Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Saja ahvi teooria ja teooriad võrgustike kohta.
#51
Ehk oled nii kena ja tölgid ja seletad meile ka!
Seda enam, et oled just sedasama teooriat puudutavat raamatut tölkimas!
Vasta
#52
Hehehe, ära tee nüüd nalja :-) Mul muudki teha, kui seda tõlkida. Oleks veel pisike, lühike jupike aga leht suht pikk. Aga proovi google tõlget. Peaks peamisest aru saama küll, kui originaalteksti kõrvale jälgida.

Muideks, see raamat ei puuduta ahviteooriat. Ahviteooria ja selle selgitus oli seal esitatud lühidalt ühe näitena.

[Muudetud: 8-26-2009 MorganLaFey]
Vasta
#53
Selge. Eks siis jääme seda raamatut ootama...
Vasta
#54
Ahvilugu seal raamatus minu teada rohkem ei tule. Teema alul tsiteeritud lõik oligi kogu lugu. Pärastpoole võin siia kopida sellest epatükist veidi rohkem. aga raamatut ei maksa oodata enne järgmise aasta...ee...keskpaika või sügist nii, et head ootamist ja pikka pidamist ;-)
Vasta
#55
Ruper Sheldrake video "Extended mind - Recent experimental evidence" seletab kenasti ära, mis tulemusteni teadlased jõudnud on.

http://www.youtube.com/watch?v=JnA8GUtXpXY
Vasta
#56
Tsitaat:Algselt postitas MorganLaFey
Soovitan tähele panna, et kvantfüüsika reeglid ei kehti suuremate objektide (näiteks elusolendid) kohta ja sama tihti ka vastupidi. Seega on seos kvantvääratuse ja "saja ahvi" vahel pehmelt öeldes otsitud.
Mis asi on kvantvääratus? ok, see oli retooriline küsimus Laugh

Näiteks "quantum superpositions" ja "quantum entanglement" kasutamine krüptograafias ei ole enam ulme vaid reaalsus. Isegi kvantarvutid on lapsekingades.
Kui juba inimene hakkab kvantfüüsika omadusi praktikas kasutama, siis miks arvata, et loodus on sellest mööda vaadanud?
Vasta
#57
Tsitaat:Algselt postitas levis
Mis asi on kvantvääratus? ok, see oli retooriline küsimus Laugh

Kuna selle "quantum entanglement'i" eestikeelset vastet ei tea, kasutasin otsetõlget. Kui tead paremat, siis tule lagedale.

Tsitaat:Algselt postitas levisNäiteks "quantum superpositions" ja "quantum entanglement" kasutamine krüptograafias ei ole enam ulme vaid reaalsus. Isegi kvantarvutid on lapsekingades.

Lapsekingad on küll ilmne liialdus, sest alles äsja avastati mingi värk (ehh, ei mäleta ja ei leia ka ajaleheartikli linki üles), mis muudab võimalikuks kvantprotsessorite loomise. Seega võib öelda, et kvantarvuti staadium on lapsetegemise mõttest paar sammu edasi jõudnud. Võibolla on "ots sisse pistetud" vmt. Kingadeni on aega veel küll ja küll.

Tsitaat:Algselt postitas levisKui juba inimene hakkab kvantfüüsika omadusi praktikas kasutama, siis miks arvata, et loodus on sellest mööda vaadanud?

Võiks vastu küsida, et kui inimesed lõhustasid aatomituuma ja seda protsessi igapäevaelus alaliselt kasutavad, siis miks arvata, et muu (elus)loodus sellest mööda vaadanud on?

Tsitaat:Algselt postitas Jako
Kas mitte kvantfüüsikast rääkides ei tooda esile seda, et kõik mateeria/energia (mis iganes) on omavahel soetud ja lahutamatu.
Kuidas saab siis mikromaailm (eeldades, et sa pidid väiksemate "objektide" all just seda silmas) eraldi seista? Bleh

Vaata, on väga-väga suur vahe, mismoodi, mis tasandil ja mis ulatuses need seosed on. antud hetkel tegeled sa teadusliku väite meelevaldse laiendamisega endale meelepärasesse suunda.

[Muudetud: 8-26-2009 MorganLaFey]
Vasta
#58
Mitte, et ma kvantfüüsikast suuremat jagaks, aga kvantfüüsika, ka kvantmehhaanika, on füüsikaharu, mis uurib maailma väga väikeses mõõtkavas.
Kvantfüüsikas on palju kummalist.
Valgusosake /footon) võib ühel ja samal ajal olla kahes kohas. Näidiseks Schrödingeri kassi eksperiment:
http://www.epl.ee/?artikkel=287618

Kopin natuke, kui äkki ei viitsita tervet artiklit läbi lugeda:
Schrödingeri välja mõeldud kass istub läbipaistmatus kastis. Me ei tea, mida ta teeb. Me ei tea isegi, kas ta on elus või surnud. Kastis on üks põrgulik seade. Mürgiampull, mille vallandab radioaktiivse aine lagunemisest tekkiv osake. Kui osake kiirgub ja ampullini lendab, pääseb mürk välja ja kass sureb. Meie tavamaailmas oleks kõik selge. Kass kas saab mürki ja sureb või ei saa seda ja jääb ellu. Kuid kvantmaailmas on asjad teisiti. Näiteks ühe tunni jooksul osake kas kiirgub või ei kiirgu. Nii üks kui teine on võimalik, kuid vaid mingi tõenäosusega. Kui tõenäosus, et osake kiirgub, on võrdne tõenäosusega, et see ei kiirgu, on ka kass elus või surnud võrdse tõenäosusega.


Ometi teame, et kass ei saa olla korraga elus ja surnud. Kui avame kasti, veendume ju ise, et kassiga on lood nii või naa. Tuleb välja, et kassi päästab või hukutab meie pilk. Vaatlus muudab maailma.


Kvantmehaanika avab meile lõputul hulgal võimalusi. Kuid ei ütle, milline neist saab tegelikult teoks. Kas see Schrödingeri vaesele kassile meeldib, pole just eriti kindel. Vaidlused Viini kavalpea Schrödingeri 1935. aastal välja mõeldud kassi üle pole siiani lõppenud.
----
Kvantfüüsikas tuleb tegemist ka paralleelse Universumiga.

Ja Levisel on igati õigus: 1985.a. kirjeldas Oxfordi ülikooli silmapaistev teadlane David Deutsch esmakorselt universaalset kvantarvutit. See ei toimi mitte klassikalise füüsika tasandil, vaid tillukeste osakeste kvanttasandil.

http://en.wikipedia.org/wiki/Quantum_computer

Ise sellest artiklist küll tuhkagi aru ei saa, aga inglise keele oskajad ehk ikka.

[Muudetud: 26-8-2009 Müstik]
Vasta
#59
Tegelikult saab seda ahviasja võtta kui väikeste laste käituma õppimist. Laps sünnib ilma üsna puhtana ning omandab esmased jooned oma vanematelt. Mida vanemaks ta saab, seda enam hülgab ta neid jooni, mis talle kahjuks tulevad ning õpib uusi. Alles jäävad need, millest tal kasu. Lisana vaatab ta kaaslaste pealt, mida nood n-ö ellujäämise nimel teevad.

Näiteks loomadel kehtib too mimikri. Jäljendatakse midagi/kedagi selle nimel, et mitte saagiks langeda. Kaaslas(t)e pealt vaadatakse, milline on parim maskeering ning kohanetakse ümbrusega. Ühe isendi uus viis võib edasi kanduda ka järgmistele.

Inimeste tasandil oleks see ka näiteks see, et aastaid tagasi ostsid kõik endale köögikombainid. Mõni ei teadnud sellest midagi ja pidas asja taas mõttetuks moeröögatuseks. Käinud aga külas mitmel inimesel ja nähes, et see võib söögitegemist lihtsustada, otsustati kah endale masin soetada. Nii loobuti esmasest mõtlemisest ja võeti üle teise kombed.

Ehk ei olnud see just parim näide, aga mõte jääb samaks siiski. Tegelikult ma ei saa aru, miks selle teooria ümber nii suur kära on. Anomaaliaid esineb ikka, eriti loomade seas. Nad on pea sama õppimisvõimelised kui inimesed. Äkki kukkuski ühel ahvil kartul vette ja ta leidis sel parema maitse olevat. Hakkas teine kordki kartuleid vette kukutama ning tema tegevust jälgisid teised, kes esimest järele tegid. Kuna ahvidele meeldib sageli elada vee lähedal, siis miks ei võinud ka teisel saarel elanud ahvide keskel sama lugu juhtuda. No kukkus vette, maitses paremini ja hakkas meeldima. Aga selle juhtunu põhjal luua teab-mis-teooriaid on juba uus tase.

Kord seletati mulle, et tegelikkuses on kõik mõtted ja teod inimestele sisse kodeeritud. See, mil ühel üks või teine asi avaldub, on omaette asi. Mõni, kel pole keeltele annet, võib pärast pikka reisimist avastada, et näe - suudangi paremini õppida. Teine avastab aastaid hiljem, et suudab pintsliga tõmmata sama ilusaid triipe kui Picasso-sugune. Et midagi avalduks, on vaja juhust (kuigi juhuseid ei pidada olema, eksole) või tahet.

Ja pärast pikka seletust ja netist nende ahvide kohta info otsimist ei saa ma ikka pihta, mis ses nii erilist on ja miks seda kohe "müstiliseks kollektiivseks teadvuseks kutsutakse".

Seda ütleks ka, et praegusel ajal tembeldatakse iga teine isik teadjaks või teadlaseks. Enamikku nende uuritut või tehtut on pentsik millekski suureks või uueks nimetada.
Vasta
#60
Mõte on arusaadav.
Kollektiivseks teadvuseks kutsus minu teada seda juhtumit Jung.
Juhin tähelepanu aga sellele, et mitte emaahv ei õpetanud trikki ahvipojale, vaid vastupidi!
Pealegi oli see 100 ahvi teooria toodud ainult selle teema sissejuhatuseks.
Põhiteema on see, kas eksisteerib mingi magnetvõrgustik, mille kaudu nii mõned inimesed kui ka loomad teavet saavad. Ja nagu eespool juba räägitud, siis näiteks jõujoonte magnetvõrgustik eksisteerib kindlalt. Aga on oletatud, et neid eksisteerib veelgi. Neid olevat mitmeid ja need olevat 100 km kõrgusel.
Teine küsimus, mille püstitasin on see: kas valitsused on sellest võrgustikust teadlikud, nagu on väidetud, ja on loonud lisaks veel omad võrgustikud, millega saavad inimeste üle meile mitte teadaolevail viisidel manipuleerida.
Mida aga arvad sellest Schrödingeri kassi eksperimendist? Kui eksisteerib niisugune paradoks, kas siis ei või eksisteerida veel teisigi huvitavaid paradokse?
Vasta
#61
Tsitaat:Algselt postitas MorganLaFey
Tsitaat:Algselt postitas levis
Mis asi on kvantvääratus? ok, see oli retooriline küsimus Laugh
Kuna selle "quantum entanglement'i" eestikeelset vastet ei tea, kasutasin otsetõlget. Kui tead paremat, siis tule lagedale.

Meelevaldne tõlkimine pole kindlasti lahendus... üks näide:
http://translate.google.com/translate_t#...glement%0A
Selliste otsetõlgete tegemine on absurd. Tõlkida tuleb asja olemust, aga mitte sõnaraamatust suvaline vaste valida. Ja kui sealt midagi leida, siis pigem näiteks sõna "põimunud", mis pole ka päris õige ja mina ei tea, et kuidas seda eesti keelde tõlkida.

Tsitaat:
Tsitaat:Algselt postitas levisNäiteks "quantum superpositions" ja "quantum entanglement" kasutamine krüptograafias ei ole enam ulme vaid reaalsus. Isegi kvantarvutid on lapsekingades.
Lapsekingad on küll ilmne liialdus, sest alles äsja avastati mingi värk (ehh, ei mäleta ja ei leia ka ajaleheartikli linki üles), mis muudab võimalikuks kvantprotsessorite loomise. Seega võib öelda, et kvantarvuti staadium on lapsetegemise mõttest paar sammu edasi jõudnud. Võibolla on "ots sisse pistetud" vmt. Kingadeni on aega veel küll ja küll.
Liialdus vahest jah Smile, aga asja iva sellest ei muutu.

Tsitaat:
Tsitaat:Algselt postitas levisKui juba inimene hakkab kvantfüüsika omadusi praktikas kasutama, siis miks arvata, et loodus on sellest mööda vaadanud?
Võiks vastu küsida, et kui inimesed lõhustasid aatomituuma ja seda protsessi igapäevaelus alaliselt kasutavad, siis miks arvata, et muu (elus)loodus sellest mööda vaadanud on?
Sest aatomituuma lõhustamiseks on vaja palju energiat ja sellel puudub looduse evolutsiooni spektrist praktiline vajadus?

[Muudetud: 26-8-2009 levis]
Vasta
#62
See-eest on palju muidki asju, mida inimene oskab, aga muu elusloodus mitte. Kasvõi näiteks raadiolainete emiteerimine, mis pole sugugi energiakulukas, küll aga võiks evolutsiooniliselt väga vajalik olla.

Mis puutub aga kvantfüüsika kasutamisse eluslooduses, siis jään siinkohal äraootavale seisukohale - kui midagi avastatakse, siis on väga tore. Kui ei avastata, on kah tore, sest ka negatiivne tulemus on tulemus. Täpsema teabeta spekuleerida ja fanataseerida ma ei armasta.
Vasta
#63
Minnes magama treialina tundsin täna hommikul tungivat soovi olla küünetehnik ja minna solaariumisse.Ilmselt on saavutatud Tallinnas kriitiline mass küünetehnikutest...Smile

Midagi ilmselt on aga kas just nii... Väga tore oleks kui nii oleks aga elu õpetab,et tavaliselt ei ole.

[Muudetud: 8-27-2009 Vogon]

Muutus: emotikonid

[Muudetud: 27-8-09 Thorondor]
Vasta
#64
Tsitaat:Algselt postitas MorganLaFey
See-eest on palju muidki asju, mida inimene oskab, aga muu elusloodus mitte.

Sellega on ka näiteks selline asi, et on ka palju muidki asju, mida inimene oskab ja elusloodus ka oskab, rääkimata asjadest, mida elusloodus oskab ja inimene ei oska, ka kvantfüüsikas (nt ligi 100% kasuteguriga fotosüntees). Organismides on kvantfüüsikalised rakendused ilmselt ellujäämiseks hädavajalikud.

Kui sa mõtled raadiolainete kasutamist organismidel suhtlusvahendina, siis ilmselt on see evolutsioonilisel teel ammu maha kantud suht samal põhjusel, millest teema alguse sai.

See väga levinud ei ole, aga siiski. Tegemis sellise asjaga nagu Hydronic radiowaves

Plasmonics: Communication by radio waves as found in Elasmobranchii and Teleostii fishes
http://www.springerlink.com/content/t103277051264440/


[Muudetud: 27-8-09 Thorondor]
Vasta
#65
JAMA-ALARM!!!

1) Fotosünteesi efektiisusest: http://en.wikipedia.org/wiki/Photosynthetic_efficiency
2) Fotosüntees ei mahu kvantfüüsikasse, vaid on pigem füüsikalise keemia valdkond. See, et valgusenergia kandjad on kvandid, ei muuda seda veel kvantfüüsikaks

Konsulteerisin kogu seda teemat igaks juhuks ka füüsikuga, kes kinnitas, et kuivõrd kvantfüüsika omadused avalduvad niivõrd väikestes aineosakestes peaaegu absoluutse nulli lähedastel temperatuuridel, siis selle printsiipide ja nähtuste ülekandumine eluslooduslikele makroobjektidele (olgu selleks viirrus või sinivaal) on mõeldamatu.

NB! Vältimaks väärarusaamu ja egolakse: see pole vastus kellelegi konkreetsele vaid lihstalt teemasse postitatud teksti kommenteering.

[Muudetud: 8-27-2009 MorganLaFey]
Vasta
#66
100 ahvi efekti, ajutegevuse/teadvuse... ja kvantfüüsika seostamine on puhtalt hüpoteetiline.
Samas see on ka vägagi teaduslik lähenemine, vaata kasvõi googlest:
Google link: brain quantum

Tsitaat:Algselt postitas MorganLaFey
1) Fotosünteesi efektiisusest: http://en.wikipedia.org/wiki/Photosynthetic_efficiency
2) Fotosüntees ei mahu kvantfüüsikasse, vaid on pigem füüsikalise keemia valdkond. See, et valgusenergia kandjad on kvandid, ei muuda seda veel kvantfüüsikaks
Fotosünteesist ma suurt midagi ei tea, aga sinu wikipedia lingile panen vastu näiteks selle:
http://www.lbl.gov/Science-Articles/Arch...crets.html

[Muudetud: 27-8-2009 levis]
Vasta
#67
Tean, et hüpoteetiline ja hindan, et osatakse teemat kvantfüüsikaga seostada!
Aga mõned arutlused lähevad siin juba natuke teemakaugeks ehk siis teisiti öeldes, liiga keeruliseks!
Seepärast olengi püüdnud siia lihtsamaid ja arusaadavamaid näiteid tuua.
Vasta
#68
Tsitaat:Algselt postitas MorganLaFey
JAMA-ALARM!!!

1) Fotosünteesi efektiisusest: http://en.wikipedia.org/wiki/Photosynthetic_efficiency
2) Fotosüntees ei mahu kvantfüüsikasse, vaid on pigem füüsikalise keemia valdkond. See, et valgusenergia kandjad on kvandid, ei muuda seda veel kvantfüüsikaks

Konsulteerisin kogu seda teemat igaks juhuks ka füüsikuga, kes kinnitas, et kuivõrd kvantfüüsika omadused avalduvad niivõrd väikestes aineosakestes peaaegu absoluutse nulli lähedastel temperatuuridel, siis selle printsiipide ja nähtuste ülekandumine eluslooduslikele makroobjektidele (olgu selleks viirrus või sinivaal) on mõeldamatu.

[Muudetud: 8-27-2009 MorganLaFey]
Räägi asjast ja lõpeta tuututamine ära. Igaüks oskab ise järeldusi teha. Andsin lingi ja selliseid materjale on veel.
Su füüsik pole antud valdkonnaga lihtsalt tegelenud järelikult.

Nagu näga saab 100-l eri viisil kasutegurit arvutada.
Levise antud artiklist

"Through photosynthesis, green plants and cyanobacteria are able to transfer sunlight energy to molecular reaction centers for conversion into chemical energy with nearly 100-percent efficiency."

Asja sisu tõlgituna:
"Elektroonilise spektroskoobiga tehtud mõõtmised 1x10ˇ-15 sekundilises ajaskaala näitas, et need ostsillatsioonid kohtuvad ning interfereeruvad edasiviivalt, luues lainetaolisi energia liikumisi, mis avastavad kõik potensiaalsed energia liikumise teekonnad üheaegselt ning pööratavalt (reversibly), mis tähendab, et need saavad taganeda valedelt radadelt ilma nö karistuseta. See avastus on vastuolus klassikalise fotosünteetilise energia ülekandeprotsessiga."

PS.Niipalju siis eluaegsest ignorest Smile


[Muudetud: 27-8-09 Thorondor]
Vasta
#69
NB! Palun tähele panna NB'd viimases postituses. See, et ma kellegi VÄITEID kommenteerida võtan, ei tähenda, et ma väidete postitajat kommenteerin. Hoolimata kõigest ei ole võimalik jama ignoreerida.

[Muudetud: 8-27-2009 MorganLaFey]
Vasta
#70
Vajadus jama ignoreerida näitab veelkord, et su ainuke eesmärk on teemasi risustada ja niisama vinguda.

Kunagi sai sulle Rupert Sheldrake videosi antud, mis haakuvad ka praeguse teemaga, aga ilmselt pole sa siiani ühtegi neist vaatand? Kuigi kunagi soovitasin selleks, et sellest 'morphic field' mõistest ülevaadet saada. Siis väitsid jah, et pole aega, mis näitab ka seda, et ka sa töötled infot selektiivselt, mitte aint parad

[Muudetud: 27. Aug 2009 Flash]
Vasta
#71
Toon oma postituse uuesti lagedale:

Muutsin pealkirja arusaadavamaks, et ikka teemas püsitakse!

P.S. leidsin vahepeal niisuguse teadusuudise:

Inimhulk ei erine lambakarjast
15.02.2008

Kui te olete ennast avastanud sealt, kuhu teil polnud vähimatki kavatsust minna, siis teadke – olete täiesti normaalne inimene. Lugesin just hiljuti uudist, et Leedsi ülikooli teadlased avastasid, et inimene on tegelikult karielajas nagu lammas või parvelind.
Nad nimelt kogusid ühte saali paarsada inimest ja palusid, et nad üksteisega ei suhtleks. Liikuda võisid nad kuhu iganes, juhuslikult, ainult et nad pidid hoidma vähemalt käteulatuse võrra distantsi.
Teadlased aga informeerisid teiste katsealuste teadmata väikest hulka katsealuseid, kuhu liikuda. Ja nii selguski, et 200 inimese puhul piisab vaid kümnest suunateadlikust inimesest, et teised alateadlikult nende eesmärgikindlatega samas suunas liikuma hakkaksid. Seega, vaid 5% rahvahulgast määrab, kuhu ülejäänud 95% suunduvad.

Kas ei ole sarnane sellele eelpoolsele loole, kuidas BBC-i vähenähtaval telekanalil osutati piltidele ja hiljem Austraalia inimesed tundsid seal rohkem nägusid ära?
Kuidas on see võimalik, kui ei eksisteeri meile nähtamatut võrgustikku või kuidas iganes seda nimetada?`

Siin seesama artikkel ja mõned teisedki, kus Maa võrgustikest põgusalt juttu:
http://www.teadus.ee/?m=200802


Et veelgi selgem oleks, millest ma rääkida püüan, siis siin inglisekeelne link Maa mitmete võrgustike kohta:

http://www.crystalinks.com/grids.htm



Vasta
#72
Tsitaat:Algselt postitas Flash
Vajadus jama ignoreerida näitab veelkord, et su ainuke eesmärk on teemasi risustada ja niisama vinguda.

Kui sinu silmis onjama ignoreerimine risustamine ja vingumine, siis suutsid küll enda maailmavaadet ja suhtumist väga värvikalt ja täpselt kirjeldada.

Tsitaat:Algselt postitas FlashKunagi sai sulle Rupert Sheldrake videosi antud, mis haakuvad ka praeguse teemaga, aga ilmselt pole sa siiani ühtegi neist vaatand? Kuigi kunagi soovitasin selleks, et sellest 'morphic field' mõistest ülevaadet saada. Siis väitsid jah, et pole aega, mis näitab ka seda, et ka sa töötled infot selektiivselt, mitte aint parad

Ju siis polnudki aega ja kuna see pole minu primaarsete huviobjektide seas, küllap siis läks meelest. Vaat kus nüüd asi, milles inimest süüdistada Laugh
Vasta
#73
Tsitaat:Algselt postitas Müstik
Mida aga arvad sellest Schrödingeri kassi eksperimendist? Kui eksisteerib niisugune paradoks, kas siis ei või eksisteerida veel teisigi huvitavaid paradokse?

Tunnistan ausalt, et antud eksperimendist kuulsin esmakordselt ja pärast netist seletuste otsimist ei oska sellest ikka midagi asjalikku järeldada. See lihtsalt ei mahu minu niigi väikesesse ajju ära. : ) Ma ei ole füüsikas eriti tugev, oleks see keemiakatse, saaks veel aru.

Aga mis muidu sellesse "teisigi huvitavaid paradokse" puutub, siis eks neid esineb ka igapäevases elus, suuremaid ja väiksemaid. Minu jaoks on paradoks näiteks inimesed - eriti see, millistega igapäevases elus kokku puutun. Selles, millised on nende sõnad ja teod ning mida nad tegelikult väljendavad. See läheb juba aga teemaväliseks.

Näiteks meeldib mulle väga Plato uuritud inimeste paradoks, mis paras ilmselt suuremat tutvustamist ei vaja. Võime siin spekuleerida ahvide, koerte ja kasside teemal kui samas on 21. sajand ja kogu tehnika arengu juures ei ole isegi inimene suuteline kasutama kogu oma ajupotentsiaali. See on isegi suurem paradoks kui ahvivärk. Smile

[Muudetud: 27-8-2009 InDemand]
Vasta
#74
Mõtlesin juba, et sellest Schrödingeri kassi paradoksist on kõik kuulnud ja mina olen ainus, kelle jaoks see uus on!
Minu jaoks on see ka jahmatav asi!
Kui inimene ei ole suuteline kasutama kogu oma ajupotensiaali, siis äkki on ikkagi nende magnetvõrgustikega tegu. Äkki on mingid blokeeringud meile peale pandud?
Sorry, et ma kogu aeg oma hiljuti leitud teooriast kinni hoian!

Vasta
#75
Tsitaat:Kui sinu silmis onjama ignoreerimine risustamine ja vingumine, siis suutsid küll enda maailmavaadet ja suhtumist väga värvikalt ja täpselt kirjeldada.

Ma väitsin, et jama ei pea alati kommenteerima. Vähemalt mitte viisil nagu sa seda alatihti teed. Enda maailmavaate kohta ma ei väitnud midagi. Hea näide selle kohta, kuidas sa suudad ridade vahelt 'jama' välja lugeda ja inimesi sildistada.

Tsitaat:Ju siis polnudki aega ja kuna see pole minu primaarsete huviobjektide seas, küllap siis läks meelest. Vaat kus nüüd asi, milles inimest süüdistada

Jälle väidad, et selekteerid infot. Kunagi väitsid ju, et parad uurivad selektiivselt ja skeptikud peavad uurima mõlema osapoole väiteid, et selgusele jõuda...
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat