Antidepressandid

(04-11-2011 02:23 )Peep Kirjutas:  Kas see link mis antud seal võib ka ümber sõnastada, selle teksti et ma olen õnnelik jne. Näiteks et ma olen terve? Midagi vist väga valesti ei anna teha?

Siin võib probleem tekkida sellega, et sisendus "ma olen terve" vms on liiga üldine, see ei haara probleeme ega nende põhjusi. Kadunud Kalmar Kalam soovitas hoopis otsida põhjusi, koguda teadmisi probleemi olemuse kohta kõikvõimalikel tasanditel (sealjuures püüdke kasutada enda mõtlemist, ärge võtke infot vastu ilma seda kontrollimata!) ning proovida organismi häälestada konkreetsete käskudega, mis on suunatud probleemi põhjustele. Näiteks, kui sul on hirm, siis saad ju uurida, mis võib seda hirmu põhjustada. Sealt edasi saab proovida käsku stiilis "see ja see (ehk siis põhjus) ei mõjuta mind". Käsud tuleb endal leiutada, sest Kalam jutustas, et iga inimene on omalaadne ning käsud on vaja luua vastavalt inimese ja tema probleemide olemusele. Ma olen seda aastaid vaikselt proovinud ja mingi toime on nagu olnud. Kuid pean ütlema, et toime on katkendlik. Isegi kui tundub olevat üks ja sama probleem, siis üks ja sama käsk sellele probleemile vahel toimib, vahel mitte.

Aga ma arvan, et ei saanud sellest mõnest reast kirjutamisest ju kahju ka tekitada? See ju kõigest kirjutamine. Lihtsalt ise läksin järsku paanikasse...

(04-11-2011 07:44 )paadikapten Kirjutas:  ärge võtke infot vastu ilma seda kontrollimata!

Kas sa oled suutnud kõik koolis õpitud ja edasises elus saadud info, mida sa kontrollida pole suutnud, ära unustada?

Väike dokumentaal sel teemal - paneb ehk kellegi mõtlema:
http://www.youtube.com/watch?v=6qs9TLTvYFs

kirjutan siia kogemusest, mitte lihtsalt lampi jama pildudes, et " oh see kisub hinge tükkideks" ja ma ei tea veel mis jama.

Minule saabus depressioon siis, kui käisin ülikoolis. erinevad tööd kogunesid, tähtajad möödas. suhtes erinevad probleemid- parima sõber reetis ja lõi noa selga, armuelus vastik olukord...probleemid kuhjusid kõik nii korraga ja kiiresti( ülikooli osad tööd olek võinud küll ära teha õigel ajal ).
ja siis ma hakkasingi vedelema voodis, mitte midagi tehes ja elu isu oli kadunud. tahtsin et mind poleks olnud olemas, soovisin surma, kuid polnud piisaavalt julgust seda ise teha. ainult negatiivsed mõtted.unistused olid kadunud, eesmärk kadunud. perekond soovitas mul siis arstile minna, olin vastu kuna mul oli ükskõik kõigest. panid nad mind siis kirja. no mõtlesin siis lõpuks et ma siis proovin nende pärast. kirjutati SSRI antidepressanti( sinna alla lähevad sertraline, zoloft, paxil jne ) võtsin siis seda ühte ravimit( sertraline) kokku pool aastat.
see aitas, see pani mind taas asjadest rõõmu tundma ja aitas olla aktiivne. kõrvalnähud olid algusest lõpuni, põhiline oli pinin kõrvades. ei pannud seda tähele väga, ainult magama jäädes ja ärgates. mõtlesin et kannatan ära. arst ka midagi erilist ei öelnud.
lõpetasin siis ravimi võtmise pärast poolt aastat. ja mida ma avastasin, KÕRVADES ON ENDISELT PININ ( tinnitus) ja isegi natuke valjum kui enne. isegi pärast poolt aastat kui polnud neid enam võtnud on see alles. kuni tänase päevani !!! kui oleksin seda teadnud, et mu deprekast väljatoomine maksab sellist hinda, et saan endale elulõpuni mingisuguse kuradima pinina kõrva, poleks ma arvatavasti seda võtma hakanud. aga samas mine tea mis oleks saanud. see aitas, aga samas keeras ka kahekordselt tagasi.
mina soovitaksin neist eemale hoida. ma saan aru et see päris depressioon võib tunduda täiesti ebanoramaalselt raske ja talumatu seisundina, kuid tuleb ka aru saada, et meie tänapäeva elu juures on seda raske vältida, vähemalt tundlikemal inimestel nagu mina. mis oleks olnud alternatiiv sellele olukorrale, ma tõesti ei tea. vb oleks pidanud minema shamaani juurde, kes oleks osanud aidata väe leidmisel ja avanud silmad mõne teise koha pealt. või oleksin pidanud taluma seda olukorda ja ehk oleks see kunagi lahenenud.ma ei tea.
kui saate, siis ärge neid võtke või kui võtate siis teadke, et igal asjal on oma hind. ja vahel see ei tasu end pikemas perspektiivis ära.

