Kõrgharidus?

Isiklikult leian, et (kõrg)haridus pole mind küll rikkunud. Ikka ainult juurde andnud Olen õppinud nii Eestis kui ka mainekas välisülikoolis, nii et kogemused on mul pisut laiemad. Alati ei pea ju nõustuma akadeemilise käsitulsega maailmast, kuid samas saab teada, mida nö ametlikuks nägemuseks peetakse ja ka see laiendab silmaringi. Mina mõtlen ikka omamoodi, arvan omamoodi ja teen järeldused omamoodi, akadeemikutele ma sellest muidugi ei räägi, lihtsalt ei viitsi nendega vaielda. Aga mina olen mina ja ma ei esinda kindlasti kõiki kõrgharidusega inimesi.

Ma austan haridust.

Haridussüsteem õpetas mind olema skeptiline.

Haridussüsteem õpetas mind mõtlema, otsima seoseid.

Haridussüsteem oma ebaloogilisuses õpetas mind ühendama ühendamatut.

Ainus, millega haridussüsteem minu puhul hakkama ei saanud, oli isiksuse allasurumine.

Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Ma austan haridust. Haridussüsteem õpetas mind olema skeptiline. Haridussüsteem õpetas mind mõtlema, otsima seoseid. Haridussüsteem oma ebaloogilisuses õpetas mind ühendama ühendamatut.

Ainus, millega haridussüsteem minu puhul hakkama ei saanud, oli isiksuse allasurumine.

Kuidas nii? Kõik ju räägivad vastupidist juttu. Kuidas sinul siis nii on läinud?
Kas sa tunned end hästi? Või äkki hoopis halvasti, et oled haritud ja teised õnnelikud mitte?

Ma soovisin lihtsalt avada perspektiivi, et süsteeme - isegi väärastunud süsteeme - on võimalik enda huvides ära kasutada.
Üldjoontes nõustun eelkõnelejatega, eriti excubitorisega.

Tsitaat:Algselt postitas elis
Tänapäeva kõrgharidus on hoopis midagi muud kui see oli kümme-kakskümmend aastat tagasi. Valdavalt on sellest saanud massiharidus, ning rohkem kui poole moodustavad tudengitest need, kelle jaoks on paberi saamine olulisem kui teadmiste omandamine. Tänagem Euroopa liitu ning Bologna programmi selle eest...

Loll jutt suhu tagasi ja marss kooli. Parem veel kui suudad külastada sama aine loenguid nii Tartus, Tallinas kui minu pörast ka Bolognas. Ja tule räägi siis uuesti. Kui vahest aru saad.

Esimene emotsioon möödas, täiendan pisut: märkus oli massharidus suunal, samas teine pool jutust on õige, kuid see on alati nii olnud, haridust on alati hinnatud, seepärast kõrgkooli minnaksegi, et oma võimalusi elus parandada.
Samas EL-s on hariduse ühtlustamise suund võetud seepärast, et saaksid garanteeritud tulemuse sõltumata riigist, millises sa oma haridust omandad. Et diplom oleks sama kvaliteediga. Sellegipoolest on koole, mis kvoteeritakse kõrgemalt kui teisi. Ja väga palju sõltub kooli rahakotist, millega palgata õppejõude, kes on karismaatilised ja oma ala tõelised tipud nii erialaselt kui ka õpetajana selle sõna parimas tähenduses.

Tsitaat:Algselt postitas THOR-00
Nagu mu õppejõud kord ütles: "Teil on lootust paljusid asju leiutada, kuna te ei tea, et seda (leiutist) on võimatu teha" (Midagi sarnast, täpne sõnastus pole meeles). Ja ega millegi uue leiutamiseks ainult haridusest piisa, peab kah pealehakkamist ja viitsimist olema.

Oi kuidas nõustun! Inimese enda mõtlemine seab talle piirid.

Kusjuures mina päriselt ei teagi, miks ma ülikoolis käin... Selles mõttes, et ma pole vähemalt faktilises mõttes just oluliselt targemaks saanud kui ma olin enne ülikooli. Olen nii 12 eluaastast ise õppinud seda, mis mind huvitab ja koolis on juhtunud nii, et teen enamasti vaid ekameid. Ma ei väärtusta kõrgharidusega inimesi enam kui selleta inimesi. Mul endal kallis sõbrants, kel on 9 klassi haridust, aga nii mõneski mõttes on ta mitu korda sügavama ja analüüsivama, ka tolerantsema mõttemaailmaga kui päris mitmed kõrgharitud, kellega olen kokku puutunud.
Ja tõsi, siin eelpool keegi ütles, et ülikoolis võivad käia nii "targad" kui "lollid" - kõrgharidust tõendav paber on lihtsalt ühiskonnas pea asendamatuks muutunud miskipärast.
Mulle just paar päeva tagasi räägiti, et eesti filoloogia õppetoolis olevat üks baka kolmanda aasta tudeng uurinud, mis on lingvistika. Ta ju peaaegu, et õpib seda... Ja selliseid näiteid üldiselt ikka jätkub. Kuid siiski - parem küsigu ja saagu vastused kui jätku küsimata ja nii ei omandagi teadmist.

Enda jaoks kõrgharidus näitab avatust uue ja huvitava ees. Ehk, suutlikkust võtta vastu uut informatsiooni, sellega töötada ja seda töödelda.
Paljud töökohad võivad küll olla lihtsalt selgeks õpitavad kuid ilma sellise suutlikkuseta pole seal miskit peale hakata, eriti tänapäeva pidevalt muutuvas maailmas.

[Muudetud: 17-11-2009 Metavo]

Tsitaat:Algselt postitas noltsik
Kas ei ole mitte nii ,et kõrg haridusega soovitakse meie uskumusi muuta ja meie vaba mõtlemisele mõnes mõttes piir panna ja raamitleda meie mõtlemine?

[Muudetud: 25-8-09 Thorondor]

Vaidleks vastu Olen kõrgharidusega aga ei arva et minu uskumisi on see muutnud või et minu haridus raamitleks minu mõtlemist. Pigem on see andnud oskuse näha olukordade, sündmuste, nähtuste või mille iganes erinevaid külgi ja analüüsida neid. Arendanud arusaama et kõik ei ole elus must-valge. Põhi või keskharidusega inimesed on pigem rohkem kitsa ja piiritletud maailmavaatega.

Deva - see on pigem personaalne. Mõnda inimest ei sudua rikkuda ei ussi ega püssirohi rääkimata kõrgemast haridusest
Teisele aga piisab natukene millegi näitamisest ja juba ta jookseb keel vesti peal nagu loll loom ümber tulise pudru....
Arvestades aga mitme viimase saja aasta kogemusi on koolid (alates eel-ist kuni kõrgemani) siis ajupesu asutused kus on peamine rõhk pandud teatud maailma vaate kujundamisele kui õppimisele. Kuna seda tehakse juba alates varajasest noorusest siis enamik inimesi EI SAAGI asjast aru kuni surmani. Neid aga kes on asjast aru saanud on ju mugav nimetada hulludeks vandenõu teoreetikuteks, läbipõlenud igiliikuri leiutajateks jne jne jne. Muus osas ongi aga asi nii - kuna enamus EI saa aru ega suuda sellest ajupesust üle olla siis sellised ajupestud rullnokad annavadki tooni ja nende kõrval on kõrgkooli lõpetanud tõesti kõrgem pilotaaz. Aga lenduripaberid ei tee veel inimesest LINDU....

Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Nõukogude võim koristas Eesti kooliprogrammist ära kaks õppeainet. Üks neist oli usuõpetus, teine loogika. Loogikat õpetati gümnaasiumiastmes.

Viimase mõneteistkümne aasta jooksul on usu- või religiooniõpetuse kooliprogrammi lülitamisest aeg-ajalt juttu olnud, kuid loogikast pole mitte piuksugi tehtud....

Cui bono?

Natuke aitab ehk loogika puudumist tasandada filosoofia? Aga mina isiklikult arvan, et usuõpetust ei peaksiki koolides olema, religiooniõpetus võiks olla

Usun, et kui koolis seletatakse, et peale kristluse ja baptistide ja jehoova tunnistajate on maailmas veel usundeid (alustada võiks eesti muinasusundi seletamisega ja sellest võikski ehk kõige rohkem rääkida!), siis ei astu gümnaasiumidest välja ...teate isegi, kes....
Aga gümnaasiumides õpetati minu teada vanasti veel ka ladina keelt ja mida kõike veel, mida tänapäeval enam ei õpetata.

Ma ei usu et tunnistus annab tunnustust. Tooks näiteks hea sõbra kes on kahekordse kõrgharidusega ja mitte kuidagi ei saa üelda et ajupesu oleks saanud samas ma usun, et mina kui MITTE kõrgharitud oleks nüüd tükk maaad lollim. Kõrgkoolis saad sa ilusa paberi mis ütleb: oskan palju keerulisi sõnu.

Nii noored - natuke lugemist hariduse - ka kõrghariduse - teemal:
http://www.deliberatedumbingdown.com/

Tsitaat:Algselt postitas Malvado
Ma ei usu et tunnistus annab tunnustust. Tooks näiteks hea sõbra kes on kahekordse kõrgharidusega ja mitte kuidagi ei saa üelda et ajupesu oleks saanud samas ma usun, et mina kui MITTE kõrgharitud oleks nüüd tükk maaad lollim. Kõrgkoolis saad sa ilusa paberi mis ütleb: oskan palju keerulisi sõnu.

Vahe on selles, et kõrgharidusega inimesi kuulatakse, neid austatakse rohkem ja võetakse tõsiselt. Kõrghariduseta oled sa tegusa maailma jaoks (mis on õnneks juhtivalt haritud) tühine inimene, kelle arvamusega (mis on minu arust üldjuhul ka õige) ei pea arvestama. Pole vahet kui tark ja andeks sa oled. Kui sul pole näidata kõrgharidust tõendavat paberit, siis oled ilmselt nõrk või saamatu (sest ülikooli on enamasti ikkagi tunduvalt raskem ja keerulisem kui üldharidust läbida) (või siis lihtsalt rumal).

Haridusteel aitab ka see link: http://www.eki.ee/dict/ekss/

Tsitaat:Algselt postitas neoon

Tsitaat:Algselt postitas Malvado
Ma ei usu et tunnistus annab tunnustust. Tooks näiteks hea sõbra kes on kahekordse kõrgharidusega ja mitte kuidagi ei saa üelda et ajupesu oleks saanud samas ma usun, et mina kui MITTE kõrgharitud oleks nüüd tükk maaad lollim. Kõrgkoolis saad sa ilusa paberi mis ütleb: oskan palju keerulisi sõnu.

Vahe on selles, et kõrgharidusega inimesi kuulatakse, neid austatakse rohkem ja võetakse tõsiselt. Kõrghariduseta oled sa tegusa maailma jaoks (mis on õnneks juhtivalt haritud) tühine inimene, kelle arvamusega (mis on minu arust üldjuhul ka õige) ei pea arvestama. Pole vahet kui tark ja andeks sa oled. Kui sul pole näidata kõrgharidust tõendavat paberit, siis oled ilmselt nõrk või saamatu (sest ülikooli on enamasti ikkagi tunduvalt raskem ja keerulisem kui üldharidust läbida) (või siis lihtsalt rumal).

Ei saa öelda, et ma sinuga täiesti nõustuksin. Minu arust on kõrgharidus ülehinnatud. Vähemalt minu kogemuse kohaselt on bakalaureuseõpet läbida lihtsam kui gümnaasiumit. Põhimõtteliselt on kõrgharidust tõendav paber vajalik selleks, et ühiskond ei hakkaks nö kaikaid kodarasse pilduma. Kui on ikka ülikool läbitud, küll siis on nö normaalne inimene mingile juhtivale ja mõjutavale ametikohale lubamiseks. Õnneks ei lase kõik end selle hariduse poolt programmeerida ja on ka neid, kes mõtlevad edasi sellest punktist, mille ülikoolid absurdiks kuulutavad

Siin ongi paradoks - nii kesk kui (eriti) kõrgharidus on muudetud pigem inimkonna "tasandamise" vahendiks ja nagu
eelmise postituse lingist selgub on seda "tasandamist" tehtud juba pikemat aega. Sellest süsteemist pääsevad läbi
inimesed kes on valmis kompromissitult kompromiteerima üldinimlikke tõekspidamisi (AU ja EETIKA) ning valetavad,
vassivad ja teevad muid autuid tegusi selleks, et saada uut tüüpi religiooni alampreestri paberid kätte. Mõned neist kes
süsteemi autult orjates on jõudnud teatud tasemele leiavad endas jõudu astuda vastu sellele süsteemile. Sellele järgneb
nn "nõiajaht" ja inimest sõimatakse igast kandist ja sellise verbaalse okse jada lõppeb tavaliselt fraasiga - "mida tast ikka
tahta -tal ju isegi korralikku haridust pole".
Oma kogemustele toetudes (personaalne statistika Toompeal töötamise aegadest) pean mainima, et keskmiselt ja "laias
laastus" on nii, et mida "vängem paber" seda suurem on võimalus, et inimene tallab teiste peadel edasi OMA eesmärgi
suunas (mis tihti piirdub vägagi materiaalsete asjadega - suurem maja, uhkem auto ja "rinnakam" blond) unustades, et
ka teised on inimesed. Samas inimesed kes on sellest hariduse süsteemist välja kukkunud on üldjuhul tublisti targemad
ja arukamad kui need kes selle lõpetanud on.

Loomulikult on ka erandeid, kuid nagu üks vana rahva tarkus ütleb - erandid kinnitavad reeglit.
Kui inimene soovib jääda INIMESEKS siis esmalt tuleks just alustada hariduse reformist.
Muidu muutume südametuteks karjeristi aferistide karjaks.

PS. Kõrgkooli lõputunnistus (+ igasugused muud tiitlid nagu bakalaureus jne) on pigem tunnistus, et inimene on omandanud
süsteemi mängureeglid ja vähemalt algtasemel võib kaasa rääkida. Vähesed suudavad selles "katlas inimeseks jääda.
Enamus tegeleb enesepettusega sest osalemine kuritegelikus süsteemis apelleerides teadmatusele ei vabasta SIND vastutusest.

[Muudetud: 1-17-2010 excubitoris]

Tsitaat:Algselt postitas excubitoris
Siin ongi paradoks - nii kesk kui (eriti) kõrgharidus on muudetud pigem inimkonna "tasandamise" vahendiks ja nagu
eelmise postituse lingist selgub on seda "tasandamist" tehtud juba pikemat aega. Sellest süsteemist pääsevad läbi
inimesed kes on valmis kompromissitult kompromiteerima üldinimlikke tõekspidamisi (AU ja EETIKA) ning valetavad,
vassivad ja teevad muid autuid tegusi selleks, et saada uut tüüpi religiooni alampreestri paberid kätte. Mõned neist kes
süsteemi autult orjates on jõudnud teatud tasemele leiavad endas jõudu astuda vastu sellele süsteemile. Sellele järgneb
nn "nõiajaht" ja inimest sõimatakse igast kandist ja sellise verbaalse okse jada lõppeb tavaliselt fraasiga - "mida tast ikka
tahta -tal ju isegi korralikku haridust pole".
Oma kogemustele toetudes (personaalne statistika Toompeal töötamise aegadest) pean mainima, et keskmiselt ja "laias
laastus" on nii, et mida "vängem paber" seda suurem on võimalus, et inimene tallab teiste peadel edasi OMA eesmärgi
suunas (mis tihti piirdub vägagi materiaalsete asjadega - suurem maja, uhkem auto ja "rinnakam" blond) unustades, et
ka teised on inimesed. Samas inimesed kes on sellest hariduse süsteemist välja kukkunud on üldjuhul tublisti targemad
ja arukamad kui need kes selle lõpetanud on.

Loomulikult on ka erandeid, kuid nagu üks vana rahva tarkus ütleb - erandid kinnitavad reeglit.
Kui inimene soovib jääda INIMESEKS siis esmalt tuleks just alustada hariduse reformist.
Muidu muutume südametuteks karjeristi aferistide karjaks.

PS. Kõrgkooli lõputunnistus (+ igasugused muud tiitlid nagu bakalaureus jne) on pigem tunnistus, et inimene on omandanud
süsteemi mängureeglid ja vähemalt algtasemel võib kaasa rääkida. Vähesed suudavad selles "katlas inimeseks jääda.
Enamus tegeleb enesepettusega sest osalemine kuritegelikus süsteemis apelleerides teadmatusele ei vabasta SIND vastutusest.

[Muudetud: 1-17-2010 excubitoris]

No siis on mul ikka ropult vedanud - mina vast ei oska väga nn õigete mängureeglite järgi toimida. Kui mu sisemina mina ei ole nõus, siis jääb ära ja pole kompromissi. Ühesõnaga keegi või miski on aidanud mul "tasandusmooduli" selgekssaamisest ikka väga suures ulatuses hoiduda. Aga ehk tuleb see kunagi kasuks
Üldiselt olen excubitorise postitusega igati nõus. Küll aga tekkis küsimus: kas sinu arvates on kõrghariduse omandamine iseenesestki kuritegu?

Tsitaat:Algselt postitas Preilikass
Üldiselt olen excubitorise postitusega igati nõus. Küll aga tekkis küsimus: kas sinu arvates on kõrghariduse omandamine iseenesestki kuritegu?

Kuritegu ta päris kindlasti ei ole. Asja paneb ikkagi paika Inimene. Korralikku inimest ei riku ei vesi, tuli ega kõrgharidus

Tsitaat:Algselt postitas Jako
Kuskil kuulsin, et toompeal on enamusel lihtsalt paber ja ei mingit kooliaastat reaalselt.

Riigikokku Sa saad ainult siis ju kui sul on teatud haridus. Nendnel kel pole omandatud seda, võibolla nad ostavad selle.
Ei tea, ei tea!

See ei ole linnalegend. Mitmed sealsed inimesed on korduvalt jäänud vahele sellega, et ajal kui nad väidetavalt õppisid tegid nad hoopis midagi muud. Eriteenistus oli omal ajal liiga usin ka selliste faktide kontrollimisel ja see oli põhjuseks miks tema laialisaatmisel valitses Toompeal nii tavatu konsensus. See klikk lihtsalt tundis, et inimesed võtavad oma tööd liiga südamesse ja sellega takistavad nende poolt läbi viidud Suur Ärastamist.

Kui ma nüüd õieti mäletan siis Riigikogu liikmel või liikmekandidaadil EI OLE mingit haridusega seotud piirangut.

Avastaisn aasta tagasi,et seda tööd mida ma iga päev teen õpitakse ülikoolis aastaid, mina aga omandasin selle vaid tööd tehes:)ja see pole mingi suva töö vaid väga täpne ja vastutusrikas töö.

Vaadake, ma olen nõus sellega, et kõrgharidus (elik paber) annab sulle "õiguse" avaldada arvamust ühiskonnas toimuva kohta, st sel juhul, kui sul on ette näidata miskine lipakas, võetakse sind lihtsalt tõsisemalt.

Samas, kui sa räägid inimesega ja ta jutt ning teod tunduvad arukad/mõistlikud, ta on suutnud palju ära teha ja soovib ka tulevikus sama rada jätkata, ei ole ju vahet, kas tal on paber või ei. Või tekib see efekt, et pärast "pole ülikoolis käinud" kuulmist muutuvad ta teod ja sõnad tühiseks?

Eks ma räägin enda seisukohalt ilmselt, aga minu jaoks on tähtis ikkagi hariTus. Olen siin varasemalt ka kirjutanud, et kokkupuuteid inimestega, kel on mitu kraadi, on olnud üsna palju. Suurem osa neist ei suuda aga millegi muuga hiilata kui oma teadmistega spetsiifilisest alast. Eeldatakse, et ülikool õpetab sind laiemalt mõtlema (millest ma pole kunagi aru saanud, kuidas see olla saab), kuid tegelikkuses kuulad sa ju loengust loengusse enamasti ühe inimese mõtteid. Õppejõud kipuvad (nagu inimesed ikka) peale suruma seda oma arvamust.

Haritus (vrd elukogemus osaliselt) on see, mis teeb inimesest inimese ja aitab teda elus edasi. Muidugi ei hinda seda üsna paljud ringkonnad, aga samas on see ka akadeemikute ringkaitse, et nende teadmised/õpitu ei hajuks muu möla sekka.

Hiljuti käis Ameerika meediast läbi teema, kuidas tööandjad on hädas noortega, kes ülikooli lõpetavad - paber justkui on, aga sellega pole midagi peale hakata, kuna ei osata elementaarseid asju. Olukord tööturul soosib praegu nn parema ajupoolkeraga töötajaid, kuna loogikat ja matemaatikat vajavad ametid saab kergesti automatiseerida, puudus on aga disaineritest ja "inimestest, kes suudaksid näha asju laiemalt.

Ärge ajage segamini kõrgharidust ja ülikoolides tegutsevaid teisi organisatsioone, näiteks korporatsioone.
Teadmised iseendast ei anna veel võimalusi karjääriredelitel turnimiseks, alles korporant saab koha korporatiivse eesti teatud eliidi hulgas.
Haridusel on veel üks salajane mõõde, iga teadmine kuulub mingile koolkonnale ja koolkond varustab omasid töökohtade ja seeläbi majandusliku heaoluga.
Ülikoolis omandatakse grupikäitumine, mis oma koolikaaslaste suhtes säilib terve elu, usaldatakse ja koostööd tehakse nendega kellega koos õpiti.
Kuuluvus ja omade tunne algab pihta juba gümnaasiumide tasemelt mille tulemusel 85 protsenti ülikooli saanutest on pärit üksikutest eliitgümnaasiumidest eestis.
Miks inimesed trügivad kasvõi veri ninast välja oma lapsi õigetesse koolidesse eestis, kust on võimalik hüpata üles ülikooli läbi omandatud õige jõu liikmena .
Iga võõras kes võis oma ainet teada 5le, ei suuda just eksamiruumis äkki meenutada kõike õpitut ja kukub läbi, sest tal puudub õppejõu tugi, ta ei kuulu siseringi koolide kasvandike hulka.
Olen ise selle fenomeniga kokku puutunud, sest paljud vanemad käivad ka sensitiivide jutul oma laste tulevikuvõimalusi uurimas ja ma olen neid toiminguid kõrvalt jälginud.
Vaadanud ka seda, kuidas mitteorgaaniline eksami ajaks etteütlejaks kaasa antakse ja peale head tulemust sissesaanu jälle lambapeaks tagasi muutub.
Kuidas selle inimese mõistusega tegelikult asjalood on võib ju altpoolt lugeda.