Vabastav hingamine on ohtlik inimestele

balzzarile
niikaua kui sinul ei ole sarnast kogemust on üks kõik kelle jutt lihtsalt vihje, mida võib teadmiseks võtta, mis võib sinu jaoks kunagi kinnituse saada, aga ka lasta sellel jutul lihtsalt niisama olla. Pigem võiks otsida infot sellest kuidas enda tajusid arendada ja seda uurida mis on see, mis takistab tajumisi. Kõik selleks, et ise tajuda, teadlikumaks saada, kui soovi on.

(11-08-2011 10:40 )Celtic Kirjutas:  No aga kas oled siis või?

?

to pila :

Minu arvates väga arusaadav ja hea tekst sinu poolt. Siiski oma küsimustega antud teemas ma pole soovinud teada saada kuidas tajumisi arendada. Soovin saada konkreetseid vastuseid küsimustele.

Iga inimene kes jagab oma uskumusi võiks osata ka põhjendada miks ta seda teeb. Miks just selline uskumus, miks just see ainuõigem tundub. Kas see tundub kõige loogilisem? Miks teised uskumused valed on jne..

(11-08-2011 09:05 )Balzzar Kirjutas:  Kahjuks näen ainult kaitserefleksi ja ärritumist nagu oleksin teie uskumusi rünnanud, maha teinud.

(11-08-2011 10:40 )Celtic Kirjutas:  No aga kas oled siis või?

(11-08-2011 14:28 )Balzzar Kirjutas:  ?

??? Kui sa näed kaitserefleksi ja ärritumist nagu sa oleks meie uskumusi rünnanud, siis mina küsingi, et kas oled siis või? Tühjast tüli ei teki ja kui näed kaitset rünnaku ees, siis järelikult ongi rünnak. Kui aga sa rünnanud pole, siis pole ju ka kaitset rünnaku eest, või ma ei saa sinu mõtetest aru...

Kui inimene jagab oma uskumusi ja tõekspidamisi, siis ta seda lihtsalt teeb ja asi tahe. Ma ei tule küsima sinu käest, miks sa hommikul putru sööd või miks sa autot juhtides kätega roolist kinni hoiad. Nii lihtsalt on ja nii lihtsalt ei pea seda ka iga nõudmise peale uuesti ja uuesti lahti seletama.

Info on nagu ta on - võta vastu, loe läbi, võta endale, mis sobib ja unusta, mis ei sobi. Aastate pärast ehk jõuad ringiga tagasi ja saad sellest hoopis teisiti aru, siis sobivad jällegi need asjad, mis varasemalt ei sobinud ning vice versa.

Loobu kõrvalistest küsimustest nagu "kust see pärit on" või "miks ta sinu jaoks kõige loogilisem tundub" sest need ei too arutellu mitte mingit lisaväärtust. Mis seal tähtsust on, kust ma oma teadmised saan või kuidas ma teistesse õpetustesse/infohulkadesse suhtun. Suhtun kuidas suhtun. Või tahavad kõik järsku psühhoanalüütikuteks hakata, et teevad enne taustauuringuid.

Olen selle asjaga piisavalt süviti tegelenud, et teada - inimesed saavad teada täpselt niipalju kui neil vaja on. Kui inimene hakkab enesele nõudma mingit teavet ilma, et tal puuduks arusaam eelnevalt omandatu kohta, siis ei ole minu asi seda talle anda, jõudku ise tulemuseni. Loe siit lähemalt, ei viitsi uuesti ümber kirjutama hakata: http://www.para-web.org/showthread.php?tid=5764

Kui ma küsin mõnelt kristlaselt, miks tema arvates on see usk just ainuõige, siis sellega ma enda arvates ei ründa teda. Tahangi huvi pärast teada miks just kristlus ja miks teised usundid on tema arvates valed.
Kui ta vastab mulle näiteks nii : "Ammulisui usutakse kõike paska, mida suust välja aetakse senikaua kuni seda teevad inimesed, kes jäävad meile kättesaamatuks. Aga kui mingi jutuga tuleb välja inimene meie keskelt, ei saa see ju ometigi olla tõsi - ta polegi ju supervõimetega, ta polegi ju maani habemega ning saja aastane, inimestel kergem samastuda ning öelda, et kuna mina olen loll, oled ka sina kohe loll ja sinu jutud puhas lollus. " siis minu jaoks on see mingi seosetu jutt mis pole üldse seotud minu küsimusega. Sellisest vastusest ka järeldan, et too kristlane võttis minu küsimust kui rünnakut ja asus kohe ennast kaitsma.

See, kes kristlase käest selliseid küsimusi küsib, on ilmselgelt poolearuline troll ja küsimus juba ette demagoogitsev, millele on teada, et vastust ei saa.

Ei tea kunagi. Mõni inimene oskab väga hästi ja põhjalikult selgitada oma tõekspidamisi ja arusaamu.
Küsides miks jalgpall mõnele palju rohkem meeldib kui korvpall, siis sellele on täiesti võimalik vastust anda.
"Meeldib rohkem palli lüüa/taguda kui põrgatada või visata" "Jalgpallis tunnen ennast palju erksamalt ja paremini.. jne"
Või küsida miks eelistad usundit X usund Y'le. Miks X on parem kui Y?
"Y on minu arvates täielik jama, sest see usund väidab, et inimkond on 6000 aastat vana. Samas loen ehitiste kohta mis on inimese poolt loodud palju varem kui 6000a tagasi.." " Usund X on palju loogilisema ülesehitusega. Korralikult põhjendatud ja läbimõeldud. Pole lihtsalt väidet, et nii on ja oli."
Celtic, kõik inimesed ei esita küsimusi ainult pahatahtlikkuse pärast. Mõnele on tõesti põnev ja huvitav teada mida teine inimene arvab või tunneb.

(11-08-2011 14:28 )Balzzar Kirjutas:  Iga inimene kes jagab oma uskumusi võiks osata ka põhjendada miks ta seda teeb. Miks just selline uskumus, miks just see ainuõigem tundub. Kas see tundub kõige loogilisem? Miks teised uskumused valed on jne..

Asenda enda tekstis sõna "uskumus" sõnaga "maailmapilt" (arusaamine maailmast) ja vaata kui hästi sul nendele küsimustele vastamine välja tuleb või kas ongi üldse sellised küsimused vajalikud.

(11-08-2011 17:15 )Celtic Kirjutas:  See, kes kristlase käest selliseid küsimusi küsib, on ilmselgelt poolearuline troll ja küsimus juba ette demagoogitsev, millele on teada, et vastust ei saa.

Küsimused ei ole sobivad - kõik. Ja õpi palun võõrsõnade mõisted selgeks enne kui neid kasutama hakkad. Lause võib küll lahe välja näha, aga mõte kaob ära kui seal suvalised võõrsõnad sees on.

Balzzar - jah, olen minagi muudkui põhjendanud ja põhjendanud kuni ühel hetkel hakkasin mõtlema - miks? Miks ma peaks põhjendama? Kuidas ma saaksingi põhjendada? Olen kõik oma mõtted kirja pannud, nii hästi või halvasti, kui tol hetkel oskasin, mine, võta kätte ja loe, miks ma just nii arvan nagu ma arvan.

Esimesed sada korda võib ju naljakas olla kõigile arupärimistele vastata "selle pärast, et nii on loogilisem ja et X on jura jne jne" ent kui seda ühte ja sama küsimust järjepanu küsitakse, siis viskab lõppeks kopa ette küll. Kaua võib?

Ja kui ma näen, et inimene loeb läbi kirjatüki, mis räägib mingist konkreetsest asjast ja ta tuleb minu juurde ja küsib sedasama asja üle, siis ilmselgelt on aru saada, et ta seda ei mõistnud ja nüüd on minu otsustada, kas üritan talle väevõimuga selgeks teha või siis jooksen peaga pikki seina üha uuesti ja uuesti.

Seetõttu olengi ma vastanud loogilistele ja normaalsetele küsimustele, ent eiranud neid, mis edasi ei vii.

---

Balzzar - jah, olen minagi muudkui põhjendanud ja põhjendanud kuni ühel hetkel hakkasin mõtlema - miks? Miks ma peaks põhjendama? Kuidas ma saaksingi põhjendada? Olen kõik oma mõtted kirja pannud, nii hästi või halvasti, kui tol hetkel oskasin, mine, võta kätte ja loe, miks ma just nii arvan nagu ma arvan.

Esimesed sada korda võib ju naljakas olla kõigile arupärimistele vastata "selle pärast, et nii on loogilisem ja et X on jura jne jne" ent kui seda ühte ja sama küsimust järjepanu küsitakse, siis viskab lõppeks kopa ette küll. Kaua võib?

Ja kui ma näen, et inimene loeb läbi kirjatüki, mis räägib mingist konkreetsest asjast ja ta tuleb minu juurde ja küsib sedasama asja üle, siis ilmselgelt on aru saada, et ta seda ei mõistnud ja nüüd on minu otsustada, kas üritan talle väevõimuga selgeks teha või siis jooksen peaga pikki seina üha uuesti ja uuesti.

Seetõttu olengi ma vastanud loogilistele ja normaalsetele küsimustele, ent eiranud neid, mis edasi ei vii.

Arusaadav, järelikult sellised küsimused antud teemas edasi ei vii.

Kahtlen, kas nad üldse mingis teemas edasi viivad. Kunagi tahtsin minagi pidevalt usklike käest pärida, miks nad usuvad, miks nad arvavad, et nii ja naa on parem ja mis nad arvavad sellest, teisest ja kolmandast. Eriti meeldis mul neid üllatada kõiksugu kõrvalvooluteemadega - Eenoki raamat, Lucifer kui Jeesus jne jne. Ent tänaseks olen aru saanud, et selle küsitlemise taga polnud minu uudishimu vaid pelk soov näidata oma üleolekut teadmiste poolest ning saada vaimset rahuldust üleolevusest. Sest sisuliselt mind ju ei huvitanud, mida nad vastavad, mind huvitas see, mis näo nad teevad, kui ma ENDA teadmisi neile ette vuristan.

Seetõttu leian, et sinu küsimused ei vii teemat edasi. Kaks lehekülge jahumist teemast mööda. M.O.T.T.

Vaatasin korra veel Balzzari jutu üle ja minu arvates ta ei käitunud nii nagu sina kunagi seega "Seetõttu leian..." paistab eelarvamusena, et ka Balzzar käitub samamoodi. Ja huvitav on ka reaktsioon küsimusele "Kes need välja mõtles?" Tea kas usufanaatikult saaks ka sarnase vastuse kui küsiks, et kes jumala välja mõtles...

"miks nad usuvad, miks nad arvavad, et nii ja naa on parem ja mis nad arvavad sellest, teisest ja kolmandast. Eriti meeldis mul neid üllatada kõiksugu kõrvalvooluteemadega - Eenoki raamat, Lucifer kui Jeesus jne jne. Ent tänaseks olen aru saanud, et selle küsitlemise taga polnud minu uudishimu vaid pelk soov näidata oma üleolekut teadmiste poolest ning saada vaimset rahuldust üleolevusest."

Olen tõesti üpriski üleoleva iseloomuga ning tihtipeale ei märka arvestada teiste inimestega. Minu jaoks on see probleem, millega olen juba pikemat aega maadelnud.
Usuga/uskudega seotud teadmiste kohapealt pole mul siiski väga hõisata. Eenoki raamat, Lucifer kui Jeesus jt teemad on mulle võõrad . Peaaegu kõik teooriad mida olen siin näinud jäävad mulle kaugeks. Võib-olla tõesti on mul lihtsalt veider vajadus/uudishimu nagu mingi põneva filmi vaatamine.
Teadlikult ei soovi ennast õigustada, aga mulle tundub, et igasugune põhjendamine on mingil määral ikkagi seotud eneseõigustamisega.

Arvan, et usufanaatik vastaks küsimusele " kes jumala välja mõtles" pigem nii, et "jumal on koguaeg olemas olnud!"

Balzzar, maailm on üks, aga tajume seda erinevalt. Üks tajub seda kui jumalat, teine kui hingetükke.. tead seda lugu pimedatest? Kompisid nad siis ühte elevanti ja kirjeldasid hiljem.. üks kirjeldas elevandi lonti, teine tema saba.. kolmas elevandi jalga. Kõik kirjeldasid elevanti aga igaüks erinevast otsast. Kõigil oli õigus.

Huvitav lugu. Tõepoolest kõikidel pimedatel oli õigus. Probleem on selles, et saba järgi ei saa tervet elevanti kirjeldada. Veelvähem seda mis jääb elevandist kaugemale. Kui võrrelda elevandi saba mingi maailmavaatega või usundiga, siis sellega ei saa ju täielikku üldpilti kokku panna. Järelikult ühe detailiga/maailmavaatega pole võimalik "maailma" kirjeldada. Vähemalt mulle tundub see nii.

Jumalat pole keegi välja mõelnud, kõik jumalad on olnud reaalselt eksisteerivad vaimolendid, kaasa arvatud heebrealaste kõrbejumalus Jhwh...

http://babyportal.eu/lyhiuudised/54-tele...rohku.html

"saab aimu, kuidas mõjutab teda Kleer Maibaumi juhendamisel vabastav hingamine. "

Juhtusin seda osa nägema. Ei tundunud midagi erilist.. lihtne sügavalt hingamine.

Räägiks ehk keegi vahepeal natukene teaduslikumat juttu ka, millel on uuringutel põhinev info ja taust. Erinevad teadvuseseisundid, mis sellel hingamisel esile tõusevad. Mismoodi see pidev hingamine meile mõjub, organismile, südamele, ajule ... sellest ka keegi teab midagi jahvatada, või ainult hingeosakeste jutt käib? Selles teemas pole ausaltöeldes saanud vastust ega põhjendust sellele väitele, mis on teema pealkirjaks.

Mingi liiga kiire ning liiga detailidesse laskumine käib ning veel ebaolulistes suundades, keskenduks siiski sellele, MIKS ja mispärast on vabastav hingamine kahjulik meile, kui tavainimestele.

(25-11-2009 22:56 )Celtic Kirjutas:  Kui meie kõik oleme vaimolendid, kes kehastuvad läbi hingede, siis on olemas ka palju vaimolendeid, kes ei suuda kehastuda kuna nad ei suuda luua. Keha loomine käib läbi hinge – hing loob, vaimolend ilma hinge sädemeta ei suuda aga kehastuda. Ta ei saa osa elujõust, armastusest, energia voolamisest meie vaimses maailmas. Ainus viis kogeda seda kõike on läbi võõraste hingetükkide, hingeosade. Hingevargad varastavad hingeosi, sest hingeosa kujutab endast puhast valgust – süstematiseeritud info, kõik, mida hing on kehastunult kunagi kogenud, tundnud, teadnud ja näinud…

Ma tänan nii sisukate ja mõtlemapanevate postituste eest! Suurepärane. Et selline asi veel Google otsinguga välja tuli!

Olgu, asja juurde - mul tekkisid mõned küsimused, millele olen mõningat aega vastuseid otsinud ja selle foorumi postitajate mõttekäigu tõttu oleksin teie arvamusest üli huvitatud. Nimelt:
1) kuna inimesed on kehastunud, siis kas igal inimesel on järelikult ka vaim ja hing? St, me ei ole pelgalt vaimolendid?
2) Vene televisiooni saadetest on läbi jooksnud, et maailmas on inimesi rohkem, kui on hingesid. Kas see tähendab, et siiski on võimalik hingeta inimene? Kas need ongi inimesed? Kuidas ma tean, kas minul on hing (teinekord enda emotsionaalseid reaktsioone või reageeringute puudumist kõrvalt vaadates jääb mulje, et mul sees küll vist midagi pole...)?
3) ja... no teisejärguline, aga siiski, küsimus: kes on need vaimolendid, kes varastavad? Kas need on need "kollid"? Siin postitustest käib läbi, et "mitte ainult" ja üsna algul on mainitud ka šamaane, kes õpivad uusi trikke, korjamaks hingeraase.

Ette tänades Loodan, et küsimused vallandavad uue arutluskäigu!

“vabastava hingamise” ohtlikusest.

11 audioloengut, kus avatakse seda teemat alates hingamisega seotud anatoomia-füsioloogia lahtiselgitamisest ja tasapisi liigutakse loo haaval lõppjäreldusteni.

Lõppjäreldustega artikkel + videod
http://www.e-perekool.ee/neile-kes-huvit...ngamisest/

Kõik audioloengud
http://www.e-perekool.ee/audioloengu-hin...ik-11-osa/

Nagu ma aru saan, siis vabastav hingamine ja holotroopne hingamine viib inimese teise teadvusseisundisse, milles ta elab uuesti läbi oma traumasid ning võib kogeda jumalikku/kosmilist ühtsustunnet.
Tekkis küsimus, et mismoodi erinevate sündmuste (mille mälestused on tavaliselt tugevalt alla surutud ning mõjutab inimese käitumis- ja mõttemustreid) läbielamine ning nende hilisem teadlik analüüs ja integreerimine oma ellu, et vabaneda alateadlikest kahjustavatest mustritest, vabastab ka hinge nendest kogemustest, mille tulemusel peab hing need kogemused uuesti läbima?
Tihtipeale on igasugused sõltuvused seotud just allasurutud kogemuste ja mälestustega ning nende esile kerkimine aitab inimesel nendest harjumustest või sõltuvustest vabaneda.
Tean, et eneseuuringud igale ühele ei sobi ja seda ütlevad lisaks psühholoogidele ka erinevad nii-öelda vaimsed kirjutised. Põhjus siis selles, et kas minnakse lihtsalt hulluks ja ei suudeta uut maailma omaks võtta või siis jäädakse sõltuvusse igasugustest gurudest, seminaridest, seanssidest, festivalidest.
Aga need, kes suudavad eneseuuringutega kahe jalaga maa peale jääda, mis moel nad siis oma hingeosi kaotada võivad? Mulje on jäänud, et need hingamised on üks viisidest, kuidas ligi pääseda oma alateadvusele ja ka kollektiivsele teadvusele.
Kuidas nende seisundite ajal läbikogetu erineb näiteks unenägudest või unenägemisest, mis toob pinnale kogemusi, mis on seotud alateadvusega?
Või näiteks erinevad meditatsioonid või rännakud?
Ma saan aru, et erinevate rühmade ja gruppidega koos tehes võib kergelt lõksu langeda ning ärakasutatud saada, kuid millised ohud on oma hingeosi kaotada üksi praktiseerides, kui ei kasuta kellegi poolt loodud spetsiifilist meetodit ja ei korruta mingeid mantraid ega vaata mingeid ikoone jmt?

