Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Filosoofia - kes millist filosoofi lugenud on?
#26
Muideks - soovitan leida ja uurida sellist inimest nagu Ezra Pound. Tema käe alt - õpilaste seast - on tulnud 4 Nobeli kirjanduspreemia saajat. tuntumad on Hemingway ja T.S.Elliot. JA siis kes suudab leida MIKS tema Nobeli preemiat on teinud tubli rännaku kirjandusmaailma telgitagustes.
Vasta
#27
Pound teritas ju ühe teatud rahva kallal hambaid.
Arvustus Vaapo Vaherilt.
Vasta
#28
Ezra Poundi nimi oli ka varem tuttav. Aga lugesin üht-teist üle tema kohta.
Igatahes tegi ta palju ära hiina kirjanduse ja jaapani luule tutvustamiseks. Ja nende kirjanike teosed, mida ta protežeeris (tunnustas), kuuluvad senini maailmakirjanduse paremiku hulka. Mitmed ka minu lemmikkirjanikud...
Telgitaguseid ei tea....sest looming on mulle alati olnud huvitavam, kui telgitagused...

Olgu, jätame siis ida filosoofia praegu mängust välja.
Ehkki räägiksin meelsasti zen-budismist ja Hermann Hesse Stepihundist...

Aga et asi siin teemas liiga keeruliseks ei läheks (palju minagi neid filosoofe enam mäletan), siis vahepalaks algajale filosoofia huvilisele ühe raamatu tutvustus:

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/2A241CF...2900425AB5



[Muudetud: 17-1-2010 Müstik]
Vasta
#29
Hesse Hommikumaaränd on hea ja Klaaspärlimäng ka. Kiusasin loogikaeksamil sellega õppejõudu, kui tuli arutleda osa ja terviku suhte üle. Tõin näiteid Klaaspärlimängust.
Vasta
#30
Loetelu on vaikselt filsoofidest kirjanike peale libisenud, aga kes otsib, see leiab igalt poolt filosoofiat.
Lisaksin siia unenäo alaliigi - painajad suurepärae meistri, kes on võrratu kirjamees ning meite keelde on teda päris palju ka veel lisaks pandud - Kafka.
Vasta
#31
To Liine:Tubli oled!Smile
Kahjuks ise ei ole "Klaaspärlimängu" lugenud.
Aga "Hommikumaarännu" ja "Siddharta" ja paljud teised Hesse raamatud olen.
Ta oli kiindunud Idamaade mõttemaailma, käis ka Indias - ja seepärast siis siin teemas teda ida filosoofia jätkuks siis mainisingi.
Oli ka üks esimesi, kelle kaudu ida mõttemaailmast aimu sain.

Sinu eespool mainitud Soome filosoofist Wrightist olen lugenud seda, mis ta Wittgensteini ja 20.sajandi ja Spengleri ja Toynbee kohta on kirjutanud.
Ilmselt lugesin neid esseid raamatust "Minerva öökull."
.
Ta on kirjutanud järgmist:
Tolstoi religioon ei tunne mingeid dogmasid ega mingit kirikut, see on puhas metafüüsikast ja müstikast.
Dostojevski kuulutus on ehtne relisgioosne sõnum inimese teest sisemisele vabadusele armastuse ja leebuse läbi.
Ka on Wright avaldanud jubedat mõtet, et venemaa polegi Lääne Euroopa arengutest maha jäänud, vaid hoopis ette jõudnud?

Mida sina Wrighti kirjutistest ja mõtetest arvad?

TO Rein:
Muidugi võib ka kirjanikest kirjutada.
Näiteks eksistentsialismi on palju kirjandusteostes esitatud.
Eksistentsialismi ideelisteks allikateks on elufilosoofia (Nietze), Hussleri fenomenoloogia ja Kierkegardi usulis-müstiline õpetus.
Eristatakse religioosset eksistentsialismi (Marcel, Jaspers) ja ateistlikku (Heiddeger, Sartre, Camus). Ise neid esimesse religioossesse poolde kuuluvaid ei ole lugenud, küll aga Sartre´d ja Camus´i.


[Muudetud: 17-1-2010 Müstik]
Vasta
#32
Pound ja Hesse olid mõlemad Ida filosoofia tutvustajad, püüdsid seda Lääne inimesele jõukohasemaks teha. Pound on Wikipedia andmetel kaasa aidanud William Butler Yeatsi, Thomas Elioti, Robert Frosti, Ernest Hemingway, James Joyce'i, David Herbert Lawrence'i ning paljude teiste kirjanike edule... Eliotist ning eriti Hemingwayst ja Lawrence'ist, keda ma rohkem lugenud olen, pean ma küll väga lugu.
Hesse Stepihunt on sügavalt eksistentsiaalne sümbolistlik eneseotsing. Omamoodi fenomen, et midagi niisugust 20. sajandil üldse loodi.

Müstik, loomingu mõistmiseks on enamasti hädavajalik ka telgitagustes tuhnida. Vähemalt keskmine Lääne inimene on nii laisk ja mugav, et ta ilma tõsise põhjuseta midagi looma ei hakka. Kui võid... ära kirjuta. Kui enam ei või... lase käia!

Kui kirjanikest edasi rääkida, siis huvitav nähtus on ka Friedrich Dürrenmatt, kes hakatuseks kritiseeris kapitalismi kui inimesele elamiskõlbmatut keskkonda ("Avarii", e.k. 1960) ning seejärel tundis sügavat huvi Nõukogude Liidu vastu (seepärast teda kuuekümnendatel niipalju tõlgitigi), pettus ka sotsialismis ning jõudis lõpuks järeldusele, et Vana-Kreeka oli viimane elamiskõlbulik ühiskond Lääne kultuuriruumis ("Kreeklane otsib kreeklannat", e.k. 1969).
Huvitaval kombel on samale järeldusele jõudnud veel mõnedki, nt Václav Havel ütles 1993. aastal Onassise preemia vastuvõtukõnes:
Tsitaat:Tänapäeva maailm seisab vastamisi mitmete ohtudega. Ükskõik, mis nurga alt ma seda needust ka ei vaatleks, jõuan ikka samale veendumusele: päästmine võib tulla üksnes läbi inimese kohusetunde sügavama ärkamise, mis on samal ajal ka globaalne kohusetunne. Seetõttu on Antiik-Kreeka juurtega demokraatia ainuke võimalus maailma päästa. See on demokraatia, mis põhineb üksikisikute isiklikule vastutusele ühiskonna saatuse eest.

Wrighti pole lugenud, kuid see Venemaa Euroopast ettejõudmise mõte on päris huvitav ning pole üldse võimatu... miks see jube peaks olema? Ideoloogia, mis Venemaad valitseb, ei ole veel kogu Venemaa.

Euroopa ning kogu õhtumaine kultuuriruum on surnud nagunii, puhtast inertsist lastakse edasi. Kaua see enam kesta ei saa. Mitte midagi uut ju ei looda - seda lihtsalt ei suudeta teha.
Nii eksisteerivadki näitustel taiestena ekskremendid klaaspurgis... meid ümbitsev maailm on piisavalt äraspidine, et isegi kunstnikud saavad seda väljendada vaid äraspidiselt...
Vasta
#33
Kõik on õige, mis räägid. Eriti kultuuri mandumise suhtes.
Ja nagu sellest veel vähe oleks, et Õhtumaine kultuur omadega õhtul on, - sadas meile veel see ameerikalik kommertslikkus kaela.

Hesse suudab oma raamatutega inimese uskuma panna, et inimene suudab kõige raskeimagi võitluse lõpuni võidelda.
Vaimu-,kunsti-ja kultuurilooming tähendavad tema jaoks ajaorjusest läbimurdmist, inimese hüpet oma tungide ja loiduse porist teisele tasandile, ajatusse, ajast sõltumasse, jumalikkusse.
Olen lugenud Elioti ja Yeatsi luulet, samuti avaldasid muljet omal ajal Lawrence romaanid "Pojad ja armastajad", "Neitsi ja mustlane" ja "Leedi Chatterley armuke."
Tema puhul on märgatavad Freudi mõjud. Ta rändas palju ja tegeles ka maalimisega.
Ta oli ka siin foorumis käsitletud Aldous Huxley eluaegne sõber. Lawrence kirjutas ka luulet, lühijutte, draamat, reisikirju, avaldas rohkelt esseistikat, oli tegev kriitikuna.
Tähelepanu oli tal rohkem keskendunud hingeelule. Tema käsitluse järgi hävitab nüüdisaegne "mehhaaniline tsivilisatsioon" isiksuse, inimese peituva uhke ning vabadustarmastava looma. Väljapääsu nägi tagasipöördumises primitiivse elulaadi juurde.
Näiteks näeb tema romaanis "Sulismadu" lõhestunud hingega naine eneseteostust ja rahu primitiivse religiooni müstikas.
Romaanis "Pojad ja armastajad" uurib Lawrence teadvuse ja alateadvuse konflikte - ja ehkki peategelane on kaevuri poeg, on see autobiograafiline romaan, kus ta ilmselt analüüsib iseennast.
"Neitsi ja mustlane" ilmus alles peale Lawrence surma. Inspiratsiooni sai ta selleks oma naise kahest tütrest, kes neid Itaalias külastasid. Ta hakkas elava kujutlusvõime abil taaslooma nend elu ja välja mõtlema tulevikku. Tegelased seal sümboliseerivad mandunud keskklassi.
"Leedi Chaterley armukest" on nagunii igaüks lugenud - ei hakka seda kommenteerima.
Teema alguses rääksin filosoof Russellist.
Russell on D.H. Lawrence kohta kirjutanud järgmist:
"Mulle meeldis Lawrence tunnete jõulisus ja kirglikkus. Lawrence harrastas müstilist filosoofiat, kuid see oli mulle vastuvõetamatu. Meie kirjavahetus vaibus ilma dramaatilise lõppvaatuseta."
Teises koha kirjutab Russell: Kuidas saada geniaalseks inimeseks?
Tuleb kõik muistne välja pakkuda, kui uusim leiutis. Nii tegi ka Lawrence. Lawrence läks tagasi koopaelanikke meenutava meessoo ülemvõimu kuulutamise juurde. Ta ei soovinud tsivilisatsioonist kuuldagi. Ta vaimustus näiteks asteekide julmuse jälgedest Mehhikos.
Russell: „Vaadake mööda faktidest ja mõistusest ning elage tervenisti omaenda fantastiliste ja müüteloovate kirgede mailmas, tehke seda südamest ja veendumusega ning teist saab üks oma ajastu prohveteid.“
HEMINGWAYD teab ka ehk igagi vähegi haritud inimene. On ju temast eesti keeleski mitu raamatut ilmunud ja ka filme tema elust tehtud.
Soovitan lugedaka tema abikaasa Mary kirjutatud mälestusteraamatut „Pidu sinus eneses.“
Hemingway jätab kõrvale kõik, mis pole absoluutselt vajalik. Ta ise ütleb:„Tõde peab olema nii kõrgel tasemelt, et elukogemusest ammutatud väljamõeldis oleks faktidest enesest tõepärasem.“
Dürrenmatti olen ka lugenud, aga ei mäleta enam kahjuks suurt midagi.
Havel oli kirjanik ja poliitik ühes iskus nii nagu meie Lennartki.
Kunagi midagi ikka lugesin tema kohta kas Loomingust või Sirbist – aga taas suurt ei mäleta.
Küllap nad siis arvasid õigesti, et Vana-Kreeka oli viimane elamiskõlbulik ühiskond Lääne kultuuriruumis.
Näiteks Albert Camus näitas selgesti oma romaanis „Võõras“ tänapäeva ühiskonna vaenulikkust inimese vastu.
Ta käsitles kirjandust eelkõige kui filosoofiliste vaadete väljendusvahendit. Olustikuline element on tal vaid lähtepunktiks filosoofiliste ja moraaliprobleemide käsitlemiseks.
Essees „Mässav inimene“ astub ta välja Prantsuse revolutsiooni ja oktoobrirevolutsiooni vastu, süüdistades sotsialistlikku leeri terroris.
Ida poole pealt on veel tähelepanuta jäänud Rabindrath Tagore ja Rene Guenon. Viimase essee „Ida metafüüsika“ oli avaldatud kunagi „Vikerkaares“.
Rene Guenon:
Ida õpetused on metafüüsika vallas ainsad, mida saab veel vahetult uurida.
Läänes viljeldi keskajal esoterismi, mis mõneti sarnanes islami omaga, tänapäeval ei teata selle olemasolust enam midagi.
Metafüüsika – kõik see, mis on väljaspool loodust. Indias – tunnetus. Tegelikult „üleloomuliku“ sünonüüm. Nüüdisfilosoofia mannetuse kõige paremaks tõestuseks on tunnetuse asendamine tunnetusteooriaga.
Metafüüsika on üleratsionaalne intuitiivne ja vahetu.
Teadus ratsionaalne diskursiivne ja kaudne tunnetus, tunnetus peegeldamise varal.
On olemas intellektuaalne intuitsioon ja meeleline intuitsioon; üks neist on kõrgem mõistusest, teine on sellest madalam.
Aga läheb ehk teemast natuke kaugele, panen selle koha peale punkti praegu. Ei usu, et keegi siinsetest Guenoni lugenud on, aga mine tea...
Mis Venemaasse puutub, siis see maa on alati hiilanud oma vaimusuuruste poolest, aga mingi jälje minusse on ilmselt jätnud Vladimir Solovjovi filosoofia.
Solovjovi peetakse religioonifilosoofiks, kuid usudogmaatikas polnud ta sugugi püsiv. Bütsantsi-Moskva õigeusku pidas paganluseks.
Tal esines ka sensitiivsust ja ta oli üks ütlemata põnev isik oma vaadetelt.
Ta oli ühtaegu nii müstik kui akadeemiline filosoof.
Tegelikult on päris huvitav kunagi loetut seostesse panna ja vaadata, mis välja koorub...


[Muudetud: 18-1-2010 Müstik]
Vasta
#34
Wrightist niipalju, et teda loetakse maailma analüütilise filosoofia isaks. Lugenud olen venekeelset väljaannet "kogutud tööde" nime all (muideks seda raamatut trükiti NLiidus 2000 eksemplari). Seal oli valik artikleid. Siis Kaplinski tõlkeid eesti keeles ja hiljem juhuslikult kättesaattunut soome keeles. Väga palju tema töid on inglisekeelsed ja siinkohal tuleb käed püsti tõsta - mu inglise keele oskus on ikka jube nigel. Aga mis mulle tema juures enim meeldib on matemaatilisus. Väga paljut saab kirjeldada matemaatika abil.

Ise kirjutasin tema töödele tuginedes arvestuslikku kontrolltööd dualismist ja monoteismist. Meil neid ainujumalakummardajaid ikka jätkub, eesmärk oli siis selgemaks rääkida kui monoteistlikud need "õpetused" on.

Tunnen oma raamatukogust hullult puudust.

Aga Müstik, loe Hesse Klaaspärlimäng läbi. Smile

Vasta
#35
Üle pika aja ka natuke filosoofilist lugemist, mõtlemist.
Raivo Joosep Raave räägib Aleksandr Dugini poliitilisest filosoofiast.

http://www.kriteerium.ee/kataloog.php?uID=34&lang=est

Aleksandr Dugin on vene filosoof ja Euraasia-liikumise juht. Tema doktoritöö kannab pealkirja: “Poliitiliste institutsioonide ja struktuuride transformatsioon traditsiooniliste ühiskondade moderniseerumisprotsessis”.
Vaade ühiskonna arengule kui progressile: moraalsele, teaduslik-tehnilisele, poliitilisele - on laialt tuntud. Täna näib, et see on loomulik ja alati on nii mõeldud, ometi sündis see käsitlus üsna hilja, alles XVIII sajandil ja ainuüksi Lääne-Euroopas.
Antiikfilosoofias (Anaximandros, Herakleitos, Demokritos, Platon), kreeka patristikas, renessansifilosoofias (Pico de Mirandola) ja müstikutel (Meister Eckhartist Nicolaus Cusanuseni) oli inimene mikrokosmos. XVII-XVIII sajandil jäi see teaduslikest käsitlustest välja. “Inimene on sümboleid kasutav olend” ütleb Ernst Cassirer (1874-1945).
Blaise Pascal ütles: “Inimene pole ei ingel ega loom ja õnnetul kombel see, kes püüab teha temast ingli, teeb looma.”
Juhin tählepanu, et Dugini üks õpetajaid on olnud Rene Guenon.
Head mõtisklemist!
Kui tuleb mingeid mõtteid - andke teada!

Vasta
#36
Minumeelest on siin teemas üks huvitavamaid arutlusi üldse ja see võiks jätkuda. Ma loeks suure põnevusega... kahju on et see sedasi ära on vajunud. C'mon... laske edasi! =)

Ma siis sätin ilusti selle teema oma postitusega esilehele, et inimestel jälle meelde tuleks, et selline põnev teema olemas on =)

Endal tuleb nimede järgi nüüd meelde kohe Kierkegaard, Russeau(vist), Wittenberg, Konfucius ja võimalik, et mõni veel kelle nimi meelde ei tule. Keegi venelane vb?... mulle ei jäägi eriti nende nimed kunagi meelde... aga Jiddu Krishnamurti nimi on mul väga hästi meeles ja ta on kindlasti minu kõige kõige suurem lemmik!! Smile
Vasta
#37
Aga loe siis ometi Hiina vanamehe läkitust Bleh
Vasta
#38
Hääd mõtisklused. Smile Näiteks need read:
Kes teab, ei räägi.
Kes räägib, ei tea.

Paned suu kinni,
Paned väravad kinni.

Tera läheb nüriks.
Sõlm tuleb lahti.
Sära tuhmub.
Tolm jääb alles.
Põhjatu samasus.

Ei mingit lähedust.
Ei mingit võõrastust.
Ei mingit kasu.
Ei mingit kahju.
Ei mingit väärtust.
Ei mingit väärtusetust.

See ongi väärtuslik siin maailmas.

Vaatasin, et Arlich on ühes teemas kirjutanud, et Meister Maitreya (Krishnamurti kehastus) kui Maailma Õpetaja aeg on seotud praeguse hetkega.
Kristlastele oli Ta tuntud Kristusena, Hommikumaades Bodhi-sattvana, muhameedlastele kui Iman Madhi, Indias Shri Krishna nime all, Suurbritannias St.Patrickuna, kelle eeterkeha ta ka praegu hoiab, asudes Himaalajas. Tema ülesandeks on Maailma Õpetaja roll. Ta on ka suurte religioonide saatuse juhataja/eesistuja.

Ja siis leidsin veel ühest teemast Jiddu Krishnamurti vabanemine teadaolevast:
http://www.aigarsade.com/krishnamurti/krishnamurti.html

Vasta
#39
(12-01-2010, 20:58 )Cassiopeia Kirjutas: Lõpetasin just ülikooliga seoses Teadusfilosoofia aine ... Huvitav oli lugeda mitmeid teadusajaloolasi ja teadusfilosoofe Alustades Alan Chalmersi ja Thomas Kuhniga lõpetades Imre Lakatosi ja Karl Popperiga.

Väga hariv aine oli see Teadusfilosoofia - soovitan teistelegi kes magistri/bakalaureuse õppes on võtta see aine.

Kokkuvõtteks võin öelda sellest ainest ja filosoofidest, et ... tegemist oli teaduse teemadel arutlusega - mis on teadus, mis seda suunavad, mis seda defineerivad jne. Kõige parema ülevaate teeb sellest Alan Chalmersi raamat "Mis on see asi, mida nimetatakse teaduseks", seda lugedes jäin isegi arutlema ja vaagima selle üle, mis on see asi siis, mis on teadus.

TTÜ ? Indrek Meose e-õpe ? Smile
Ma võtsin ka selle see semester. Sa tegid Chalmersi algallika järgi kodutöö ka? Loeks seda heameelega.

Ma tegin ise Pierre Bourdieu algallika järgi ( " Kas huvidest vaba tegu on võimalik? ")
See oli vapustavalt raske tekst millest läbi närida aga viljad, mis sealt saab, on vägagi külluslikud.

Soovitan lugeda nendel, kes on egregorite kohta lugenud, sest Bourdieu "välja" mõistet võib mitmel moel egregoriga võrrelda.
Rohkem midagi öelda oleks üliraske, ilma et ei peaks romaani kirjutama. Kui keegi seda loeb, saaks palju paremini arutleda ja vestelda.
(*ootab põnevusega*)

Side note: Bourdieu välja ja egregori sarnasusi otsides märkasin, et egregorid on seotud ka Kuldse Loojangu Orduga, mis koosneb hermeetikutest, kelle filosoofia ja usk põhineb Hermes Trismegistuse kirjutistel( nt. Corpus Hermeticum ) ning Hermes Trismegistus on pmst Kreeka Hermes ja Egitpuse Thoth kokku pandud.
See temaatika on just minu huviorbiidil olnud juba päris pikka aega, enamjaolt põhineb saadud info Manly Palmer Hall'i loengutel, mis ta Trismegistuse doktriinide kohta andis ning tema kopsakal magnum opusel ( The Secret Teachings of All Ages: An Encyclopedic Outline of Masonic, Hermetic, Qabbalistic and Rosicrucian Symbolical Philosophy )

Tekkis mõte, et isegi kirjutaks midagi asjalikku foorumisse kõige selle kohta, kui kedagi huvitab.



Bourdieu teksti algallikas, kui kedagi huvitab.

P.Bourdieu viki


Tagasi teema juurde tulles:
Mulle isiklikult meeldib Francis Baconi Novum Organum, kus ta räägib meetodist ja induktsioonist. Tasub lugeda, sest tal läks u. 10 aastat, et seda kõike kokku köita Smile
Kahjuks pole veel tema utoopiat "Uuest Atlantisest" lugeda jõudnud.

F.Bacon viki




Vasta
#40
Lõpuks ometi jõudsin läkituse läbi loetud. Ma pidin päris paljud punktid päris mitu korda läbi lugema ja mõned asjad jäid vist ikka natukene segaseks. Raske, aga väärt lugemine oli. Tänan väga! Smile

Kes kogu aeg teritab,
jääb terast ilma.

Tänu sellele mõtteterale avastasin ma ennast järsku üleliia teritamast ja lõpetasin selle ennem kui oleksin oma terast ilmselt lõplikult ilma jäänud. Hrmm Niiet aitäh veelkord. Laugh

Ja seda, et Krishnamurtil nii palju erinevaid hüüdnimesi on ma ei teadnudki. Ja, et päris Kristuseks kutsuti... Shock Aga no minu silmis ta ongi Kristusest kõvem vend =)

Ja suur aitäh sulle Müstik! Smile Just see raamat "Vabanemine Teadaolevast" oligi see millepärast mulle Krishnamurti niiväga meeldima hakkas ja tänu millele mul üldse huvi filosoofia vastu tekkis. Kusjuures see oligi vist esimene selline raamat mille ma otsast lõpuni läbi lugesin. Täpsemalt kaks ja pool korda... viimase poole peal kadus ära =( Ja imelik, et ma polnudki ise märganud, et Aigar Sädel see oma lehel olemas on. Viimasel ajal olen seal päris palju chillinud ja ei pannud küll tähele. Aga eks see oligi kenasti kõige alla ära peidetud. Igatahes tänan lingi eest ja nüüd kolmandale ringile... kõik need toredad ja ilusad ja huvitavad mõtisklused ja ideed lähevad nii kiiresti ja kergelt meelest ära, et ma vist peangi iga kevad jälle üle lugemaLaugh Samas on mul need endal kõik olemas nagu Krishnamurti isegi ütleb, aga mulle siiski meeldib seda teost uuesti ja uuesti lugeda =)
Vasta
#41
Teadus pole mingi absoluut - hunnik kokkulepitud mängureegleid. Häda neile, kes kinni ei pea...





Vasta
#42
Jah Shponglebob::Smile, Krishnamurtit tasub lugeda küll! Smile
Ma usun, et Arlich pidas silmas seda, et see isiksus on kehastunud maailma mitmeid kordi ja iga korraga muutunud muudkui targemaks!

Eesti keeles on temalt ilmunud:
"Silmitsi maailma kriisiga: mida elu meile keerulisel ajal õpetab". Tõlge: Oleg Kangur. Pilgrim, Tallinn 2009.
"Vabanemine teadaolevast". Tõlge:Jaanus Sarapuu. Dharma, Tallinn 1999.
"Üks ja ainus vabadus". Tõlge: Pille Runtal. Pilgrim, Tallinn 2009.

Tuntuks sai Krishnamurti Teosoofilise Ühingu juhtide kaudu ja sellel india filosoofil on ka päris omapärane elulugu. Lapsena oli ta tundlik ja haiglane, niisugune unistaja tüüp ja seepärast peeti teda lapsepõlves vaimselt alaarenenuks.
Ema suri, kui ta oli 10 aastane. Tal oli ka kokkupuuteid "teise maailmaga". Nägi nii oma surnud ema kui õde ka peale nende surma.
Krishnamurti isa Naraniyah oli üks Teosoofilise Ühingu vanemaid liikmeid, kelle Jelena Blavatskaja oli 1882 isiklikult vastu võtnud.
1909 kolis isa koos oma nelja pojaga elama Teosoofilise Ühingu Adyari keskuses juurde.
1910 kuulutas Iiri päritolu londonlannast kirjanik ja teosoof Annie Blesant:
http://et.wikipedia.org/wiki/Annie_Besant
ta tulevaseks maailmaõpetajaks.
Isa loal hakkas poissi kasvatama selgeltnägija Charles Webster Leadbeater:
http://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Webster_Leadbeater
Aastal 1912 saadeti Krishnamurti ja tema vend Nitya Inglismaale edasi õppima.
1911 a. moodustati Idatähe ordu - Order of the Star in the East, mille peaks nimetati Krishnamurti.
Aga keda huvitama peaks, siis Krishnamurti õpetusest kokkuvõtlikult saab edasi lugeda siit:
http://et.wikipedia.org/wiki/Jiddu_Krishnamurti

Sellest pdf-st üks katkend või näide Krishnamurti loomingust:
"Kord sõitsin Indias autoga, istudes juhi kõrval. Tagaistmel arutlesid kolm isandat väga süvenenult teadveloleku üle ja esi­tasid mulle selle kohta küsimusi. Õnnetuseks vaatas juht hetkeks kõrvale, mistõttu sõitsime kitsele otsa. Need kolm tagaistmel arutasid ikka veel teadveloleku teemal märkamata, et olime kitse alla ajanud. Kui sai nende tähelepanematusele viidatud, siis oli see neile suureks üllatu­seks – nad olid ju üritanud ärksad olla.
Enamikuga meist on sama lugu. Me ei teadvusta väliseid ega sisemisi asju. Kui tahate mõista linnu, kärbse, puulehe või inimese ilu kogu tema keerulisuses, siis peate rakendama kogu tähe­lepanu, mis ongi teadvelolek. Te saate kogu tähelepanu mängu panna vaid siis, kui tõesti hoo­lite – s.t mõistmine on teile tõesti tähtis – siis panete mängu kogu oma südame ja meele, et väl­ja uurida. Selline teadvelolek on nagu maoga ühes toas elamine: te jälgite iga tema liigutust ning olete väga tundlik peenimagi heli suhtes, mida madu tekitab. Selline tähelepanuseisund on täielik jõud, sellises teadvelolekus ilmneb teie terviklikkus silmapilkselt."

To Swarm: Thoth ehk Hermes Trismegistos on mulle alati huvi pakkunud. Arlich on Thotist küll juba päris palju kirjutanud, aga ega küll küllale liiga tee.
Kuldse loojangu ordust pole kuulnud, tean Kuldse koidu hermeetilist ordut:
http://en.wikipedia.org/wiki/Hermetic_Or...olden_Dawn

Üldiselt on ka teosoofid, kellede hulka Krishnamurtigi kuulus, Thothi ehk Hermes Trismegistose tarkuse tunnustajad. Varem nimetatigi teosoofilist tarkust gnostitsismiks või hermetismiks.Smile











Vasta
#43
Probleemiks kujuneb see, et paljud võtavad neid vanu filosoofe täht-tähelt ja sõna sõnalt.
Nemad kirjutasid oma ütelused tolle aja kontekstis ning need tarkused ei ole üheselt meie
olukorda pandavad. Ei vaidlusta, et neilt võib õppida aga pimesi järgimen toodab vaid jälle
mingi judaismi või islami mille nimel minnakse surma ja/või saadetakse surma. Lihtsam on
ju kilbile kirjutada mõne surnud mehe tarkuse ivad kui neid ise välja mõtelda nii, et teised
austaksid nii sind kui sinu sõnu. Surnud filosoofid on toredad, kuid nende sõnadega peab
olema ettevaatlik, et mitte teha halba endale ja teistele mängides nägijat pimedate seas.
Vasta
#44
(27-05-2011, 19:13 )Müstik Kirjutas: Ma usun, et Arlich pidas silmas seda, et see isiksus on kehastunud maailma mitmeid kordi ja iga korraga muutunud muudkui targemaks!

Ahjaaaaaa! Lol... ma usun kah, et pigem oli see ikka nii mõeldud Laugh
Vasta
#45
(27-05-2011, 17:00 )Shponglebob:::) Kirjutas: Lõpuks ometi jõudsin läkituse läbi loetud. Ma pidin päris paljud punktid päris mitu korda läbi lugema ja mõned asjad jäid vist ikka natukene segaseks. Raske, aga väärt lugemine oli. Tänan väga! Smile

Kes kogu aeg teritab,
jääb terast ilma.

Tänu sellele mõtteterale avastasin ma ennast järsku üleliia teritamast ja lõpetasin selle ennem kui oleksin oma terast ilmselt lõplikult ilma jäänud. Hrmm Niiet aitäh veelkord. Laugh
Tekst on mõeldud pigem mediteerimiseks kui kiireks läbilugemiseks.
See läkitus oli muidugi taoismi alustekst Dao De Ching ja Hiina vanamees Lao Zi.
Vasta
#46
(27-05-2011, 21:48 )WhiteWolf Kirjutas:
(27-05-2011, 17:00 )Shponglebob:::) Kirjutas: Lõpuks ometi jõudsin läkituse läbi loetud. Ma pidin päris paljud punktid päris mitu korda läbi lugema ja mõned asjad jäid vist ikka natukene segaseks. Raske, aga väärt lugemine oli. Tänan väga! Smile

Kes kogu aeg teritab,
jääb terast ilma.

Tänu sellele mõtteterale avastasin ma ennast järsku üleliia teritamast ja lõpetasin selle ennem kui oleksin oma terast ilmselt lõplikult ilma jäänud. Hrmm Niiet aitäh veelkord. Laugh
Tekst on mõeldud pigem mediteerimiseks kui kiireks läbilugemiseks.
See läkitus oli muidugi taoismi alustekst Dao De Ching ja Hiina vanamees Lao Zi.

Usu mind... asi oli kiirest lugemisest väga kaugel Laugh Aga mismoodi ma seda teksti lugedes mediteerin? Loen neid mõtteteri rätsepistes istudes ja samal ajal ümisen kaasa? Või kuidas see täpsemalt käima peaks?
Vasta
#47


Tekst on mõeldud pigem mediteerimiseks kui kiireks läbilugemiseks. Taoistlikus praktikas on tavaline, et ühel päeval tegeldakse ainult ühe peatükiga. See õpitakse pähe, seda korratakse, sellel lastakse endasse toimida erinevates meeleseisundites, seda kirjutatakse ümber jne.

(see tarkus oli saadaval WW antud esimese lingi taga)

Vasta
#48
(27-05-2011, 22:52 )ykskuukiir Kirjutas: Tekst on mõeldud pigem mediteerimiseks kui kiireks läbilugemiseks. Taoistlikus praktikas on tavaline, et ühel päeval tegeldakse ainult ühe peatükiga. See õpitakse pähe, seda korratakse, sellel lastakse endasse toimida erinevates meeleseisundites, seda kirjutatakse ümber jne.

(see tarkus oli saadaval WW antud esimese lingi taga)

Aitäääh! Smile Eks ma hakkan siis pihta... järgmised 81 päeva on vähemalt sisustatud.
Vasta
#49
Tsitaat:35

Jää suureks.

Kõik tuleb su sisse.
Kõigil on hea ja kindel
Kõigil on rahu ja vaikus.

Muusika ja maiustused
meelitavad rändureid.

Teel ei ole maitset.
Vaatad teda - näha pole.
Kuulad teda - kuulda pole.
Pruugid teda - otsa ei saa.
Vasta
#50
Mulle meeldis väide, et kes liiga palju teritab, see kaotab tera.
Nii palju nimesid, nii palju tõdesid! Ja kõik nad on kellegi omad. Kui hakata neid järgima, siis pole nad enam sinu tõed.
Seega lõpetasin autorite ja raamatute meeldejätmise. Loen ikkagi, kuid loon loetust endale tõese reaalsuse. Ei järgi sõna-sõnalt.
Tegelikult on kõik meis olemas- on vaid vaja meelde tuletada. Tegelik tõde on vaid inimlikkuses. Teadust jälgida on kasulik, tead, millega maailm tegelikult tegeleb.
Uku Masingust aga pean vägagi lugu.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Mida peaks tegema inimene kes tahaks puhastuda? Sekhmet 50 23,052 25-07-2020, 22:58
Viimane postitus: isemaag
  Revolver - vaimsus ja filosoofia positiivne 8 4,562 27-06-2017, 09:36
Viimane postitus: positiivne
  Kas sina tead, kes juhib sinu elu? kalldunn 1 2,989 23-10-2014, 17:02
Viimane postitus: Veli Joonatan
  Psühhomaagia-filosoofia Krt 25 14,169 20-01-2014, 11:50
Viimane postitus: Krt
  Berdjajevi filosoofia Kordus 13 6,470 19-12-2006, 12:01
Viimane postitus: Kordus

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
2 külali(st)ne

Expand chat