Kunagi tahtsin spordi teemat teha siia, aga arvasin, et see ei sobi siia saidile..
Nüüd avastasin, et selline teema siin täitsa olemas. Kirjutaks siis mõned read siia spordist, küll natuke teise nurga alt...
Naised Vana-Kreeka atleetikas.
Kui juba meeste kohta on teave lünklik, siis naiste kohta on veelgi napim ja tõlgendused toovad piina.
Pausanias(
http://en.wikipedia.org/wiki/Pausanias_(geographer)) kirjutab, et kord iga 4 a. tagant koovad Kuueteistkümne Komiteesse kuuluvad naised Hera kuju jaoks rüü ja korraldavad Hera mängud. Need kujutavad endast vallaliste tütarlaste jooksuvõistlusi. Nooremad jooksid esimestena, nende järel järgmine vanuserühm ja lõpuks võistlesid vanimad tütarlapsed. Juuksed rippusid jooksu ajal lahtiselt, kanti tuunikaid(ulatus veidi ülespoole põlve) ja parem õlg oli rinnani paljas.
Võisteldi staadionil, aga staadionijooks oli nende puhul umbes 1/6 võrra lühem. Võitjad said õlipuuokstest pärja ja osa Herale ohverdatud lihast ning neil on lubatud püstitada enda auks raidkirjaga kuju. Korraldajad olid(lisaks komiteele)naised. Need mängud pärinesid muistsetest aegadest ja väidetavalt Hippodameia, kes oli Herale tänulik oma abielu eest Pelopsiga, asutas 16Komitee ja pani aluse Hera mängudele. Iidsed ajad võis olla ka ilus müüt, aga mine tea. Olümpiast pole leitud mitte ühtegi naisatleetikat puudutavat raidkirja, ehkki kolmes avastatud raidkirjas on juttu samas naistest, kes panid välja sealsetel kaarikuvõistlustel võitjaks tulnud kaarikud. Ka Pausanias ei nimeta arvukate Olümpia atleetikavõitjate raidkujude hulgas ühtegi naise kuju. Ainus selletaoline säilinud raidkujualus pärineb Delfist. Sellel alusel pidi seisma 3 tütarlapsekuju ja raidkiri ütleb: "Dionysiose poeg Hermesianax, Kaisareia Tralleise ja ka Korintose kodanik, püstitas need raidkujud oma tütarde, samade linnade kodanike auks......"
Sealt võib lugeda edasi, et Tryphosa võitis staadionijooksu Pytho mängudel ja Isthmose mängudel. Ta oli esimene tütarlaps kes saavutas järjestikku niisugused võidud. Hedeia võitis sõjakaarikute võidusõidu Isthimose mängudel, staadionijooksu Sikyoni mängudel. Lisaks veel harfimängu võistluse Sebastuse mängudel Ateenas.
Pole arusaadav, kas eelpool mainitud Tryphosa saavutas Pytho mängudel võidu 2 korda, või oli tegemist ühtede mängudega, kus Antigonos ja Kleomachidas olid koos agonoteedid.
(
http://miksike.ee/documents/main/lisa/6k...tika67.htm )
Kirjadest 1.saj keskpaigast m.a,j. saab teada, et meeste atleetika keskustes peeti regulaarselt naisatleetide võistlusi, mis ahvatlesid tütarlapsi aasta-aastalt ka Väike-Aasiast üle Egeuse mere sõitma. Korintose lahe äärsest Patrasest saab raidkirjadest lugeda: "Mina, Nikophilos, püstitan selle parose marmorist raidkuju oma armastatud õe, tütarlaste võidujooksu võitja Nikegora auks".
Kahjuks ei mainita mänge nimeliselt.
Kaugemast minevikust on teada, et 4-5saj. e.m.a. tegelesid naised Spartas atleetikaga ja võistlesid meeste ees alasti. Selle tava rajajaks peetakse legendaarset seaduseandjat
Lykurgost (
http://et.wikipedia.org/wiki/Lykurgos_(Ateena)), kes nõudis naistelt kehalist ettevalmistust, et nad sobiksid Sparta sõduritele emadeks. Ateenlastele oli selline tava võõras, nagu selgelt näitab "Riigist", kus Platon soovitab samasugust ettevalmistust valitsejate seisusesse kuuluvate naiste jaoks ja näeb ette, et seda ettepanekut peetakse naeruväärseks. Tuleb meeles pidada, et atleetikat tähistav sõna "gymnastike" tähendab otseselt alasti harjutuste sooritamist.
Ühtlasi ei tohi unustada, et kreeklased pidasid tähtsamaks maadlust(mitte jooksu), mille puhul kergesti rebitakse riided seljast isegi siis kui neid kantaks. Tavakreeklase ettekujutluses oli naiste atleetika ehk gümnastika seetõttu seotud alastusega ja väljaspool Spartat ei peetud seda ideed sündsaks. On märkimisväärne, et kui Platon oma hilisemas "Seadustes" kordab naiste kehalise ettevalmistuse nõuet, soovitab ta neil maadluse ja pankraationi asemel tegelda vehklemisega. Rusikavõistlust ei pidanud naised teadaolevalt mitte üheski Kreeka osas.
Lisaks vehklemisele soovitab Platon jooksu ja nõuab, et üle 13a. vanused tütarlapsed kannaksid sel puhul "sündsat rõivastust".
Võimalik, et naised maadlesid vaid Spartas.
Teada on ka Sappho (
http://et.wikipedia.org/wiki/Sappho ) värssidest: "Hero Gyaroselt, see välejalgne neiu, mu õpilane oli".
Sappho ei olnud luuletaja, kes värsimõõdu huvides pipardanuks oma poeeme elegantsete epiteetidega nagu Ovidiust jäljendada püüdev koolipiss. Ka suuremad skeptikud on nõus minimaalse järeldusega, et 6.saj. e.m.a. oskasid ilmselt Lesbose saare tüdrukud joosta.
Platoni järgi oli jooksude programm tüdrukutele ulatuslik: see hõlmab staadionijooksu, diaulose, dolichose ja jooksu, mida nimetab ephipposeks (
http://et.wikipedia.org/wiki/Jooks ). Et see viimane on tal nimistus diaulose ja dolihhose vahel, siis mõtleb ta ilmselt 1/2 miili jooksu, mida Nemeas nimetati hippioseks. Huvitaval kombel, ehkki noormeeste jooksudes soovitab meeste omadest 1/3 võrra ja poiste jooksudes 1/2 võrra lühemaid distantse, ei räägi ta naiste puhul sellest otseselt midagi. Ilmselt oli see siis enesestmõistetav.
Osadel staadionitel on leitud regulaarsete vahemaade tagant ka väikeste sammaste paare ja on teada, et nendel staadionitel võistlesid ka naised, ilmselt olid need poiste ja naiste stardijooned. On teada, et tuunikates tütarlapsed jooksid koolide ja muudel kohalikel spordivõistlustel. Suurtel staadionitel peeti nende võistlusi meestest erinevatel aegadel. Naiste maadlus ei levinud nähtavasti kunagi Spartast kaugemale, ehkki Athenaios (
http://et.wikipedia.org/wiki/Athenaios ) kirjutab, et Chiose saarel võis näha tütarlapsi poistega maadlemas ning Suentos ja Juvenalis mainisid samataolisest juhtumist Itaalias.
Herakleitos mainib Helena nimelist naist, kes sõi tohutult palju ettevalmistusperioodil. Vaevalt, et jooksja nii oleks teinud.
Meeste atleetikamängudel viibimine oli kõigil naistel peale Olümpia Demeteri preestrinna
(
http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikol%C3...%C3%A4ngud ) rangelt keelatud. Pausaniase väidet vallaliste naiste kohta ei saa ilmselt tõsiselt võtta!, sest see on vastuolus isegi tema enda sõnadega, et iga naine, kes tabatakse mängudelt või leitakse isegi asjaomasel päeval Alpeiose vastaskaldalt, heidetakse Typaioni kaljudelt alla.
Suetonius ütleb, et kui Nero asutas Kreeka eeskujul Roomas atleetikamängud, kutsus ta Olümpia Demetri preestrinna pretsedenti arvestades neid pealt vaatama Vesta neitsid. Mõnedel Rooma keisrite korraldatud mängudel Itaalias, suhtuti naisvaatajatesse veidi leebemalt(ka seal takistati nende kohalviibimist). On teada, et kord märkas keiser Augustus enne üht maadlusmatsi algust pealtvaatajate hulgas naisi. Ta peatas kohe mängud ja lükkas rusikavõitlusegi järgmisele hommikule ja teatas, et ta saab väga pahaseks kui keegi tuleb tagasi enne rusikavõitluse lõppu.
Raidkirjadest nähtub, et Rooma võimu ajal täitsid naised Kreeka linnades, eriti Väike-Aasias, vahel gümnasiarhi ülesandeid. Neid oli isegi Ateenas. Kusagil pole öeldud, et nad oleksid tegelenud ainult tüdrukutega. Aphrodisiast on teada(Diadorose tütrest ja Attalose abikaasa, eluaegne Hera preestrinna ja linnaema Tata): "kui ta teistkordselt oli keisrite preestrinna, pani ta kulutustest hoolimata kaks korda õli saunades jõena voolama isegi suuremaks osaks ööst"
Sellest võib olla kindel tema gümnasiarhi ametis. Paistab, et mida aeg edasi, seda suuremad olid naiste vabadused. Ilmselt on faktide mitteteadmisest lähtudes peetud naiste õiguseid väiksemaks, kui need reaalselt olid. Periklese järgi teeb naisele suuremat au see, kui temast midagi ei räägita, olgu jutt kiitev või laitev. Ilmselt tegid Kreeka mehed endast kõik mis nende võimuses, et aidata naistel seda au saavutada.
Kreeklane hoidis oma avaliku elu ja eraelu kindlalt teineteisest lahus. Naispere kuulus tema eraellu ja sellest avalikult ei räägitud. Sellest tuleb ka see, et üldtuntud naisenimed on pärit vaid sangariajastust(Helena, Klytaimetra, Elektra, Antigone...).
Eraelu puudutas üksainus kreeka kirjanduse haru- lüüriline luule. Väärib märkimist, et parimate säilinud tööde autorid on naised(Anyte, Sappho, Erinna, Nossis, Moiro...).
Naiste sporti pärssis ka tütarlaste abiellumine tavaliselt juba 18.a vanuselt, on ju selge, et see tegi atleetikaharrastusele lõpu.
Üks legend jutustab Diagrose(legendaarne atleet, kellele on pühendatud ka üks Pindarose spordioodidest) tütrest Kallipateirast(mõnedes allikates ka Pherenike), kes ränka karistust kartmata(naistel oli surmaähvardusel mängudel viibimine keelatud) ilmus Olümpiasse meheriietuses, et kaasa elada oma poja esinemisele. Kui poeg võitjaks tuli, ei suutnud õnnelik ema oma rõõmu varjata, sööstis poja juurde ja kattis ta suudlustega. Ometi ei viidud tema juures karistust täide, sest ta oli pärit ju legendaarsest spordiperekonnast.
Muistsetest pärimustest leiab, et ülempreestrinnad valiti iga 50 või 49 kuu järel võidujooksu abil, Gravise arvates on see olümpiamängude algus....!
Egiptusest on elegantseid skulptuure ujuvatest tüdrukutest ja kujutisi naistest mängimas segadusse ajavaid pallimänge(2000eKr Beni Hasanist). Omapäraseim võistlus on joonisel, kus kaks kaaslase seljas istuvat tüdrukut viskavad palli vastakuti edasi-tadasi(u1970eKr)