Pavlopetri - uppunud linn.

Merearheoloogid pilgud on praegu kõik pööratud Kreekale kus rühm arheolooge on asunud tööle 1967 aastal avastatud merepõhjas asuvatel varemetel. Tollal avastas veealused vareme Flemmingu nimeline mees, kes esmasel ülevaatusel dateeris teatud leidude põhjal varemed pronksi aega e. umbes 2000 Ekr.
Siis jäid varemed seisma kuni praeguseni, kuid nüüd kogus sama mees 70 aasta vanusena kokku rühma arheolooge ja asus varemeid põhjalikumalt uurima. Viimased vaatlused viitavad, et tegemist on väga vana linnaga ehk u. 3500 Ekr. Tööd jätkuvad ning liiva alt merepõhjast ilmub fantoomina väga hästi säilinud linn.

Paranormaalsetele teemadele pühendunud internetilehtedel liiguvad juba jutud et kas ehk sealt ei saanud alguse legend Atlantisest.

Nojah...eks see Atlantis ikka on ja jääb erinevates maailmapaikades esile kerkima.

Siin aga linke Pavlopetrist:

http://www.alphagalileo.org/ViewItem.asp...ureCode=en

http://www.eurekalert.org/pub_releases/2...102109.php

http://naturalplane.blogspot.com/2009/10...-have.html

Maailma vanim seni avastatud vee-alune linn?
Kas mitte Indias veel vanemaid veealuseid linnu ei ole merepõhjas?
Täitsa põnev avastus aga igal juhul. Lausa uskumatu, et miks keegi seda varem uurima ei hakanud, kui juba 43 aastat tagasi avastati?
Kas nende vee-aluste linnavaremete uurimine oli mingil põhjusel ehk keelatud?
Ehk ongi osake muistest Atlantisest? Või siis muistete atlantlaste järeltulijate ehitised? Vaevalt küll, et Atlantis ainult legend on!
Arvata võib, et sealt tuleb varsti nii mõndagi huviväärset päevavalgele.


[Muudetud: 22-10-2009 Müstik]

Atlantis pole kindlasti ainult legend. Põhjuseks, et seda varem ei ole uuritud oli tõenäoliselt, et tegemist polnud millegi sensatsioonilisega - järelikult mitte Atlantise eeslinn. Vee all kaevamine ja uurimine on väga kallis ja niisama huvitav leid raha ei meelita.

Tsitaat:Algselt postitas mulk2003
Atlantis pole kindlasti ainult legend.

Ma nii kindlalt ei väidaks. Praegu kaldun sinna, et Atlantis on nn. eelmise väga arenenud tsivilisatsiooni hukkumise sünonüüm. Arvan, et tegemist ei olnud mingi kindla saar/mandriga vaid terve tsivilisatsiooniga, mille katastroof hävitas. Inimesed on ikka läbi aegade armastanud vee läheduses elada ( jõed, ookeanid, mered) ja kuna vanasti asustus ei olnud nii tihe siis võis kergesti terve tsivilisatsioon kaduda mingi kataklüsmi läbi. Lahtiseks jääb ainult dateerimine. Millal see toimus? Kuna dokumenteeritud ajalugu on üks pudru ja kapsad...Ja ei ole 100% kindlust, et süsiniku meetodi kasutamine dateerimisel annab õigeid tulemusi.

On veel üks uppunud linn : Dwarka millest ka siin foorumis juttu olnud aga ametlikult seda vist nii vanaks ei dateeritud kuigi alternatiivajaloo huvilised peavad seda Krishna sünnilinnaks ( kui ma nüüd õieti mäletan ).

Aga naastes Pavlopetri juurde siis siin videolõik ka Nottinghami ülikoolilt, kes uurimisi läbi viivad.

http://www.youtube.com/watch?v=fD0SbWwHH...re=channel

http://www.youtube.com/watch?v=kepaQu4ue...re=channel

Uurides, mida Egiptusest viimasel ajal avastatud on, leidsin veel ühe uppunud linna. Artikkel avaldatud selle aasta juulis.
Egiptlased nimetasid seda linna Herakleioniks, kreeklased Thoniseks, mistõttu sageli viidatakse sellele nimega Thonis-Herakleion.

Keegi pole päris kindel, miks linn uppus, kuid teadlased oletavad, et põhjuseks võis olla kombinatsioon mereveetaseme kerkimisest ja settekivimite vajumisest.

Linna asupaik jääb nüüdis-Egiptuse Aboukiri lahe rannikust 6,5 kilomeetri kaugusele merre.

Linna varemed paiknevad 46 meetri paksuse veekihi all. Need võiksid siiamaani avastamatuna merepõhjas lebada, kui neile poleks poolkogemata peale sattunud allveearheoloog dr Franck Goddio.

2000. aastal, mil Goddio üritas koos Euroopa allveearheoloogia instituudi IEASM (pr Institut Européen d'Archéologie Sous-Marine) töörühmaga leida 18. sajandi Niiluse lahingu käigus uppunud sõjalaevu, sattus ta esimest korda Herakleioni uppunud varemetele.

Akvalangistid leidsid enda suureks hämmastuseks liivasest merepõhjast mitmeid Vana-Egiptuse aegseid hästi säilinud esemeid.
"Oleme oma uurimistööga alles algusjärgus. Selleks, et Thonis-Herakleion täielikult päevavalgele tuua ning selle saladusi põhjalikult mõista, peame tööd jätkama tõenäoliselt veel järgmised 200 aastat."

Seni on Herakleionist leitud skulptuure, ehteid, arhitektuurimälestisi ja muid muinsusesemeid. Kõige tähelepanuväärsemaks leiuks võib siiski pidada Goddio ja tema töörühma avastatud 64 laeva.

Herakleionis asus Egiptuse jumala Amuni ja tema poja Khonsu peatempel, mille oli oluline roll Egiptuse valitsejate dünastiaga seotud usulistes riitustes.

Sukeldujad on leidnud ja välja kaevanud ka hulgaliselt lubjakivist sarkofaage, mis võisid uurijate hinnangul kunagi sisaldada jumalatele toodud mumifitseeritud loomohvreid.

Teadlased loodavad uppunud linnas väljakaevamisi jätkates sattuda ka inimpõrme sisaldavate sarkofaagide peale.

Lisaks on leitud on nii kreeka- kui ka egiptusekeelsete kirjadega kaunistatud kivitahvleid; need toodi koos muude leidudega pinnale ja analüüsiti.

Pikemalt siin:
http://forte.delfi.ee/news/maa/uppunud-h...d=66389992
Franck Goddio:

Natuke lisa selle Vahemere põhjas asuva Herakleioni linna kohta.
Selle linna olemasolu ei usutud (olid vaid viited Vana-Kreeka tekstides), kuid aastal 1999 avastas Franck Goddio esimesed jäljed kadunud linnast.
Uurijate eriliseks uhkuseks oli skulptuuride kompositsioon, kus kujutati vaaraod, kuningannat ja jumal Hapit. Nähtavasti kaunistas see 5 meetrine kuju ja hiiglaslik kivist plaat kunagi Herakleioni templi peasissekäiku. Selle pikkus oli enam kui 150 meetrit ning tempel asus linna keskel.
Teadlasi hämmastasid Hapi figuuri mõõtmed, selle Niiluse viljakusejumala nii suuri kujusid ei olnud arheoloogid varem leidnud. Samuti tekitas teadlastes huvi jumal Osirise pronksist kuju, mis oli kaunistatud kuldsete plaatidega.

Möödunud aastal õnnestus Oxfordi arheoloogidel avastada mere põhjast veel ühe, veelgi vanema templi varemed, mis asusid esimese lähedal. See ehitati perioodil III kuni I sajanditel enne meie aega ning kujutas endast peaaegu täpset koopiat vanast.
Herakleioni varematest vee alt on leitud palju šedöövreid. Selle linna varemed on unikaalsed, sest kuskilt ei ole leitud arem korraga nii palju artefakte, mis kuuluvad erinevate maade - Egiptuse, Pärsia, Foiniikia, Kreeka jpt kultuuridesse. Suurepäraselt säilinud 26-nda dünastia vaarao pronksist kuju VI saj-st e.m.a. Ptolemaiose dünastia kuninganna kivist kuju, veel üks kuninganna mustast kivist kuju, oletatavalt on see Kleopatra...
Allikas: "Mõistatuslikud faktid" 2014/7, lk. 8-9.

Vahemere põhjast leitud artefaktide pilte saab vaadata siit:

https://www.google.com/images?q=heraclei...d=0CBkQsAQ

Üks lühivideo ka:
http://www.youtube.com/watch?v=wHe-oa7PP-s

Lisan siia lingi Nottinghami ülikooli projektist: http://www.nottingham.ac.uk/pavlopetri/index.aspx