Prohvetlikud kirjanikud ja nende teosed.

Ma olen ikka tihti mõelnud, et mõte omab ikka väga suurt jõudu. See ei kehti muidugi sellisel puhul kui mõtled, et minu ees laual võiks nüüd olla pakk 500 eek'iseid. Küll aga realiseeruvad mingid mõtted tulevikus ehk juba siis kui mõtte autorit ennast enam pole ( vähemalt mitte sellisel kujul nagu siis kui ta seda mõtet mõtles ).

Teen otsa lahti teemale, mis mind ennast paelub. Nimelt kirjanikud, kes istuvad laua taha, keskenduvad ning mõtlevad välja tuleviku, mis osutubki selliseks ( okay, võib-olla kõrvale kalletega )nagu nad mineviku hetkel selle välja mõtlesid. Muidugi, kui piisavalt tuleviku peale mõelda siis saab ju loogiliselt mõttes edasi arendada juba olemasolevaid teaduslikke leiutisi.

Jules Verne

Kujuta ette maailma, kus kodanikud sõidavad auto ja metrooga, suhtlevad telefoni-ja faksi teel, arvutavad kalkulaatoritel ja arvutitel. Kujutage ette tohutut ülerahvastatud metropoli mida juhivad anonüümsena bürokraadid, kus valitseb raha ja kultuur on peaaegu välja surnud. Kujutate seda ette? Me elame seal. Aga kujutage ette kuidas kujutada seda maailma 181 aastat tagasi. Sci-fi visionäär Jules Verne kujutas, tema ammu kadunud 1863 romaanis "Pariis kahekümnendal sajandil." Selle hämmastavalt kaugelenägeliku käsikirja lükkas Verne esialgne kirjastaja tagasi ja see seisis lukustatud seifis kuni avastati uuesti autori lapse-lapselapse poolt aastal 1989.

Pariis, aasta 1960. Inimesed seisavad ringis hämmastav konstruktsiooni ümber mida juhib rooliratas ja lükkab liikvele gaasi pedaal. "Nähtamatu jõulise gaasiga töötav mootor paneb nad liikuma," kirjutab Verne 26 aastat enne esimese sisepõlemis mootoriga auto ilmumist. "Fotograafiline telegraaf lubab lähetada pikkade vahemaade taha kirjamaterjali, allkirja või kujundust," selgitab Verne rohkem kui 100 aastat enne kui faksid olid täiuslikuna välja töötatud. Ja 25 aastat enne elektri tooli, kirjutas Verne: "Inimestel ei raiuta enam päid. Nad elektrifitseeritakse."

Kunagi kopisin selle artikli kuskilt netist, enam ei mäleta seda saiti...seega selle artikli allikat ei saa postitada.

Nagu wikis mainib kirjutas mees allveelaevades ja rakettidest enne kui need tegelikult leiutati.

http://et.wikipedia.org/wiki/Jules_Verne
http://www.hot.ee/ikerm/verne.html
http://www.youtube.com/watch?v=vg80R1MyRJQ

Kas loomingulised inimesed saavad mingil hetkel tänu sügavale keskendumisele ühenduse selle nn. ühtse infoväljaga ning nopivad sealt tuleviku fragmendi?

Milliseid prohvetlikke kirjanikke veel teate?





[Muudetud: 11-22-2009 Aerling]

Klassikaks selles valdkonnas võib lugeda ka Arthur C. Clarke-i - http://et.wikipedia.org/wiki/Arthur_C._Clarke

Aitäh lingite eest, üsna põnev tundub.

Ameerika kirjanik Morgan Robertson on kirjutanud 9 romaani ja 200 jutustust.
Ilmselt oleks ta juba ammu unustatud, kui 1898.aastal poleks ilmunud tema romaani "Futlity." Selles kirjeldab ta maailma kõige moodsama, kõige suurema, kõige luksuslikuma ja kõige merekindlama reisilaeva esimest reisi. Ja hirmsat hukku.
Luksuslaev, mille nimi raamatus "Titaan", peab Southamptonist (Inglismaalt) New Yorki sõites ületama Atlandi ookeani rekordkiirusega, kuid upub ühel pakselisel apriiliööl pärast kokkupõrget jäämäega. 3000 reisijast pääsevad eluga üksnes vähesed, sest 24-s päästepaadis jätkub kohti üksnes pooltele. Laeva pardal mängitakse maha surmaga silmitsi seisvate reisijate tragöödiad.
Raamatu ilmumise ajal loeti seda vähe.
Teose trükiarv tõusis alles siis, kui 1912 aastal hukkus "Titanic" täpselt samal kombel kui laev, mida kirjeldatakse 12 aastat tagasi loodud raamatus.
Romaanis oli laeva pikkus 800 jalga, tegelikkuses aga 882,5 jalga. Raamatus oli laeva kiirus jäämäega kokkupõrkumise hetkel 25 sõlme, tegelikus elus 23 sõlme.
Mõlemal laeval oli kolm sõukruvi. Päästepaatide arv - "Titaanil" 24, "Titanicul" 22.
Kirjanik Morgan Robertson väitis hiljem, et tal oli astraalne kaasautor". Seda ei usutud.
Teadlaste arvates on siin tegemist puhta etteennustamisega.
Mina arvan, et ilmselt sai too autor mingil kombel teavet kogu maailma hõlmavast infopangast, nii nagu eespoolgi toodud kirjanikud. Nii nagu kuulsad prohvetid ja ennustajad kõik.
Nimelt räägitakse, et on olemas Akaši kroonikad, kus kõik teave olemas.
Keda Akaši kroonikad huvitavad, siis nendest on siin foorumiski juttu olnud.
Rohkem on kasutatud kirjapilti Akashi.

Ilmselt teavad seda juhtumit siin juba paljud, aga kordamine on tarkuse ema!

Jaa, see "31.korruse hukk" oli vahva krimka, aga Kallase seda juttu ei mäleta enam. Orwelli kohta oli omal ajal suur poleemika, Huxley teoste kohta on eraldi teema ja Atwood on ka paaris teises romaanis sama temaatikat sisse toonud.
"Hea uus ilm" on üheaegselt nii tulevikufantaasia kui satiir kaasaegse ühiskonna pihta.
Tuntud utoopiauurija Lewis Mumford peab Stalinit ja Hitleritki täieõiguslikeks Platoni, More´i ja Wellsi tradistsiooni jätkajateks, tõsi - miinusmärgiga. Orwell olevat lugenud Zamjatini "Meie" just läbi enne "1984" kirjutamist ja saanud sealt mõjutusi.
"Hea uue ilma" ainseks on Ameerika massikultuur ehk fordism. Selle antiutoopia eesmärk lähtub keskmise kodaniku utoopiast - inimlikust õnnest. Õnne pakubki rühma intellektuaalide kehtestatud kord. Õnne tagab romaanis õnne ja stabiilsuse neliainus: tarbijaühiskond, soma, seks ja sport.
Peale antiutoopia kirjutas Huxley ka utoopia nimega "Island." (Saar"). Kui fordism on vaimses mõttes lame tarbijaühiskond, siis Saarel valitseb usulis-kõlbeliste õpetuste, eriti idamaise-müstika mõju.
Muuseas, kui noor Orwell Etonis kolledzis käis, oli tema üheks õpetajaks Aldous Huxley.
Orwellilt on ilmunud eesti keeles ka huvitav esseekogu "Valasakala kõhus."
Mulle meeldib Huxley teostest kõige rohkem "Geenius ja jumalanna."
Baturin on lugemata miskipärast.
Eesti kirjandusest tooksin eeskätt ära Karl Ristikivi utoopilise romaaani "Imede saar."
See viib küll tagasi minevikku ja Platoni juurde, aga põnev lugemine igatahes.
Raamatu lõpus on peatükk Niccolo Casarmast ja tema teosest, mis omal ajal olevat suurt mõju avaldanud nii Thomas More`ile, Camapanella "Päikeseriigile", Jules Verneile, Huxley´le jpt. Casarma algallikaks nagu ka paljudel teistel kirjanikel oli aga Platoni "Riik."


[Muudetud: 29-1-2010 Müstik]

Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Paljud minu nimetatutest on nii tuleviku"fantaasiad" kui ka seoste otsimine autori kaasajast.

Kui keegi viitsiks nad kõik läbi lugeda ja loetu üle mõtiskleda, siis võib leida huvitavaid paralleele.

Müstik, kui Sa nüüd meelde tuletad, siis see "31. korruse hukk" on Skandinaavias ja mingil määral ka meil sisuliselt juba teostunud... polnudki ainult krimka :o

Baturin väärib lugemist, ta pole tuntud just sellepärast, et tema mõistmiseks peab peast natuke para olema

Eks muidugi on paljud ka tuleviku ühiskonda ette näinud ja hoiatusi neis teostes toonud.
Enamus neist olen ju läbi lugenud ja omavahel ka võrrelnud.
Isegi olen vahel imestanud, et kuda nii täpselt ette teadsid!?
Aga raamid teostele ehitasid nad ikkagi Platonilt šnitti võttes ja üksteist kopeerides.
Ma ei tea, mulle lihtsalt ei lähe Baturini stiil peale ja sinna ei ole midagi parata.
Enne loen Ristikivi "Imede saare" uuesti läbi, sest lehitsesin just seda ja leidsin niisuguse huvitava katkendi:
Heliodoros ei hukkunud, vaid rajas koos teistega endile Surnud mäe õõnsustes ja käikudes uue eluaseme. Veel enam - nad on seal vasu pidanud viissada aastat. Veel praegugi elab Heliodorose riik - Surnud mäe all./---/ Peaaegu kõik loodusväed olid nad juba taltsutanud - nad võisid kasutada tulemäe soojust ja päikesevalgust. Viisesaja aasta jooksul peavad nad olema jõudnud veel palju kaugemale...
See Ristikivi romaan paneb mind mõtlema hoopis, et äkki oli tema prohvetlik kirjanik?
Nüüd, kui muudkui räägitakse maa-alustest riikidest ja valitsused on teinud omale mägede sisse pelgupaiku, siis pidi Ristikivil eriline selgeltnägemise võime olema. Ka romaan "Hingede öö" juhib mu mõtted sellele.
Tema "Imede saar" jätkab küll omaaegse utopistliku kirjanduse jooni, aga samas on satiiriliselt valgustatud see meie "moodne kapitalism" ja juba enne, kui see meieni jõudiski. Romaan ilmus a. 1965.

No ei tea, kas just infovälja, aga väljast ehk said idee ja siis tulid muud asja juurde.
Mina näiteks ei teadnudki, et internetis on nii palju arvustusi "Imede saare" kohta ja arvasin, et see on tänapäevaks juba unustatud romaan, aga võta näpust!
Lisaks sattusin just praegu niisuguse lingi peale, kus "Imede saare" ja tükk maad eespool toodud kirjanike seosed välja toodud.
Uskumatu! Ju siis sattusin minagi kogemata info-panka sisse:

http://kontorikoonlane.blogspot.com/2007...-ilmu.html

Ja pole Ristikivi nii unustatud midagi. Isegi Ristkivi muuseum juba 10 aastat olemas ja lausa häbi, et ma pole seal ikka veel käinud.
Ah jaa, "Rooma päeviku" sain omal ajal TÜ raamatukogust tutvuse kaudu alt leti, see oli sel ajal veel keelatud lugemine, aga aru ei saanud tuhkagi. Nüüd juba vist saaksin...

No see on juba see unetasand ehk tasand kahe erineva dimensiooni vahel.
Vähesed ka mäletavad hommikuks, mis valemeid, juhendeid või teavet nad infopangast kätte said.
Automaatkirjutamine on üks huvitavaid nähtusi. Eraldi teemat ei ole, aga siin-seal mainitud. Fenomen esineb nii automaatkirjana täie teadvuse juures kui puhtmehhaanilise üleskirjutamisena.
Kuulus brasiilia meedium Francisco X a v i e r on automaatkirjutamise abil kirjutanud üle saja paljudesse keeltesse tõlgitud raamatut nii võõr-kui emakeeles.
Brasiillane Carlos Mirabelli kirjutas 28 keeles.
Eestis sai 20. saj. alguses automaatkirjutamisega kuulsaks Kuressaares elav advogaat H e i n r i c h e n.
Üheks automaatkirjutamise näiteks on URANTIA RAAMAT. Ka seda nähtust on seletatud Maa infovälja hüpoteesi abil. On isegi selgunud, et paljude kuulsate kirjanike naised olevat automaatkirja abil nende romaanidesse teavet kogunud, aga kõik ei ole muidugi veel avalikuks tulnud ja on siiani saladus.

http://en.wikipedia.org/wiki/Automatic_writing

On veel niisugune asi nagu krüptomneesia - Unustatud mälestuste, kogemuste ja faktide ootamatu taastumine, seejuures ei ole inimene võimeline oma mälus reprodutseerima infoallikaid ega info saamise asjaolusid. Ma ise usun, et need unustatud mälestused ehk tulevad ilmsiks mõnest varem elatud eelmisest elust ja nii need põnevad ja tõele vastavad ajalooromaanid kirjutataksegi.

http://en.wikipedia.org/wiki/Cryptomnesia

Maalehe eelkäija kirjeldas saja aasta eest Internetti ning mobiiltelefone.
1910. aasta 9. ja 10. numbris avaldas Spuhl-Rotalia tõlgituna kirjutise “Traadita ajajärgu imed”, mille autoriks oli Ameerika ajakirjanik Robert Sloss. See essee on ingliskeelses maailmas tänapäevalgi laialt tuntud, kuna Sloss ennustas hämmastava täpsusega ette mobiiltelefonide ja arvutite pruukimist aastal 2010.
http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultu...d?id=37500
Peale mobiili ka igasugu muid asju veel-
"Uskumatud? Ei sugugi! Meie oleme niisama suuri imesid juba näinud. Kolmekümne aasta eest ei olnud veel elektrivalgust ega telefoni, ega ka fonograafi ning grammofoni. Need suured imeasjad oleme alles nüüd loonud, ning see, mida eespool jutustasin, ei ole muud midagi, kui nende asjade üleüldine tarvitusele võtmine.
On võimalik, et põllumees tulevikus 6-10 korda suuremaid vilju kasvatab, kui praegu. On tõenäoline, et ta ühe või kahe lõikuse asemel 6-10 lõikust aastas põllult koju saab viia. On võimalik, et arst terve linnatäie rahvast, kelle hulgas katk möllab, ühe elektrilise tsüklonilainega, millise ta traadita telefoni teel saadab, terveks ravida, ehk katku hävitada.
Ilmaennustaja ei kuuluta mitte enam ilmu ette, vaid „teeb“ ilma. Päiksepaistelised ilmad tulevad inimeste tahte järgi. Maakeral võib elektrilainetega igalt poolt talve minema ajada, tormide tulekut hoiatada ja panna valitsema igavese kevade. Ja viimati, võib olla, ilmub üks Marconi, kes ennast Marsi elanikega ühendab ja inimsoole ka võõra maailma saladused avaldab."
Muuseas ega Robert Sloss polnud see ka siit foorumist (ei suuda isegi meenutada kus täpselt)läbi jooksnud kirjanik-kes omale tulevikust naise tõi.

(01-01-2011 09:39 )underbridge Kirjutas:  .
Ilmaennustaja ei kuuluta mitte enam ilmu ette, vaid „teeb“ ilma. Päiksepaistelised ilmad tulevad inimeste tahte järgi. Maakeral võib elektrilainetega igalt poolt talve minema ajada, tormide tulekut hoiatada ja panna valitsema igavese kevade.

See kõlab nagu H.A.A.R.P seadme kirjeldus, ilma modifitseerimiseks.

(22-11-2009 19:20 )excubitoris Kirjutas:  Klassikaks selles valdkonnas võib lugeda ka Arthur C. Clarke-i - http://et.wikipedia.org/wiki/Arthur_C._Clarke

Sir Arthur Charles Clarke (1917–2008) oli briti kirjanik, kes avalikustas arvukaid esseesid oma tulevikunägemuse kohta. Üheks tema enimarutletud teemaks oli massitransport – ta kirjutas nii lennukitest, mis viiks inimesi teisele poole maad paarikümne minutiga, teleporteritest kui ka hõljukitest. Lisaks leidis ta, et tulevikus hakatakse merd kaevandama, ära kasutama asteroide toormaterjalide jaoks, ilma kontrollima, looma replikaatoreid, mis suudavad luua kõike, mida me tahame, sealhulgas ka teisi replikaatoreid ja võib-olla isegi ületama gravitatsiooni.

Ta lootis ka, et inimene kõnnib Veenusel ja Marsil ning elaks püsivates asumites nendel planeetidel, aga pani ka väga suurt lootust kommunikatsiooni satelliitidele. Allolevas videos kirjeldab ta, milline võib tulevik olla tänu arenenud kommunikatsioonile näiteks 2000. aastal ning muu hulgas peab ta võimalikuks linnade tähtsusetuks muutumist või isegi kadumist. Seda aga mitte aatompommi pärast, vaid kuna suhtlemine on muutunud nii lihtsaks, kiireks ja kõikjale levinuks, siis ei pea inimesed enam linnadesse koonduma.

Juttu veel Herbert Wellsi, Jules Verne ja Mark Twaini tulevikunägemustest.
I osas ka Georg Orwellist ja ning tema kujutlusest düstoopsest maailmast, mida ta kirjeldas raamatus “1984″ ja millest võime leida tänapäevaga mitmeid sarnasusi. Üheks näiteks on Suure Venna jälgimine – NSA pidev kõnede pealtkuulamine, kõnede andmebaasi olemasolu, ning inimeste isikliku info kogumine internetist .
http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik...d-taide-ii

(08-12-2013 19:51 )Müstik Kirjutas:  Sir Arthur Charles Clarke (1917–2008) ......

Eraldi tasuks meenutada tema juba 1945. aastal
väljakäidud ideed satelliitide geostatsionaarsest
orbiidist (väljamaal tuntudki Clarke`i orbiidina),
kus satelliidid tiirlevad ümber Maa just tema
ekvaatori kohal ja sünkroonis Maaga. Niimoodi ei
ole maapealseid antenne vaja koguaeg keerata/
suunata. Esimene taoline satelliit saadeti orbiidile
küll alles 1963. aastal, meile vast kõige tuttavam
on praegune laialtlevinud VIASAT-i TV-vastuvõtt.

Jah, väga põnevaid tulevikuideid tõi sir Arthur Charles Clarke välja.
Kus kohast ammutatakse seesuguseid ideid? Ideid, mis tulevikus täituvad.
Omal ajal kui nad lennukalt ennustasid ei pidanud ju keegi neid ideid võimalikuks.
Võtame kasvõi sama artikli algusest Robert Heinleini.

Robert Heinlein (1907–1988) oli ulmekirjanik, kes hiilgas tehnoloogia mõjude ennustamises ja selles, kuidas kindlad tööriistad muudavad ühiskonda ning nende inimeste elusid, kes kasutavad neid iga päev. 1940. aastal kirjutatud loos “Solution Unsatisfactory” kirjutas ta oma kuulsaimast ennustusest. Nimelt kirjeldas ta külma sõda juba enne, kui USA sekkus Teise maailmasõtta ning alustas Manhattani projektiga. Loos arendas USA tuumarelva ning oli lühikest aega kogu maailmas ainus tuumajõud, aga teadis, et peagi saavad ka tema vaenlased selle relva. Lugu lõpes küll teisiti, kui läks meie ajalugu: tuumarelvade projekti juht tõukas USA valitsuse võimult ning kehtestas globaalse diktatuuri, millel on tuumarelvade monopol.

Sellise stsenaariumi asemel valitses tegelikult 40 aastat külma sõda, milles Nõukogude Liit omas mõjuvõimu pooles arenenud maailmas ning USA toetas diktaatoreid teises pooles. Lisaks sellele on tuumarelvad siiani olemas nagu ka valitsused ja organisatsioonid, kes on valmis neid kasutama. Samas kirjeldas Heinlein tuumarelvadega kaasnevaid probleeme enne, kui need avalikult aktuaalseks muutusid. Ta kirjeldas õigesti tehnoloogia mõju, aga mitte tehnoloogiat ennast, nimelt ei pidanud ta relvaks pommi, vaid hoopis radioaktiivset tolmu.

Muu hulgas ennustas Heinlein 1952. aasta Galaxy ajakirja veebruarikuises väljaandes, milline on tema nägemuses maailm aastal 2000. Mitmete ennustuste hulgas mainis ta ära, et “me kõik muutume ükskord näljaseks”, isiklikud telefonid on piisavalt väikesed, et neid käekotis kanda ning kodutelefonid salvestavad teateid ja vastavad lihtsatele küsimustele.

Ta ennustuste hulgas on ka selliseid, mida on huvitav lugeda, kuid ei saa (veel?) täitunuks pidada: “Maailmariiki“ ei teki, aga kommunism kaob planeedilt; kala ja pärm saavad inimeste peamiseks valguallikaks; veiseliha on luksus, lambaliha kaob müügilt; vähk, külmetushaigused ja hambaaugud ei tee inimestele enam muret ning meditsiinilistes uurimustes saab uueks revolutsiooniliseks probleemiks saavutada regeneratsiooni ehk võimaldada inimesel kasvatada endale näiteks uus jalg selle asemel, et seda asendada proteesiga.
Heinleini ennustusi saab lähemalt lugeda siit:
http://www.tor.com/blogs/2010/08/robert-...prophecies

Novembrikuu "Mõistatuslikes faktides" ka prohvetlikest kirjanikest juttu.

On juttu Jules Verne ja Herbert Wellsi teostest, mis käsitlevad tulevikku.
Üks nimi oli aga tundmatu. Vera Krõžanovskaja-Rochester. Tegu ühe salapäraseima ulmekirjanikuga. "Ta kirjutas alati prantsuse keeles, teadvusetus olekus ...(vihje ilmselt automaatkirjale), mis tõlgiti vene keelde." Kirjanik-meedum harrastas Blavatskaja teosoofiat ja kirjutas ajaloolis-okultseid romaane.
Samuti müstilis-kosmoloogilisi romaane.
Ta väitis, et tema sulge juhib krahv Rochesteri - inglise poeedi John Wilmoti (1647-1680) vaim.
Tema tulevikuennustuste põhiline teema oli tumedate ja helgete jõudude võitlus kosmoses, aja ja mateeria saladused. Eriti huvitav on "Maagid" (viiest kirjandusteoses koosnev tervik), mis jutustab ülimate olendite surematust kastist, kes liiguvad vabalt ajas ja ruumis. Siin võib kohata nii materiaalsete kehade teleportatsiooni ja mahajäänud tsivilisatsioonide progressi. Kokkuvõttes lahkub maagiline rass hukkuvalt Maalt ning suundub kosmoselaevadel uuele planeedile.
Nikolai Roerich kirjutas tema kohta: "On kindel, et tema seriaal "Maagid" on palju andekam ja rikkam tõeste andmete poolest, kui paljude hilisemate okultismi teemal kirjutavate romanistide teosed."
30 aasta pikkuse loometegevuse kestel kirjutas Vera Krõžanovskaja enam kui 80 suurt teost, mille hulgas paistavad välja utoopiad "Naaberplaneedil" ja "Teises maailmas." Mihhail Bulgakov kasutas tema mõningaid süžeelinne oma romaanis "Meister ja Margarita."
P.S. Hakkasin internetist teavet selle kirjaniku kohta otsima - ja avastasin, et ta on maetud Tallinna 1775.a rajatud endisele vene õigeusuliste kalmistule, tuntud kui Aleksander Nevski kalmistu.
http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Al...i_kalmistu

Ühel võõrkeelsel lingil on märgitud ka sünnikoht ja surmaaeg:
(Varsóvia, 14 de julho de 1861 - Tallinn, 29 de dezembro de 1924)
http://pt.wikipedia.org/wiki/Vera_Kryzhanovskaia

Vene keeles on temast siin:
http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D1%8...0%BD%D0%B0

Vene vikiga on kummaline asi - pärast siia panemist, avaneb hoopis teine leht, õigel lehel on kübaraga pilt ka juures.

Ja veel artikkel pealkirjaga Esimene leedi fantaasia alal:
http://www.fandom.ru/about_fan/haritonov_28.htm

Ei tea kas tema hauda Tallinnas üldse teataksegi.

Isaac Asimov "Missugust lõbu nad tundsid", originaal "The Fun They Had" ilmus 1951. aastal. Eestikeelsena ilmus ajakirja Horisont 1969. aasta 2. numbris.

Tegu on lühijutuga, mis kujutab tulevikku aastast 2155, mil paberist raamatud olid kasutuselt kadunud, olid säilinud ainult mõnes muuseumis, inimesed lugesid raamatuid telekaekraanidelt ja ka kooli õppimisprotsess (tegu oli algselt noortele mõeldud jutuga) toimus ekraani-masina vahendusel.

Üldiselt kippus möödunud sajandi keskpaiga ulmele olema iseloomulik ennustamine suunda, et inimene vallutab mõne aastakümne jooksul kui mitte "pool kosmost", siis vähemalt lähimad planeedid. Helendava ekraani kohutava kiirusega kasvavat rolli inimese elus on osanud ette näha märksa vähemad, lisaks Asimovile Bradbury, Orwell ja küllap mõned veel.

Jelena Roerich “Süda.”

Elava Eetika õpetuse ehk Agni Jooga (Tule Jooga) aluseks on Jelena Roerichi (1879–1955) valitud päevikumärkmed vestlustest Suure Õpetaja Moryaga. Elava Eetika õpetus – see on eetilise, filosoofilise ja teadusliku maailmatunnetuse süntees, üks XX sajandi vaimseid tippsaavutusi. Elav Eetika kätkeb endas üksikasjalikku inimkonna kosmilise evolutsiooni kontseptsiooni ja tugineb energeetilisele maailmavaatele, mille kohaselt kõik nähtused maailmas on energia-olemusega.

Elava Eetika seeria koosneb 14 raamatust, mis avaldati vene keeles aastail 1924–1937, ilma autori nimeta. Käesolev raamat on esimene eesti keeles ilmunud raamat sellest seeriast. „Süda“ on järjekorras seitsmes, kuid iga raamat moodustab omaette terviku. Kuna raamatuis on prognoose ja prohvetlikke ennustusi, on esikaanel alati raamatu kirjutamise aasta.

176

lk. 34

55. Kosmiline mõtlemine pole enamiku jaoks sugugi kerge. Eelkõige, selle jaoks on tarvis säilitada isiksus, kuid vabaneda egoismist. Paljudele tundub selline vastandlikkus hoopis mõttetuna, nende jaoks egoism ongi isiksus. Võimsa, Üldisele Hüvele ustava isiksuse ilming on paljude jaoks kujuteldamatu, kuid ilma isiksuseta ei ole mõtlemisel potentsiaali. Egoismi puhul lisab mõtlemine veel ühe annuse mürki planeedi saastunud aurale.

lk. 47

77. Palju on seestunuid inimkonna vaimuloomingule ülemineku ajal…seestunutel on iseäralik, vastuolusid täis mõtlemine. Soovides neid aidata, võib kas sisendusjõuga seesistuja välja ajada või jätta täielikult rahule, isegi, võimaluse korral, täielikult isoleerida. Sest seesolijale on vajalik mitte niivõrd subjekt ise, kuivõrd tema kaudu ümbritsevatele inimestele mõjumine. ..Tugev ja võitlev käsk või isoleeritus võivad kergendada nõrga südame saatust. Sest seestumine tuleb nõrga südame kaudu. Südame tuli põletab kõiki karvaseid külalisi.

lk. 53

88. Psüühilise energiaga ületäitumise ilming kutsub esile mitmeid sümptomeid nii jäsemetes kui ka kurgus ja maos. Sooda on kasulik, et pingelangust esile kutsuda, niisamuti ka kuum piim.

lk. 64

107…Kõrgema suhtlemise vormiks on mõtte tabamine heli kaasabita (sõnadeta).

lk. 66

111. Tõesti, kogu südamlik edasijõudmine põhineb moraalsetel alustel. Need muundavad füüsilist loomust ja elustavad vaimu.

lk. 76

135. Mõttelugemine tuleneb tunnetusteadmisest. Mitte kunstlik maagia, mitte silmade punnitamine, mitte käte hoidmine, vaid südametuli ühendab peenimaid aparaate.

lk. 77

137. On kindlaks tehtud, et mõned aroomid kutsuvad nahapinnal, närvisuudme juures, esile psüühilise energia pinge. Mõned roosisordid (Rosa Damascena) ja teile tuntud Maailma Ema palsami koostisosad on selleks kasulikud.

lk. 81

145. Palju räägitakse vibratsioonidega loomisest ja tõstetakse seejuures silmad kuhugi üles, unustades, et iga inimene pole mitte üksnes energia transmutaator, vaid ka peente vibratsioonide looja. Kui süda on energiate transmutaator, siis psüühiline energia sublimeerib vibratsioone.

lk. 88

159. … Peenilm on maise sfääri kõrgendatud sublimatsioon. Tuli on iga sublimatsiooni üheks peamiseks ilminguks. Kuid kui inimesed on nii kaugel Peenmaailma teadvustamisest, mida öelda siis Tulemaailma kohta, kus Tuli on kogu Olemise olemus!

lk. 107

198. Soovida tähendab leida Peenilma väravad. Kuid inimestel on just nimelt raske õppida soovima. Nad ei suuda viia tundeid tasakaalu ning seetõttu ei saa sünnitada kõrvalekaldumatut, vankumatut soovi. Tõepoolest, Peenilmas on soov loominguliseks hoovaks. Kõrgemaist Maailmast on tulnud see jõud, kuid ta nõuab ka Kõrgeima Ilma selgust. Kui suuname Hierarhia liinis, Valmistame teid ette selleks soovide kuninglikkuseks, selguseks. Madalama sfääri ristuvate voolude seas pole nii kerge leida puhastatud, nooletaolist soovi.

lk. 112

207. … Niisamuti oleme Me murelikud, nähes, kuidas magnetkeskuste lähedal võivad inimesed lubada võimatut mõttekäiku, soovimata meelde jätta, et nimelt nende lähedal on vajalik eriline ettevaatus.

lk. 125

235. On juba öeldud, et seestumise avastamise korral on vaja sisse tulnud vaim välja ajada või jätta seestunu rahule, üksindusse, sest siis seesolija ei leia tegevusvälja ja igavust tundes läheb ära.

lk. 136

260. Kui niinimetatud nirvaana seisund pole rahu, vaid energia kõrgeim pinge, siis võib küsida – kas on üldse rahu olemas? Tõepoolest, kuidas võib kujutleda rahu, kui kõik on liikumises ja eksisteerib liikumise kaudu? Rahu mõiste ise on leiutatud nende poolt, kes soovisid varjuda olemise eest. Nad eelistasid liikumatust, unustades, et ei saa olla hetkegi liikumiseta. Tasakaal on vajalik mõiste. On tarvis mõelda mitte rahust, vaid sellest, kuidas kesk vihureid tasakaalu hoida.

lk. 139

266. Kas märkate paljusid seestunuid ümberringi? On vaja tähelepanu pöörata ennekuulmatule seestumisele. Nii võib sellega võidelda. Eelkõige, on vaja mõista, kellega tegu, sest teadvustada – tähendab võita.

lk. 142

276. Väsimus muidugi ei tulene kevadest ega sügisest, vaid voolude tihenemine rõhub närvikeskustele.

lk. 144

278. Iga tunne sünnitab energiat.

lk. 145

283. Puhas mõtlemine on parim desinfitseeriv vahend. Lõpuks ometi tuleb mõista mõtlemist kui keemilist reaktsiooni.

lk. 150

293. Mõtlemise ja väljenduse täpsus peab olema Agni Joogi (sideme saavutamine oma kõrgema olemusega) omaduseks. Vähesed püüdlevad selge mõtlemise poole ja vähesed annavad enestele aru, kui palju peeneid, juba valmis vorme ei saa ilmutatud maises ilmas rakenduda. Kui palju ebaõnnestumiste saladusi võib olla seletatud sassis mõtlemisega!

lk. 153

299. … Nii, kui Kõneleme vajadusest puhastada psüühilist energiat mõtlemise peenekoelisemaks muutumise teel, peame silmas madalamate sfääride puhastamist. Kõneldes kiriku keeles, on vaja võita põrguväed.

lk. 159

315. Rahunemine on pinge tasakaalustumine. Teadvuse ühendamine on eelkõige energia hoidmine. See tähtis reegel tavaliselt unustatakse. Kui piiratud füsioloogia asemel viiakse sisse psühhofüsioloogia, siis võib igaüks mõista, millist tähtsust omab energia säästmine.

lk. 182

363. Pöördume uuesti pulsi kvaliteedi poole. Palju kordi erinevatest tahkudest tuleb viidata sellele kaheldamatule südame kinnitusele. Mitte niivõrd pulsi lugemine, kuivõrd selle omaduste jälgimine annab pildi südame elulisusest. Senikaua kuni jõutakse aurade pildistamiseni, võib juba praegu alustada pulsi jälgimist mitte haiguse, vaid terveoleku ajal, märkides ära, milliseid tundeid ja kuidas nimelt, kajastavad pulsi varjundid. Kui aura kujutab endast haiguse ilmingu tunnistust, siis pulsi kvaliteet annab reaktsioonide täieliku skaala.

364. Vibratsioonidega ravimisel on pulsi omaduste jälgimine vältimatuks tingimuseks, vastasel korral – millest lähtuda erinevate vibratsioonide kasutamisel?

lk. 187

374. Muinasajal mõistsid alkeemikud südamest tuleva valgustkandva ühendava aine tähendust. Seepärast loovad südame emanatsioonid pidevalt helget ainet, mida nimetame justkui psüühilise energia olemuseks.

lk. 189

378. Igasugune pranayma on oma olemuselt suunatud südametulede süütamisele… nii muutus ka pranayma mehaaniliseks nohuvastaseks vahendiks.

lk. 190

379. Südamerahu pole rahunemine. Leegitsev süda ei saa rahuneda. Südamerahu on kindlus ja vankumatus.

lk. 193

386. … tõeline andmine on vaimus

387. Himaalaja seedriõli nimetatakse südame palsamiks. Tõepoolest, mõningad ained kuuluvad looduse südamele, ja nende õlisus toob kaasa südame puhastamise. Seesama mõju on ka roosil ja muskusel ja merevaigul.

lk. 205

416. … Kuid ka keset loomulikke nähtusi on vaja meeles pidada, et vastavalt südamele on ka vaimne nägemine. Madalaim seisund näebki madalat.

lk. 217

441. … Iga päev toob mingisuguse teadmise ja südame süvendamise. Just selles seisnebki juba energia kogumine. Üksnes vabaneda igavusest, mis sarnaneb hirmule lõikab läbi nii palju.

lk. 219

446. … On vaja kindlalt mõista, et vaimujõud, mis nõudis varem aastakümneid, on nüüd südame abil kiirenenud viimse võimaluseni. Võib tunnistada Agni Joogat kui jõudude tormilist evolutsiooni. Seal, kus terveid aastaid harjutati keha peenekoelisemaks muutumist ja pingestamist, seal võib süda viia vaimu edasi peaaegu viivitamatult. Muidugi on vaja südame kasvatamist, kuid see jääb tunnete, mitte mehaanika sfääri.

lk. 225

458. … Südameõpetus on nähtuste põhjuste Õpetus.

lk. 226

462. … Mitte asjata ei korda Ma sõna “pidulikkus”, sest see on südame toit! Mitte hukkamõistu, mitte ärrituse, vaid pidulikkusega me valmistume suureks edasiminekuks. (pidulikkuse all võiks muu sõna olla nt. austus, lugupidamine, viisakus )

lk. 227

463. … “Miks muutub kõrgema teadmise tundmaõppimisel justkui vältimatuks tundlikkuse ja mõningate valude suurenemine?” Kui neile selgitada, et nende hooletuse tõttu kannatavad väljavalitud, nad ei usu seda. Nad ei võta omaks, et kujutavad enestest energia kondensaatorit ja transmutaatorit. Nii läheb paljude selliste aparaatide rikkumise korral see energiajaotus paigast ära ja vähesed peenekoelised südamed kannavad survet, mis peaks olema jaotatud kogu maailma peale. Päikeselised natuurid kannavad enestel tuleenergia survet ja peavad vastutama miljonite muidusööjate eest.

lk. 234

478. … Lohutav on, et kannatlikkus katab igasuguse ärrituse. Kannatlikkuse pingestamisel tekib eriline substants, mis nagu tugev vastumürk kahjutustab isegi imperili. Kuid, muidugi, kannatlikkus pole tundetus. Kuritegeliku ükskõiksuse korral ei ilmne hüvettoovaid reaktsioone. Kannatlikkus on teadlik pinge ja vastuseis pimedusele.

lk. 242

495. … On vaja alustada kõige väiksemate mõtete distsipliinist ja seejärel juba luua mägesid liigutav mõte…Agni Joogi tee on südame kaudu, kuid on vaja aidata südant mõtete korra loomisega.

lk. 244

498. … kindlalt arendada mälu, tähelepanelikkust, kannatlikkust, heasoovlikkust ja hiljem pöörata tähelepanuvõime südame aistingutele.

lk. 259

534. Asjata ei pööra inimesed tähelepanu söömisele ärritus- ja erutusseisundis. Sellise ebamõistliku tegevuse tagajärjel tekivad tugevad mürgid…Ärrituse ja erutuse (ma ütleks- ärevuse) puhul soovitan piimaigal kujul kui tavalist vastumürki. Sooda tugevdab piima mõju.

lk. 267

548. Erutuse (ärevuse) puhul on vajalik eelkõige toidu vähendamine ja palderjan ning muidugi, piim soodaga… Jooga tundmaõppimisel peab erutus muunduma vaimustuseks (vist vaimsuseks on õigem) Kui me näeme põhjuseid, tagajärgi ja võimalusi, kas pole ülev võimalus ravida südame energiaga?…Võimatu on endale ette kujutada, kuivõrd teadlikkuse säde toob lähemale päästva lahenduse.

lk. 269

550. … Mitte sõnad, vaid südame tunne sünnitab imet.

lk. 279

569. Inimese pilgu mõju teaduslik põhjendus annab võimaluse edasisteks uurimusteks. Pärast inimorganismidele mõjumise uurimist on vaja pöörata tähelepanu inimpilgu osakeste ladestumiseleeluta esemetele. Kui pilk võib saavutada mürgisuse astme, siis võib see sedasama ladestada veele ja kõikvõimalikele esemetele. Vee lausumisel, muidugi, omab tähtsust mitte sõnade rütm, vaid pilk.

570. … Kui madalamad sfäärid on niivõrd risustatud, siis kõrguste emanatsioonid toovad enestega kaasa Praana ladestuste osakesi. Ei saa kunstlikult teha praanat, kuid selle loomulikud ladestused puhastavad ruumi. ‘

lk. 281

572. Võib jälgida teatud inimteadvuse perioodi, mil küsimuse peale, millest on puudu, järgneb vastus – rahast. Nii kaua kui pole kaotatud seda rahalist piirangut, ei saa tulla mingi vaimne abi. On vaja teadvust edasi viia olulisemate väärtuste suunas, siis tuleb ka abi, isegi materiaalne. Kõrgeimate väärtuste seadus on kinnitatud kogu Olemises. Nii määrab meie isiklik teadvus teenitud heaolu.

lk. 579. Mõistke alatiseks – olemuse tundmise niinimetatud anne pole kingitus, vaid tööde ja kogemuste tagajärg. Mõttetu sõna “intuitsioon” ei väljenda midagi peale piiratuse.

lk. 289

584. … Inimese iga seisund tekitab erilise keemilise reaktsiooni.

lk. 294

595. … Leegitsev süda võib tunda, kus on tõeline kooskõla ehk vastastikune täiendamine…Üks olemise tingimusi – siirus, teisiti öeldes, südamlikkus…

lk.295

596. … Süda võib toimida üksnes füüsilistest pingetest vabanemise korral… Puhas mõtlemine, püsivus, heasoovlikkus panevad liikuma südame energia.

lk. 296

598. … Teadvuse harjutamine on Südame Jooga.

ps. Hierarhia – Suured Vaimud, Valguse Jõudude Hierarhia, Suur Püha Vennaskond.

Me – suure algustähega kirjutatult tähistab vaimseid Õpetajaid, ka tegusõnade puhul.

Imperil – mürgine kristalliline aine, mis tekib inimese organismis ärritusseisundis ja ladestub närvikanalite seintele; see on psüühilise energia peamine hävitaja.

Kirjanike lennukad ennustused, mis osaliselt ongi juba tõeks saanud

Seejuures Mark Twain mitte ainult ei kirjeldanud internetti, vaid ka midagi sotsiaalvõrgustiku sarnast, kus ta sai suhelda igas maailma nurgas oleva inimesega ning otse vaadata videosid. Lugu “From the London times of 1904“.

Herbert George Wells (1866–1946) ennustas ette nii Teist maailmasõda, lasereid, mobiiltelefone, automaatselt avanevaid uksi kui ka geenitehnoloogiat. Tema kõige kuulsamaks ennustuseks aga olid tuumarelvad.

https://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevi...d-taide-ii