Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Kümme müüti ajust: inimene kasutab vaid kümnendikku ajust
#1
Paljud allikad viitavad 20. sajandi esimestele aastatele, mil Ameerika psühholoog William James väitis, et keskmine inimene kasutab harva enamat kui vaid väikest osa oma potentsiaalist. Kuidagi muundus see lause aga kujule, mis väidab, et inimene kasutab vaid kümmet protsenti oma ajust.

See tundub väga kummaline. Miks on siis inimestel vaja nii suurt aju, kui me sellele tegelikult rakendust ei oska leida? Igatahes on paljud ettevõtlikud inimesed ideest kinni hakanud, et selle arvel raha teha või oma uskumustele kinnitust leida.

On kirjutatud raamatuid ja mõeldud välja programme, mis väidetavalt aitavad inimestel kasutada ka seni kasutuna seisnud 90 protsenti ajust. Üleloomulikesse võimetesse uskujad peavad seda aga tõendiks, et just selle tavaolukorras kasutu ajuosa kasutamise oskus ongi selgeltnägemise ja teiste sarnaste võimete taga.

Tegelikkus on aga karm – see müüt on sulaselge jama. Lisaks sajale miljardile neuronile on ajus ka teist tüüpi rakke, kuid kõik nad on kasutuses. Inimene võib invaliidistuda kõigest väikeste ajukahjustuste tagajärjel, mis võivad asuda väga erinevais aju piirkondades. Aju skaneerimine näitab, et aju on alati aktiivne. Mõned aju piirkonnad küll enam kui teised, sõltuvalt sellest, mida me parajasti teeme.

Seega ei ole ajus olemas mingit müstilist osa, mida inimene üldse ei kasuta. See aga loomulikult ei tähenda, et oma võimeid poleks võimalik parandada. Aju regulaarse treenimisega on inimesel oma teoreetilisele vaimsete võimete piirile kindlasti võimalik jõuda lähemale.

Allikas

Siia alla kuuluvad ka järgmised artiklid siis:

1. alkohol tapab ajurakke
2. narkootikumid teevad aju auklikuks
3. ajukahjustused on alati jäävad
4. maha raiutud pea säilitab lühikeseks ajaks teadvuse
5. inimaju on suurim
6. peidetud sõnumid
7. ajukurde tekib teadmiste kasvades juurde
8. Mozarti kuulamine teeb targaks
9. hallid ajurakud
10. kas skisofreenia on hind, mida maksame võimsa aju eest?
11. kas tahaksid oma aju võimsamaks muuta?
Vasta
#2
Siiski, suudab organism antuga kohaneda ajapikku.
Lugu väikesest tüdrukust kel pool aju eemaldati: http://query.nytimes.com/gst/fullpage.ht...A961958260
Veel üks lugu ühest teisest: http://content.scholastic.com/browse/art...sp?id=4824

Kui poole ajuga saab hakkama niivõrd hästi, siis näitab see et oleme lihtsalt paksud ja laisad aju kasutajad.
Ehk on suurim piiraja meie vaimsele potentsiaalile keskkond, milles elame ja vastavalt sellele ka kohandume.
Vasta
#3
Inimene kasutab korraga ajust väga väikest osa, see osa saab kasutatud ning ajurakud mida ta kasutanud on, jäävad magama, sinna talletub informatsioon ning enam neid kasutama ei pea ( vaid meenutades või mõeldes), kui isik kasutaks korraga kogu aju, siis väga varsti oleksid kõik ajurakud kasutatud ning enam inimene ei suudaks talletada mälestusi või neid omastada.
Vasta
#4
Ehk annad ka mõne viite kust Sinu väide või selgitus pärineb?

Veel üks huvitav link antud teemasse: http://www.neilslade.com/Papers/welcomet...rain2.html

[Muudetud: 26-11-2008 PiziIngliito]
Vasta
#5
Tsitaat: Kuidagi muundus see lause aga kujule, mis väidab, et inimene kasutab vaid kümmet protsenti oma ajust.
Mulle on selline tunne jäänud, et alati eeldatakse 10% puhul alati mahtu. Mina saan aru pigem sellest samamoodi nagu originaalis öeldi, et potensiaal.

Vasta
#6
Tsitaat:Algselt postitas PiziIngliito
Ehk annad ka mõne viite kust Sinu väide või selgitus pärineb?

Veel üks huvitav link antud teemasse: http://www.neilslade.com/Papers/welcomet...rain2.html

[Muudetud: 26-11-2008 PiziIngliito]

Sul on vist kooliajal psühholoogia ja bioloogia tunnid vahele jäänud.
Vasta
#7
Minu teada meie psühholoogia tundides aju olemust ei lahatud. Ja kui bioloogias informatsiooni levikuteedest, aksonitest, neuronitest jne midagi räägitigi, siis mitte sellest, kuhu ja kui palju täpselt info talletatakse ja kuidas need sealt jälle töösse kaasatakse.
Ja kui need nii iseenesest mõistetavad teadmised on, siis miks Sa viidet või selgitust ei andnud ikkagi ja tänitad takkaotsa?


[Muudetud: 26-11-2008 PiziIngliito]
Vasta
#8
Juttu aju müüdist, et me kasutame vaid 10%...
http://www.skeptik.ee/index.php/2009/11/...sinuga-on/
Vasta
#9
Tsitaat:Algselt postitas Thorondor
Mulle on selline tunne jäänud, et alati eeldatakse 10% puhul alati mahtu. Mina saan aru pigem sellest samamoodi nagu originaalis öeldi, et potensiaal.
Olen sellega nõus, see 10% (see on ka max, tavaliselt on 5-7% nii olen lugenud) on jah nagu potensiaal, umbes nagu arvutitel kus saab mõõta prose kasutust, proses kasutatakse tavaliselt kogu kivil olev elektroonikaskeemid ära aga kui intensiivselt seda tehakse see on iseasi.
Vasta
#10
Maht või potensiaal - jääb ikkagi arusaamatuks, kuidas seda kogupotensiaali on arvutatud, et sellest saaks protsenti võtta?
...pealegi, aju ei ole protsessor...ja ei ole ta ka kõvaketas...
...millegi selliselt keeruka organi, nagu aju, kohta on raske paralleele tõmmata...
Vasta
#11
Ta jah nagu prose ja mälu koos ja lisaks sellele veel operatsioonisüsteem mis on osaliselt riistvaras realiseeritud. Aga see arvutamine on kahtlane, prosel on kindlalt teada see mis ta max suutlikus on, aga kuidas see ajul kindlaks tehtud on seda ei tea Ph34r2
Lisan ühe huvitava lingi

[Muudetud: 30-11-2009 THOR-00]
Vasta
#12
Mingil minule tundmatul põhjusel märgitakse tihti jutu käigus faktina see, et inimene kasutab vaid 10% oma ajust. Ja et ohhoo-imet, mis saab juhtuma siis kui see number peaks kellelgi suurem olema. On teada, et väiksemgi vigastus ajule tekitab kas surma või eluohtliku seisundi. Kuid kui 90% sellest peaks olema niisama seisev mass, siis kus on siin loogiline seletus?

Teema idee sain SIIT
Vasta
#13
Kasuta otsingut!

http://www.para-web.org/viewthread.php?t...#pid100174

Võiks need postid teise teemasse ümber tõsta!

[Muudetud: 11-30-2009 KrayonFänn]
Vasta
#14
Jako, siiski näide ei olnud sul ehk kõige parem. Sa võrdled kaht võrdlemisi erinevat asja: vaimu ja füüsist.

"Öelda, et ma kasutan 100% oma ajust on sama rumal kui mina ütleks, et mu musklid ei ole enam võimelised edasi kasvama/arenema/tugevams muutuma."
Musklite puhul tuleb kindlasti nö bioloogiline piir. Igal inimesel küll erineval ajal (oleneb geenidest), kuid lõpmatult suureks ja tugevaks ennast treenida ei saa.

Muus osas aga olen nõus.
Vasta
#15
Jälle ma pean ennast kordama, et 10% ei pea üldse tähendama ruumala või mahtu. Miks ei või selle all mõeldud olla potensiaali. Mina küll ei kasuta 90% oma ajust isegi kui mõtle potensiaali. Kui ma peaksin jooksma ja samal ajal peast arvutusi tegema ja käte ringe tegema, siis kasutan rohkem aju kui praegu. Populaarne "müüdimurdmine".

[Muudetud: 30-11-09 Thorondor]
Vasta
#16
KrayonFänn kah mainis seda juba aga kordaks uuesti, see teema on juba olemas ( http://www.para-web.org/viewthread.php?t...#pid100174), liigutaks kokku äkki?

[Muudetud: 30-11-2009 THOR-00]
Vasta
#17
Inimesel ei ole mitte midagi mida tal ei ole vaja , ega midagi mida ta ei kasuta.Kõik töötab õigselt ja korrapäraselt, ega inimesed kõike ülesandeid ja asju veel ei ole avastanudki.
Vasta
#18
Tsitaat:Algselt postitas jooshik
Jako, siiski näide ei olnud sul ehk kõige parem. Sa võrdled kaht võrdlemisi erinevat asja: vaimu ja füüsist.

"Öelda, et ma kasutan 100% oma ajust on sama rumal kui mina ütleks, et mu musklid ei ole enam võimelised edasi kasvama/arenema/tugevams muutuma."
Musklite puhul tuleb kindlasti nö bioloogiline piir. Igal inimesel küll erineval ajal (oleneb geenidest), kuid lõpmatult suureks ja tugevaks ennast treenida ei saa.

Muus osas aga olen nõus.
Minu arust on aju samuti osa füüsilisest kehast või ma eksin? Et inimene kasutab oma füüsilist osa ehk aju lihtsalt info vastuvõtmiseks, aga vaim ehk hing on hoopis midagi muud.

[Muudetud: 12-3-2009 FurioN]
Vasta
#19
Furion, vaimu asukoht on ajus.
Hinge asukoht on südames.
Vasta
#20
Wiki link sellesama müüdi algupära kohta

Asi on ikkagi selles, kuidas see jutt alguse sai...ja sealt edasi laiali levis...

Aju juures võib ju rääkida mitmest asjast - mahust, potensiaalist, aktiivsusest...
Kui inimene lihtsalt lakke vahib siis muidugi on aju aktiivsus natukene väiksem, kui üliraskeid matemaatika võrrandeid lahendades...kuid rääkida mingisugusest potensiaalist ja protsentidest...ei tea...
Aju koosneb neuronitest ja sünapsidest - ja neis kõigis on pidevalt vool sees - midagi spetsiifilist tehes me lihtsalt taotleme ligipääsu aju erinevatele osadele, mis vastavat probleemi lahendades vaja võib minna...
Kui me peaksime rakendama aju kõiki osi ja mälestusi 100% ulatuses samal ajal läheksime me lihtsalt hulluks...
Näiteks muusikat komposeerides tõuseb aktiivsus ühes alas, raamatut kirjutades teises osas...

Laialt on levinud ka arusaam, et näiteks autistid kasutavad ajust enamat protsenti...tegelikult aga kasutavad nad lihtsalt teatuid osi ajust suurema pühendumusega, kui normaalsed inimesed - ja niivõrd, et ülejäänud osad jäävad lihtsalt unarusse...

[Muudetud: 12-4-2009 Nielander]

[Muudetud: 12-4-2009 Nielander]
Vasta
#21
Minumeelest on see teema siin ikkagi selles, et nagu ka eelpool räägitud - mitte et inimene kasutab 10% oma ajust VAID - (tava)inimene kasutab vaid ca 10% oma ajutöö POTENTSIAALIST. Igale inimesele on kaasa antud aju. Kõik on ühte marki ja enamvähem ühe mahuga. Inimene ise teab, mis ta sellega teeb.
Tavainimene oma tavaelus kasutab oma aju potentsiaalist vaid väikest osa. Vaid neid sünnapseid, mis on välja kujunenud selle elu käigus mis ta kogenud on. KUID need sünnapsid ei ole ainukesed, mis tekkida saavad, vaid sünnapseid võib veel juurde, sadu tuhandeid tekkida, kui hakata oma aju õigesti treenima.

Muidugi, ma nõustun ka Nielanderiga - kui luua VÄGA palju sünnapseid igale poole ja - meil oleks ligipääs kasutada aju IGA osa ja IGA sünnapsit - siis tekib hull ülekoormus.

Siin ka mõned infolingid sünnapsite ja ajutegevuse kohta:
http://www.springerlink.com/content/v3y4ethapkga68w4/
http://faculty.washington.edu/chudler/synapse.html
http://thereducingvalve.blogspot.com/200...apses.html
http://media.caltech.edu/press_releases/11903
Vasta
#22
Spekuleerida ju võib, aga jällegi jääb õhku küsimus: KUIDAS on see arv 10%(või ükskõik mis muu arv)välja arvutatud?

Neuroteadus lastele: http://faculty.washington.edu/chudler/tenper.html (allpool on veel mitu linki samal teemal)...
Vasta
#23
Esipostituses oli üheks müütidest ka see, et Mozarti kuulamine teeb targaks...
...samast müüdist...http://www.tarbija24.ee/?id=263440
Vasta
#24
Seitse lolli viga, mida kõik teevad!
Inimese aju ei ole veatu. Kuigi tegemist on väga võimsa ning kergesti kaasaskantava masinavärgiga, on tal omad nõrkused.

Ajul on psühholoogiline kalduvus teha kindlat tüüpi vigu. Neid vältida on väga raske, kuid nendest teadlik olles on võimlik neid arvesse võtta ning oma mõtlemisprotsessi ümber suunata, kirjutas Lifehack.
Ajul on kalduvus teha otsuste langetamisel, probleemide lahendamisel ja õppimisel vigu. Kogu teadusliku meetodi teooria on välja töötatud just selleks, et püüda vältida aju kalduvust teha rutakaid ja ekslikke järeldusi ning piirata võimalusi näha uudseid lähenemisviise. Siin on mõned tüüpilisemad mõtlemisvead:
1. Kalduvus otsida kinnitust

Me otsime infot pigem oma teooria tõestamiseks kui ümber lükkamiseks. See on tõsisene probleem, sest sageli võib muidu veatuna tundunud ning paljude faktide poolt kinnitatud teooria ümber lükata vaid üksainus vastupidine tõend. Sageli ei arvestata üldse tõendeid, mis üldkehtiva teooriaga vastuollu lähevad. Inimesed, kes on suutelised seda tegema, lähevad ajalukku suurte teadlastena – näiteks Darwin või Wegener.
Heaks näiteks sobib siin Peter Cathcart Wasoni poolt läbi viidud uurimus. Selle käigus näitas ta katses osalenutele numbrikolmikut (2,4,6) ning palus neil välja pakkuda reegel, mille põhjal antud rida on koostatud. Osalejad said selle põhjal välja pakkuda ka teisi kolmikuid, et leida oma teooriatele kinnitust.
Enamik osalenutest pakkus välja spetsiifilisi arvutusreegleid nagu “1x, 2x, 3x” või „iga järgmine on kahe võrra suurem”. Lisades juurde vaid näiteid, mis sobisid nende väljapakutud reegliga, ei saanud nad taibata, et tegelikuks reegliks oli „suvalised kolm numbrit kasvavas järjekorras”. Nende teooriad oleks ümber lükanud vaid lihtne näitekolmik “3, 15, 317“.
2. Tagantjärele tarkus

Minevikus toimunud sündmused tunduvad inimestele tagantjärele mõteldes tõenäolisemad kui enne sündmuse toimumist tundus. See viga on väga tüüpiline näiteks börsispekulantidel – eile langetas USA föderaalreserv intressimäärasid vähem kui enamik turuosalisi lootis. Tagantjärele tarkus ütleb, et oleks pidanud enne otsuse avalikustamist lühikese positsiooni võtma, sest oli ju teada, et ootused on liiga kõrgel ning pettumus tõenäoline, kuid enne otsuse avalikustamist polnud nad selles tegelikult sugugi nii kindlad, kui neile tagantjärgi näib.
3. Seaduspärasuse illusioon

Me kalduma nägema mustreid seal, kus neid tegelikult ei ole. Thomas Gilovichi poolt läbi viidud uurimus näitas, et katsealused kippusid tihti nägema seaduspärasusi juhuslikes numbriridades. Kuigi see võib olla paratamatu kaasnähtus vajalikule võimele näha mustreid, võib see luua ka suuri probleeme. Selle tõttu hakkavad inimesed uskuma üleloomulikke nähtusi ning langevad pseudoteaduste lõksudesse (vaata ka artiklit Miks me usume vaime).
4. Hiljutise ületähtsustamine

Inimesed kipuvad pidama kaalukamaks hiljuti kuuldud andmeid. Uurimused on näidanud, et osalejad mäletasid paremini nimekirja lõpuosas kuuldud infot kui keskosas kuuldut. Seega on oluline tähtsate otsuste jaoks koguda infot pikema aja vältel, et igapäevased kõikumised ei viiks valede otsusteni.
5. Kalduvus ankurdada

Ankurdamine on tuntud probleem läbirääkimiste käigus. Esimesena kõneleja paneb paika teema, järgnev kõneleja hakkab oma fakte tahes-tahtmata esitama sellest lähtuvalt. Ühes uurimuses pidid katsealused keerutama ketast, mis jäi osutama kas numbrile 15 või 65. Seejärel küsiti neilt, mitu Aafrika riiki kuulub ÜROsse. Kuigi ketta poolt osutatud numbrid olid juhuslikud, kogunesid vastused küsimusele kas 15 või 65 ümbrusesse.
6. Liigne enesekindlus

Kas muretsed enesekindluse puudumise pärast? Uurimused näitavad, et inimesed kipuvad oma võimeid ja iseloomuomadusi kõrgelt ülehindama. Üle 80 protsendi autojuhtidest paigutab ennast parima 30 protsendi hulka.
Ühes uurimuses paluti osalejatel pakkuda raskele ülesandele vastuseks arvuvahemik, kus nad arvasid vastuse 95-protsendilise tõenäosusega olevat. Kuigi eriti laia vahemiku eest ei olnud määratud mingit trahvi, pakkusid vähem kui pooled katsealused välja vahemiku, kuhu vastus tõepoolest jäi. Seega hindasid katsealused oma oskusi üle ning valisid liiga kitsa vahemiku.
7. Situatsioonipõhiste järelduste viga

Isiksuse ja iseloomu vale hindamine vaid juhusliku situatsiooni poolt põhjustatud erinevuste põhjal. Seda tõestati klassikalises uurimuses, kus osalejad pidid hindama kõnelejaid, kellel oli antud ülesandeks rääkida Fidel Castro poolt või vastu. Kuigi osalejatele öeldi, et poolt- ja vastukõnelejad määrati mündiviskega, peeti ikkagi kõnelejate veendumusi lähemaks sellele, millest nad olid sunnitud rääkima.
Uurimused on näidanud, et neid vigu on raske mõtlemisel vältida. Katsealused tegid selliseid vigu isegi siis enam-vähem sama sageli, kui neid enne katset ette hoiatati. Nende kalduvuste mõistmine võib aga aidata luua sellist mõtlemismeetodit, mis aitab neid vältida. Näiteks kasutavad teadlased topeltpimeteste. Nende vigadeta ei saa, sest nad on nii loomuomased, samas võib püüda vähendada nende mõju.

Allikas: novaator.ee
Vasta
#25
http://bsnprogram.com/2010/50-incredibly...uman-body/
See link on kyll excu kolumnist l2bi k2inud aga peaks teemakohane olema,v2hemalt esimene pool
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Inimene ja üksildus villu 1 2,641 06-08-2018, 18:37
Viimane postitus: tanoid
  Äike vs Inimene. InDemand 13 8,098 18-07-2017, 13:23
Viimane postitus: Müstik
  Inimene 80000 aastat vanem kui arvati Aerling 17 10,892 25-05-2017, 11:34
Viimane postitus: Müstik
  Inimene - kosmoseolend? Dr. Smith 12 8,243 09-06-2015, 23:43
Viimane postitus: Augustus
  Inimene kasutab 10% oma võimetest? z3r0 c001 56 25,404 19-01-2015, 19:10
Viimane postitus: coolymarxy
  Raamatud - "Inimene - see kummaline olend" larts 3 2,898 22-05-2014, 12:00
Viimane postitus: Krt
  DMT ja inimene Metafor 52 35,275 20-05-2014, 19:41
Viimane postitus: Nielander
  Inimene-->tuleviku robot? hiidlane 20 11,065 17-06-2012, 20:03
Viimane postitus: Päikeseinsener
  Abraham Lincoln ja John F. Kennedy sama inimene? eny 2 4,232 19-05-2011, 10:41
Viimane postitus: Müstik
  Milline inimene teeks midagi sellist - ehk poodunali ? (PILT fic 19 9,371 26-09-2010, 13:50
Viimane postitus: ooSiQoo

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat