Kõrgharidus?

Kas ei ole mitte nii ,et kõrg haridusega soovitakse meie uskumusi muuta ja meie vaba mõtlemisele mõnes mõttes piir panna ja raamitleda meie mõtlemine?

Muutus: suured algustähed.

[Muudetud: 25-8-09 Thorondor]

Tsitaat:Algselt postitas noltsik
Kas ei ole mitte nii ,et kõrg haridusega soovitakse meie uskumusi muuta ja meie vaba mõtlemisele mõnes mõttes piir panna ja raamitleda meie mõtlemine?
[Muudetud: 25-8-09 Thorondor]

Kui, siis ikka algharidusega, sest pärast on juba hilja

Mis on üldse vaba mõtlemine?
Televisioon, kool, lasteaed, internet, seadused, moraal, eetika - ühiskond koosnebki uskumuste kujundamisest ja raamitlemisest, mida inimestele hällist peale sisse topitakse...

Asi oleneb muidugi ka inimesest endast...kui inimene on tõesti nõnda nõrk, et lubab kõigest kõrgharidusel enda vaba mõtlemist ja uskumusi muuta, siis ega see inimene suurt väärt polnudki...

Vot, seda ei usu. Anab ikka haridus palju laiemad teadmised ja silmaringi. On muidugi kaks eri asja - haridus ja haritus. Mõni on küll kõrgelt haritud, aga maailmavaade ja jutt on ikka jumala mööda, aga üldiselt on ikka nii, et mida rohkem sa ennast harid, seda haritum sa oled.

Mitte kõrgharidusega ei piirata, vaid pigem alg- ja keskharidusega. Kuigi ma ei ole ülihariduse pooldaja, siis seda ütlen küll, et teatud mõttes on kõrgkool ikka üsna "suva" asi paljude jaoks - kuulad või ei kuula, kokkuvõttes suurt vahet pole. (Va mõned õppejõud, kes nõukaaja standardi järgi nõuavad 1:1 teksti enda jutu või mõne õpikuga.)

Pigem saab asi alguse ikka kohe, kui n-ö mennakse rahva sekka uurimisretkele.

Muidu sellest "ajupesust" on meil siin kuskil kirjutatud kah, peaks ainult üles otsima.

Aga miks tundub nii ,et paljud kõrgharidusega inimesed ei leia lahendusi asjadele mis on silmaga nähtavalt lihtsad?Või olen mina lihtsalt nii loll et ei oska seda oma süsteemi leida jne..
Või ei osata enam pärast kõrg kooli lihtsalt asjadele läheneda?

[Muudetud: 25-8-2009 noltsik]

Tsitaat:Algselt postitas noltsik
Aga miks tundub nii ,et paljud kõrgharidusega inimesed ei leia lahendusi asjadele mis on silmaga nähtavalt lihtsad?Või olen mina lihtsalt nii loll et ei oska seda oma süsteemi leida jne..

[Muudetud: 25-8-2009 noltsik]

Mida Sa selle süsteemi all silmas pead?

Ja lahenduste kohta nii palju, et seda võimet kas on inimesele antud või mitte. Kui oled ikka põmmpää, siis ei aita ussi ega püssirohi.

Kangesti aktiivseks kisub see teeam. peaks teema vast ümber nimetama vabamõtlemine vs haridus ja postitama suurimad mõlemapoolsed saavutused , et saaks selgust kumb on nagu tähtsam jne....

näiteks kas oleks tunud teeorjat välja kui newtonile oleks öeldud et see on normaalne et õun kukub alla poole jne......

enamused tänapäeva leiutistestki tulevad inmestelt kel pole mingit haridust?

[Muudetud: 25-8-2009 InDemand]

No see kipub üldjuhul nii olema, et need, kel on hea idee, teevad selle kuidagi ka teoks.

Alati ei piisa ka oskusest, et midagi valmis saada. Siis tuleb kombineerida idee algataja ja tegija, kes koos lõpp-produkti valmistavad.

Ja siis on veel olemas see "kosmiline ühisväli", kust ideid ja oskusi pidada pähe sadama. See ei nõua ühtki paberit ega kraadi.

[Muudetud: 25-8-2009 InDemand]

Tsitaat:näiteks kas oleks tunud teeorjat välja kui newtonile oleks öeldud et see on normaalne et õun kukub alla poole jne...... enamused tänapäeva leiutistestki tulevad inmestelt kel pole mingit haridust?

Ma arvan, et Newton juba teadis, et õuna allapoole kukkumine on täiesti normaalne - teda huvitas seaduspärasus ja viis kuidas õun kukub...

Aga see teine lause on küll natukene liialt julge...

Kui oled loll siis loll, kui tark siis tark..., ülikoolis võivad aga mõlemad käia...

Vanaisa ütles ikka, et kui jumal ei ole andnud - ei anna ka kooliharidus midagi...

Tsitaat:Algselt postitas noltsik
Aga miks tundub nii ,et paljud kõrgharidusega inimesed ei leia lahendusi asjadele mis on silmaga nähtavalt lihtsad?

Arvatavasti seepärast, et mida haritum inimene, seda paremini saab ta aru, et näiliselt lihtsad asjad on tegelikult palju keerulisemad. Loll mats võib näha lihtsaid lahendusi: kummiheebliga vastu pead või bemmiga otsa aga tsipa harituma silme ees terendab veel mõni võimalik variant.

Nagu mu õppejõud kord ütles: "Teil on lootust paljusid asju leiutada, kuna te ei tea, et seda (leiutist) on võimatu teha" (Midagi sarnast, täpne sõnastus pole meeles). Ja ega millegi uue leiutamiseks ainult haridusest piisa, peab kah pealehakkamist ja viitsimist olema.

Kõrg (ja muu) haridusega n see asi, et mõjub ta ainult MÕTLEVALE inimesele, tuupur võib saada ka 3 diplomit aga kasu sellest talle sama palju kui koerale kirpudest.
Üks seaduspärasus mida mitte ainult mina pole täheldanud - need kellel ÜKS kõrghairdus on veel täitsa normaalsed, kuid kellel neid rohkem... siis need kipuvad juba "metsa" minema.

Tekib "maailmast irdumise" sündroom - inimene elab ainult "oma" ala(de)s ja kipub eirama ümbritsevat maailma ja selle muutumist nii ajas kui ruumis.

[Muudetud: 8-26-2009 excubitoris]

Hariduse (ka kõrghariduse) omandamine ehk õppimine on võimalus saada teadmisi ja mida rohkemad on teadmised juba loodud mõtetest, tegevustest ja kogemustest seda suuremad on võimalused mitte korrata ja jäljendada loodut vaid muuta loodut.

[Muudetud: 8-26-2009 mati11]

See on ideaalis nii - praktika ehk igapäeva elu erineb sellest tihti tunduvalt.

Tsitaat:Algselt postitas THOR-00
Nagu mu õppejõud kord ütles: "Teil on lootust paljusid asju leiutada, kuna te ei tea, et seda (leiutist) on võimatu teha" (Midagi sarnast, täpne sõnastus pole meeles). Ja ega millegi uue leiutamiseks ainult haridusest piisa, peab kah pealehakkamist ja viitsimist olema.

Umbes samal põhjusel näevad lapsed meist rohkem, sest nad ei tea, et neid asju "ei saa näha".

Tsitaat:Algselt postitas noltsik
Kangesti aktiivseks kisub see teeam. peaks teema vast ümber nimetama vabamõtlemine vs haridus ja postitama suurimad mõlemapoolsed saavutused , et saaks selgust kumb on nagu tähtsam jne....

näiteks kas oleks tunud teeorjat välja kui newtonile oleks öeldud et see on normaalne et õun kukub alla poole jne......

enamused tänapäeva leiutistestki tulevad inmestelt kel pole mingit haridust?

[Muudetud: 25-8-2009 InDemand]

Kas sind on ülikoolist välja visatud (loe:eksmatrikuleeritud), et nii kibestunult kõrgharidusse suhtud?
Kas läheksid keskharidusega arsti manu? Kas põhikooli haridusega jursit tunneb Rooma Õigust? Oled kuulnud midagi keskharidusega arheoloogist? Tipptehnoloogilised leiutised on pigem kõrgharidusega ja kõrgeima kõrgharidusega inimeste saavutused!

Põhitõde kooli kasuks on lihtne ja samas vägagi mõtlemapanev.
Ülikool annab oskuse koguda, töödelda ja kasutada olemasolevat informatsiooni
Ülikool annab kogu eluks akadeemilise sõpruskonna, keda võid usaldada kui oma kursuse või koolikaaslasi ja parimad teod sinu elus toimuvad ikka selle seltskonna sees või osalusel.

VS - ma ei jagaks sinu optimismi. Elu on näidanud, et praegune koolisüsteem on mõeldud pigem inimese "robotiseerimiseks" kui tema tõstmiseks INIMESTE hulka.
Ülikool ei ANNA mingit oskust koguda ja süstematiseerisa - selle annab inimese INTELLIGENTS ja PÕHIKOOL - kui inimene seal ei suuda teha midagi siis ei ole ta selleks ka ülikoolis suuteline - olen nõus, et on teatud erandid, kuid laiemas laastus on ülikool siiski propaganda ja eba ning populaar"teaduslike" meemide kinnistamine. Kuna mõned inimesed on isegi ülikooli jaoks liiga intelligentsed siis nad kohanevad selle süsteemige ning õpivad seda kasutama - neist tulevad poliitboilerid (sinu kolmas lause - ülikooliliku "vennastumise" kohta) ja isikud kes müüvad maha nii oma pere, rahva kui ka rassi mingi liigkasuvõtliku mammona nimel. Ei maksaks unustada, et ka sellised organisatsioonid nagu "Kolp&Kondid" on saanud alguse ning koguvad oma mõrvarlikke liikmeid just ülikooli(de)st.

Seega - praegune ülikoolide süsteem on KAHJULIK inimkonnale tervikuna. Ma ei ole põhimõtteliselt nende vastu, kuid oma praeguses reinkarnatsioonis ja pedagoogilise ning akadeemilise kaadriga on nad rohkem kahjulikud kui kasulikud.

Tsitaat:Algselt postitas noltsik
Kas ei ole mitte nii ,et kõrg haridusega soovitakse meie uskumusi muuta ja meie vaba mõtlemisele mõnes mõttes piir panna ja raamitleda meie mõtlemine?

Raamitletakse ära muidugi! Juba algkoolis hakatakse ajusid kammima! Kui mitte lasteaias!
Pole pääsu! Mingil ajal peadki tegema näo, et need raamid sulle sobivad! Aga alati on võimalus ka peale kõrgharidust iseseisvalt oma peaga mõtelda ja end edasi täiendada, et nendesse peale surutud raamidesse mitte eluks ajaks kinni jääda!
VS-l õigus: iseseisvat mõtlemist arendab kõrgkool küll! Muuseas: seal alles aru saabki, kui palju erinevaid vaateid ja uskumusi on! Sest eks sel ajal isiksused ju välja kujunema hakkagi!
Võib ju olla, et suheldakse ka peale ülikooli, aga mitte kuigi kaua, sest seejärel luuakse pered ja pole enam aega nii tihti suhelda. Kuidas Ameerikamandril asjad toimivad - seda ei tea.
Ah jaa, kungi jäi meelde, et mitmed väga kuulsad mõtteinimesed ei ole üldhariduskoolis käinudki, sest neil olid sel ajal koduõpetajad ja nad omandasid teadmisi iseseisvalt juba varasest noorusest peale. Seetõttu olen hakanud mõtlema, et karjakaupa ühtede ja samade teadmiste omandamine tekitab sarnaselt mõtlevaid inimesi, kellede seast puuduvad eredad isiksused.


[Muudetud: 27-8-2009 Müstik]

Ex, ega ei pea nii äärmuslik olema, ülikool annab vaieldamatult oskuse raamatute ja infopankadega ümber käia, kiiresti otsida ja leida vajalikku suurtes infomassiivides ja kool annab ka oskuse vaadata palju laiemat maailmapilti, oskuse aru saada, kuidas mõtlevad ja milliste teadmiste alusel otsustavad ühe või teise eriala inimesed, mis on korporatsioonid ja mida neis tehakse, mis on usundid ja kuidas nad muudavad mõtlemist.
Kogu see teadmine on ühes kohas kompaktselt koos ja kättesaadav, vaieldamatu on ka see, et oled sattunud suurimasse inimsuhete teatrisse, millest saad kooli kogu eluks.
Ei tohi unustada et igas ühiskonnas igas ideoloogias on inimvaimu ainuke ülesanne tõusta tippu, alles seal näed kes on juhtjõud selles ühiskonnas ja mida on võimalik reaalselt ära teha selle asemel, et pomme panna või salaorganisatsioone teha, mis paiskab edaspidiseks su elust välja kõige alumisse kihti võimetuna midagi üldse teha või muuta.
Taoismi kuldreegel on olla keskvoolus ja mitte kalduda äärmustesse, mitte kahjustada liigse võitlusega mingi usundi või huvigupi nimel oma karmat, mitte sõda ei vii ühiskonda edasi vaid positiivne loovus.
Loo midagi, anna inimestele lootust ja too tõde elust ja maailmast päevavalgele.
See on harituse mõte ja seda on ka need kes võivad end harituks lugeda aegade jooksul vastavalt võimalustele teinud, ja neid ka mäletatakse erinevalt neist kes oma elu on vihasesse sõtta kõigi ja kõige vastu kulutanud.

Tänapäeva kõrgharidus on hoopis midagi muud kui see oli kümme-kakskümmend aastat tagasi. Valdavalt on sellest saanud massiharidus, ning rohkem kui poole moodustavad tudengitest need, kelle jaoks on paberi saamine olulisem kui teadmiste omandamine. Tänagem Euroopa liitu ning Bologna programmi selle eest...

Tsitaat:Algselt postitas elis
Tänapäeva kõrgharidus on hoopis midagi muud kui see oli kümme-kakskümmend aastat tagasi. Valdavalt on sellest saanud massiharidus, ning rohkem kui poole moodustavad tudengitest need, kelle jaoks on paberi saamine olulisem kui teadmiste omandamine. Tänagem Euroopa liitu ning Bologna programmi selle eest...

Vat just seda ma mõtlengi. Iseenesest ei ole kõrghariduse vastu - alati on tore, kui inimesed õppida viitsivad. Aga praegusel ajal ongi asi selles, et paljude jaoks koosneb õppimine tuupimisest või siis õpitakse vanemate jaoks. Just seetõttu jätsin ka mina minevikus õppimise pooleli - ei õppinud iseenda, vaid kellegi teise jaoks. Nüüd olen taas koolis, kuna tunnen ise teatud mõttes vajadust midagi omandada.

Ja näiteks lisaks tudengitele, kellele tähtis paber, on sama meelt ka suurem osa õppejõude. Nende jaoks koosnebki haridus sellest, et õpid nende teadmised pähe ja oskad tema peas olevaid lauseid tsiteerida. Sama toimub ka tegelikult keskkoolis. Selmet arendada lapse analüüsi- ja arutlemisvõimet kiputakse "tootma" neid tuupureid, kel on peas küll kõik raamatud, kuid kes ei oska neist midagi järeldada. Olen seda oma lühikese elu jooksul näinud küll ja küll.

Olgu tegu siis põhi-, kesk- või kõrgharidusega, ongi probleem pigem mitte laste "pea läbi kammimises", vaid selles, et südamega oma ainet võtvaid õpetajaid ja õppejõude on vähe. Enamik teeb tööd raha pärast ja ei huvitu sellest, et lastes midagi muud arendada.

Mina olen näiteks alati rohkem lugu pidanud neist, kel ehk koolis olid halvad hinded, kuid kes on reisinud, ilma näinud ja raamatuid lugenud - kes huvituvad millestki elulisest. Tihtipeale saavad sellised ka paremini hakkama.

Muide, kunagi oli poolenisti mitteametlik uuring selle kohta (ma linki ei oska anda, kes otsib ja keda huvitab, leiab ehk ise), et need väänkaelad ja laisad õpilased (kel huvi muu vastu kui tuupimise) saavad hilisemas elus paremini hakkama. Nii võib viieline olla näiteks keevitaja, samas kui too "eluvend" teeb kusagil välismaal karjääri. (Mitte et keevitaja ka halb elukutse oleks. )

Doktor Rosendorffist ja tema ülikooliharidusest kirjutasin kunagi teemas:
http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=1669&page=3