Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Filosoofia - kes millist filosoofi lugenud on?
#51
Krokoga nõus. Kahjuks, aga pole Uku Masingut lugenud... vaatasin ühte dokki temast. Tundub, et
tema õpilased pole oma õpetajat ületanud?
Filosoofe on üldse vähe... Sokrates, Ruskin? Teised kipuvad lihtsalt jahuma,... ilma ehtsa huvita,
ilma uudishimuta, armastuseta.
Vasta
#52
Kunagi vanal ajal olla olnud osa inimesi kes ei viitsinud tööd teha ja käisid turuplatsil lihtsalt mula ajamas.
Oma looderdamise õigustuseks nimetasid nad oma mula filosoofiaks ja mulisemise filosofeerimiseks.

Seda ei maksa võtta tõsiselt ja sobib ka naljanurka.
Vasta
#53
Sokrates elas 5.sajandil eKr.

http://et.wikipedia.org/wiki/Sokrates

Miks peaks filosoofe palju olema? Minu arvates on neid 2500 aasta jooksul küllaldaselt olnud:
http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Filosoofid

Eesti filosoofid:

http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_filosoofide_loend

Välismaa filosoofide loend:
http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4lism...fide_loend

Millised teised filosoofid need täpselt jahuma kipuvad ja mida jahuma?
Tänapäeva filosoofidest soovitaks tutvuda näiteks Umberto Ecoga:

http://et.wikipedia.org/wiki/Umberto_Eco

On 12 ülikooli audoktor ja tema teoseid on ka eesti keelde tõlgitud.
5.–9. mail 2009 külastas ta Tartu Ülikooli semiootika osakonda, esines Tartus kahe loenguga.
On keegi ehk Ecot lugenud?
Vasta
#54
(20-12-2011, 15:29 )Müstik Kirjutas: On 12 ülikooli audoktor ja tema teoseid on ka eesti keelde tõlgitud.
5.–9. mail 2009 külastas ta Tartu Ülikooli semiootika osakonda, esines Tartus kahe loenguga.
On keegi ehk Ecot lugenud?

Mina ei ole Ecot lugenud. Samas on tihti peale (mitte alati / suur osa on neist tõsiseltvõetavad) sõna audoktor ajanud mind muigama. Miks? Kas keegi suudab USA Bentley College'i audoktorit tõsiselt võtta kui ta väidab, et trügis nõukogude liidu liiduvabariikide nomenklatuuri etteotsa eesmärgiga õõnestada nõukogude liitu seestpoolt. Njah. Võimalik, et Kasahstanis teda usutakse. Seal on ta L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor samuti.

Kuidagi kurb tundub see doktorite värk olema. Samas mu penile meeldib. Vorstinawink doktorivorstina.
Vasta
#55
Müstik! Andesta mulle!... Leenag kõik sada nõus! Just Umberto Eco`ga seostub eelkõige
(kusjuures väga meeldivalt) Melki klooster, Doonau, Ostmark... mõnus detektiiv!
Tema filosoofia... tähelepanu ei hakanud peale. Ei olnud mu tähelepanul neid kohti millest
kinni haaarata! Mõistagi... audoktor siin, seal ja mitte kuskil! Siin, veel kord - Leenaga
täitsa nõus!
Vasta
#56
To Leena:
See on filosoofia teema.
Kas tõesti ei ole sa "Roosi nime" ka lugenud?

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?154846

See on küll põnevik ehk intellektuaalne kriminull, aga uskusin, et seda ikka loetud on.

Postimehe pajatus Umberto Ecost kui esseekirjanikust:
http://wwx.postimees.ee/051105/esileht/k...182100.php

Tegelikult oli rõhk sellel, et tema teoseid on ka eesti keelde tõlgitud. Valisin just seetõttu Eco, et teda on kergem lugeda kui teisi tänapäeva filosoofe. Audoktoriks nimetamise tõin esile, et tema vastu huvi tekiks, muud midagi.
Paraku tekkis sul ainult selle tiitli enda mahategemise vastu huvi... Kahju. Aga tõsiselt: pealkirjale tuginedes: Milliseid filosoofe ise lugenud oled? Ei pea olema lugenud nende teoseid, piisab, kui keegi mainib ära, et on tutvunud ühe või teise filosoofi eluloogagi. Paljude filosoofide eluloodki on huvitavad.

Paljud filosoofid ei ole ainult filosoofid, vaid ka andekad ilukirjanikud.
Vasta
#57
Audoktor kõlab nagu "auliige" - Obamalegi anti Nobeli rahupreemia - keegi aga ei saa aru mille eest.
Samas - loetakse igasugust saasta ja võidavad sellest vaid kirjastused. Teise tarkusi pähe õppides
targaks ei saa - see meenutab muusikmängijat kus on peal lood aga midagi ise ei suuda luua.
Liigne "mõtte hiiglaste" tsiteerimine paneb põntsu oma mõtlemisele ja soodustab karjainstinkti
hullemaid vorme ehk lambastumist. Ei juleta, taheta ega osata ISE midagi mõelda - reastatakse vaid
teiste mõtteid ja loetakse seda hariduseks.
Vasta
#58
Sooh, niipalju siis filosoofiast, saa veel riielda raamatute, eriti ilmselt Eco kriminulli lugemise eest!
Einojah.
Vasta
#59
Müstik ära keeruta ilma asjata - tead ju vana ütlust, et see koer haugub kelle sabale astuti.
Loen ise, meeledi ja palju - hindan aga näiteks 2Musketäri ja selle järgesi rohkem kui mitmeid
filosoofidest arvamusliidreid sest Dumas kirjutas asjast rohkem kui paljud filosoofid kokku.
Vasta
#60
... küsimus? Müstik. "Miks peaks filosoofe palju olema?" - ilmselt see vist?
Aga siin see minu "Filosoofe on üldse vähe.." - on oma sisult puhas tõdemus.
Neid pseudofilosoofe on palju... nagu Leena kirjutas - mula ja mulisejad, kuna
epp viitsi tööd teha.
Enesekriitiliselt - olen just see viimane, kes muliseb. Õnneks v. kahjuks pole mind
veel kuskil audoktoriks tehtud.
Vasta
#61
(20-12-2011, 17:39 )Müstik Kirjutas: To Leena:
See on filosoofia teema.
Kas tõesti ei ole sa "Roosi nime" ka lugenud?

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?154846

See on küll põnevik ehk intellektuaalne kriminull, aga uskusin, et seda ikka loetud on.

Postimehe pajatus Umberto Ecost kui esseekirjanikust:
http://wwx.postimees.ee/051105/esileht/k...182100.php

Kurvastusega pean nentima, et ei ole loetud. Sirvisin. Poes. Jäi ostmata.
Viimati vist lugesin "sama klassi raamatutest" Ludlumi Matarese stardiloendust. Tore raamat ja palju pistmist selle foorumi mõningate teemadega. Olen sama autori teised raamatud ka läbi lugenud ja seisavad kodus riiulil.

Mis "kriminullidesse" puutub, siis arvan, et enamus Erle Stanley Gardneri kriminulle on läbi loetud ja ka riiulil olemas.
Vasta
#62
Eem. Filosoofia definitsioon on olemas igal pool. Muutuvad ajad, muutuvad mõtted, muutuvad inimesed.....
Kuidas Sina mõistad hetkel sõna filosoofia?

PS: See on siiras küsimus. Minu jaoks on arusaam filosoofiast muutunud üsna oluliselt viimase 40 aasta jooksul.
Vasta
#63
Loen hetkel meelelahutuseks aga Richard Bransoni "Süütust kaotades". Ka sealt võib väga palju filosoofiat leida ja just elu kohta. Nii et tarkust jagavad meile kõik raamatud ja mõtlejad. Mis aga endale vaja läheb, see selgub loetud tekstist.
Väga lihtne näide mõttest "Teeme ära"- oli vaja uusi aknaid. No pole raha, aga teeme ära. Mõte sai valmis. Lausa ime, et just oli sooduspakkumine. Tellisime ära ja küsisime , millal maksta- vastus- pool siis, kui tegema hakkame ja pool siis kui valmis on. Fantastika- just soodus ja meie mõte. Ja ilma kapitalita tehtud. Oli aega maksta.
Siit koorub välja väga palju
1. pealehakkamise julgus- teeme ära
2. mõte muutus reaalseks, seda oli vaja ja kohe tekkisid ka soodsad tingimused.
3. lõpptulemus- uued aknad on ees.
Koorub välja mitmeid elulisi filosoofiaid. Ole julge oma tegemistes. Usu oma tegemistesse ja lihtsalt tee ära.
Pahatihti just neist asjust jääb meil puudu ja tekivad negatiivsed emotsioonid- omaenda omandamata väe kasutamisvõimalustest..
Siit järeldan ma, et filosoofiat võib leida igas igapäevases asjas. Pole mõtet suurtel sõnadel, kui neid ei saa kasutada. Kasutada ju saab, aga see eeldab väga suurt eeltööd iseendaga.
Vasta
#64
Leena,
Hea küsimus! Ajad ja inimesed tõepoolest muutuvad, aga filosoofia põhiküsimused jäävad ikka samaks.
Nii nagu vanal ajal oli inimesi, kellele meeldis rohkem Aristotelese flosoofia ja kellele rohkem Platoni idealistlik mõttesüsteem, on ka praegu.
Aristoteles arvas, et teadmiste peamine allikas on reaalsete asjade, nähtuste ja seoste põhjalik uurimine.
Platoni õpetuse järgi koosneb tegelikkus nagu kahes sfäärist - ideede maailmast ja inimese olemise materiaalsete asjade ja nähtuste maailmast. Ideede maailm on reaalne, igavene ja täiuslik, inimene ja asjad on aga vaid ideede mittetäiuslikud koopiad.
Minu jaoks on sõna filosoofia tavatähendus "teadmiste kogumine" ja nende teadmiste üle mõtisklemine (filosofeerimine).
Filosoofia traditsioonid, suunad, meetodid, harud on aegade jooksul olnud erinevad, aga filosoofia on ikka filosoofia ehk mõtlemiseteadus.
Ütleksin nii: "Kui me teaksime, kus on peidus see, mida me otsime, siis me ju ei otsikski."
Muuseas, soovitan sul vastata ära Seitsmele põhiküsimusele. Samast teemast leiad ka filosoofilisi arutlusi:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...C3%BCsimus
Kuidas saab arusaam filosoofiast muutuda?
Elab filosoof-kirjanik, mõtleb maailma asjade üle, paneb selle kirja, sureb ära.... Tulevad uued põlvkonnad, mõtlevad, loevad tema teoseid, arvavad...Üks nii ja teine naa - vastavalt sellele, mis parasjagu moes või mida kästakse...või mis huvi pakub või mis innustab... Filosoofia aga on ikka see, mis ta on. Lihtsamini öeldes - elu üle juurdlemine. Vähemalt senikaua, kuni ta ei muutu rakenduslikuks...Siis on ta õige nimi juba maailmavaade.


Vasta
#65
(20-12-2011, 20:03 )Müstik Kirjutas: Leena,
Hea küsimus! Ajad ja inimesed tõepoolest muutuvad, aga filosoofia põhiküsimused jäävad ikka samaks.
Nii nagu vanal ajal oli inimesi, kellele meeldis rohkem Aristotelese flosoofia ja kellele rohkem Platoni idealistlik mõttesüsteem, on ka praegu.
Aristoteles arvas, et teadmiste peamine allikas on reaalsete asjade, nähtuste ja seoste põhjalik uurimine.
Platoni õpetuse järgi koosneb tegelikkus nagu kahes sfäärist - ideede maailmast ja inimese olemise materiaalsete asjade ja nähtuste maailmast. Ideede maailm on reaalne, igavene ja täiuslik, inimene ja asjad on aga vaid ideede mittetäiuslikud koopiad.
Minu jaoks on sõna filosoofia tavatähendus "teadmiste kogumine" ja nende teadmiste üle mõtisklemine (filosofeerimine).
Filosoofia traditsioonid, suunad, meetodid, harud on aegade jooksul olnud erinevad, aga filosoofia on ikka filosoofia ehk mõtlemiseteadus.
Ütleksin nii: "Kui me teaksime, kus on peidus see, mida me otsime, siis me ju ei otsikski."
Muuseas, soovitan sul vastata ära Seitsmele põhiküsimusele. Samast teemast leiad ka filosoofilisi arutlusi:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...C3%BCsimus
Kuidas saab arusaam filosoofiast muutuda?
Elab filosoof-kirjanik, mõtleb maailma asjade üle, paneb selle kirja, sureb ära.... Tulevad uued põlvkonnad, mõtlevad, loevad tema teoseid, arvavad...Üks nii ja teine naa - vastavalt sellele, mis parasjagu moes või mida kästakse...või mis huvi pakub või mis innustab... Filosoofia aga on ikka see, mis ta on. Lihtsamini öeldes - elu üle juurdlemine. Vähemalt senikaua, kuni ta ei muutu rakenduslikuks...Siis on ta õige nimi juba maailmavaade.

Ka mina elan, mõtlen, arutlen maailma asjade üle ja suren ära. Kas ma olen siis filosoof?

Kui filosoofia on elu üle juurdlemine siis seda teeb enamus inimesi. Inimesed muutuvad läbi aegade. Seega muutub ka filosoofia. Või eksin?
Platoni, Aristotelese ja veel keda iganes sa nimetasid juurdlemised ei pruugi hetkel kehtida. Diogenese tünn võib olla ka juba selle aja peale läbi määndunud. Aru ma ei mõista.....nagu ei mõista ka teatud õpetuse katekoorijaid.

PS: Tänapäeval tundub filosoof olema üks mõttetu politoloog.
Vasta
#66
To Kroko, see oli väga sisukas näide filosoofia rakenduslikust poolest!Smile

Vasta
#67
(20-12-2011, 18:50 )Leena Kirjutas: Eem. Filosoofia definitsioon on olemas igal pool. Muutuvad ajad, muutuvad mõtted, muutuvad inimesed.....
Kuidas Sina mõistad hetkel sõna filosoofia?

PS: See on siiras küsimus. Minu jaoks on arusaam filosoofiast muutunud üsna oluliselt viimase 40 aasta jooksul.

Kuna mu posti mõte jäi ilmselt arusaamatuks siis sõnastan ümber:

Palun defineeri filosoofia mõiste nii nagu Sina seda ise enda jaoks mõistad, mitte nii nagu keegi kuskil selle kirja on pannud.
Vasta
#68
Teema ei ole mis on filosoofia. See on väga lihtne teema pealkirjaga:
Kes millist filosoofi lugenud on?

(20-12-2011, 15:22 )Leena Kirjutas: Kunagi vanal ajal olla olnud osa inimesi kes ei viitsinud tööd teha ja käisid turuplatsil lihtsalt mula ajamas.
Oma looderdamise õigustuseks nimetasid nad oma mula filosoofiaks ja mulisemise filosofeerimiseks.
Nii, et ...Milliseid filosoofe te lugenud oled?
Kes olid need vanaaja filosoofid, kes käisid turuplatsil lihtsalt mula ajamas?
Mula ajate ju teie.
Vasta
#69
(20-12-2011, 21:31 )Müstik Kirjutas:
(20-12-2011, 20:03 )Müstik Kirjutas: Minu jaoks on sõna filosoofia tavatähendus "teadmiste kogumine" ja nende teadmiste üle mõtisklemine (filosofeerimine).
Miks ma pean topelt vastama ja Teie minu küsimust ignoreerite?
Küsin siis uuesti: "Mis on teie vastused seitsmele põhiküsimusele?"

Seitse põhiküsimust
1. Mis on esmane reaalsus - tõeliselt tõeline?
2. Milline on välise reaalsuse, s.o meid ümbritseva maailma loomus?
3. Kes on inimolend?
4. Mis juhtub inimesega surres?
5. Kuidas on võimalik üldse midagi teada?
6. Kuidas me teame, mis on õige ja mis on väär?
7. Milline on inimajaloo tähendus?

Need on põhiküsimused, millele filosoofid oma teostes vastuseid annavad.
Aga teema ei ole mis on filosoofia. See on väga lihtne teema pealkirjaga: Kes millist filosoofi lugenud on? Samas küsimustele vastamine annaks foorumlastele arusaama, mida te siin maailmas üldse tähtsaks peate ja milline on teie maailmavaade...
Siiani tundub, et teie maailmavaade on puhas nihilism.

Nihilism (ladina sõnast nihil 'eimiski') on filosoofiline positsioon või maailmavaade, mille järgi maailmal, aga eriti inimese elul ei ole tähendust, eesmärki, mõtet ega väärtust.

Eetikas ja moraalis tähendab nihilism autoriteedi, moraali ja sotsiaalsete tavade eitamist või koguni nende vastu võitlemist. Nihilistide meelest peaks moraal põhinema mitte kultuurilistele, vaid individuaalsetele alusele.

Mind viis sellele järeldusele see teie ütlus:

(20-12-2011, 15:22 )Leena Kirjutas: Kunagi vanal ajal olla olnud osa inimesi kes ei viitsinud tööd teha ja käisid turuplatsil lihtsalt mula ajamas.
Oma looderdamise õigustuseks nimetasid nad oma mula filosoofiaks ja mulisemise filosofeerimiseks.
Nii, et ...Milliseid filosoofe te lugenud oled?
Kes olid need vanaaja filosoofid, kes käisid turuplatsil lihtsalt mula ajamas?
Mula ajate ju teie.

See, et mula ajan on tõde. Minu jaoks on filosoofia üks paras mula.
Mis puudutab seitset põhiküsimust siis filosoofia seisukohalt ei saa neile ühest vastust olla. Või eksin. Mis minu vastuseid puudutab siis nelja küsimuse vastuse puhul tehakse mind maatasa ja ülejäänud kolm tunduvad minu jaoks küsimustena mõttetud.

Lugemusega on mul tõesti probleemeSad Sokrates, Platon, Aristoteles - olen lugenud tsitaate ja mõningaid raamatuid kus neid refereeritakse.
Renatus Cartesius - olen lugenud ühe päris paksu raamatu. Määrimaa juuti Edmund Husserlit olen ka lugenud, seda küll ainult tema psüholoogiat puudutavat osa. Kanti ja Hegelit ei ole lugenud, teoseid ainult käes hoidnud ja sirvinud.

(20-12-2011, 15:22 )Leena Kirjutas: Kunagi vanal ajal olla olnud osa inimesi kes ei viitsinud tööd teha ja käisid turuplatsil lihtsalt mula ajamas.
Oma looderdamise õigustuseks nimetasid nad oma mula filosoofiaks ja mulisemise filosofeerimiseks.

Filosoofilises mõttes võib selle panna ühe seitsmest põhiküsimusest vastuste hulka. See huumor kuigi ei ole kindel kas see ikka on huumor ei ole kahjuks minu väljamõeldis vaid on meelde jäänud Hardi Tiiduse suust.
Kahjuks sõnastus ei ole täpne. Tema sõnastus oli pikem ja värvikam.
Vasta
#70
Paljud on nendele küsimustele vastanud ja minu teada ei ole keegi vastuste kallal nääksuma hakanud...
Igal ühel omad tõekspidamised.
Küllap oled sattunud sind mittehuvitavaid teoseid lugema kui mulaks nimetad... Või siis jätsid filosoofilised terminid enne tõsisemate teoste lugemist endale selgeks tegemata... Siiski kõik ei ole ometi nii keeruline...
Descartes oli mullegi igav. Husserli pole ma lugenud enda teada, vähemalt ei meenu momendil.
Fenomenoloogiline filosoofia oli jamavõitu, vähemalt sel hetkel. ..Palju asju võib ka hiljem huvitav lugeda olla, aga ega eriti kellegil tänapäeva maailmas aega ja tahtmist mõttetarku lugeda ei ole...
Aga mulaks ikkagi ei ole ilus nimetada. Hardy Tiidus viskas jah tihti nalja, aga ta oli päris suurte entsüklop. teadmistega mees ja võis seda endale ka lubada...
Isegi "Eesti mõtteloo" sarjas võib leida palju huvitavat lugemist. Põhiliselt küll kunagi ilmunud artiklid ja esseed, mis kokku kogutud ja oma ajastu võtmes kirjutatud, aga see just teebki need huvitavamaks.
Endale on sealt meeldinud:
Oskar Loorits "Meie, eestlased" 2000
Juhan Luiga "Mäss ja meelehaigus" 1995
Jüri Talvet "Hispaania vaim" 1995
Ilmar Vene, "Vahemere tuuled Hüperboreas" 1997
Hermann Keyserling "Loov tunnetus" 1998
Need rohkem kultuuriloolised kirjutised, aga võib öelda ka filosoofilis-kultuurilised.

Ilmselt võtan järgmisena käsile Halajnd Udami "Orienditeekonna" (2oo1).
Ja on teisigi häid raamatuid selles sarjas, mis seni lugemata...

Kant on väga raske, Hegeli Vaimufenomenoloogia on natuke kergem lugeda.
Nooremad inimesed võiksid lugeda Erich Frommi.
Näiteks armastuse allakäigust kaasaegses Lääne ühiskonnas.
Schopenhauerit ei salli, Kirkegaard kunagi paelus.
Filosoofiaga on nagu ilukirjandusegagi, ühele meeldib üks autor, teisele teine.
lihtsalt huvi pärast tegin teema, et kas keegi on midagi lugenud...Ega siis filosoofiast polegi kuigi kerge rääkida või kirjutada...
Poliitfilosoofia küll ei huvita, pigem siis juba religioonifilosoofia, teadusfilosoofia või
vaimufilosoofia.
Metafüüsika on ka huvitanud:
http://et.wikipedia.org/wiki/Metaf%C3%BC%C3%BCsika

Aga sina vist tahtsid koguni metafilosoofiani jõuda?
No see on juba omaette pähkel.
See nali, et filosoofid on looderdajad, on meieni jõudnud ühe vanaaja filosoofi enda kaudu.

Muidu mulle on küsimusele, mis on filosoofia, meeldinud alati vastata, et
26.sajandi vanune nooruslik ja elutark vanahärra!Smile
20.sajandi eksistentsialist Gabriel Marcel esitas filosoofiana "metafüüsilise äreviloleku" , iseenda keskme otsimise inimese poolt jne.
Pole olemas ühte ja ainukest filosoofiat igaühe jaoks. On palju erinevaid filosoofilisi suundi, voole, õpetusi.
Filosoofia ülim taotlus on TÕE, ILU ja HÜVE ühendamine.
Antiikajal oli filosoofia teaduste-teadus, järk-järgult hakkasid teised teadused sellest eralduma.
Ei kirjutanud ainult sulle, ikka meenutuseks kõigile, kes ehk kunagi seda teemat satuvad lugema.



Vasta
#71
1. Mis on esmane reaalsus - tõeliselt tõeline? See kus hetkel viibin, mida parajasti kogen.
2. Milline on välise reaalsuse, s.o meid ümbritseva maailma loomus? Energia.
3. Kes on inimolend? Evolutsiooniliselt arenenud vaimselt kõrgeim liik Planeedil.
4. Mis juhtub inimesega surres? Hävib algenergiaks.
5. Kuidas on võimalik üldse midagi teada? Läbi ajutöö, mis võimaldab teadmise.
6. Kuidas me teame, mis on õige ja mis on väär? Isiklikust objektiivsest kui subjektiivsest kogemusest.
7. Milline on inimajaloo tähendus? Eimuud kui, mis tähenduse sellele parajasti olen võimeline andma.

Ken Wilber´i "Kõiksuse Lühilugu" tasub lugeda. Kuigi selle lõpus minnakse suht ajuvabaks kätte, siis tema Kõiksuse välja joonistatud mudelis on intellektuaalselt väga mahukas ja kaalukas point sees. Võttis mitmeid aastaid rasket tööd, et sellest mudelist täit sotti saada, seda loomulikult ise ka omaltpoolt täiendades. Selle raamatu olen ka suuresti elu aluste tundmaõppimiseks endale võtnud.

Eestist soovitaks Argo Moor´i "Nimetu" lugeda, selline suht mõnusatest lühiesseedest koosnev teos. Muidugi pean ära mainima, et päris palju on külge jäänud tema antud "maakultuuri antopoloogia" ainekursusest Eesti Maaülikoolis .

Kunagi sai loetud ka minimaalselt Schweitzerit, Nietzschet(need kaks paras kunst väljakirjutada), La Veyd, Camusi, Hegelit, Frommi ja veel mõnda. Aga ega neid enam nii hästi ei mäletagi. Üldiselt ma siiski väga palju raamatuid ei loe, vaid aretan oma vaatenurki integraalfilosoofias. Pealegi näib, et ega see idealistlike intellektuaalide suur raamatute ahmimine lõppkokkuvõttes erilist villa ei kanna, kuna vundamentaalsetest reaalainetest ja loodusainetest jääb ikka väga vajaka. Siiski leian, et ka filosoofiale tuleks matemaatilis-geomeetrilise täpsusega läheneda.
Vasta
#72
(20-12-2011, 20:44 )Leena Kirjutas: Aru ma ei mõista.....nagu ei mõista ka teatud õpetuse katekoorijaid.
Kartulikoorijat tean ja muid asju võib ka koorida, aga katekoorija on minu jaoks uus tegijanimi.
Vasta
#73
Natuke halb pealkiri sel teemal "... - kes millist filosoofi lugenud?"
Nii selgub paraku ainult lugemus, aga ei selgu see, kas loetust on ka aru saadud.
Oma häbiks pean tunnistama, et olen suht-koht palju lugenud filosoofidest ja nende
ideedest, ent mõistnud olen neist... ehk ühte, kui sedagi.
Vasta
#74
No sa võid ju alati teha ükskõik missugusest filosoofist eraldi teema.
Või siis teha lausa üheainsa filosoofi ühest ainsast raamatust eraldi teema ja kirjutada siis sinna, kuidas sina isiklikult raamatust ja antud autori teooriatest aru said.
Ja niisuguseid teemasid on ka tehtud.
Võid ju nendesse oma arvamusi kirjutada.
Mis minusse puutub, siis kui sa oled teema läbi lugenud, siis juba tead, milliseid filosoofe ma lugenud olen ja kui sina ka neid lugenud oled, siis milles küsimus?
Teeme aga uue teema ja hakkame arutlema.
Ise alustasin teemat Bertrand Russelliga.

Meenutuseks, et kui kohustuslik filosoofia ajalugu välja arvata, siis iseseisvalt olen lugenud Keyserlingi, Schweitzerit, Sarvepali Radhakrishnani, Swedenborgi, Paul Tillichit, Wilhelm Diltheyd, Nietzscet, Calude Levi-Straussi, Schopenhauerit, Soren Kierkegaardi, MARCUST, Toynbeed, Jose ortega Y Gassetti, Rousseud, Julius Evolat, Ludvig Wittgensteini, Vladimir Solovjovi, Wrighti jmt.
Lisaks muidugi veel kõiksugu filosooofid-kirjanikud.
Vali aga nendest mõni välja ja tee teema.
Aga et mina sinu loetud filosoofide kohta saaksin teema teha, siis selleks too ikka enne teemasse ära nende nimed.
Tegelikult on teemas päris paljud juba filosoofide nimesid, teoseid, ja arvamusi teoste kohta toodud, võid ka nende hulgast ju valida.
Nii et valik on sinu. Tee aga teema ja hakkame peale... Vali mõni paksem raamat, siis saab kohe paar aastat vestelda...
Võid ka mõne idamaade filosoofi valida, sest Idamaade teema ongi India filosoofia juures parajasti... Keegi ei keela, täienda aga teemat.
Vasta
#75
1. Tõeliselt tõeline on "tuum", ehk asjade olemus, mille ümbrust me tajume nägemise, kuulmise, katsumise, lõhna ja maitsemeele abil (lisaks veel mõnel avalduvad ekstrasensoored võimed 6. ja 7. meele abil).
Ehk nähtud auto pildi, kuuldud automootori müra, puudutuste teel autokere katsumise, sissehingamisel auto heitgaaside lõhna ja autost lekkivate vedelike maitsmise najal me väidame, et "tuumaks" on auto (st 4 rattaga kast, millega saab sõita).

2. Meid ümbritseva maailma olemus üritab meid suunata üha uute ja uute õppetundide omandamisele, et me oleks surres targemad kui sündides.

3. Inimolend on hinge kehastumise tulemus, kes omab "vaba tahet", ning üritab omandada maise elu jooksul erinevad teadmisi, kogemusi ja õppetunde.

4. Surres laguneb inimese füüsiline keha algosakesteks - elu jooksul hinge kogutud teadmised ja kogemused liituvad vaimuga, mida kasutatakse järgmiste kehastuste juures teadmistena, mida ei pea enam omandama.

5. Teada on võimalik eelneva kogemuse põhjal, võrreldes uusi asju eelnevalt kogetuga. Kui eelnev kogemustepagas on olematu, siis me ei tea midagi - kui eelnev kogemustepagas on suur, siis me teame rohkem.

6. Õiget ja valet on võimalik eristada eelnevate kogemuste põhjal - tihti nimetatakse eelnevate kogemuste pagasit sisetundeks.

7. Inimajaloo tähendus: vigadest õpitakse, ehk primitiivne muutub täiuslikumaks.


Võimalik, et ma olen lugenud mitmeid filosoofe, kuid ma pole nende kirjutisi kunagi täielikult omaks võtnud - pigem olen ma lähtudes oma sisemistest arusaamadest/väärtushinnangutest kombineerinud terake-siit-terake-sealt erinevate filosoofide mõtte-teri.

Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Mida peaks tegema inimene kes tahaks puhastuda? Sekhmet 50 23,050 25-07-2020, 22:58
Viimane postitus: isemaag
  Revolver - vaimsus ja filosoofia positiivne 8 4,562 27-06-2017, 09:36
Viimane postitus: positiivne
  Kas sina tead, kes juhib sinu elu? kalldunn 1 2,989 23-10-2014, 17:02
Viimane postitus: Veli Joonatan
  Psühhomaagia-filosoofia Krt 25 14,169 20-01-2014, 11:50
Viimane postitus: Krt
  Berdjajevi filosoofia Kordus 13 6,469 19-12-2006, 12:01
Viimane postitus: Kordus

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat