Teema hinnang:
  • 1Hääli - 4 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Sodiaagi 13. tähtkuju - Maokandja
#1
Sodiaak (lad.k. zodiacus; vanakreeka terminist ζωδιακός κύκλος (zōdiakos kuklos) 'loomaring') on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptikat. Sodiaagi-sarnast süsteemi tunti juba mõni tuhat aastat e.m.a. nii Vana-Egiptuses kui ka Babüloonias.

Kaheteistkümnest sodiaagi tähtkujust - Jäär, Sõnn, Kaksikud etc on kõik kindlasti kuulnud. Millegipärast on maha salatud sodiaagi kolmeteistkümnes tähtkuju - Maokandja (Ophiuchus), mis asetseb Skorpioni ja Amburi vahel.

Astroloogia on taevakehade asendil põhinev maailmamõistmise ja ennustamise süsteem. Astroloogia ja astronoomia olid algselt üks teadus ja seda väga kaua.

Kreeka astronoom Hipparchos (190–120 e.m.a.) pidas varasemat sodiaagikäsitlust korrapäratuks ja otsustas sodiaagi jagada 12 võrdseks osaks, millest igaühe suuruseks kujunes 30°. Tollal viibis päike peamiselt 12 tähtkujus. Sodiaagi iga osa – sodiaagimärki – hakati nimetama vastava tähtkuju nimega.

Kuigi iga sodiaagimärk katab ekliptikast 30 kraadi, viibib Päike eri tähtkujudes eri arvu päevi. Kõige rohkem, 45 ööpäeva, kulub Päikesel Neitsi tähtkuju läbimiseks, kõige vähem, 6 ööpäeva, Skorpioni tähtkuju läbimiseks.

Maakera pole päris korrapärane kera ega isegi pöördellipsoid, vaid geoid. Päikese ja Kuu gravitatsioonijõu toimel Maa pöörlemistelje asend ajas muutub. Maa pöörlemistelg joonistab koonuse, mis teeb täisringi ligikaudu 26 000 aastaga. Pretsessiooni mõjul muutub Päikese ja planeetide asukoht sodiaagimärkides. Pretsessiooni avastajaks peetakse Hipparchost, kuid troopiliste ja sideeriliste pööripäevade muutumist kirjeldas juba 280 e.m.a. kreeka astronoom ja matemaatik Aristarchus Samoselt.

Järgnevalt lingilt: http://et.wikipedia.org/wiki/Sodiaak#Sod....C3.A4rgid saab vaadata sodiaagimärkide tegelikku kestust 2000. aastal (tabeli viimane veerg).

Ajalehesabades ilmuvaid horoskoope ei maksa uskuda jah. Kui astroloogia aluseks olevat teooriat uskuda, siis peaks aluseks olema ikka taevakehade tegelik paiknemine, mitte mingi lihtsustatud ning kokkuleppeline süsteem, mis täielikult tegelikkusele ei vasta.

Allikas: Vikipeedia ja paar isiklikku tähelepanekut. Esiletõstud on minu tehtud.
Vasta
#2
Teine asi millest on nagu vaikides mööda mindud on see, et lisaks zodiaagile mõjutavad "mängu" ka teised tähtkujud.
Ja seda nii need mis näha ainult põhjapoolkrel kui ka need mis näha ainult lõunas.
Aga seda ussi juttu olen ennemgi kuulnud. Kuskil peaks olema isegi pildid ja diagrammid kus ta asub ja kuidas välja näeb.
Vasta
#3
Tsitaat:Kuigi iga sodiaagimärk katab ekliptikast 30 kraadi, viibib Päike eri tähtkujudes eri arvu päevi. Kõige rohkem, 45 ööpäeva, kulub Päikesel Neitsi tähtkuju läbimiseks, kõige vähem, 6 ööpäeva, Skorpioni tähtkuju läbimiseks.
Selle järgi peaks siis Maa liikumine ümber päikese eri piirkondades erinema 7,5 korda. Sest iga kord on maal läbida 30 kraadine ots.
Maakera kiirus on suurim 5. jaanuaril (Päikesele kõige lähemal) - Ambur ja kõige väiksem 4. juulil.(Päikesest kõige kaugemal)- Vähk.

Ma tean, et maakera orbiit ei ole päris ringikujuline ja liikumiskiirus sõltub kaugusest päikesest, aga et vahe nii suur oleks, kuulen ma esimest korda.

Tsitaat: Pretsessiooni mõjul muutub Päikese ja planeetide asukoht sodiaagimärkides.
Pretsessiooniga käsikäes muutub see, mis tähtkuju ajal meil talv või suvi on.
Kui me nüüd 26 000 aastat korralikult kalendrit peame, siis võib juhtuda lihtsalt see, et Vähit tähtkuju ajal on meie poolkeral juulikuus lumi maas. Kalendri suhtes jääks kõik tähtkujud ja planeedid paika. Kui nüüd just maakera enda nurga muutumisest me teisele orbiidile ei lähe.

[Muudetud: 22-10-09 Thorondor]
Vasta
#4
Vaata, Thorondor, Maal ei ole iga kord läbida 30 kraadine ots, sest ekliptika jagamine 30 kraadisteks osadeks oli juba teadmata põhjusega (lõhnab millegi mahasalgamise järgi) kokkulepe.

Asi on selles, et tähtkuju on meie jaoks holograafiline projektsioon - ühes tähtkujus asuvad tähed võivad tegelikult asuda sadade valgusaastate kaugusel, meile lihtsalt paistab, nagu nad oleksid lähestikku. Mõni tähtkuju paistab meile taevavõlvil suuremana, sest seda moodustavad tähed ei ole nii ligistikku, kui mõnes teises tähtkujus. Neitsi tähtkuju on kujult pisut välja venitatud küll ja võtab taevakaarel lahmaka ruumi.

Excubitorise jutt on ka täiesti õige, tegelikult mõjutavad küll kõik tähed, ka need, mida meil siin näha pole. Tähed kiirgavad valgust, seega on nad võimsad energiakandjad. See energia mõjutab meid, tähe asukoht teiste tähtede (energiakandjate) suhtes on seejuures samuti oluline.
Sodiaagi suhtes on oluline detail asjaolu, et kaugemate tähtede energiat interpreteerib meile Päike - meile lähim täht ning seetõttu mõjutavad sodiaagi tähtkujud siiski rohkem, kui ülejäänud. Sodiaak on ju nimelt päikese teekond taevavõlvil.

See oli nüüd minupoolne abitu katse astroloogia olemust lahti mõtestada Bleh

Tsitaat:Pretsessiooniga käsikäes muutub see, mis tähtkuju ajal meil talv või suvi on.
Kas Sa pole märganud, kuidas suvi on hakanud sügisesse nihkuma?

Üht-teist võib muidugi ka kliimasoojenemise või Päikese aktiivsuse kasvu arvele panna, kuid mida me ka ei oletaks, tagantjärele ei saa me teada.
Vasta
#5
Aga miks see tähtkuju läbimise aeg oluline on? Näitab ainult seda, et kõik tähkujud ei ole tähistaevas samade mõõtmetega.Vahepeal ei läbita ju ühtegi tähtkuju ja vahepeal läbitakse mitut korraga vist.

Nii palju kui ma olen aru saanud on tähtkujud lihtsalt selleks, et vastavaid 30° juppe nimetada. Kaksikute nimi võiks olla Veomees ja Sõnni nimi Orion (ainuke erinevus, et need ekliptikast kaugel) . Vahepeal ei läbita ju ühtegi tähtkuju ja vahepeal läbitakse mitut korraga vist. Astroloogiline mõju, kui see olemas on, sellest ei muutu.

Vaatasin seda pretsessiooni. Ma ei saa aru, et kui Maa liigub ümber päikese vastupäeva ja igalpool joonisel liigub maa telg pretsessioonis ka vastupäeva, siis kuidas saab pärast kalade ajastut tulla veevalaja ajastu.


Tsitaat:Kas Sa pole märganud, kuidas suvi on hakanud sügisesse nihkuma?
Jajah, mäletan et 5000 aastat tagasi olid sügised kuidagi jahedamad.wink
Lühike võrreldav periood on.
Vasta
#6
Tsitaat:Algselt postitas Thorondor
Aga miks see tähtkuju läbimise aeg oluline on? Näitab ainult seda, et kõik tähkujud ei ole tähistaevas samade mõõtmetega.Vahepeal ei läbita ju ühtegi tähtkuju ja vahepeal läbitakse mitut korraga vist.

Nii palju kui ma olen aru saanud on tähtkujud lihtsalt selleks, et vastavaid 30° juppe nimetada. Kaksikute nimi võiks olla Veomees ja Sõnni nimi Orion (ainuke erinevus, et need ekliptikast kaugel) . Vahepeal ei läbita ju ühtegi tähtkuju ja vahepeal läbitakse mitut korraga vist. Astroloogiline mõju, kui see olemas on, sellest ei muutu.
Kui astroloogiline mõju on olemas, siis ta peaks ikka muutuma. Loe minu eelmisest postitusest selle kohta üht lõiku, kus ma proovisin astroloogia olemust lahti mõtestada.
Tsitaat:Algselt postitas Thorondor
Jajah, mäletan et 5000 aastat tagasi olid sügised kuidagi jahedamad.wink
Lühike võrreldav periood on.
Aga pöördu arheoloogia poole... isegi ametlik arheoloogia on tunnistanud aeg-ajalt toimuvate suurte kliimamuutuste olemasolu, mille põhjuseid ei oska keegi seletada.

Mitteametlikust arheoloogiast ei maksa siinkohal üldse rääkida, seal on liikvel nii pööraseid teooriaid, et mõni neist võib mingis osas isegi tõele vastata.
Vasta
#7
Tsitaat:Kui astroloogiline mõju on olemas, siis ta peaks ikka muutuma. Loe minu eelmisest postitusest selle kohta üht lõiku, kus ma proovisin astroloogia olemust lahti mõtestada.
Mõte oli selles, et taevavõlvil on 30° sektoris ikka samad taevakehad, vahet pole mille järgi asja nimetame, või millise ulatuse täidab sellest too nimeline tähtkuju. Muus osas ju igasugu muud tähed ka.


Tsitaat:Aga pöördu arheoloogia poole... isegi ametlik arheoloogia on tunnistanud aeg-ajalt toimuvate suurte kliimamuutuste olemasolu, mille põhjuseid ei oska keegi seletada.
Täitsa võimalik, aga ma ei oskaks neid kuidagi seostada 26000 aastase tsükliga. Vahepeal tegutseb lihtsalt väga palju lühemaajalisi tegureid.

Lisaks 26000 aastasele pretsessioonile on meil veel
Maa orbiidi 400 000 aastane ekstsentrilisuse muutumine.
41000 aastane teljekalde muutumine 22.1° ja 24.5° vahel;
~20000 aastane orbitaalne pretsessioon ja 100000 aastane orbiidi inklanatsioon.
Ehk siis igasugu Milankovitchi tsüklid.

Kuidas tänapäeval ajalugu uuritakse. Kalendrit keeratakse tagasi tänapäevase ajaarvamise järgi? Ehk siis kui 600 a. e.m.a oli märts, siis päikese kõrguse järgi oli tegelikult aprill?
Sedasi näiteks http://et.wikipedia.org/wiki/Sodiaak#Sod....C3.A4rgid toodud näide ei tööta. Et hoopis aastaajad nihkusid mitte kalender või taevatähed.

[Muudetud: 22-10-09 Thorondor]
Vasta
#8
Universum on energeetiline väli. Energeetilise välja mõjud muutuvad vastavalt asukohale ja suunale.
Sealt tulevad ka mõjud mida saab suuna alusel seostada "tähtkujudega".
Vasta
#9
Tsitaat:Algselt postitas Thorondor
Mõte oli selles, et taevavõlvil on 30° sektoris ikka samad taevakehad, vahet pole mille järgi asja nimetame, või millise ulatuse täidab sellest too nimeline tähtkuju. Muus osas ju igasugu muud tähed ka.

Sa võiksid tähtkujude koha pealt kreeka mütoloogiaga tutvuda. 1990. aastal ilmunud "Täheatlases" on ka algteadmised olemas. Muide, kui see Sul käepärast on, kirjuta siia teemasse palun kokkuvõte sellest, mis Maokandja kohta öeldud. Ma ei suuda enda täheatlast leida.

Ülejäänu ütles excubitoris juba ära.


Vasta
#10
Võiksid enne kirjutada, miks see kreeka mütoloogia siin nii oluline on.
Kas astroloogia väidab, et kogu see sodiaagi mõju tuleb ainult nendelt tähtkujude tähtedelt ning teised sealsed tähed ei mõjuta midagi?
Loogiline oleks ju, et konkreetse sodiaagi mõju annab too taevasektor koos kõigi oma tähtede ja tundmatu ainega.

Kas siis Kristuse sünni aegu, kui praegusega võrreldes sodiaagimärgid aastaaegadega natuke nihkes olid, ei kasutatud mingit teist kalendrit või seost kuupäevade ja sodiaagimärgi vahel?

Nüüd ma mõtlesin, et kuidas pretsessioon üldse saab planeetide ja tähtede asukohta päikesesuhtes muuta.
Maast tõmmates sirge läbi Päikese jõuame täpselt samasse tähkujusse kuis 2000 aastat tagasi. Või selle arvestuse kohaselt nihkub ka kalender, kuna pööripäevad on nihkunud?
Meie kalender pole kuidagi pööripäevadega või päeva pikkustega seotud ju.

[Muudetud: 22-10-09 Thorondor]
Vasta
#11
See on nimme sedasi ülesehitatud, mis pole kunagi täpne olnud. Sest me ei tea kunagi maa täpset asukohta universumis ja kogu süsteemis.Ruumisüsteemis.
Vasta
#12
Tsitaat:Algselt postitas Thorondor
Kas siis Kristuse sünni aegu, kui praegusega võrreldes sodiaagimärgid aastaaegadega natuke nihkes olid, ei kasutatud mingit teist kalendrit või seost kuupäevade ja sodiaagimärgi vahel?
Umbes 600 e.m.a. kevadisel pööripäeval asus nullpunkt Jäära tähtkujus ja seda nimetatakse Jäära esimeseks punktiks. 30° pärast selle läbimist asus Päike Sõnni tähtkujus, järgmisena Kaksikute tähtkujus ja nii edasi.

Sellest ajast on pretsessiooni mõjul Jäära esimene punkt liikunud 36°, mistõttu tähtkujud on liikunud peaaegu terve kuu võrra edasi. Näiteks nende inimeste, kes on sündinud 21. märtsi ja 18. aprilli vahel ning keda loetakse Jäära tähtkujus sündinuks, sünnihetkel ei asunud Päike selles, vaid Kalade tähtkujus.
Tsitaat:Algselt postitas Thorondor
Nüüd ma mõtlesin, et kuidas pretsessioon üldse saab planeetide ja tähtede asukohta päikesesuhtes muuta.
Maast tõmmates sirge läbi Päikese jõuame täpselt samasse tähkujusse kuis 2000 aastat tagasi. Või selle arvestuse kohaselt nihkub ka kalender, kuna pööripäevad on nihkunud?
Meie kalender pole kuidagi pööripäevadega või päeva pikkustega seotud ju.
Nihutatud, mitte nihkunud. (Eba)õnnestunud kalendrireformist oleks paras omaette teema teha. Ükspäev, kui rohkem aega, teengi.
Vasta
#13
Tsitaat:Algselt postitas HUGOTH
See on nimme sedasi ülesehitatud, mis pole kunagi täpne olnud. Sest me ei tea kunagi maa täpset asukohta universumis ja kogu süsteemis.Ruumisüsteemis.
Aga äkki ei peagi päris täpne olema?

Kuigi excubitorise mõlemad postitused on minu arvates täiesti täpsed, on sodiaagi puhul tähtsaim detail siiski see, et tegemist Päikese teekonnaga... muidu poleks mõistet sodiaak ju vaja olnud, ning see mõiste oli olemas enne Hipparchost. Sodiaagi-sarnast süsteemi tunti juba mõni tuhat aastat e.m.a. nii Vana-Egiptuses kui ka Babüloonias.
Vasta
#14
Mis vahemikku siis Maokandja täpsemalt kuulub?
Vasta
#15
2000. aastal oli selleks perioodiks 30. november kuni 17. detsember.
http://et.wikipedia.org/wiki/Sodiaak#Sod....C3.A4rgid
Ma saan aru, et nimetet perioodid ei muutu ülearu kiiresti - kuuajaline nihe on siiski 2500 jooksul tekkinud. Aga päeva-paari osas võib ju kõikumine olla.

P.S. Selle peaks saama kindlaks teha nt. jooksva aasta kohta suvalisest efemeriidide (http://et.wikipedia.org/wiki/Efemeriid) tabelist. Tartu Tähetorni kalender?

[Muudetud: 10-22-2009 WhiteWolf]
Vasta
#16
Tsitaat:Umbes 600 e.m.a. kevadisel pööripäeval asus nullpunkt Jäära tähtkujus ja seda nimetatakse Jäära esimeseks punktiks. 30° pärast selle läbimist asus Päike Sõnni tähtkujus, järgmisena Kaksikute tähtkujus ja nii edasi. Sellest ajast on pretsessiooni mõjul Jäära esimene punkt liikunud 36°, mistõttu tähtkujud on liikunud peaaegu terve kuu võrra edasi. Näiteks nende inimeste, kes on sündinud 21. märtsi ja 18. aprilli vahel ning keda loetakse Jäära tähtkujus sündinuks, sünnihetkel ei asunud Päike selles, vaid Kalade tähtkujus.
Copy paste wikist ju. Mis nullpunkt? Kirjutatud ju, et on liikunud, mitte liigutatud. Praeguse kalendri 1. jaanuar on päike samas punktis, mis 600 BC 1. jaanuar.
Kerime maakera 2609 ringi ümber Päikese tagasi. Maa on natuke teise nurga all pretsessiooni tõttu. Kuidas see muudab seda, mis tähtkuju päikese taga on. Ega kui vurr kohapeal keerleb, ega siis taust liikuma ei hakka. Millest ma siin valesti aru olen saanud?

[Muudetud: 22-10-09 Thorondor]
Vasta
#17
Tsitaat:Algselt postitas Thorondor
Kerime maakera 2609 ringi ümber Päikese tagasi. Maa on natuke teise nurga all pretsessiooni tõttu. Kuidas see muudab seda, mis tähtkuju päikese taga on. Ega kui vurr kohapeal keerleb, ega siis taust liikuma ei hakka. Millest ma siin valesti aru olen saanud?

Oled Sa kindel, et vurr ikka kohapeal keerleb? Kas Maa orbiit on ikka päris täpselt sama, mis 2600 aastat tagasi?

Tsitaat:Algselt postitas excubitoris
Universum on energeetiline väli. Energeetilise välja mõjud muutuvad vastavalt asukohale ja suunale.
Sealt tulevad ka mõjud mida saab suuna alusel seostada "tähtkujudega".
Ja kui asukoht muutub, muutub ju ka Päikese näiva liikumise tempo mööda sodiaagivööd. Kui astroloogiat tõsiselt võtta, siis peaksid muutuma ka energeetilised mõjud.

Pretsessioon omakorda võib samuti energeetilist mõju muuta, täpselt ei tea.

Nii "nullpunkt" kui Hipparchose ühtlustatud sodiaak on ju kokkuleppelised väärtused - minu arvates teostatud selleks, et mingi iidne teadmine maha salata.

Vana-Egiptuse või Babüloni aegset sodiaaki oleks küll põnev uurida.

P.S. Täheatlase andmetel oli Maokandja Asklepios, esimene arst, kes inimesi ravides nii osavaks muutus, et oskas isegi surnuid ellu äratada. See muidugi jumalatele ei meeldinud. Zeus tappis Asklepiose oma piksenoolega ja tõstis ta igaks juhuks inimestest kaugemale, taevasse.
Kuna madudel oli Asklepiose arstimiskunstis suur roll, kujutati teda alati koos madudega.

Eesti taevas vastavat muistset tähtkuju teada ei ole.

P.P.S. Maokandjas asub muide Barnardi täht, neljas lähedaim täht meie Päikesele, kaugus 6 va, külm punane kääbus, tähel on suurim omaliikumine 10,3 kaarsekundit aastas, omab vähemalt 2 massiivsest planeedist koosnevat planeedisüsteemi.
Kusagilt lugesin, et väidetavalt pärineb Barnardi tähe planeedisüsteemist üks ammusel ajal Maale tulnud kosmoserassidest, keda siin küll enam pole.

[Muudetud: 10-23-2009 WhiteWolf]

[Muudetud: 10-23-2009 WhiteWolf]
Vasta
#18
Küsimus on ajafaktoris - Universumi protsessid võtavad aega kümneid ja isegi sadu tuhandeid aastaid. Inimese eluiga on ainult ümmarguselt 60a. Seega protsesside muutus võib jääda ajavahemikku mida meie maksimum 4000a tsivilisatsioon ei pruugi hoomata.
Vasta
#19
Excubitoris, teadjad on alati olemas, selles ei pruugi Sul kahelda. Iseasi, kas ja miks nad räägivad.
Vasta
#20
Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Excubitoris, teadjad on alati olemas, selles ei pruugi Sul kahelda. Iseasi, kas ja miks nad räägivad.


Tean - ammu juba - kahjuks ja ei vaidle vastu. :S

PS. Parandasin natuke: Bleh

Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Excubitoris, teadjad on alati olemas, selles ei pruugi Sul kahelda. Iseasi, kas, MIDA ja miks nad räägivad.
Vasta
#21
Nojaa, see mitmesuguste kummaliste organisatsioonide ja nende huvide teema on muidugi...

Häda on selles, et kui killukesi ei korja, siis võid parem Õhtulehte lugeda või Reporterit vaadata - eluks vajalikud uudised puha Bleh.

Ikkagi hämmastav, kui hästi "jaga ja valitse" siiamaani töötab.
Vasta
#22
Ise küsin, ise vastan.
Nullpunkt on kevadine pööripäev, mis siis pretsessiooni käigus muutub. 600 e.m.a. otsustati, et Jäär peab algama sealt ning siia maani pole seda muudetud.
Kahjuks ei saa niisama taevasse vaadates ka selgeks teha, et midagi nihkes on.
On mõnda iidvana tähtkuju iseloomustust ka säilinud, et näha palju need tänapäevasest erinevad. On tunne, et need kirjeldused on ise tasapisi paika tagasi nihkunud.


Tsitaat:Oled Sa kindel, et vurr ikka kohapeal keerleb? Kas Maa orbiit on ikka päris täpselt sama, mis 2600 aastat tagasi?
Jutt on ju pretsessioonist. See käsitleb ainult telje asendit.
Orbiit ekstsentrilisus muutub (lopergus) ja inklanatsioon (orbiidi kalle). Need on vastavalt 400 000 aastane ja 100 000 aastane tsükkel. Ise asi kas need üldse aasta pikkust muudavad.

Üldse ei imesta, et maokandja on välja jäetud. See ju väga napilt ulatub ekliptikani. Järgmisena läheks välja Jäär.

[Muudetud: 23-10-09 Thorondor]
Vasta
#23
Kõik on omavahel seotud. Ei saa vaadata ainult üht detaili.

Millega neid tehnokraate küll söödetakse, et nad nii targad on...
Vasta
#24
Kahju, et viimases Tuleproovis ei teatud, et tegelikult on 13 tähtkuju. Ja see ilmselt oligi põhjuseks miks kõik selgeltnägijad mööda panid?
Vasta
#25
Jajah, tegelikult võiks tulla ka 13 tähtkuju .
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat