba vähemalt 8D vormis. Teatud tasemega hävitamine ja hävimine on täiesti loomulikud nähtused, mida oleks väga naiivne karta ja eitada. Kuidas ehitada midagi uut, ilma vana ideed transformeerimata? Kuidas ehitada üldse maja, ilma ehitusplatsi vanast puhastamata (loe hävitamata)?
Vasta
#80
Inimajaloo tähendust võiks ikka suuremas ajaloolises mastaabis käsitleda...Eks kuulu inimkond ju kogu Universumisse. Ega inimkonna ajalugu sellest sõltu, mida teie isiklikult parajasti arvate.
Inimajaloo mõtestamisel on siiski suur tähtsus. See, kuidas inimajaloo tähtsuse enda jaoks määratlete, annate ju edasi järeltulevatele põlvedele...

Minu teada on inimesed lihtsalt multidimensioonilised olendid ja on alalõpmata erinevatel lainepikkustel.
Iga inimene, kes on kunagi Maa peal elanud, on dimensioonilist nihet kogenud. Kust iganes me Maa peale ei laskunud, pidime siia jõudmiseks läbima Tühjuse, seega tuli meil vahetada dimensioone. Päeval, mil ka teie imikuna Maale sündisite, kogesite te ka dimensioonilist nihet. Te liikusite ühest maailmast teise.
Dimensiooniline nihe tähendab seda, et planeet või mõni muu kosmiline keha liigub ühelt dimensiooniliselt tasandilt teisele. Meie siin liigume kolmandast dimensioonist neljandasse. Aga dimensioone on muidugi palju. Kui palju täpselt - sellele polegi veel ühest selgust senini saadud.
Vasta
#81
(22-12-2011, 22:24 )Müstik Kirjutas: Siiski tundus 7.küsimuse vastus liialt minavaatepunktist lähtuv:
Kas Filosoofilistele küsimustele vastused ei olegi siis minavormis? Peab kasutama etteantud valikvastuseid?
Vasta
#82
Ei pea.
Vasta
#83
Kusjuures eksisin, tähendused on 6D mõõde, mitte 8D. Seega oleks 7-le küsimusele korrektsem vastus olnud, et oleneb, mis mõistega tähenduse meie kokkuleppeliselt sõnale "inimajalugu" anname. Näiteks, sõna "inimajalugu" võiks kokkuleppeliselt tähendada ehk defineeruda järgmiselt: teadaolevalt aegruumilises keskkonnas objektiivselt toimunud sotsiaalsed sündmused ja teod.
Siinjuures näiteks HadziOgloe poolt väljatoodud keeld, mitte mõtlematult hävitada ümbritsevat keskkonda, on pigem juba "inimkultuuriloo" tähendusega seotud soovitus.
Vasta
#84
Filosoofia on ilmselt ainuke distsipliin, mida ei saa tõlkida. Milline on keel, selline
on ka filosoofia. Ja mida teravam/vahedam on filosoofiline idee... siis, seda suurem
on (kardetavasti) võimalus meelevaldseks tõlgenduseks v. suhtlusveaks.

Müstik! See "vaimuvaev" on selgelt, ebaolulise mulliga, enda vaevamine.
Vaimsus - eelkõige eneseiroonia, siis alles... oluline. - ma arvan.
Vasta
#85
Universum universumiks, see kuulub juba astrofüüsikute valdkonda. Hoolivus on siiski empaatiaga seotud ja laiemalt kultuursuse alla käiv teema. Inimajalugu sotsiaalses tähenduses aga kirjeldab väidetavalt objektiivselt toimunud ajaloo sündmusi, mitte ei keskendu otseselt hoolivusele ja väärtustele. Kui küsimus pole täpselt esitatud, siis pole sellelt ka üheselt mõistetavat vastust loota.
Vasta
#86
Aga see on ju täiesti loomulik, et inimene vastabki neile küsimustele just nii nagu ta maailmavaade parasjagu on.

Universumi kohta on ka teisi arvamusi kui ainult astrofüüsikute arvamused, mis pealegi pidevalt muutuvad.
Siinne foorum ongi minu aravetes selleks loodud, et saaks välja tuua ka valitsevale teadususule vastandlikke teooriaid. Teadususklike jaoks on minu teada omad foorumid.

Mis ajaloosse puutub, ka inimajaloosse, siis seda sa peaksid ometi ju teadma, et see, mida me ajalooõpikutest heauskselt loeme, ei vasta kaugeltki tõele.
Vasta
#87
Seda uhhuu-tasandite juttu saab ka tunduvalt ratsionaalsemalt ja mõistuslikumalt käsitleda. Reptiloidid on tavalised roomajad, kes tegutsevad täiesti emotsioonideta impulsi ajel, nendest kõrgemal asuvad loomad, kes omavad juba arenenud limbilist süsteemi ehk ka emotsioone, siis tulevad alles sümbolid, mõisted jne. Ülejäänud fantastiline hookus-bookus aga on ajupesu manipulatsioon, mille eesmärk on just selliseid reptiloidseid inimesi natukenegi mõtlema ärgitada, kes selle jama konksu alla neelavad. Seda seetõttu, kuna tõenäoliselt kaine kooliharidus kõigile, mistahes teatud põhjusega tekkinud arengupeetusega inimestele, millegipärast alati ei sobi.
Vasta
#88
Vabandan juba ette, kuid absoluutselt kõikide teie "filosoofiahuviliste" käitumine on äärmiselt lapsik ja humaansuse mõistes vastuvõetamatu. Üksteise kallal nagu tavalised, ühiskonna hammasrattas funktsioneerivad inimesed, kes isegi ei mõtle, mis või kuidas võiksid asjad muutuda. Võiks arvata, et sellise teema alt võib leida pisut intelligentsemaid inimesi. Intelligentsuse all ma ei mõtle neid, kes on kogunud endale teadmisi ja fakte suurtelt tarkadelt või nende teostest. Intelligentsuse all ma mõtlen kõige inimlikumat suhtumist. Humaansust, kaastundlikkust ja mõtteavarust. Mõtteavarust, sest tundub, et teie vaade on piiratud ja üksluine. Öelda, et filosoofia on mõttetu, on tüüpiline tänapäeva normaalse inimese arvamus. Öelda, et filosoofia on igav, on täpselt samasuguse inimese arvamus. Aga kõik me teame, et tänapäeva normaalsed inimesed on rumalad, kitsarinnalised, isekad ja veelkord.. rumalad. Või peaks ütlema ratsionaalsed. Käivad enesekindlalt ja rõõmsate nägude ringi, arvates end teadvat kõigest, mis toimub. Fakt on see, et need inimesed ei mõtle isegi kõige alustpanevatele küsimustele: Mis ma siin teen? Mida ma siin tegema peaks? Mis on selle kõige põhjus, alge? Mis on inimeksistentsi sügavam eesmärk (peale primitiivse sugu jätkamise-ellu jäämise eesmärgi)?
Ma ei ole filosoof, ma olen kahjuks loodud (ütlen kahjuks, sest see on mind teinud tihtipeale kurvaks ja masendavaks inimeseks) mõtlevaks inimeseks, ning seetõttu ma tahtsin siin võitlevas ja oleme-kõik-üksteise-vastu-teemas midagi öelda. Andke igaühele oma arvamus, ärge kiusake teist tema öeldu pärast (just nimelt seetõttu, et need rünnakud ei ütle midagi). Mulle meeldivad need postitused, kus inimesed räägivad enda siirastest ja teemaga ühtivatest mõtetest, kogemustest. (Jah, mulle enda postitus ei meeldi).
Viimaks märgin ka ära, millised filosoofid mulle meeldivad (keda ma olen lugenud).
Platon ("Politeia", "Euthypron", "Pidusöök")Voltaire ("Mikromegas", "Candide", "Zadig"), Nietzsche ("Nõnda kõneles Zarathustra", "Antikristus"), Erich Fromm ("Armastuse kunst", "Psühhoanalüüs ja zen-budism", "Omada või olla?", "The Fear of Freedom").

Soovin teile häid mõtteid ja heasoovlikkust!
Vasta
#89
Filosoofia... tarkuse armastus ja tarkuse armastajate teosed, neist viisidest ning võimalustest, kuidas
tarkust /---/ armastada. Usun, et kui lugeda huvi ja mõttega... kõiki neid teoseid, siis jääb alati loetust
midagi külge. Siis midagi sellist, mis muudab inimese... vaimselt kütkestavaks. Ja see, ongi siis see...
mille põhjal mõistad, et... ikka armastab ja kohe päris hästi!
Vasta
#90
(08-01-2012, 15:34 )iseloom Kirjutas: Vabandan juba ette, kuid absoluutselt kõikide teie "filosoofiahuviliste" käitumine on äärmiselt lapsik ja humaansuse mõistes vastuvõetamatu. Üksteise kallal nagu tavalised, ühiskonna hammasrattas funktsioneerivad inimesed, kes isegi ei mõtle, mis või kuidas võiksid asjad muutuda. Võiks arvata, et sellise teema alt võib leida pisut intelligentsemaid inimesi. Intelligentsuse all ma ei mõtle neid, kes on kogunud endale teadmisi ja fakte suurtelt tarkadelt või nende teostest. Intelligentsuse all ma mõtlen kõige inimlikumat suhtumist. Humaansust, kaastundlikkust ja mõtteavarust. Mõtteavarust, sest tundub, et teie vaade on piiratud ja üksluine....

Enda suhtes ma nagu natuke kahtlustasin aga et kogu foorumi kollektiiv? Kuhu ma küll sattunud olen?....

Vasta
#91
(08-01-2012, 19:15 )alar Kirjutas:
(08-01-2012, 15:34 )iseloom Kirjutas: Vabandan juba ette, kuid absoluutselt kõikide teie "filosoofiahuviliste" käitumine on äärmiselt lapsik ja humaansuse mõistes vastuvõetamatu. Üksteise kallal nagu tavalised, ühiskonna hammasrattas funktsioneerivad inimesed, kes isegi ei mõtle, mis või kuidas võiksid asjad muutuda. Võiks arvata, et sellise teema alt võib leida pisut intelligentsemaid inimesi. Intelligentsuse all ma ei mõtle neid, kes on kogunud endale teadmisi ja fakte suurtelt tarkadelt või nende teostest. Intelligentsuse all ma mõtlen kõige inimlikumat suhtumist. Humaansust, kaastundlikkust ja mõtteavarust. Mõtteavarust, sest tundub, et teie vaade on piiratud ja üksluine....

Enda suhtes ma nagu natuke kahtlustasin aga et kogu foorumi kollektiiv? Kuhu ma küll sattunud olen?....
Erit ikarm on veel asja juures see, et selline hinnang lajatatakse kohe foorumlase esimeses postituses... Shock

Vasta
#92
(08-01-2012, 19:28 )euroruubel Kirjutas: Erit ikarm on veel asja juures see, et selline hinnang lajatatakse kohe foorumlase esimeses postituses... Shock

Et esmalt peab 10 postitust imalat juttu ajama ja siis alles võib oma arvamust avaldada? Tõde ongi enamasti karm ja tundub lajatamisena. Alles hiljem saad aru (kes saab, kes ei saa), et tegelikult oli see lajatus asjakohane ja ehk raputas see nii mõnegi vaimuhiiglase taas ärkvele.
Vasta
#93
(08-01-2012, 15:34 )iseloom Kirjutas: Viimaks märgin ka ära, millised filosoofid mulle meeldivad (keda ma olen lugenud).
Platon ("Politeia", "Euthypron", "Pidusöök")Voltaire ("Mikromegas", "Candide", "Zadig"), Nietzsche ("Nõnda kõneles Zarathustra", "Antikristus"), Erich Fromm ("Armastuse kunst", "Psühhoanalüüs ja zen-budism", "Omada või olla?", "The Fear of Freedom").

Soovin teile häid mõtteid ja heasoovlikkust!
Tänud häid mõtteid ja heasoovlikkust soovimast!
Mul jäi silm peale teie mainitud Erich Frommi "Armastuse kunstil."
Peatüki alt ARMASTUSE TEOORIA:
Kui inimene on võimeline loovalt armastama, siis armastab ta ka iseennast. Isekus ja enesearmastus on vastandid.
Peatüki alt ARMASTUSE ALLAKÄIK KAASAEGSES LÄÄNE ÜHISKONNAS:
Tänapäeva inimene on võõrandunud iseenesest, kaasinimestest, loodusest. Inimeste vahelised suhted on olemuselt võõrandunud robotite suhted.
Meie kultuur pakub inimesele:
bürokratiseeritud ja mehhaaniliseks muudetud töö, mis aitab inimesel teadmatusse jääda oma kõige põhilisematest inimlikest soovidest: igatsusest transtsendentsi ja tõelise ühtsuse järgi.
Robotid ei ole võimelised armastama: nad võivad vahetuse korras välja pakkuda oma "isikut" ning loota seejuuures heale tehingule.
Keda huvitab, siis raamatust ilmus 2006.aastal ka kordustrükk:
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?26935
Vasta
#94
Oojaa, vilusohveerida mulle meeldib, eriti armastusest. armastuste armastus = mateeria = isekusetuum.Bleh
Vasta
#95
"ÄRA OTSI INIMEST LATERNAGA, VAID SÜDAMEGA, SEST VAID ARMASTUS AVAB INIMESTE SÜDAMED."
(J.W.Goethe)
Vasta
#96
Kui armastus on kõikjal, siis tõeliselt ON see vaid surma embuses, halastamatus võitluses, pimeduse südames, ürgsetes vihajuurtes, õudmustas unustuses, teadmatuse õndsuses ja nimetus tundmatuses. (S.S.Krt)
Vasta
#97
Kõlab nagu tsitaat mõnest gooti kirjandusteosest.

http://www.fl.ut.ee/40823

http://annelikirjandus.weebly.com/gooti-romaan.html
Vasta
#98
(09-01-2012, 23:51 )Krt Kirjutas: Kui armastus on kõikjal, siis tõeliselt ON see vaid surma embuses, halastamatus võitluses, pimeduse südames, ürgsetes vihajuurtes, õudmustas unustuses, teadmatuse õndsuses ja nimetus tundmatuses. (S.S.Krt)

Ups! Olen süüdi! Siin pistis armastus juba mühinal-kohinal tuhatnelja leekima!
Parandan, täpsustan, ma mõtlesin ikka seda - armastus TARKUSE vastu.
Vabandan veel kord... liigse erutuse tekitamise pärast!

Vasta
#99
Frommi tutvustuseks:
Erich Fromm (23. märts 1900 Frankfurt Maini ääres – 18. märts 1980 Locarno) oli saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog, Frankfurdi koolkonna esindaja, üks neofreudismi rajajaid.

Ta õppis Frankfurdi ja Heidelbergi ülikoolides, sai 22-aastaselt filosoofiadoktori kraadi, töötas 1929-32 Frankfurdis, pärast Hitleri võimuletulekut mitmes USA ja Mehhiko ülikoolis, elu lõpuaastatel Šveitsis.

Ta püüdis ühendada Karl Marxi ja Sigmund Freudi õpetusi, kritiseerides seejuures teravalt mitmeid Freudi seisukohti, aga ka Nõukogude Liidus käibelolnud dogmaatilisi ettekujutusi marksismist.

Fromm võttis kasutusele mõiste "tarbimisühiskond" ning analüüsis sotsiaalseid patoloogiaid, massikultuuri ja isiksuse totaalset võõrandumist.

Peale "Armastuse kunsti" on temalt eesti keeles ilmunud veel "Omada või olla?" ja "Psühhoanalüüs ja zen-budism".

Erich Fromm abiellus kolmel korral: aastal 1926 Frieda Reichmanniga, 1944 Henny Gurlandiga (suri 1952) ja 1953 Annis Freemaniga. Nii, et küllap tal oli ka maise armastusega suuri kogemusi.
"Sirbi" arvamus Erich Frommist pealkirjaga "Armastus kui anomaalia."
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_...issue=3200

Arvamus lõpeb sõnadega: Hea on “Armastuse kunsti” elus nii umbes iga kümne aasta tagant uuesti üle lugeda. Iga kord leiate midagi, mida enne ei märganud, seda võib küll lubada.

Mõtteri sellest filosoofilisest raamatust:
http://raulpage.org/efromm.html

Viimane mõttetera seal on eriti hea:
- Elu eesmärk on selles, et täielikult sündida (ennast leida?) ja tema tragöödia on selles, et enamik sureb niimoodi sündimata -
Vasta
Tänud Müstik, osutamast! Huvitav, et Fromm nii noorelt doktori kraadi saavutas? Taas - tutvusin
põgusalt ning nüüd tean, et oma raha ma selle peale ei kuluta. "Rehepapp" riiulis, käeulatuses, kui
häda käes ning avitust vaja.

Juudibolshevikud, ühendasid edukalt marxismi freudismiga ilma meie kalli Frommi abitagi. Seda praktikas,
ja/ning nimetatakse seda - genotsiidiks inimsuse vastu. Ilmselt oli selle "doktori" taga, see samune...
kuritegeliku praktika kinnitamine... andes sellele "legitiimse"-teoreetilise aluse.



Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Mida peaks tegema inimene kes tahaks puhastuda? Sekhmet 50 23,049 25-07-2020, 22:58
Viimane postitus: isemaag
  Revolver - vaimsus ja filosoofia positiivne 8 4,562 27-06-2017, 09:36
Viimane postitus: positiivne
  Kas sina tead, kes juhib sinu elu? kalldunn 1 2,988 23-10-2014, 17:02
Viimane postitus: Veli Joonatan
  Psühhomaagia-filosoofia Krt 25 14,166 20-01-2014, 11:50
Viimane postitus: Krt
  Berdjajevi filosoofia Kordus 13 6,468 19-12-2006, 12:01
Viimane postitus: Kordus

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat