Kõrgharidus?

Klassikaline – ja sümbolanalüütiku haridus

Tavaharidus laseb, selle asemel, et lasta õpilastel endal konstrueerida eneste jaoks tähendusi, neile tähendused peale. Kõik õpitav on valmis pakitud tunnikavadesse, loengutesse ja õpikutesse. Reaalsus on juba ette lihtsustatud; kuulekal õpilasel tuleb tulemus pähe õppida.

Tegemist on pigem dressuuriga. Dresseritud inimolendi ekistents on pühendatud eliidi teenimisele kitsastes raamides erialasele tööle pühendudes ning pensionilemineku ootamisega. Pensionile mineku järel on ta formaalselt vaba, kuid enamasti ei ole vaimne ja füüsiline vorm enam sellised, et seda vabadust reaalselt kasutada.

Väikesearvuline eliit saab anglo-ameerika süsteemis sümbolanalüütiku hariduse.

Algaja sümbolanalüütiku formaalne haridus hõlmab nelja põhilise oskuse lihvimist:

Abstraktsioon (reaalne maailm on segadik ja tähendusetu kuni inimteadvus seda ei korrasta). Võime abstraktsiooniks – korrapära ja tähenduste avastamiseks – on sümbilanalüüso peamine sisu, mille läbi reaalsust lihtsustatakse niisugusel viisil, et seda saaks uutmoodi mõista ja käsitleda.

Süsteemne mõtlemine (nähtuste vaheliste seoste leidmine). Formaalne haridus on lahterdatud pakkudes tükikeste kaupa fakte ja numbreid “ajaloo”, “geograafia”. “matemaatika” jne. alt. Et avastada uusi võimalusi, on vaja võimet näha tervikut ja mõista protsesse, mille läbi reaalsuse osad on tervikuks seotud.

Eksperiment (õpilased varustatakse parimate vahenditega, et oma tee ise leida). Õppuritele õpetatakse ise kandma vastutust omaenda pideva õppimise eest. Klassikaline haridus õpetab käima mööda sissetallatud rada ja surub maha initsiatiivi.

Koostöö. Sümbolanalüütikud töötavad enamasti meeskonana – jagades probleeme ja lahendusi laste mängurühma edasiarendatud väljaandes; rohkesti aega veedetakse kontseptsioone vahetades (suulise esituse, kavandi, kujunduse, käsikirja või projekti kaudu) – ja püüdes seejärel ühisarvamuseni jõuda, et plaaniga edasi minna.

Vt. ka Robert B. Reich “Piirideta maailm”, Cambridge 1990, est. 1997 (Fontes).

Mis puutub klassikalisse maagi haridusse meie planeedil, siis kestis see mitte alla 30 aasta (selle järel võis hakata praktiseerima).

Arenenud inimkondade hulgas on levinud arvamus, et alla 300 (Maa)aastase perioodi jooksul ei ole võimalik tõhusat haridust omandada. Sellest vaatepunktist on meie planeedi elanikkond kõik üks lällav lasteaed, kellele antakse paljugi andeks.

Para-Web toetab sümbolanalüütiku koolitust.

Vaata ka videoennustust 2010 aastaks ja edasiseks....

http://www.welcomethelight.com/2010/01/2...om-beyond/

Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Nojah - haridusel ja haritusel ei pruugi seost ollagi. Seda juhtub muidugi harva, aga on siiski võimalik.

Ka Eesti tööandjad on hädas mõtlemisvõimetute bakalaureustega ning düsgraafikutest magistritega... tundub, nagu oleks Bologna süsteem midagi ära lammutanud küll.
Ma isiklikult tänasel päeval alla doktorantuuri mainimisväärseks hariduseks ei pea. Latt on liiga alla lastud.

Täpselt nii olen ise ka hakanud viimasel ajal mõtlema!

Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Loogikast pole ka kõrgkoolis haisugi.

Tegin kiire otsingu ja vähemalt Tartu Ülikoolis saab küll käia järgmistes loengutes: etno-loogika, loogika filosoofia, loogika I, loogika II, Aristotelese loogika, deontiline loogika + 17 muud nimetust. Iseasi, kui kvaliteetne on seal õpetatu.

Teemasse: ülikoolist saadavat infot peab oskama vastavalt enda vajadusele filtreerida, nii saab enda maailmapilti avardada. Muul juhul on tegemist tühja tuupimisega. Loll jääb lolliks kõrghariduse või ilma selleta. Ülikool sitast saia ei tee.

[Muudetud: 18-1-2010 Fatima]

Arenenud inimkondade hulgas on levinud arvamus, et alla 300 (Maa)aastase perioodi jooksul ei ole võimalik tõhusat haridust omandada. Sellest vaatepunktist on meie planeedi elanikkond kõik üks lällav lasteaed, kellele antakse paljugi andeks.
[/quote]





Mida pead silmas arenenud ühiskondadena? Minu arusaamised ajaloo taustal näitavad asja nii, et igasugune nn arenenud ühiskond lõpetab oma eksistentsi taandarenguga. Teadmisi hakatakse edastama nagu mantraid ilma selle sisust aru saamata.
Tavaliselt(ajalukku vaadates) hakkab taandareng sellest hetkest kui ühiskond jõuab nn heaolu tasemele ja puudub eksistentsiks vajalik võitluseffekt ehk teisisõnu vajadus pingutada oma olemasolu nimel.Ja taandarengut võimendavad just vanemate generatsioonid kes soovivad oma järeltulijate elu võimalikult kergeks teha,aru saamata, et teevad oma järglaste elu sellega ülikeerukaks.
Küsiks suurelt ringilt sellise küsimuse - Kas see on ikka kõrgharidus mida selle nime all serveeritakse või on see üksnes kutseharidus?Kui paljusid kõrghariduse omandanuid võiks tegelikult pidada kõrgharidust väärivaiks(õpitud aega õigustanuiks) ja selle baasil loominguga väljenduvaiks pidada?




[Muudetud: 1-22-2010 arnold28]

Vaatamata mõningatele miinustele KA väga hariv film: http://en.wikipedia.org/wiki/Expelled

Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Esimene küsimus polnud küll otseselt mulle, kuid kõik arenenud ühiskonnad ei degenereeru. Maal on see muidugi ülimalt raske.
Selles mõttes me olemegi lällav lasteaed. Mittearenenud kisuvad arenenud tagasi.

arnold28, vaatle õige nn. heaoluühiskondi, eriti Põhjamaades.

Teisele küsimusele vastaks - see pole isegi mitte kutseharidus.
Sellest tulenevalt kolmas küsimus - ülimalt vähesed.

P.S. Sümbolanalüütiku haridust ei pea tingimata "eliitkoolides" omandama...

Minu arusaamade järgi need kes ei degenereeru sellised ühiskonnad kas hääbuvad,segunevad või siis vallutatakse.
Põhjamaade osas ei saanud aru vastusest, kas liigitad neid arenenute hulka - kui nii siis pole aeg veel oma tööd teinud ja mina ei peaks neid väga arenenuiks vaid järeleandjaiks massühiskondadele.

Teise vastuse asjus peaaegu nõus, ehk pidada seda nn kõrgharidust rakendamatta kutsehariduseks.

Aga üldiselt peaks nn kõrgharidust veskiks mis jahvatab massi kellel puuduvad seisukohad ja arusaamad aga kes oskavad alati vihjata - see ja see on seal öelnud-tõestanud-katsetanud või mida iganes. Muidugi ei saa üldistada on ka väheseid kes õigustavad oma ülipikka koolitööd.
Ja peaks rohkem lugu keskaegsest ühiskonna korraldusest, õpipoiss-sell-meister. Aga meil vorbivad ülikoolid eksperte kes ei saa aru millestki, kuid on eksperdid.





[Muudetud: 1-23-2010 arnold28]

Selles "õhtumaade allakäigus" unustavad inimesed ära ühe faktori - nimelt EI OLE see mitte loomulik vaid teadlikult suunatud protsess.
Kui seda teha pika aja jooskul ning selle protsessi suunajad ja suunamine jääb enamiku eest varjule tundub kõrvalvaatajale protsees
tõesti kui loomulik. Hetkel see seda aga ei ole.

No aga õhtumaades ongi ju rõhk hoopis teistel asjadel. Näiteks 40-50 aastat tagasi tegi Margaret Mead uurimusi Samoa saartel Vaikses Ookeanis ja leidis, et sealsetel noortel ei esine teismelise eas sellist mässumeelsust ja identiteedi otsinguid nagu lääne noortel.

Tiinekate probleemid on seega iseloomulikud ainult lääne kultuurile ja tulenevad ilmselt sellest, et lääne kultuuris peab selles vanuses inimene langetama suuri valikuid. Traditsionaalses kultuuris sellist valikuvabadust pole ega ka sellega kaasnevaid probleeme.

Teine selline oli Võgotski, kes uuris Kesk-Aasia karjakasvatajaid ning avastas, et seal ei suuda ka täiskasvanud inimesed Euroopalikus mõttes loogiliselt mõelda. Traditsionaalses kultuuris pole inimestel vaja abstraktset loogilist mõtlemist.

Heaoluühiskond ongi minu meelest massiühiskond ja muutumine heaoluühiskonnaks on kaugel kõrgest arengust. On osatud teha enda elu mugavaks ja tuginetakse vaid tarbimisele. Mida "arenenum" heaoluühiskond, seda väiksem on sealsete kodanike mõtlemisvõime. Ma räägin hetkel massist, mitte üksikindiviididest. (Heaoluühiskond on minu peas alati piltlikult paistnud kui vanaema kanakari - soe pesa, lamp toas, toit tuuakse ette, ainult mune ja kaaguta. Aga seda nad ei taipa, et ühel hetkel koksatakse neil pea maha ja pannakse potti. Rääkimata eluaegsest ärakasutamisest munade hankimiseks. Kuna vanaema likvideeris oma kanala eelmisel aastal, siis sai üks heaoluühiskond otsa ka! )

Kõrgharidus oleneb muidugi ka erialast. Näiteks arhitektuuris (esimene, mis pähe torkas) ma ei kujutaks muud ettegi, kui minimaalset kuueaastast õpet kõrgkoolis. Samas mõni teine eriala on reaalsusest ikka väga kaugel ja analoogsel alal kusagil kutseõppeasutuses võib palju rohkem asjalikke oskusi omandada.

Arnold28 pakutud õpipoiss-sell-meister variant on praegugi täiesti võimalik ja üks parimaid viise teadmiste omandamiseks. Kahjuks peab sealjuures arvestama, et ametlikult ei anna see midagi (aga tihti on vaid enda jaoks omandatu palju kasulikum info ja tuleb teistpidi ametlikus elus ikka kasuks )

[Muudetud: 23-1-2010 tulekera]

Otsige ja lugege: Charlotte Iserbyt - http://www.deliberatedumbingdown.com/

Tsitaat:Algselt postitas tulekera
Heaoluühiskond ongi minu meelest massiühiskond ja muutumine heaoluühiskonnaks on kaugel kõrgest arengust. On osatud teha enda elu mugavaks ja tuginetakse vaid tarbimisele. Mida "arenenum" heaoluühiskond, seda väiksem on sealsete kodanike mõtlemisvõime. Ma räägin hetkel massist, mitte üksikindiviididest. (Heaoluühiskond on minu peas alati piltlikult paistnud kui vanaema kanakari - soe pesa, lamp toas, toit tuuakse ette, ainult mune ja kaaguta. Aga seda nad ei taipa, et ühel hetkel koksatakse neil pea maha ja pannakse potti. Rääkimata eluaegsest ärakasutamisest munade hankimiseks. Kuna vanaema likvideeris oma kanala eelmisel aastal, siis sai üks heaoluühiskond otsa ka! )

Kõrgharidus oleneb muidugi ka erialast. Näiteks arhitektuuris (esimene, mis pähe torkas) ma ei kujutaks muud ettegi, kui minimaalset kuueaastast õpet kõrgkoolis. Samas mõni teine eriala on reaalsusest ikka väga kaugel ja analoogsel alal kusagil kutseõppeasutuses võib palju rohkem asjalikke oskusi omandada.

Arnold28 pakutud õpipoiss-sell-meister variant on praegugi täiesti võimalik ja üks parimaid viise teadmiste omandamiseks. Kahjuks peab sealjuures arvestama, et ametlikult ei anna see midagi (aga tihti on vaid enda jaoks omandatu palju kasulikum info ja tuleb teistpidi ametlikus elus ikka kasuks )

[Muudetud: 23-1-2010 tulekera]

Aga proovi ometi kujutada ette arhitektuuri või muud eriala ilma selle kuueaastase õppeperioodita.
Õpipoissi ei võeta arhitektiks, sest tal puuduvad kogemused ja oskused.Sellile võib usaldada juba mõne väiksema hoone ehituse, aga kui midagi tõeliselt suurt on vaja teha selleks on meister, kes on kunagi olnud õpipoiss, siis sell(mitte kõik sellid ei saa meistriteks) ja ennast tõestanuna usaldatakse meistrile ka tõelist loomingut.
Selle süsteemi eelis oli ja oleks see, et meister on omandanud kõik oskused alates lihttöödest kuni peeneimategi nüansssideni või vastasel juhul poleks ta meister.
Praegusest segi keeratud süsteemist väljuvad kitsa silmaringiga teoreetikud ja praktika ei lähe eriti kellelegi korda.
Saan aru muidugi sellest, et pole sellist inimlikku jõudu mis pööraks peapeale pööratud ühiskonna tagasi õigesse asendisse ja näen kahjuks küll sellise jõuna ainult mingit katastroofi- kurb aga fakt.

[Muudetud: 1-24-2010 arnold28]

Tegelikult puudub vajadus ameti/üli/koolide järele. Tahad saada arhitektiks mine arhitekti juurde õppima. Kui sinus ON
soont saada arhitektiks siis sinust see ka saab. Teed tööd näed vaeva ja ÕPID. Hetkel on aga seis, et mingid jorsid
saavad paberi, et on arhitekt ja siis hakkavad tegema selliseid hooneid mis inimestel tekitavad õudusevärinaid ja
millede laed kukuvad. Sellist saasta ei toodeta mitte sellepärast, et kooli haridus on NÕRK aga just selle pärast, et
selline haridus ÜLDSE eksisteerib. Hetkel on meil aga toodetud terve "armee" omaarust spetsialiste kes arvavad, et kui
mingi paber on taskus siis tegu kohe Suure Spetsialistiga. Aga igasugused "saast majad" ja muud analoogsed jamad on
minu meelest (ja tundub, et mitte ainult minu meelest) selgelt näidanud, et olenemata kui uhke on kooli nimetus ja kui
suurte templitega ja kui kirju on see diplom siis see ei tähenda veel, et tegu oleks MEISTRIGA.

Tsitaat:Algselt postitas InDemand
No aga õhtumaades ongi ju rõhk hoopis teistel asjadel. Näiteks 40-50 aastat tagasi tegi Margaret Mead uurimusi Samoa saartel Vaikses Ookeanis ja leidis, et sealsetel noortel ei esine teismelise eas sellist mässumeelsust ja identiteedi otsinguid nagu lääne noortel.

Tiinekate probleemid on seega iseloomulikud ainult lääne kultuurile ja tulenevad ilmselt sellest, et lääne kultuuris peab selles vanuses inimene langetama suuri valikuid. Traditsionaalses kultuuris sellist valikuvabadust pole ega ka sellega kaasnevaid probleeme.

Teine selline oli Võgotski, kes uuris Kesk-Aasia karjakasvatajaid ning avastas, et seal ei suuda ka täiskasvanud inimesed Euroopalikus mõttes loogiliselt mõelda. Traditsionaalses kultuuris pole inimestel vaja abstraktset loogilist mõtlemist.

Jälle mingid totakad uuringud ja keegi kuskil on hulka tuult tallanud, uurinud ja puurinud ning suurejoonelise teadustöö kirjutanud, muuseas hulka nutsu tasku pistnud ja nõudnud austust enda vastu, eriti õpetatud ringkondades.
Aga just tänu sellistele tühikargajatest teadlastele see kõrharidus süsteem degradeerubgi.

Asi on selles, et praegused süsteemi juhid on huvitatud inimeste emotsionaalsest energiast ja selle saamiseks lõhutakse läbi haridussüsteemi traditsionaalne perekond.Juba 3-4aastaselt antakse-võetakse(loe kuidas soovid) oma vanemate juurest eemale ja sellega ka vanemate suunav juhtiv mõju minimeeritakse.Edasi hakkab koolitee ja see tähendabki totaalset lõhet vanemate ja laste suhetes mida nimetatakse puberteediks ja nagu olekski loomulik,et laps ei allu vanemate nõudmistele.
Ja nii me siis ülistame oma haridussüsteemi ja teeme selle veel võimalikult pikaks arusaamisetta,et õõnestame enda ja järeltulijate suhteid.
Mis tähendab, et noored on hõivatud suurte valikute probleemidega?Eeskujusid otsitakse mitte oma vanemaist vaid süsteemi etteantud normidest tulenevalt.
Süsteemi huvi on võtta juba sündivalt inimeselt võimalus iseseisvaks arenguks, sellest täiesti kuritegelikud vaktsineerimised millega lõhutakse vastsündinu energeetiline süsteem-aga see peaks olema eraldi teema.
Lihtsamalt on süsteem huvitatud massist kes kuuletub ja asub karjas koos,selliseid eeskujusid siis tuuakse meile ja selle üheks osaks on see kõrgharidus massides.Tulekera vanaema kanakarja näide on päris hea.

Ja milleks peaks traditsionaalkultuuris olema vajadus abstraktse loogilise mõtlemise järgi,neid juhib praktiline elu mitte reaaalutoopiad.

Minu arust ei tuleks uurida mitte neid nn teadlasi vaid elu ennast, siis saab pildi ka selgemaks.



[Muudetud: 1-24-2010 arnold28]

Igal juhul eelistan mina kui tööpakkuja kvalifikatsioonitõendiga isikut suvalisele kolmeklassi-haritlasele.
Üldjuhul on tänapäeval enne tööle asumist proovitöö, millega isik tõestab enda praktilisi oskusi.

Tsitaat:Algselt postitas zepac
Igal juhul eelistan mina kui tööpakkuja kvalifikatsioonitõendiga isikut suvalisele kolmeklassi-haritlasele.
Üldjuhul on tänapäeval enne tööle asumist proovitöö, millega isik tõestab enda praktilisi oskusi.

No nii see siis ongi,süsteem on ennast õigustanud ja paneme suurema sõltuvuse kõrgharidusest.Las õpivad ja mida kauem seda vingem kvalifikatsiooni paber.
Tahaks vihjata sellele, et tööd mida saab tööks nimetada teevad enamalt pisut rohkem kui kolmeklassi, nii umbes 9ja enamklassi.
Aga see kes on kulutanud oma aega ülikoolis paberi saamiseks üldjuhul tööd ei taha enam teha. Kui muidugi paberimäärimist ja sõnaväänamist nimetada tööks on lood teisiti.
Tööandja ilma töölisteta pole tööandja, samuti pole tööline sõnasaagija või seaduseväänaja - need on meie ühiskonna väärproduktid ja sellega tegelevad paljud kõrghariduse saanud tegelased.
Kindlasti on ka neid kes õigustavad oma kohti aga seda on sõltumattu vähemus.
Ja tööandja eesmärk on edu -kohe - ruttu ja palju, selleks sobib ideaalselt diplomeeritud kuid praktikatta ekspert.
Nii see süsteem siis toimib ja aina võimendab ennast kuni lõhkemiseni.



[Muudetud: 1-24-2010 arnold28]

Nii off the record: mul kipub enamasti olema nii, et olgu inimene mis tahes paberitega, ent kui ta ei valda emakeelt korrektselt, ei loe ma teda harituks. Näiteks on üsna piinlik lugeda õppejõu (kel on doktorikraad) slaide, kus ta ei oska õiges ja täiesti elementaarses kohas komakohti panna (x-variantidest ja eranditest rääkima ei hakka). Ja näiteks veel teatud sõnade kasutus. Ehk on väiklane niiviisi inimesi jagada, aga kui väidetakse, et ollakse nii tark, haritud ja igal pool õppinud, siis peaks ju ka keelt valdama, mida paraku paljud "haritlased" ei oska.

Seda, mis moodi kirjutab näiteks lukksepp, ma siia alla ei loe. Pigem neid, kes "nii haritud" on.

Kõrgharidus ei saagi ju näidata meistritaset - teoreetiline baas on ehk loodud, alata tuleb kogemuste hankimist. Ega õpipoisi-sellina ametit siis veel kiiremini ei omandata. Meistriks kujunemine võtab nii ehk naa väga palju aega.

InDemand - vot ongi nii - mida siis imestada, et kõrgkooli läbinu ei tunne komakohti.
Seega - kui ta juba oma EMAKEELT ei suuda omandada siis kui palju ma teda suudan usaldada muus ?
Põhikoolist piisab - selle ajal teha selgeks EMAKEEL nii kõnes kui kirjas - 2-3 lisa keelt arusaamise tasemel
ja sealt edasi TÖÖLE - selliks, abiliseks ja jõhvikaks. Kõrgkoolides aga olgu VABALT käidav ka kaugõppes -
selliks, õpipoisiks olemise kõrvalt. Meil siin maailmas on terve rida ameteid mis EI vaja kõrgharidust, kuid
kuhu ilma sellise diplomita kedagi ei võeta - kaasus ju tegelikult.

On viga jälle minus või mis, aga bakalaureuseõppe jooksul on ka praktilist osa küll ja veel. Kui pole asjadega kursis, kuidas õppetöö TEGELIKULT käib, siis niisama ohkimist pole siin mõtet nüüd küll korraldada. Mingid stereotüüpsed ulmeettekujutlused on lihtsalt naeruväärsed. Hariduse omandamist kui sellist on hinnatud alati. Olenemata selle tüübist või iseloomust. Lisaks on loodud kõigile ka võrdsed võimalused enese harimiseks. Kui hakatakse mingeid seosetuid vabandusi ja põhjuseid otsima, siis on juba teised lood ning inimene võiks mõtelda, et ehk on viga siiski temas. Mitte kusagil "kõrgemal". Ka loll leiab vabanduse.

Tsitaat:Zepac:
On viga jälle minus või mis, aga bakalaureuseõppe jooksul on ka praktilist osa küll ja veel.

See on sinu eriaalal, mujal ei pruugi praktiline osa nii levinud olla. Iga huviline saab ise endale praktilisi asju alati juurde võtta, aga lihtsalt paberi kätte saamiseks ei ole see alati vajalik.

Tsitaat:Zepac:
On viga jälle minus või mis, aga bakalaureuseõppe jooksul on ka praktilist osa küll ja veel.

See on sinu eriaalal, mujal ei pruugi praktiline osa nii levinud olla. Iga huviline saab ise endale praktilisi asju alati juurde võtta, aga lihtsalt paberi kätte saamiseks ei ole see alati vajalik.

Tsitaat:Excubitoris:
Seega - kui ta juba oma EMAKEELT ei suuda omandada siis kui palju ma teda suudan usaldada muus ?

Mõni inimene on humanitaarainetes targem ja mõni reaalainetes. Võiks ju öelda, et matemaatika on ka õpitav, kes seda ei jaga on ebausaldusväärne ja harimatu.

Tsitaat:Excubitoris:
Seega - kui ta juba oma EMAKEELT ei suuda omandada siis kui palju ma teda suudan usaldada muus ?

No eriti õige inimene sellist asja väitma. Ma vaataks ennem enda kirjaviisi ja siis mõtleks, kas on sobilik sellisel teemal sõna võtta. Jõhker vastuolu, muud ei midagi.

Teadlased leidsid, et madalast IQ-st kahjulikum on ainult suitsetamine. Uuring põhines 1987. aastal Šotimaal kogutud 1145 tollal keskmiselt 55-aastaste inimeste terviseandmetel. Koguti andmeid inimeste pikkuse, kaalu, vererõhu, suitsetamise, füüsilise aktiivsuse, hariduse ja ameti kohta. Lisaks tegid uuritavad ka IQ-testi.

Kui enam kui 20 aasta vanused andmed sisestati statistilisse mudelisse, selgus, et kõige olulisemaks terviseriskiks on suitsetamine. Sellele järgnes aga madal IQ. Terviseriski hinnati kardiovaskulaarsetesse haigustesse suremuse põhjal.

Mõistagi on omaette küsimus, kuivõrd ikkagi on just IQ ise terviseriskiks. Väga suur osa sellest on kindlasti seletatav vähemintelligentsete inimeste ebatervislike harjumuste ning väiksema sissetulekuga, mis jätab vähem võimalusi sportimiseks ning tervislikult toitumiseks. Samuti on võimalik, et madalam IQ ise on osaliselt vaesuse tulemus ehk põhjustatud keskkonnategurite poolt, nagu näiteks ebapiisav ja ühekülgne toitumine.

Samas väidavad teadlased, et madala IQ põhjustatud terviseriskid on suuremad ning neid ei saa täielikult kirjutada madala haridustaseme ja vaesuse arvele.

Madal IQ võib olla edasist uurimist vääriv ning täiesti iseseisvat tähtsust omav terviserisk.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/madal-...d=29094373

Tundub, et kõrgharidus on siiski tähtis:

Lõhed rahvastike tervises Lääne- ja Ida-Euroopa vahel on murettekitavalt suured. Mis puutub täiskasvanud elanikkonna suremuse näitajatesse, siis on Eesti koos teiste Baltimaadega Euroopas esimeste hulgas. .....

Millised on aga põhjused ning rahvastiku tervist kujundavad tegurid, on selles kogumikus suhteliselt vähe kajastamist leidnud. Hakkides arve veidi lahti, selgub, et Eestis erinevad tervisenäitajad väga oluliselt eri gruppide lõikes.

Kõrgharidusega, kõrge sissetulekuga ja kõrgel ühiskondlikul positsioonil olevate inimeste tervisenäitajad on oluliselt paremad kui madalama sissetuleku, positsiooni ja haridusega inimestel.

Miks eestlased nii haiged on?

http://www.epl.ee/artikkel/488488