Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Saja ahvi teooria ja teooriad võrgustike kohta.
#1
Arvan, et sellest teooriast ei ole siin veel räägitud.
Ise lugesin ka selle kohta alles täna esimest korda.
Tegemist on Jaapanis läbi viidud teadusliku uuringuprojektiga. Uuriti nimelt üht ahviliiki - macaca fuscata. Koshima saarel asub nende ahvide metsik koloonia ning teadlased varustasid neid magusate kartulitega, mida nad viskasid liiva sisse.
Ahvidele meeldivad magusad kartulid, kuid mitte liiv ja pori.
Üks 18-kuune ahv nimega Imo avastas, et ta saab selle probleemi lahendada, pestes kartuleid vees. Ta õpetas seda tirkki ka oma emale. Seejärel õppisid Imo mängukaaslased selle tirki ära ja õpetasid oma emadele.
Üsna pea pesid kõik noored ahvid magusaid kartuleid, kuid vaid täiskasvanud, kes oma lapsi jäljendasid, õppisid selle tegevuse ära. Teadlased täheldasid need sündmused üles aastatel 1952-1958.

Ja siis ootamatult, 1958.a. kevadel saavutasid need ahvid, kes Koshimal kartuleid pesid, kriitilise massi, milleks dr. Watson nimetas sellise arvu nagu 100 ja bingo! - peaaegu kõik ahvid saarel hakkasid oma kartuleid pesema.
Kui see oleks aset leidnud vaid ühel saarel, oleks oletatud, et toimub mingit laadi kommunikatsioon. Kuid samaaegselt hakkasid ka ümberkaudsete saarte ahvid oma kartuleid pesema ja seda isegi Jaapani emamaal, Takasakymal. Polnud mitte mingit võimalust, et nad oleksid üksteisega ükskõik millisel meile teada oleval moel saanud suhelda.
See oli esimene kord, mil teadlased midagi sellist täheldasid.
Nad eeldasid, et eksisteerib teatud ümber saare laiuv morfogeneetiline struktuur või väli, mille abil ahvid on võimelised üksteisega suhtlema.
Mida arvate?

[Muudetud: 27-8-2009 Müstik]
Vasta
#2
Loomade vahelist telepaatiat on ennemgi täheldatud - iseenesest huvitav fenomen, kuid seni kuni inimene ei suuda uskuda, et telepaatia kui selline üldse eksisteerib siis jäävad need uuringud suhteliselt unustuse hõlma.
Vasta
#3
Tsitaat:Michael Shermer kirjutab oma raamatus "Why people believe in weird things":

Toon ühe näite. Paljude aastate vältel kuulsin ma jutte „sajanda ahvi sündroomist” ning olin lummatud võimalusest, et võib olemas olla mingi kollektiivne teadvus, mis võib anda lükke, mille tulemusel võime vähendada kuritegevust, kaotada sõjad ja saada tõeliselt üheks. 1992. aasta presidendivalimistel väitis üks kandidaatidest – dr. John Hagelin tõsimeeli, et kui ta ostuks valituks, viiks ta ellu plaani, mis lahendaks meie agulite probleemid: mediteerimise! Hagelin ja paljud teised (eriti transtsendentaalse meditatsiooni ehk TM pooldajad) usuvad, et inimesed, eriti need, kes mediteerivad, saavad omavahel kuidagimoodi mõtteid edastada ja kui piisavalt suur hulk inimesi üheaegselt mediteeriks, jõutaks mingisuguse kriitilise massini, põhjustades seeläbi märkimisväärseid planetaarseid muutusi. Selle hämmastava teooria empiirilise tõendina mainitaksegi tihti Sajanda Ahvi Sündroomi. Lugu ise räägib, et 1950’datel andsid Jaapani teadlased Koshima saarel ahvidele kartuleid. Ühel päeval õppis üks ahv kartuleid pesema ja õpetas seda kunsti ka teistele. Kui selle oskuse oli omandanud sada ahvi – ehk siis see niinimetatud kriitiline mass – oskasid seda ootamatult kõik ahvid. Isegi need, kes elasid miilide kaugusel, teistel saartel. Paljud raamatud on seda nähtust New Age’i ringkondades laialt levitanud. Näiteks Lyall Watsoni „Lifetide” (1979) ja Ken Keyesi „The Hundredth Monkey” (1982) on ilmunud mitme kordustrükina ja neid on müüdud ühtekokku miljoneid; Elda Hartley on teinud sellest isegi filmi pealkirjaga „The Hundredth Monkey.”

Skeptitsistliku harjutusena alustagem sellest, et küsime, kas kõik toimus tõesti nii, nagu väidetakse? Ei toimunud. 1952. aastal hakkasid primaate uurivad teadlased Jaapani makaake magusate kartulitega toitma, et nad ei käiks kohalikke farme rüüstamas. Üks ahv õppis magusaid kartuleid ookeani- ja ojavee abil mullast puhtaks pesema ning ka teised ahvid õppisid seda käitumist imiteerima. Uurigem nüüd Watsoni raamatut veidi lähemalt. Ta tõdeb, et “ülejäänud lugu tuleb kokku koguda linnalegendidest ja mõnedest primaatideuurijate seas levivatest kuulujuttudest sest enamus neist pole selles, mis juhtus, siiani kuigi kindlad. Niisiis peangi ma detaile improviseerima.” Seejärel Watson spekuleerib, et „teadmata arv Koshima saare ahve pesi kartuleid vees” – mis on üsna kaugel täpsusest, mida oodata võiks. Seejärel esitab ta järgmise väite: „Et kõik oleks korrektne, siis ütleme, et neid oli 99 ja, et teisipäeval, kell 11.00 lisandus viimane ahv loomulikul teel. Ent see sajanda ahvi lisandumine oli justkui nähtamatu lävepaku ületamine, kujutades enesest mingit kriitilist massi.” Sellest hetkest alates, väidab Watson, „paistab oskus olevat ületanud loomulikud takistused ja ilmnenud spontaanselt ka teistel saartel” (1979, lk. 2-8).

Pidagem! Teadlased ei „improviseeri” detaile ega tee „linnalegendidest” ja „kuulujuttudest” ennatlikke järeldusi. Tõsi on see, et mõned teadlased registreerisid täpselt, mis juhtus (näiteks Baldwin et al. 1980; Imanishi 1983; Kawai 1962). Uuring algas 1952. aastal kahekümnest ahvist koosneva grupiga ja kõiki saarel olevaid ahve uuriti hoolikalt. 1962’s aastaks oli rühm kasvanud 59-pealiseks ja täpselt 36 neist oskasid kartuleid pesta. Oskuse „ootamatu” omandamine oli võtnud aega kümme aastat ja „sada ahvi” oli 1962. aasta seisuga tegelikult vaid kolmkümmend kuus. Siit alates võime me lõputult spekuleerida, mida need ahvid täpselt teadsid, aga fakt on see, et sugugi mitte kõik rühma ahvid ei harrastanud kartulite pesemist. Need kolmkümmend kuus ahvi polnud kriitiliseks massiks isegi omas kodus ja kuigi sarnast käitumist täheldati mõningatel juhtudel ka teistel saartel, pärinevad sellekohased vaatlused ajavahemikust 1953 – 1967. See polnud ei ootamatu ega olnud tingimata seotud ka Koshima saarega. Ahvid teistel saartel avastasid selle oskuse arvatavasti omal käel või õpetasid seda neile nende saarte elanikud. Igatahes, selle ebatavalise väite tõestuseks pole mitte ainult fakte – pole olemas isegi reaalset väidetavat nähtust, mida seletada.

(Raamat ise on tasa-tasa tõlkimises ja vast millalgi järgmisel aastal jõuab ka lettidele).

Veidike lisaks ka siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Hundredth-monkey_effect
Vasta
#4
Huvitav tõesti...
Ma eeldan, et nende magusate kartulite all mõeldakse bataati...
Aga kas need bataatid juba kasvasid nende saarte peal looduslikult, või oli tegemist uudisliigiga nende ahvide jaoks...? Bataadid ju kasvavdki üldiselt öeldes liiva ja pori sees...
Vasta
#5
Huvitavad arvamused!
See, et skeptikud selle asjaga nii hoolsalt tegelenud on, teeb selle fenomeni veelgi huvitavamaks! Üle pika aja ka nende poolt kindel arvamus!
Iga arvamus on ju teretulnud.
Siiski tahan teemaga edasi minna, et ka oma arvamus välja kujundada. Nagu juba eespool öeldud, lugesin sellest ahvide loost täna juhuslikult esimest korda. Ja jätkaksin...

Paljud inimesed on saja ahvi fenomeni (minu pärast võis neid ka 36 olla, kes kartuleid pesta oskasid! ei hakka sellele vastu vaidlema!) üle sügavalt järele mõelnud. Ja siis mõni aasta hiljem tundis üks teadlaste rühm Austraaliast ja Inglismaalt huvi selle vastu, kas ka inimestel võiks olla sarane võrgustik nagu ahvidel.
Nad korraldasid katse. Tehti foto, mille peal olid sajad eri suuruses inimnäod, inimnäod inimnägude silmades. Kogu see pilt koosnes nägudest, kuid kui esmapilgul fotot vaadata, võis neist näha vaid 6-7. Nõudis treeningut, et ka ülejäänud nägusid märgata ning tavaliselt pidi keegi esmalt näitama, kus nad asuvad.
Uurijad võtsid pildi kaasa Austraaliasse ning korraldasid seal uurimuse. Nad näitasid pilte elanikkonna eri kihtide hulgas. Inimesed nägid tavaliselt 6,7,8,9 või 10 nägu, vaid mõned üksikud rohkem. Kui nad olid sel moel paasada inimest läbi küsitlenud ning kõik andmed täpselt kirja pannud, läks osa uurijaist Inglismaale - teisele poole planeeti - ning näitasid seda pilti BBC kabeltelekanalil, mida on võimalik näha vaid Inglismaal. Nad näitasid üksikasjalikult, kus iga nägu asub.
Mõni minut pärast seda kordasid uurijad Austraalia esialgset katset uute inimestega. Ja äkitselt suutsid inimesed üsna hõlpsasti näha enamike nägusid.
Sellest hetkest saati, ütleb jutustaja, teadsid nad kindlalt, et inimestega on seotud midagi, millest varem pole teatud. (Minu arvamus, et küllap on teatud, aga lihtsalt on nii öeldud!).
Austraalia aborigeenid on olnud sellest meie "tundmatust" osast juba väga pikka ega teadlikud. Nad on teadnud, et eksisteerib kõiki inimesi ühendav energiaväli.
Isegi meie ühiskonnas oleme me täheldanud seda, et kui keegi planeedi ühel poolel leiutab midagi väga keerulist, siis samal hetkel teeb keegi samadel tööprintsiipidel ning ideedel põhineva avastuse ka planeedi teisel poolel. Iga leiutaja ütleks: "Sa varastasid selle idee minult. See oli minu. Mina tegin seda esimesena." Seda on juhtunud väga paljudel kordadel meie minevikus.
Ning peale seda Austraalia eksperimenti hakati ka aru saama, et meid kahtlemata ühendab miski. (Minu arvamus kindlasti teatakse selle ühendvälja olemasolu teatud ringkondades ammusest ajast, aga see selleks...)
Arvamused taas oodatud.

Siin nende taibukate ahvikeste pilt:
http://www.infinitebeing.com/0507/monkeys.htm


[Muudetud: 24-8-2009 Müstik]
Vasta
#6
Ssma asi kehtib ka inimeste juures. Olen seda teatud asju küsides märganud. See on juba varem ajakirjanduses läbi käinud.
Vasta
#7
Mitte ainul tneed ahvid pole sellise oskusega. On ka üks Uus-Meremaal elutsev papagoiliik Kea.
http://en.wikipedia.org/wiki/Kea

Kui huvi on, siis jagan ka nendest lindudest tehtud dok filmi. Muidugi Youtubes on kah tutvumiseks piisav videokogu.
Vasta
#8
Tsitaat:Austraalia aborigeenid on olnud sellest meie "tundmatust" osast juba väga pikka ega teadlikud. Nad on teadnud, et eksisteerib kõiki inimesi ühendav energiaväli.
See inimkonda ühendav niidistik on ühteaegu meie õnn ja õnnetus. Selle abil on võimalik inimkonnaga manipuleerida. Üldjuhul saame me niipalju infot, kuipalju just on sellesse "võrgustikku" sisse lastud/lubatud. Pm peaks sellest mööda ka saama, kuid siis tuleb end inimkonna võrgustikust lahti ühendada. Üldiselt kaasinimestele see ei meeldi. Ja paljust heast jääd ka ilma.
Vasta
#9
Üks fakt on see, et "saja ahvi teooria" on põrmustatud juba ammu ning see oli algusest peale ülepingutatud fantaasiamäng.
Teine fakt on see, et isegi enamus paralooge ei taha sellest teooriast enam midagi kuulda (tõsi - ka paraloogide seas on mõningaid rohkem informeeritud helgemaid päid, kes tunduvad üsna täpselt teadvat, mis on käesoleval hetkel päevakohane, mis on susisemas ja mis on ammu prügikasti saadetud).

Õhku sai heidetud kolmaski faktiks pretendeeriv, üsna paljutõotavat, ent siiski ümmargust ja laialivalguvat infot (mingi grupp, kunagi, kuskil, keegi, millalgi jne) sisaldav väide, mida kohe hirmsasti kontrollida tahaks aga kahjuks läks see sellessesamasse klassikalisse nahka, et juttu tuleb külluses aga viiteid on na vähevõitu :S

PS! Ikkagi tahaks viiteid sellele Austraalia katsele.

[Muudetud: 8-24-2009 MorganLaFey]
Vasta
#10
Troodon, Väga hea tähelepanek! Just nii see on! Selle inimesi ühendava energiavälja abil on võimalik inimestega manipuleerida.
Varastel 60.ndatel a-tel avastasid Ameerika ja Venemaa valitsused elektromagnetväljad või võrgustikud, mis ulatuvad üle kogu maakera. Neid arvatakse olema rohkem kui üks ja nad asetsevad kõrgel maa kohal, rohkem kui 100 km kõrgusel.
Seejärel algas võidujooks selle üle kontrolli saavutamiseks.

Aga tagasipõige loomade, õigemini küll lindude juurde, millele Zepac eespool tähelepanu juhtis.
Linnud tajuvad Maa magnetvälja. On tuvastatud, et nad lendavad mööda jõu-jooni. Tuvi silmade vahel on magnetiidi osakesed.
Paljud siin teavad sellest ehk juba varemgi, aga mina lugesin selle kohta alles hiljuti. Ja ehk kõik pole siiski kuulnud varem.
Magnetiit reageerib Maa magnethoovustega ja edastab linnu ajju suunasõnumi. Magnethoovused on need, mille ristumispunktidesse muistsel ajal püstitati ehitisi.

Morgan, ka sinu tähelepanek vastab tõele! Kui iga nähtust üksikult, ilma teiste samalaadsete nähtuste võrdlusteta vaadelda, siis paistab kõik üks jamaloogia olema.



[Muudetud: 24-8-2009 Müstik]
Vasta
#11
Olgu kuidas nende katsetega on..., aga võiks ju küsida, et miks taolised kollektiivväljad just taoliste katsete juures töötavad...
On ju loetlematuid pisiasju, mida kõikjal maailmas erinevad inimesed tuhandete kaupa ära õpivad, aga minnes kuhugi isoleeritud paika - ei mõhkugi...kui need väljad niivõrd lihtsasti kontrollitavate katsete juures momentaalselt ja nii tõhusalt töötaksid näeks meile maailm ja ühiskond küllaltki tundmatu välja...
Võiks spekuleerida, et miljardite aastate evolutsiooni ja liikide arenemise tulemusena peaksid kõik liigid ja populatsioonid olema intelligentsuse tasemel ühtinud...ometigi eksisteerib meie enda liigi eluregioonide vahel ületamatult erinevaid oskusi, teadmisi ja elustiile...

Arusaadavaks näiteks: http://imagechan.com/images/21f07091b06d...1bc189.jpg

[Muudetud: 8-24-2009 Nielander]

[Muudetud: 8-24-2009 Nielander]
Vasta
#12
Oma 36 ahviga pani eel kommija mööda ! Unustasid , et sada ahvi saab kümne aastaga tàis ilusti ! Ahvid elavad vàhem , kui inimesed ja paljud noored ahvid olid sündinud ja paljud samuti ka surnud ! Saja ahvi teooria seisneks vast selles , kui palju ahve olid selle teadmise àra õpinud !
Või ma eksin ?
Vasta
#13
On iidne fakt, et saja ahvi teooria põrmustamine on linnalegend. Ma siin ise viiteid oma väitele küll ei anna, aga teilt tahaks neid küll näha.
Vasta
#14
Shemeri puhul on naljakas see, et on teada ju et ka ümber kaudsete saarte ahvid hakkasid kartuleid pesema, ja siis Shemer üritab tõestada, et neid ei olnudki sada...

Tsitaat:Pidagem! Teadlased ei „improviseeri” detaile ega tee „linnalegendidest” ja „kuulujuttudest” ennatlikke järeldusi.

vs

Tsitaat:Ahvid teistel saartel avastasid selle oskuse arvatavasti omal käel või õpetasid seda neile nende saarte elanikud.

Sama asjaga on seotud nt see, et kuidas linnud suudavad lennata parvedes ja teha manöövreid, mida nad ei suudaks, kui nad näeks ainult visuaalselt.

http://www.youtube.com/watch?v=v9VcuOL1q...re=related
Vasta
#15
Tsitaat:Algselt postitas NoMoreRoe
Oma 36 ahviga pani eel kommija mööda ! Unustasid , et sada ahvi saab kümne aastaga tàis ilusti ! Ahvid elavad vàhem , kui inimesed ja paljud noored ahvid olid sündinud ja paljud samuti ka surnud ! Saja ahvi teooria seisneks vast selles , kui palju ahve olid selle teadmise àra õpinud !
Või ma eksin ?

Jah, eksid. Katsealuste ahvide keskmine eluiga on ~30 aastat. Pealegi - ajaloo jooksul on sarnaseid oskusi omandanud kindlasti lausa miljonid erinevad ahvid. Saja täis saamisest rääkida oleks siinkohal lihtsalt rumalus.

Ja - last but not least - sa võid seda lugu väänutada mispidi sa iganes soovid, leida mistahes "kavalaid nüansse" või varjatud nurki - see kõik ei muuda vähemalgi määral tõsiasja, et mitte mingit niinimetatud "sajanda ahvi fenomeni" lihstalt EI TOIMUNUD. Kogu see "teooria" oli üles ehitatud muinasjutule, fantaasiale...isegi mitte oletusele ega hüpoteesile sest selle katse käigus ei toimunud mitte midagi selle sarnastki, mida hr. Watson oma jutus kirjeldab. Nii, et selle üle spekuleerimine on tühi töö.

Mind aga huvitab ikka veel ja jätkuvalt, kas kunagi tuleb ka mõni viide sellele Austraalia katsele?
Vasta
#16
Tsitaat:Algselt postitas Flash
Shemeri puhul on naljakas see, et on teada ju et ka ümber kaudsete saarte ahvid hakkasid kartuleid pesema, ja siis Shemer üritab tõestada, et neid ei olnudki sada...

Tsitaat:Pidagem! Teadlased ei „improviseeri” detaile ega tee „linnalegendidest” ja „kuulujuttudest” ennatlikke järeldusi.

vs

Tsitaat:Ahvid teistel saartel avastasid selle oskuse arvatavasti omal käel või õpetasid seda neile nende saarte elanikud.

Sama asjaga on seotud nt see, et kuidas linnud suudavad lennata parvedes ja teha manöövreid, mida nad ei suudaks, kui nad näeks ainult visuaalselt.

http://www.youtube.com/watch?v=v9VcuOL1q...re=related

Paistab, et sa ei loe teksti tähelepanelikult ja mõttega. Proovime siis kah seda versus-mängu. Tegin olulised kohad lausa rasvaseks:

Tsitaat:Kui selle oskuse oli omandanud sada ahvi – ehk siis see niinimetatud kriitiline mass – oskasid seda ootamatult kõik ahvid. Isegi need, kes elasid miilide kaugusel, teistel saartel.

ja

Tsitaat:Uurigem nüüd Watsoni raamatut veidi lähemalt. Ta tõdeb, et “ülejäänud lugu tuleb kokku koguda linnalegendidest ja mõnedest primaatideuurijate seas levivatest kuulujuttudest

ja

Tsitaat:„paistab oskus olevat ületanud loomulikud takistused ja ilmnenud spontaanselt ka teistel saartel.”

vs

Tsitaat:Uuring algas 1952. aastal kahekümnest ahvist koosneva grupiga ja kõiki saarel olevaid ahve uuriti hoolikalt. 1962’s aastaks oli rühm kasvanud 59-pealiseks ja täpselt 36 neist oskasid kartuleid pesta. Oskuse „ootamatu” omandamine oli võtnud aega kümme aastat ja „sada ahvi” oli 1962. aasta seisuga tegelikult vaid kolmkümmend kuus.

ja

Tsitaat:fakt on see, et sugugi mitte kõik rühma ahvid ei harrastanud kartulite pesemist.

ja

Tsitaat:Need kolmkümmend kuus ahvi polnud kriitiliseks massiks isegi omas kodus

ja

Tsitaat:kuigi sarnast käitumist täheldati mõningatel juhtudel ka teistel saartel, pärinevad sellekohased vaatlused ajavahemikust 1953 – 1967.

ja

Tsitaat:See polnud ei ootamatu ega olnud tingimata seotud ka Koshima saarega.

Ehk siis lühidalt: ehkki läbi aastate võis pesemisoskusega ahve tõesti kõigil saartel kokku olla sada või minugi poolest kasvõi rohkemgi, ei toimunud mitte kunagi mitte mingit plahvatuslikku oskuste ülekandumist, mille tulemusel kõik ega isegi mitte suurem osa ahve oleks selle oskuse omandanud. Seega ei toimunud mitte mingit mainitud fenomeni ja selle ümber vaidlemine ja spekuleerimine on mõttetu.
_______

PS! AUSTRAALIALINKI TAHAKSIN KAA!!! Smile

[Muudetud: 8-25-2009 MorganLaFey]
Vasta
#17
Morgan, see ahvi teooria võib vale olla, aga fakt on see, et Shemer eksib ise enda kehtestatud reeglite vastu.

Tsitaat:Algselt postitas MorganLaFey
Ja - last but not least - sa võid seda lugu väänutada mispidi sa iganes soovid, leida mistahes "kavalaid nüansse" või varjatud nurki - see kõik ei muuda vähemalgi määral tõsiasja, et mitte mingit niinimetatud "sajanda ahvi fenomeni" lihstalt EI TOIMUNUD. Kogu see "teooria" oli üles ehitatud muinasjutule, fantaasiale...

Seda ütleb kes?
Vasta
#18
Seda ütleb kogu nimetatud katse kohta teadaolev info. Ülalpool on link ka wikipedia artiklile, kus omakorda on veel posu linke.

Mille vastu Shermer siis täpsemalt eksis? Selle vastu, et pole teada, kuidas teiste saarte ahvid pesemisoskuse omandasid? On loogiline, et nad omandasid selle kas iseseisvalt või õppisid kellegi käest. Selle mainimine ei ole kuulujutt ega linnalegend vaid asjade loomuliku käigu konstateerimine.

[Muudetud: 8-25-2009 MorganLaFey]
Vasta
#19
Ma ei rääkind sellest ahvi teooriast, vaid sisu oli milleski muus
Vasta
#20
Pearõhk ei ole üldse ahvides ega ka loomade seletamatutes võimetes, näiteid loomade telepaatiliste võimete kohta, nagu Exubitoris eelpool ütles, on hulgaliselt.
Ja ka siin teemas on neid juba toodud.
Saja ahvi teooria oli antud teema sissejuhatuseks.
Loodan et keegi ehk ei pahanda, aga Morgani vastuväiteid ja rünnakuid ma ei kommenteeri, kui vähegi võimalik!
Pealegi on tema endale juba kenasti skeptikute vähemalt poolblufi lehe kaudu ära tõestanud, et niisugune uuring ei vasta tõele. Kui annaksin inimeste kohta tehtud uuringu lingi, hakkaks jälle sama ajupesu peale.

Teemaga edasi minnes.
Küsimus on selles: kui väidetavalt ahvide katse polnud tõene ja inimeste ja fotodega tehtud katse samuti, siis miks algas valitsuste võidujooks selle võrgustiku üle kontrolli saavutamiseks?
Tegelikult usutakse, et see võrgustik avastati juba enne saja ahvi teooria ilmsiktulekut.

Usutakse, et valitsused said meie teise tasandi võrgustikust tealdikuks u.40.ndatel aastatel.
Teist Maailmasõda ettekäändeks tuues hakkasid valitsused paigutama sõjaväebaase üle kogu maailma väikestesse eraldatud paikadesse, näiteks sellistele vähetuntud saarekestele nagu Guam. Miks valisid nad just need konkreetsed paigad oma baaside asukohaks?
Kui te rullite lahti võrgustiku ning kõikjal üle maailma paiknevate sõjaväebaaside kaardi, eriti Venemaa ning USA oma, siis huvitaval kombel paiknevad sõjaväebaasid peaaegu alati täpselt võrgustiku sõlmpunktides - täpselt tipu või väikeste spiraalide kohal, mis neist sõlmpunktidest
väljuvad.
Kahe valitsuse vahel toimus varjatud sõda.
Nad üritasid võtta kogu võrgustikku oma kontrolli alla, sest võrgustikku kontrollides suutnuksid nad kontrollida seda, mida mõtleme ning tunneme.
Arvamused taas teretulnud. Ja ehk on kellegil, kes vastavaid materjale enne juba lugenud, midagi olulist juurde lisada. Tunnistan ausalt, minu jaoks on see teooria nende võrgustike kohta alles täiesti uus.



Vasta
#21
Tsitaat:Algselt postitas Flash
Ma ei rääkind sellest ahvi teooriast, vaid sisu oli milleski muus

Milles siis?
Vasta
#22
Kuna häirekell on punane, siis pisike erandlik ignore-off:

Tsitaat:Algselt postitas Müstik
Pealegi on tema endale juba kenasti skeptikute vähemalt poolblufi lehe kaudu ära tõestanud, et niisugune uuring ei vasta tõele. Kui annaksin inimeste kohta tehtud uuringu lingi, hakkaks jälle sama ajupesu peale.

See on lihstalt PRETSEDENDITULT PARIM vabandus viidete andmisest keeldumiseks. SUPER!

Tsitaat:Algselt postitas Müstik
Küsimus on selles: kui väidetavalt ahvide katse polnud tõene ja inimeste ja fotodega tehtud katse samuti, siis miks algas valitsuste võidujooks selle võrgustiku üle kontrolli saavutamiseks?

Ahhaa! Aina paremaks läheb. Kas selle võidujooksu protokolle kah kuskil näha saaks?

Tsitaat:Algselt postitas MüstikMiks valisid nad just need konkreetsed paigad oma baaside asukohaks?

1) Sellepärast, et sinna SAI baase luua. Mitte iga riik ei luba võõrriigi baase oma territooriumile
2) Strateegilised võtme- ja sõlmpunktid antud regiooni kontrollimiseks.
3) Kui nad oleks oma baasid kuskile mujale teinud, oleks ikkagi küsitud: miks just sinna?

Tsitaat:Algselt postitas Müstikhuvitaval kombel paiknevad sõjaväebaasid peaaegu alati täpselt võrgustiku sõlmpunktides - täpselt tipu või väikeste spiraalide kohal, mis neist sõlmpunktidest väljuvad.

Mis võrgustikust jutt käib? Kust selle kaarte näha saab? Kes selle võrgustiku avastas ja kuidas ta selle olemasolu tõestab?
Vasta
#23
Tsitaat:Algselt postitas MorganLaFey

Kuna häirekell on punane, siis pisike erandlik ignore-off: .

Huvitav mida siia postitama peaks, et sinu "häirekell" kokku jookseks ??
Vasta
#24
Sellist asja pole veel välja mõeldud. Aga sa võid proovida.

Samas võiks sa aga proovida hoopis teemas püsida ja mitte läbustada seda asjasse mittepuutuvaga.
Vasta
#25
No nüüd esitati mulle küsimusi, millede kohta vastuste saamiseks ma just ju teema tegingi.

Ma võin ju üksi ka edasi neil teemadel arutleda, aga kahjuks ei ole see kuigi huvitav, kui "paha vaim" kogu aeg vahele tükib.

Kopin uuesti (teatud osa vahele jättes, millele juba vastatud!) siia eelmisele lehele jäänud jutu:
Teemaga edasi minnes.
Küsimus on selles: kui väidetavalt ahvide katse polnud tõene ja inimeste ja fotodega tehtud katse samuti, siis miks algas valitsuste võidujooks selle võrgustiku üle kontrolli saavutamiseks?
Tegelikult usutakse, et see võrgustik avastati juba enne saja ahvi teooria ilmsikstulekut.

Usutakse, et valitsused said meie teise tasandi võrgustikust teadlikuks u.40.ndatel aastatel.

Teist Maailmasõda ettekäändeks tuues hakkasid valitsused paigutama sõjaväebaase üle kogu maailma väikestesse eraldatud paikadesse, näiteks sellistele vähetuntud saarekestele nagu Guam. Miks valisid nad just need konkreetsed paigad oma baaside asukohaks?

Kui te rullite lahti võrgustiku ning kõikjal üle maailma paiknevate sõjaväebaaside kaardi, eriti Venemaa ning USA oma, siis huvitaval kombel paiknevad sõjaväebaasid peaaegu alati täpselt võrgustiku sõlmpunktides - täpselt tipu või väikeste spiraalide kohal, mis neist sõlmpunktidest
väljuvad.
Kahe valitsuse vahel toimus varjatud sõda.
Nad üritasid võtta kogu võrgustikku oma kontrolli alla, sest võrgustikku kontrollides suutnuksid nad kontrollida seda, mida mõtleme ning tunneme.
Arvamused taas teretulnud. Ja ehk on kellegil, kes vastavaid materjale enne juba lugenud, midagi o l u l i s t juurde lisada. Tunnistan ausalt, minu jaoks on see teooria nende võrgustike kohta alles täiesti uus.

Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
2 külali(st)ne

Expand chat