Eithea
Veteran
Postitusi: 3,191
Liitunud: Aug 2010
|
30-01-2015 14:40
RE: Margus Lepa ja tema Nõmme Raadio
30.01.2015 - LÕUNATUND - Reede
Tsitaat:S.h. Kas Eesti Keskpank on Eesti oma või Euroopa Keskpanga kombits, filiaal.../-/ Ja kui Eesti Pangaks nimetatud hakkab ostma Eleringi ja E.Energia võlakirju.../-/
Kellele siis hakkavad kuuluma E.Energia ja Elering...
Tsitaat:Eesti Pank ostis aasta algul EKP reservidesse 600 kilo kulda
Seoses Euroopa Keskpanga (EKP) täisomanikuks saamisega ostis Eesti Pank tänavu aasta alguses veidi rohkem kui 600 kilogrammi kulda ja kandis selle üle Eesti riigi keskpanga osana EKP välisreservidesse.
/-/
Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik ütles BNS-ile kolmapäeval, et kulla ostmise ja ülekandmisega seoses Eestist läbi füüsilist kulda ei liikunud, kuna tegu oli finantstehingutega, milles vahetub ainult ladustatud kulla omanik.
EKP presidendi Jean Claude Trichet' allkirjaga EKP nõukogu otsuse järgi jõustus tänavu 1. jaanuaril Eesti Panga kohustus kanda üle välisvaluutareservid Jaapani jeenides ja kullas kokku summas, mis vastas 145,9 miljonile eurole, sealhulgas Jaapani jeene 124 miljoni euro jagu ja kulda 21,9 miljoni euro jagu. Otsuse kohaselt pidi Eesti Pank kandma kulla üle investeerimata kujul EKP osutatud kontodele ja asukohtadesse, üle kantava kulla arvelduspäev oli 6. jaanuar.
/-/
02.02.2015 - LÕUNATUND - Esmaspäev
S.h nihilist
Tsitaat:/-/
Kuna minu järjejutu põhjus/teema on väga paljus seotud HHL ja tema valedest koosneva maailmaga, tema ligilähedaselt monopolilähedase ajakirjandusliku võimuga siis meenus mulle üks Ekspress Grupi aktsia-emissiooni aegne ja järgne lookene. Meenus ja liigutas taas paar pusletükki paika. Pilt selgineb vaatajale iga tükiga. Pilt on palju suurem kui tühine krim-asi.
Ekspressi Aktsiaemissioon tehti 2007 aprillis. Teiste väikeaktsionäride seas, kes praktiliselt kohe kiiresti oma äsjasoetatud varade väärtust hakkasid kaotama, olid ka „võtmetöötajad“.
Luik mitte ei püganud ainult väikeaktsionäre nagu lambaid, vaid orjastas ka ajakirjanikke – müüs superaktsia 73 krooniga, tagasi ostis ajal, mil hind oli umbes 15 krooni. Orjastas oma ilusate lubadustega kuidas kohe kohe hakkab neile börsilt raha pritsima. Tegelikult teadis ta hästi, et ta oli hinna juttude ja valedega enne emissiooni üles surunud. Aga kes julgeb Kuningale vastu hakata (tõsi, ilmselt keegi õukonnast natuke nurises, seepärast pidi Luik õukonnale hinda alla laskma. Aga ta ju teadis mis ta potjomkini küla väikeaktsionäridele tegelikult väärt saab olema.) Ma kujutan ainult ette nende õnnetute ajakirjanike nägusid, kui peale neile antud laene selgus, et Luik ostis nende raha eest ajuvabalt kõrge hinnaga Delfi. Pannes selleks ostuks panti neile kuulunud ettevõtte osad.
Delfi ostuhind oli nii kõrge, et siiani ei ole vaibunud jutud, et osa ostuhinnast maksti Luigele isiklikult tagasi. Selliste liigutustega sai loomulikult Luik kõriauguni täis laenatud Ekspress Grupi aktsia kukkuma, aga seejuures ise mitte raha kaotades, vaid olles tegeliku väärtuse (ja rohkemgi veel) juba ette välja võtnud. Ning boonusena tulid kaasa orjastatud ajakirjanikud. Mis juhtus 2009, mida tehti laenudega, mis oli töötajatele antud? Kas need kustutati, või jättis Luik need edasist teenima. Võibolla müüs hoopis mõnele inkassofirmale. Talle kuulus (või kuulub) vähemalt üks inkassofirma- Julianus Inkasso. 2010 teatas Luik Äripäevale, et pole enam Julianus Inkasso omanik. Äkki oli ebamugav oma töötajatelt võlga nõuda?
Aga ka veel 2013 kirjutas sama firma igale oma pressiteatele lõppu „Julianus Inkasso OÜ omanik on Hans H Luik.“ Ma ei tea, kui mitmele ajakirjanikust võlgnikule võib Luik öelda sõnad „nüüd peate oma lapse mulle andma“ Võimalusi ta sellisteks lauseteks endale igal juhul tekitanud on. Ja selliste lausete moodustamisel tema keel ei väärata.
Selle taustal tekitab küsimusi Vedleri Postimehe saaga. Kus ta läks eelmisel aastal tööle Postimehe juurde. Väidetavalt jutuga, et ega ta enam Ekspressis kunagi tööle ei saa. Postimehes aga läks nii õnnetult, et Kaur avaldas just samal ajal ZA/UM’is oma uurivad lood Luige Bakuuafääri teemadel. Velder avaldas Postimehes mingi Kauri laimava puterdise ja siis olevat lahkunud Postimehest töölt nii kiiresti, et ei võtnud isegi oma asju laualt. Muidugi oli ta kohe Ekspressis tagasi. Luik juhtis orjade abil ka konkureerivat meediagruppi. Korraks.
Nagu ma varem olen kirjutanud, siis ajakirjanduslik supervõim võimaldab hävitada inimeste prestiiži ja staatusi (milleks see küll vajalik peaks olema). Ehk siis võtta ära neilt töid, millistelt eeldatakse, et nende tegemiseks peab olema „laitmatu prestiižiga“ (mida iganes see tähendab). Ma usun, et ajakirjanik ei pea olema laitmatu prestiižiga. Tegin siis vahepalaks julgelt tänapäevast ajakirjaniku tööd. Saatsin küsimused Kärmasele. Vedlerile. Vahterile. Hõbemägile. Võib arvata, et vähemalt ühelt neist jõuavad samad küsimused ka Luigeni (ja seda ilmselt kiiremini, kui Hansu avalikult aadressilt evelyn@egrupp.ee)
Tere härra ../nimi/..
Kirjutasin loo Ekspress Grupi 2007 aasta aktsia-emissioonil ja selle järgselt toimunust. Kuna seal tuleb välja väga prominentselt ka Teie nimi, siis mõned küsimused seoses sellega ka Teile.
HHL Rühm müüs 2007 aprillis töötajatele IPO (esmase avaliku pakkumise) hinnast odavamalt aktsiaid. Kas Teie olete maksnud turuhinnast soodsamalt soetatud aktsiate eest tulumaksu? Või on Teie teada seda teinud Teie eest HHL Rühm?
Arvutuslikult oli ühe töötajatele müüdud aktsia hind 4.72 EUR (kokku sai HHL sellest müügist ca 1,27 miljonit eurot). Selle summa laenas HHL oma sõnul töötajatele intressiga 5% aastas. 2009 ostis Luik töötajatelt aktsiad tagasi. Tollal oli turuhind 5-6 korda madalam kui Teie ostuhind. Siit küsimused: Kes ostis- Luik, HHL Rühm, Ekspress Grupp? Millise hinnaga? Mis sai 2007 antud laenudest? Kas tollal jäid kohustused osaliselt või täielikult üles? Millised on Teie sellest tehingust tekkinud kohustused täna (kas tagasiostja, mõne inkassofirma, laenuandja või maksuameti ees), pean silmas peamiselt rahalisi kohustusi, kuid võite ka mainida võimalike mitterahaliste kohustuste osa.
Kui Ostja ostis tollasest turuhinnast kõrgemalt (et tasuda Teie laenu), siis kas tasusite selle pealt tulumaksu, või tasus seda Teie teada ostja Teie eest?
Kas Teie hinnangul võib olla risk, et kehtiv võlakohustus (või tehtud erisoodustus) mõjutab täna suure hulga Ekspress Grupi ajakirjanike ja töötajate käitumist ja vabadust? Kas see risk eksisteerib ka mitmete inimeste osas, kes tegutsevad täna poliitikas (näiteks kandideerivad Riigikogu valimistel)?
Jään vastust ootama
Parimate tervitustega,
Tõnis Haavel
Lisaks, nagu ka tänases Äripäevas kirjutab Kristjan Hänni, oleks vaja Eesti börsi eksisteerimiseks väikeaktsionäride kaitset. Täna see puudub. Ettevõte, millise juhatuses ma täna olen on kaevanud Ekspress Grupi kohtusse järjekindla aktsionäridele hämamise eest. Aga Ekspress Grupp saab rahulikult väikeaktsionäri küsimustele mitte vastata. Ja börs vaatab seda rahulikult pealt. Ekspress Grupis on asi nii mitmel tasandil ebaseaduslik ja mäda, et see on lihtsalt piinlik. See oleks vastik ka mitte-börsifirma puhul, aga börs, kes väidab, et sinna saab iga väheteadlikum investeerimishuviline julgelt oma raha paigutada… oh jah.
Delfi ostuks võetud pangalaenud olid nii massiivsed, et selleks, et pankade tagatisnõudeid täita, on Ekspress Grupi juhatus teinud vahepealsed aastad igasse aastaaruandesse mingisuguseid salajasi arvutusi, mida nad ei luba väikeaktsionäridel kontrollida. Öeldes, et nende edastamine kahjustaks ettevõtet ja et nende arvutuste aluseks olevate eelduste kirja panemine võtaks juhatusel liiga palju nende päevatööst, et aktsionärid seda küsida võiks. Väikeaktsionär küsis neilt tabelit, mille täitmine nõuaks 10 minutit tööd. Eeldusel, et tegelikult ka need arvutuste aluseks olevad andmed eksisteerivad (ma usun, et need eksisteerivadki, aga lihtsalt ei lähe kuidagi tegelikkusega kokku)
Mõned aastad tagasi teadsin, et ajakirjanik peab kontrollima fakte. Algallikast. Aga tänapäeval on seda vaja vist ainult juhul, kui sa töötad BNS’is. Ekspress Grupis avaldavad „ajakirjanikud“ arvamust (kuulduste või teiste arvamuste põhjal. Fakte ei kontrollita juba ammu). Seda avaldatakse tõe pähe. Või nad arvavad, et kedagi nende arvamus huvitab. Ja kuna nad ilmselt sisimas teavad, et Ekspressi sugused manipuleerivad lehekesed elavad vanal „tõeselgitamise“ kujundil, siis neile sobib olla „tõetekitaja“ (sest täna on veel piisavalt neid, kes usuvad, et kinni makstud ajakirjanik on ikka veel aus). Ja siis pole enam vahet, kust või kelle kasuks see tõde tekitatakse, kui selle tekitatud tõe eest saab oma võla lühemaks, saab pere toidetud ja kaitstud, siis minugi poolest, pange edasi! Küll rahvas pikapeale aru saab, et eetilisusest pole siin haisugi. Aga veelkord- kui nälg majas või kirves peakohal, siis on inimese evolutsiooniline kohus ennast ja oma pere kaitsta ja toita isegi ebaeetiliste vahenditega. Eetika lõpuks on ju ühiskonna arusaam, ja kui kõik inimesed laseks ennast maha nottida, poleks ühiskonda.
Hans võiks võtta Ekspressi juhtlauseks. „Ausalt, meil on kõhud täis“. Nii saaksid toimetuse töötajad süümepiinadeta orjata ja väljapoole jääks mulje, et nende moto on kuidagi seotud ausa ajakirjandusega (selle konservatiivses tähenduses).
PS Illustratsiooniks: Margus Järve lugu. Orjapidaja ja puuvillakorjaja rakkus käed. Ekspressi ajakirjanik Järv tuli 2001 tööle LHV interneti aktsiakauplemisosakonda. Ajakirjanikuks, USA börsiuudiste toimetajaks. Ta oli olnud enne 97-98 börsikrahhi Hans H. Luige juures tööl ning börsil aidanud Luige (ja ta sõprade) rahaga mängida. Kui börsikrahh tuli kadus Järv mitmeks aastaks Ameerikasse. Tema kaudu Luige soovitusel suuri riske võtnud inimesed rääkisid, et jäid kogu rahast ilma. Luik väitis samuti, et otsib Järve taga „kuradi poiss“, ütles ta. Pärast sajandivahetust ilmus aga Margus uuesti välja. Rain Lõhmus küsis minult, et mis ma arvan, kas võiks Marguse meile LHV-sse välismajandus-uudiste edastajaks võtta. Minul polnud Järve vastu midagi, ma olin börsikrahhi ajal näinud liiga palju paanikas maaklereid ja spekulante, et Marguse kadumise põhjustesse oleks süveneda viitsinud. Uue võimaluse andmine oli ja on Lõhmuse üks imetlusväärsemaid omadusi ligimese suhtes. Lõhmus tegi temaga lepingu, ma teadsin, et ta töötasu oli suhteliselt korralik. Tagantjärele sain teada, et ameerikast naasnud Margus Järve töölepingut käis Rain Lõhmusega läbi rääkimas Hans H. Luik isiklikult. „Üks osa kanna palgast otse mulle, ta on võlgu, üks alimendid, lõpud Margusele“ nõudis orjapidaja. Nii oli. Nii liikusid ülekanded. Margus Järv töötab Ekspressis. Ilmselt pole ta võlg veel tasutud.
/-/
(selle postituse viimane muutmine: 02-02-2015 14:56 Eithea.)
Zhao Cong - 牧 Shapherd
Byron Metcalf - Heart Warriors
|
|