Mina olen asjast niimoodi aru saanud, et oma mustritest hakatakse aimu saama siis, kui tabatakse ära need hetked, mil üks või teine otsus tehakse ehk siis kui teadlikkus tõuseb ja see teadlikkus toimib hetkes. Kuidas sinna jõuda? Võib igatepidi endaga protsessida ehk siis teha sisetundele ristivastupidi otsuseid ja siis kuulata mis sinus tõrgub, nii saab kontseptsioonidele jälile. Võibolla on see nimetus "hingeosade tagasitoomine" miskitmoodi eksitav, et selle termini peale hakkab ettekujutus tööle, et tahaks tagasi midagi, mis on enda oma ja hakatakse tegelema pseudoprobleemiga. Mina olen nii aru saanud, et inimene kaotab energiat elusituatsioonidesse ja see energia tuleks tagasi võtta, kui on tunda, et nagu sul ripuks minevik selja taga. Tehnika on seotud hingamisega ja neisse hetkedesse tagasi minekuga, aga ise olles sealjuures neutraalne. ja see viimane annab just võtmepositsiooni, kus sa ei ela enam neid asju uuesti üle ja läbi, mis on järjekordne energiakadu. Üle elamine ja emotsioonide uusti ja uuesti tundmine on kellelegi toit ja sinule energiakadu.

See, mida igaüks kogeb vabastavas hingamises on ikka kaunis individuaalne ja sõltub palju teadlikkuse tasemest. Esmakordselt kogedes teistsugust teadlikkust võib inimest vallutada hirm kontrolli kaotuse üle. Sinna juurde siis pärast räägitakse juttu kuidas "vabastav hingamine on ohtlik inimestele" või lausa nähakse midagi hirmuäratavat või kogetakse hirmu sesoses füüsiliste protsessidega kehas. Igalühel erimoodi, sest mõistus tahab ju saada mingit ratsionaalset selgitust.

Enamasti siiski hirmus ei ole, traumad ei kordu ning nagu selle nimetus vihjab toimub traumadest vabanemine nii vaimselt kui füüsiliselt. Isklikust kogemusest oskan selgitada vaid niipalju, et teadmistele lisandub mingisugune uus mõõde - korraga ma enam ei arva vaid tean. Ma tean, miks ja kuidas said sepitsetud need traumad ja mismoodi ma ise neisse panustanud olen. See on meeletu vabanemine, sest korraga on mul kontroll oma elu üle - ma tean mismoodi traumasid vältida ja see annab juurde paraja annuse turvatunnet ehk vähendab hirmu.

Hiljem tulevad ka visioonid, millest minul tol ajal oli keeruline arusaada, et mida nendega nüüd "peale hakata".

Hingeosad kuuluvad teistsuguse distsipliini juurde - sellega selgitab oma maailmasüsteemi shamanism. Pila andis hea võrdluse, et seda võiks võrrelda oma traumadesse kinnijäänud energiaga, mis siis teadmise abil sealt vabaneb

Igasugune süsteem, mis selgitab maailma ohvri seisukohalt, s.t. et keegi tuleb ja võtab midagi ära või teeb mulle liiga on sõltuvusttekitav - kontrolli äraandmine oma elu üle kellegi teise kätte.

Vabastava hingamise kahjulikkus on mu meelest šamaanide poolt tugevasti üle paisutatud. Kahjulik ta on tõenäoliselt rasedatele, loode kannatab hapnikupuudust ilmselt, ja rasedatele vabastavat hingamist on ka tehtud. Ja teine kahjulik asi, mida olen lugenud (Celticu sulest FBs), pidi olema see, et inimene heidab selle käigus oma traumad niimoodi ära, et ta ei teadvusta neid nii palju kui oleks vaja, ei mõista neid, vaid lihtsalt laseb neil minna. Vot see on ilmselt ikka igaühe enda teha kuipalju mõistetakse ja teadvustatakse.
Et gurude (või ka meetodi enda) külge kinni jäädakse, seda ohtu tunnistan.

(14-10-2015 16:22 )Marina Kirjutas:  Vabastava hingamise kahjulikkus on mu meelest šamaanide poolt tugevasti üle paisutatud. Kahjulik ta on tõenäoliselt rasedatele, loode kannatab hapnikupuudust ilmselt, ja rasedatele vabastavat hingamist on ka tehtud. Ja teine kahjulik asi, mida olen lugenud (Celticu sulest FBs), pidi olema see, et inimene heidab selle käigus oma traumad niimoodi ära, et ta ei teadvusta neid nii palju kui oleks vaja, ei mõista neid, vaid lihtsalt laseb neil minna. Vot see on ilmselt ikka igaühe enda teha kuipalju mõistetakse ja teadvustatakse.
Et gurude (või ka meetodi enda) külge kinni jäädakse, seda ohtu tunnistan.

Aitäh vastuse eest. See just jäigi arusaamatuks, et kuidas erinevate traumade läbikogemine neutraalses seisundis hingeosakesi kaotab.

Tundub, et Celticu teised teemadki New Age'i ja salateaduste ohtlikusest on põhiliselt seotud teadvustamise ja mõistmisega.

Hiljuti lugesin psühholoogia teemalist raamatut "Suhtlemismängud" ning seal jagati inimeste omavaheline suhtlemine kolmeks tasandiks. 1. tasandil käib suhtlus stiilis "Tere, kuidas läheb" ehk siis hästi pinnapeale suhtlemine, mis siiski pakub teatavat rahuldust või naudingut. 2. tasandi moodustavad erinevad suhtlemismängud. Sel tasandil toimuvad ka igasugune valetamine ja manipulatsioonid. Enamasti ollakse mingis omale sobivas suhtlemismustris kinni ning teiste reaktsioon oma suhtlusmängule pakub suuremat rahuldust kui esimese tasandi suhtlus.
Ning 3. tasand on intiimne suhtlus. Aus ja usalduslik suhtlemine teise isikuga ning selline suhtlus on ka kõige enam rahuldust ja mõnu pakkuv.
Ja siis oma raamatu lõpuosas rääkis ta, et kõige ülim seisund on elamine hetkes ehk mitte olla oma mõtetes minevikus ega tulevikus. Ning ta hoiatas, et kõigile kindlasti ei sobi enda sisemaailma uurimine, sest võib hoopis kahju tuua.
Ja see samune põhimõte kumab läbi ka igasugusest niiöelda vaimsetest kirjatükkidest. Alguses tundus mulle üsna imelik selline väide, et kuidas oma sisemaailma uurimine ohtlik saab olla. Aga kui kuulda lugusid, kuidas mõni proovib teisi dimensioone uurida ning satub hullumajja või vaadata, kuidas tormatakse ühe guru juurest teise juurde, ühelt seanssilt teisele, siis tundub see ohtlikkus vägagi õige märkus olevat.
Kuskilt jäi üks tore tsitaat meelde: selleks, et puu saaks kasvada taevani, peavad ta juured ulatuma põrguni.

(14-10-2015 21:45 )Anonymous Kirjutas:  Ja siis oma raamatu lõpuosas rääkis ta, et kõige ülim seisund on elamine hetkes ehk mitte olla oma mõtetes minevikus ega tulevikus. Ning ta hoiatas, et kõigile kindlasti ei sobi enda sisemaailma uurimine, sest võib hoopis kahju tuua.
Ja see samune põhimõte kumab läbi ka igasugusest niiöelda vaimsetest kirjatükkidest. Alguses tundus mulle üsna imelik selline väide, et kuidas oma sisemaailma uurimine ohtlik saab olla. Aga kui kuulda lugusid, kuidas mõni proovib teisi dimensioone uurida ning satub hullumajja või vaadata, kuidas tormatakse ühe guru juurest teise juurde, ühelt seanssilt teisele, siis tundub see ohtlikkus vägagi õige märkus olevat.
Kuskilt jäi üks tore tsitaat meelde: selleks, et puu saaks kasvada taevani, peavad ta juured ulatuma põrguni.

Sisemaailmat ma julgeks küll uurida, kuid teistele dimensioonidele avanemine vajab teadlikkust ja oskusi endaga manipuleerida ehk ennast kui masinavärki tunda.
Mis seal on sinu jaoks see, mis tundub sisemaailmas ohtlik olevat...?