Mina olen nüüd see tola, kes on kasutanud antidepressante ja tänan arsti, kes need mulle kirjutas. Ilma nendeta istuksin hetkel tõenäoliselt kuskil suletud, pehmete seinega ruumis, toksiks pead vastu põlvi ja laliseks lollakalt. Nüüdseks on sellest 10 aastat möödas. Ma ei mäleta, mis oli ravimi nimi, aga kuur kestis kuu aega ja arst ütles, kui vaja, teeme teise kuuri otsa. Mulle piisas kuus ajast kui sain uuesti ennast "korda". Kadus hüsteeriline närvitsemine, sain taas magada ja tundsin ennast taas inimesena.
Ma ei ütleks, et tegemist oli depressiooniga, see oli midagi muud.
Kuidas seda kirjeldada... ma läksin närvi iga asja peale, oli see siis heli, keegi liikus minu lähedal, ma pidin tegema midagi kellegi teise eest. Otsa vaatamist ei kannatanud absoluutselt, hakkasin karjuma otsa vaataja peale... ja need polnud just ilusad sõnad.
Magamatus ja kurnatus lisasid muidugi oma osa.
Terve aasta oli hullumeelne... märtsi lõpus matsin tädi, juuli lõpus matsin isa ja novembri alguses ema. Pluss veel mõned asjad lisaks ja oligi kompott koos, millega ma ise enam toime ei tulnud.
Tavameditsiin ja rahvameditsiin käivad käsikäes. Kui üks enam ei aita, aitab teine. Ärge arvake, et ma kohe tormasin arsti juurde, ma püüdsin siiski rahvameditsiinist abi saada. Rahustavad ja lõõgastavad teed ja tegemised, jne..
Sõltuvus kujuneb igal inimesel individuaalselt, mõni jääb AD kiiresti sõltuvusse, mõni mitte. Tundub, et minul vedas...

seda sõltuvuse juttu ma nüüd küll ei tahaks uskuda. antidepressandid pole sellised ained mis seda tekitaksid... ja sa räägid et võtsid kuu aega...neid ikka võetakse kauem. mul hakkas tööle alles pärast kuu ajalist tarvitamist. esimene kuu oli olla väga halb ja olla raske, iiveldas, pea käis ringi.peale esimest kuud jäi ainult pinin.

ja üks asi mis mul ennist märkimatta jäi oli see, et ma panin tähele ka üht väga positiivset kõrvalnähtu. selleks oli unenägude võimendamine ja väga. väga elavaks muutumine...ei saanudki nagu aru kas on uni või reaalsus. väga lahe oli, lausa ootasin magama minekut et näha unenägusi elavalt, elavamalt kui kunagi varem. ja veel seda ka et ühel korral õnnestus mul saada kätte ka" lucid dreaming ", ehk siis sain aru unenäos et näen und, ja sain seda ise omal vabal tahtel kontrollida.
veider et kogu nende kõrvalnähtude nimekirjas polnud kirjas et su unenäod muutuvad elavaks ja seda et võid saada endale eluaegse pinina kõrva mis segab paljusid tegevusi nagu ntks mediteerimine. nüüd mediteerin alati koos mingisuguse heliga..õnneks pole õiget ega vale meditatsiooni tehnikat, kuigi paljud inimesed arvavad, et seda peab tegema kindalt moodi .

(28-02-2013 23:27 )ÜksikHing Kirjutas:  seda sõltuvuse juttu ma nüüd küll ei tahaks uskuda. antidepressandid pole sellised ained mis seda tekitaksid... ja sa räägid et võtsid kuu aega...neid ikka võetakse kauem. mul hakkas tööle alles pärast kuu ajalist tarvitamist. esimene kuu oli olla väga halb ja olla raske, iiveldas, pea käis ringi.peale esimest kuud jäi ainult pinin.

Nagu ma juba ütlesin, iga inimene reageerib ravimitele isemoodi. Minul aitas kuu ajalisest kuurist. Kuigi ka arst ütles, et kui ei aita siis teine kuu otsa. Samas tean 3 inimest, kes samamoodi said abi juba kuu ajalisest kuurist. See kõik jääb 10 aasta tagusesse aega. Hiljuti kirjutati ka mu tuttavale AD välja ja ma olin siiralt üllatunud, kui kuulsin, et tema kuur määrati 6 kuuks! Väga suur erinevus selle ajaga mil mina AD-d tarbisin.
Sa ei peagi mu juttu uskuma, see on sinu valik... mina lihtsalt kirjutasin kuidas asi oli.

ntks kui inimesel nüüd see 6 kuune ravikuur ei peaks töötama ja depressioon tagasi hiilib, siis järgmine kuur kestab juba terve aasta.
asi pole millegi uskumises vaid selles et arstid ise räägivad, et peab nii ja naa pikalt võtma. veider lihtsalt, et nüüd on sellised normid ja millalgi olid teistsugused.

Vaata, 10 aastat tagasi alustati tõesti AD kuuri kuu ajaga ja siis kui ei aidanud, läks ravikuur edasi. Arst tahtis patsienti siiski tihedalt näha ja jälgida.
Tänapäeva kohta on minul mulje jäänud, et arstid kas ei viitsi, või pole neil aega patsiendiga tegeleda. Kirjutatakse AD välja. loetakse sõnad peale ( mugi neid nii 6 kuud ja siis tule tagasi) ja edasi saagu abivajaja ise hakkama. Arst ei jälgi kuidas ravi mõjub, kas midagi muutub ja kus suunas muutub.
Aga see on kõigest minu arvamus...

Mina olen sinuga nõus..sama tunne oli ka minul..mingil hetkel hakkas asi tunduma nagu mingisugune konspiratsioon, et ravimitööstus ja arstid on ühes toredas kambas ja ega neid muu huvita kui kliendid...ränk ikka.
Ja jälle üks lisa asi mis ennem jäi kirjutamatta, et umbes poole peal oma ravikuuril hakkasin ma huvituma igasugustest konspiratsiooni teooriatest...vaatasin ühe ropsuga kõik zeitgaisti filmid ära...siis seedisin infot, rahunesin maha ja uurisin uusi teemasi, nagu ntks mida see usa valitsus on kokku keeranud ja mis sala projekte nad rahastavad ja ufode teema, reptiilid jne, jne...Tegelikul antidepressandid avasid mu silmad, kuna see mis minuga toimus ei tundund päris õige värk... aga see on minu kogemus.

Mis see depressioon on? Ei olda rahul iseendaga, teistega, maailmaga? Lohutuseks võin öelda, et meie maailm ongi üks suur hullumaja... Kui kasutada teesid nt. haavasisekoor, lodjapuu, naistepuna, tuleks kindlasti lahtirääkida "miks mulle ei meeldi?", "miks ma nii arvan?", "miks ma nii käitun?" jne. Inimesel võivad olla mingid tobedad veendumused...

Kes pole kunagi seda kogenud, siis siit saab natukene aimu sellest. see on ineraktiivne weebi brauseri põhine mäng, kus saab teha valikuid ja jälgida oma seisu...

http://www.depressionquest.com/


Iga inimene läbib selle millalgi oma elus. osadele mõjub see lihtsalt raskemini kuna ollakse osade asjade vastu tundlikum. see on vähemalt minu arvamus.
ja alati ei pea tõttama kohe tablakaid neelama nagu minuga läks.

tõesti, naistepuna tee peaks aitama depressiooniga võidelda.
samuti on see seotud meil ka aastaaegadega. siis kui päikest enam palju ei ole ja ma ei saa enam selle tulemusena kehasse D vitamiini... siis tuleks hakata D vitamiini koos söögiga sisse võtma. veel on oluline et kehas oleks piisavalt omega 3 ja 6 rasvhappeid. soovitaks ka neid toidukordadega võtta.

(01-03-2013 08:57 )Tulnukinimene Kirjutas:  Mis see depressioon on? Ei olda rahul iseendaga, teistega, maailmaga?

Pluss kohutav väsimus, tüdimus, tahaks vaid oma voodis lamada ja mitte midagi, kedagi näha jne.
Lihtsalt kogu see kirjeldus on kokku võetud ühe sõnaga- depressioon.
Kui sinu käest küsitakse, kus sa elad, ei hakka sa ju kirjeldama umbes nii, et ma elan asjanduses, millel on 4 seina, põrand lagi, katus, kelder, pööning, toad jne... lihtsam on öelda, ma elan majas/ korteris.