Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Sport?
#1
[Muudetud: 8-15-2009 arnold28]

Ehk tahaks siin arutada Spordi kui sellise üle...

[Muudetud: 8-15-2009 arnold28]

[Muudetud: 24-8-09 Thorondor]
Vasta
#2
Tee nüüd ilusti oma esimene postitus korda. On olemas nupp nimega 'muuda'.

Teema nimi võiks olla siis tippsport. Sport on väga tore asi. Ja ainult väga väike osa spordi harrastajatest on tippsportlased ehk proffessionaalid. On ka erinevaid sporte. Vormelisõit ja kurling.
Vasta
#3
sport onmashoism,tänapäeva tippsport aga ääretultmust äri.
Vasta
#4
Kui ma käin näiteks iga päev jooksmas ja treenin nii enda südant ja muud, kas see on siis masohism?
Vasta
#5
Thor - teatud tasemel kindlasti. Teisest küljest jälle kas see on sport ? Kas iga liikumine on ikka sport ? See mida sina kirjeldad on (peaks vähemalt olema) igapäevase elu lahutamatu osa, kuid (kas ?) SPORT on pigem selline kus teatud isikud panevad palju aega ja raha magama ja siis esinevad massidele oma oskustega ja võimetega. Kus siis lõppeb sport ja algab isiku loomulik tegevus oma tervise ja elukvaliteedi hoidmiseks ?
Vasta
#6
wiki artikkel jagab spordi kenasti kaheks suuremaks teemaks - tippsport ja harrastussport. Eesmärgi järgi ka kehakultuur ja võistlussport.
http://et.wikipedia.org/wiki/Sport
Nii, et millest teema algataja rääkida tahab? Mina tegelen kehakultuuriga (teen jõudu ja käin kõndimas e. tempokõnd), eesmärgiga hoida oma füüsilist vormi ja väikest viisi seda ka parandada.
Ei välista rahvaspordiüritustel osalemist.

Tippsport on omaette maailm, käib käsikäes meditsiini ja farmaatsiatööstusega. Ja seal on üks osa, mida võib vabalt nimetada mustaks äriks. Ma usun, et aegajalt kerkivad esile teistest peajagu üle olevad looduse poolt üliandekad vägilased, kes jooksevad ulmelisi aegu, võidavad 100m jooksus teisi mitme meeriga... aga samamoodi usun, et enamasti abistab neid farmaatsitööstus nii igapäevaste lubatud taastumisvahenditega kui ka lubamatute ja seni tuvastamatute ainetega (tuvastamatud ametlikele dopingukontrollijatele).


[Muudetud: 8-16-2009 T11ger]
Vasta
#7
Geeni dopingust. Geeniteraapiat loodetakse kasutada nt. vanuritel luu ja lihaskonna haiguste ravimiseks, kuid saab kasutada ka "dopinguna". Juba praegu võib sportlaste hulgas olla manipuleeritud geenidega sportlasi, kellel on eelis teiste ees.

https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artikl...iamangudel

http://www.postimees.ee/010904/esileht/m...142622.php

Nt. selle pulli geene olevat muudetud --> http://www.woodstockctcafe.com/wp-conten...e-bull.jpg
Vasta
#8
Tsitaat:Algselt postitas arnold28

[Muudetud: 8-15-2009 arnold28]

Ehk tahaks siin arutada Spordi kui sellise üle...

[Muudetud: 8-15-2009 arnold28]
Oleks küsimus, et mida täpsemalt sa spordi kohalt arutada tahad.
Sport üksikuna on väga väga lai mõiste.
Spordiajalugu, tippsport, talisport, jne - need on mõisted kus saab millegist haarta.
Teema muidu läheb väga segaseks, kui midagi kindlat pole. Iga üks hakkab rääkima millest iganes tahab.
Vasta
#9

Sport?
Tahtsingi jõuda arvamusteni,sain sotti.Elame tagurpidi(peapeal)maaimas,kuid see selleks,ja tema võib ise ennast täiustada. SPORT on ja jääb asendustegevuseks füüsilisele tööle.
Miks ma nii väidan ... ja vastan meie esiisad ei vajanud sporti sest enda elushoidmiseks oli vaja teha tööd(künda,niita,saagida,loomi talitada jne...) kas nende asjade kõrvalt oleks veel aega joosta ,hüpata või karata?Vaevalt.

Nii et prooviks spordi teemaga vaikselt edasi minna ilma suuremat vahet tegematta tipp või hobispordi vahel,kuigi tippsport läheks juba vandenõu teooriate alla.

avaldage arvamusi!!!


[Muudetud: 8-24-2009 arnold28]
Vasta
#10
Sport on asendustegevus, kuid asendustegevused käivad paratamatult arenenud ühiskonna juurde. Peale spordi on veel teater, kino ja muud vabaajategevused, nende hulgas ekstreemspordid fotograafia.

Kuid, asendustegevus (või hobi, kutsuge seda kuidas tahate) on vajalik et inimene suudaks igapäevaselt endaga hakkama saada.

Tippsportlased saavad oma füüsilisest üleolekust suure rahulolu tunde, ega inimene ei tahagi et tal oleks pidevalt hea ja mugav, ta tahab tunda ikka, et ta on oma rahulolu tunde ära teeninud, muidu miski alateadvuses jääb kripeldama ning mõni häiriv tunne on garanteeritud.
Rahva jaoks on aga tippsportlane saadik, rahva uhkus ja keegi kellele kaasa elada. Siin on mängus inimesele omased karjainstinktid ja empaatia tunne.
Vasta
#11
Teatud spordi alad peaksid inimesel olema IGAPÄEVASES (nohh vähemalt ülepäeviti midagi) programmis - ujumine, käimine, sörk, jalgratta sõit.
Ise harrastan suht regulaarselt jalgratast (peamiselt suvel) ja ujumist (aastaringi - peamiselt basseinis). Ujumine on aga asi mis peaks olema IGA naisterahva kohustuslikus programmis vähemalt 3 päeva nädalas ja vähemalt kilomeeter (parem 2) korraga.
Vasta
#12

Spordi häda algab meie ühiskonna korraldusest,teisisõnu öeldes on meil piiramatud võimalused teha või mitte teha tööd ja samas elada ära(sealjuures piisavalt hästi).
Sport on eriliselt rafineeritud enesetähtsuse väljendumise vorm,aga enesetähtsus on iseenesest üks põhilisi konfliktide tekitajaid ja peamine rahulolematuse algallikaid.See süsteem on eriti kavalalt üles ehitatud ja hõlmab kõiki kes pole eriti vaevunud sellesse süveneda.
On ju tore joosta,ujuda või mida iganes tuult tallata,ja alati tunda MINA OLEN PAREM KUI NEMAD,sellepärast et...(mina teen-viitsin-suudan-jaksan-jne...).Ja mis selle tunde tekitab-see on ju minu aeg ja võimalused.Kas see kõik mitte ei viita ülalt alla vaatamisele? Ja kui keegi tahab vaielda siis mitte minuga vaid peaks vaatama enda sisemistesse soppidesse ja TÄHELE panema oma tegemisi ja mõtteid ning tundeid.

See osa oli nüüd neile kes viitsivad ise midagi teha või siis liigutada,ja olen ka ise aeg ajalt harrastanud oma keha ligutamist(kui kodustest töödest saab kõrini ja vaja vaheldust)



Nüüd siis annan tuld ja tõrva teise ja suurema osa spordi lugupidajate hulkade pihta.On ju hordide kaupa spordi targutajaid ja veel suurem mass kes fännab(on fanaatikud-fanaatik on isik kel endal puuduvad põhimõtted-ta on üle võtnud teise isiku või süsteemi põhimõtted ning ise ei viitsi-taha anda oma panust ja allub valimatta egregorile) suvalist sporti või mida iganes.
Meil on ju hulganisti tekkinud nn tugitooli sportlasi ,ostes enne lauale vähemalt 20 pudelit õlut ja siis targutavad miks nii või naa. See seltskond on veel rahumeelne enam vähem,aga on ju veel märatsejad kes kõivad ja laamendavad nn fännide sildi all.



[Muudetud: 9-4-2009 arnold28]
Vasta
#13

Kas tõesti on sport niivõrd apaatne teema ,et keegi ei tule sellega kaasa???
Olen vist üksiküritaja ja spordi kui sellise nähtuse(inimkonna väärastumise) maha tegija.Rõhutan veel kord et enese liigutamist ei tohi segi ajada sõnaga sport.
Sport on leiutatud ühel ja ainsal eesmärgil ja see on Rakendada tegevusse inimese TEADVUS.
Teadvus aga on ainulaadne ja kõikvõimas kõiksuse avaldumisvorm.
Sedasi siis manipuleeritaksegi siis teadvusega,kui sport on sinu teadvuse üheks prioriteetideks siis saab selle kaudu ka sind ennast manipuleerida.Esitaks ühe küsimuse`?
Miks tuleb meie rahvusringhäälingust ohjeldamatult ja pidevalt spordiuudiseid ja kes...kas suudab sellest pahnast läbi närida(jäähoki seis 8-35,tennises kaotas peale tennise paela 57 kohal olev reket 34894 positsioonil olevale valgepallurile... jne...=)
Veel soprdi kui e'sellise maha tegemiseks ja õigem oleks öelda enese vormis hoidmise kunsti ja teistel sellesse mitte sekkumise laskmist, tuleks jätta mõte et mina OLEN parem kui see kes ei liiguta ennast(minu tasandil).
Kui saa ei taha osa saada teiste edust ja ennast teistest kõrgemale seada siis hakkab sinu maailm paika loksuma ja hakkad ka tunnustama neid kes elavad sinu maailmast erinevates ilmades.
Need on minu mõtted ja tagasiside on oodatud koos viidete ja kommenteerijatega




=

[Muudetud: 9-13-2009 arnold28]
Vasta
#14
Puht oponeerimise huvides arvab mõni spordist jällegi teistmoodi: http://www.youtube.com/watch?v=wQWauR8wZfs (mõne aasta tagune "sensatsioon")
Tegelikult on sport algupäralt kehakultuur ja kultuur suuremalt jaolt meelelahutus. Meelelahutus on vabatahtlik. Mis siin ikka nuriseda.
Vasta
#15
Tsitaat:Algselt postitas arnold28

...

Miks tuleb meie rahvusringhäälingust ohjeldamatult ja pidevalt spordiuudiseid ja kes...kas suudab sellest pahnast läbi närida(jäähoki seis 8-35,tennises kaotas peale tennise paela 57 kohal olev reket 34894 positsioonil olevale valgepallurile... jne...=)

...

[Muudetud: 9-13-2009 arnold28]

Sul on vist migi probleem selle spordida Laugh
See et meie rahvusringhäälingust tuleb pidevalt spordiuudiseid on ainult hea nähtus meie meediamaastikul!
Vasta
#16
Umm.. Mul on tunne, Arnold, et Sa pole sotsiaalselt eriti aktiivne või on spordiga mõni muu kana kitkuda, sest selgelt ei ole sa mänginud näiteks sõpradega jalgpalli sellepärast, et see on teatav suhtlusvorm ning lihtsalt tore. Ei publikut, ei mingit tähtsust tulemusel.. lihtsalt mäng mängu pärast. Ei ole isegi eriti tähtis, kui hästi sa mängu oskad.

Ning siinkohal muudaks mõne sõna Sinu ühes eelnevas postituses:

Tsitaat:Algselt postitas arnold28

Muusika häda algab meie ühiskonna korraldusest,teisisõnu öeldes on meil piiramatud võimalused teha või mitte teha tööd ja samas elada ära(sealjuures piisavalt hästi).
Muusika on eriliselt rafineeritud enesetähtsuse väljendumise vorm,aga enesetähtsus on iseenesest üks põhilisi konfliktide tekitajaid ja peamine rahulolematuse algallikaid.See süsteem on eriti kavalalt üles ehitatud ja hõlmab kõiki kes pole eriti vaevunud sellesse süveneda.
On ju tore laulda,mängida pilli või mida iganes tuult tallata,ja alati tunda MINA OLEN PAREM KUI NEMAD,sellepärast et...(mina teen-viitsin-suudan-jaksan-jne...).Ja mis selle tunde tekitab-see on ju minu aeg ja võimalused.Kas see kõik mitte ei viita ülalt alla vaatamisele? Ja kui keegi tahab vaielda siis mitte minuga vaid peaks vaatama enda sisemistesse soppidesse ja TÄHELE panema oma tegemisi ja mõtteid ning tundeid.

See osa oli nüüd neile kes viitsivad ise pilli mängida või siis laulda,ja olen ka ise aeg ajalt harrastanud oma häälepaelte ligutamist(kui kodustest töödest saab kõrini ja vaja vaheldust)



Nüüd siis annan tuld ja tõrva teise ja suurema osa muusikast lugupidajate hulkade pihta.On ju hordide kaupa muusikatargutajaid ja veel suurem mass kes fännab(on fanaatikud-fanaatik on isik kel endal puuduvad põhimõtted-ta on üle võtnud teise isiku või süsteemi põhimõtted ning ise ei viitsi-taha anda oma panust ja allub valimatta egregorile) suvalist muusikat või mida iganes.
Meil on ju hulganisti tekkinud nn makimuusikuid ,ostes enne lauale vähemalt 20 pudelit õlut ja siis targutavad miks nii või naa. See seltskond on veel rahumeelne enam vähem,aga on ju veel märatsejad kes kõivad ja laamendavad nn fännide sildi all.

Nii, et me peaks olema vaikselt, ja kündma hommikust õhtuni, sest kõik, mis ei ole tähtis äraelamiseks on peapeale pööratud ning seetõttu halb?

Ning.. Miks tuleb meie rahvusringhäälingust ohjeldamatult ja pidevalt muusikat ja kes...kas suudab sellest pahnast läbi närida (klassika, jazz, estraadiklassika..) Selle kõrval on sport kui piisk meres.
Vasta
#17
Pean tunnistama-tunnustama arvamusi ja aksepteerin ka neid kes leiavad spordis midagi ülimuslikku.Mis minusse puutub,siis osalen ise ka vahest harva mõnel spordiüritusel ja täitsa paneb imestama see eneseimetlus ,et saavutasin tulemuse mis aastat20-30 tagasigi(muidugi annavad lihased sellest veel tükk aega teada) ju see sportlaspere jonn on siis edasi kandunud
Vastus sellelegi küsimusele kas mul kana kitkuda spordiga-muidugi on ja see kana ületab mõõtmeilt elevanti kordades,ehk isegi dinosaurus on selle kõrval vaid poisike.Aga minu kanad-saurused las jääda minu kitkuda-katkuda...
Ma ei taha moraali lugeda,ja öelda et noorus on hukas või midagi sama alatoonilist,tahaks ehk natuke hoiatada LÕKSUDE eest kuhu me satume (TÄNU) ühiskonna heasoovlikuse tagajärjel.
Meid pannakse juba lapsest saati imestama-imetlema (ei leiagi õiget sõna)tüüpisid kes suudavad olla teistest üle(NB!!!)! Kas see hakkab lapsi stimuleerima(eestikeeli öeldes suunama saavutama parimat ja veel paremat tulemust). Vaadake lapsi -nad jooksevad rõõmu pärast= neile meeldib,aga ma ise näen (oma siseringis) selliseid VÄÄRASTUNUD küsimusi nagu -ehk ta pingutab üle,-kuidas see laps küll suudab.N*Hea küll ,on ju veel nn. parimaid variante kus laps viiakse,RÕHUTAN viiakse kohe mingi arsti juurde ja uuritakse,kas ta tohib ikka nii-või-naa teha.
Kes unustatakse ära - see on ju laps- ja tema võimed.Aga kui ... ???



[Muudetud: 10-14-2009 arnold28]
Vasta
#18
On alanud järjekordne spordiorgia oma ennenägematute rekorditega jne ... .
Tugitoolisportlaste tipphetked on kõik ees.

Ja siis pisut poolik nupuke http://vancouver.postimees.ee/?id=224393



Kas pole spordi negatiivne pool pisut tabu?

[Muudetud: 2-13-2010 arnold28]
Vasta
#19
Tsitaat:Algselt postitas Müstik
Oot, miks see esimene postitus ikka alles korda tegemata on?
Nii kole on hakata ilma sissejuhatuseta ja põhjenduseta teemat lugema.Sick

Herr Arnold tegigi kohe alguses sellise teema. Ühelauselise. Smile
Vasta
#20

Märatsejad Vancouveris.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/va...d=29148139





[Muudetud: 2-14-2010 arnold28]
Vasta
#21
Tsitaat:Algselt postitas Jako
Sport peaks olema kõik mis arendab füüsist ja vaimu.
Kõige parem sport on see mis arendab mõlemat koos.

* Keskendumine - Võime hoida fookust
* Enesekindlus - Usaldus võimetese
* Kontroll - võime säilitada emotsionaalset kontrolli olenemata häirivatest teguritest
* Pühendumus - võimet jätkata tööd kokkulepitud eesmärkidel






See kõik on positiivne pool, või mis sellena interpreeritakse.Näiteks tuntud mägede vallutaja Alar Sikk on öelnud et sportlased ei sobi mägironijaiks, sest neisse on kodeeritud võitlus ja ärategemine ning kulutavad ennast tühjaks.







Nüüd tuleb riigiraadiost 2nädalat Kiku hõbedajuttu nagu meil kõigil oleks suured teened selle ees.
Aga need on kõigest spordiarstide kutsemeisterlikuse võistlused ja tohutu funktsionäride armee leib tänu millele aheldatakse sajad tuhanded nn spordi kõigesööjad helesinise ekraani taha.
Ja sellel ei ole vaimu ja füüsise arendamisega mitte midagi pistmist - see on kõigest letargiline emotsionaalse energia tootmine.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=366869



[Muudetud: 2-16-2010 arnold28]
Vasta
#22


http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ar...=fpOpinion

[Muudetud: 2-16-2010 arnold28]
Vasta
#23
seda lehekülge enam ei eksisteeri
Vasta
#24


Kaarel Tarand- sport vajaks uut juhtimist
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ar...fpOpininon

(vist eksisin aadressiga-täitsa olemas)

[Muudetud: 2-16-2010 arnold28]
Selline seis on spordirindel http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ar...=fpOpinion

Sajad tuhanded jälgivad olümpiat ja õigustavad ennast - see on ju meelelahutus.
Kuid juhiks tähelepanu sõnale meelelahutus.Meel lahutatakse vaimust ja nii saadakse mass kellega manipuleeritakse ja kellelt pole oodata mingeidgi initsiatiive.
Ise ma telekat ei vaata, aga raadio topib seda ajupesu kõrva,tuttavad topivad seda jama ja kui küsida, kas ise ka aru saad mida vaatad-kuulad, siis vastus on see on sport ja meelelahutus.


[Muudetud: 2-18-2010 arnold28]
Jääme põnevusega ootama uusi ja võimsamaid tulemusi (tugitooli)spordi vallas.
Palju sellel spordi arendamisega pistmist on otsustagu igaüks ise.
http://vancouver.postimees.ee/?id=227766

[Muudetud: 2-21-2010 arnold28]
Kiimlemine spordialaks?
http://www.minut.ee/article.pl?sid=10/02...mode=neste
Päris kole mida tehakse MEELELAHUTUSe eesmärgi täitmise nimel.

[Muudetud: 2-25-2010 arnold28]
Vasta
#25
Kunagi tahtsin spordi teemat teha siia, aga arvasin, et see ei sobi siia saidile..
Nüüd avastasin, et selline teema siin täitsa olemas. Kirjutaks siis mõned read siia spordist, küll natuke teise nurga alt...

Naised Vana-Kreeka atleetikas.


Kui juba meeste kohta on teave lünklik, siis naiste kohta on veelgi napim ja tõlgendused toovad piina.
Pausanias( http://en.wikipedia.org/wiki/Pausanias_(geographer)) kirjutab, et kord iga 4 a. tagant koovad Kuueteistkümne Komiteesse kuuluvad naised Hera kuju jaoks rüü ja korraldavad Hera mängud. Need kujutavad endast vallaliste tütarlaste jooksuvõistlusi. Nooremad jooksid esimestena, nende järel järgmine vanuserühm ja lõpuks võistlesid vanimad tütarlapsed. Juuksed rippusid jooksu ajal lahtiselt, kanti tuunikaid(ulatus veidi ülespoole põlve) ja parem õlg oli rinnani paljas.
Võisteldi staadionil, aga staadionijooks oli nende puhul umbes 1/6 võrra lühem. Võitjad said õlipuuokstest pärja ja osa Herale ohverdatud lihast ning neil on lubatud püstitada enda auks raidkirjaga kuju. Korraldajad olid(lisaks komiteele)naised. Need mängud pärinesid muistsetest aegadest ja väidetavalt Hippodameia, kes oli Herale tänulik oma abielu eest Pelopsiga, asutas 16Komitee ja pani aluse Hera mängudele. Iidsed ajad võis olla ka ilus müüt, aga mine tea. Olümpiast pole leitud mitte ühtegi naisatleetikat puudutavat raidkirja, ehkki kolmes avastatud raidkirjas on juttu samas naistest, kes panid välja sealsetel kaarikuvõistlustel võitjaks tulnud kaarikud. Ka Pausanias ei nimeta arvukate Olümpia atleetikavõitjate raidkujude hulgas ühtegi naise kuju. Ainus selletaoline säilinud raidkujualus pärineb Delfist. Sellel alusel pidi seisma 3 tütarlapsekuju ja raidkiri ütleb: "Dionysiose poeg Hermesianax, Kaisareia Tralleise ja ka Korintose kodanik, püstitas need raidkujud oma tütarde, samade linnade kodanike auks......"
Sealt võib lugeda edasi, et Tryphosa võitis staadionijooksu Pytho mängudel ja Isthmose mängudel. Ta oli esimene tütarlaps kes saavutas järjestikku niisugused võidud. Hedeia võitis sõjakaarikute võidusõidu Isthimose mängudel, staadionijooksu Sikyoni mängudel. Lisaks veel harfimängu võistluse Sebastuse mängudel Ateenas.
Pole arusaadav, kas eelpool mainitud Tryphosa saavutas Pytho mängudel võidu 2 korda, või oli tegemist ühtede mängudega, kus Antigonos ja Kleomachidas olid koos agonoteedid.
( http://miksike.ee/documents/main/lisa/6k...tika67.htm )

Kirjadest 1.saj keskpaigast m.a,j. saab teada, et meeste atleetika keskustes peeti regulaarselt naisatleetide võistlusi, mis ahvatlesid tütarlapsi aasta-aastalt ka Väike-Aasiast üle Egeuse mere sõitma. Korintose lahe äärsest Patrasest saab raidkirjadest lugeda: "Mina, Nikophilos, püstitan selle parose marmorist raidkuju oma armastatud õe, tütarlaste võidujooksu võitja Nikegora auks".
Kahjuks ei mainita mänge nimeliselt.

Kaugemast minevikust on teada, et 4-5saj. e.m.a. tegelesid naised Spartas atleetikaga ja võistlesid meeste ees alasti. Selle tava rajajaks peetakse legendaarset seaduseandjat
Lykurgost ( http://et.wikipedia.org/wiki/Lykurgos_(Ateena)), kes nõudis naistelt kehalist ettevalmistust, et nad sobiksid Sparta sõduritele emadeks. Ateenlastele oli selline tava võõras, nagu selgelt näitab "Riigist", kus Platon soovitab samasugust ettevalmistust valitsejate seisusesse kuuluvate naiste jaoks ja näeb ette, et seda ettepanekut peetakse naeruväärseks. Tuleb meeles pidada, et atleetikat tähistav sõna "gymnastike" tähendab otseselt alasti harjutuste sooritamist.
Ühtlasi ei tohi unustada, et kreeklased pidasid tähtsamaks maadlust(mitte jooksu), mille puhul kergesti rebitakse riided seljast isegi siis kui neid kantaks. Tavakreeklase ettekujutluses oli naiste atleetika ehk gümnastika seetõttu seotud alastusega ja väljaspool Spartat ei peetud seda ideed sündsaks. On märkimisväärne, et kui Platon oma hilisemas "Seadustes" kordab naiste kehalise ettevalmistuse nõuet, soovitab ta neil maadluse ja pankraationi asemel tegelda vehklemisega. Rusikavõistlust ei pidanud naised teadaolevalt mitte üheski Kreeka osas.

Lisaks vehklemisele soovitab Platon jooksu ja nõuab, et üle 13a. vanused tütarlapsed kannaksid sel puhul "sündsat rõivastust".
Võimalik, et naised maadlesid vaid Spartas.
Teada on ka Sappho ( http://et.wikipedia.org/wiki/Sappho ) värssidest: "Hero Gyaroselt, see välejalgne neiu, mu õpilane oli".
Sappho ei olnud luuletaja, kes värsimõõdu huvides pipardanuks oma poeeme elegantsete epiteetidega nagu Ovidiust jäljendada püüdev koolipiss. Ka suuremad skeptikud on nõus minimaalse järeldusega, et 6.saj. e.m.a. oskasid ilmselt Lesbose saare tüdrukud joosta.

Platoni järgi oli jooksude programm tüdrukutele ulatuslik: see hõlmab staadionijooksu, diaulose, dolichose ja jooksu, mida nimetab ephipposeks ( http://et.wikipedia.org/wiki/Jooks ). Et see viimane on tal nimistus diaulose ja dolihhose vahel, siis mõtleb ta ilmselt 1/2 miili jooksu, mida Nemeas nimetati hippioseks. Huvitaval kombel, ehkki noormeeste jooksudes soovitab meeste omadest 1/3 võrra ja poiste jooksudes 1/2 võrra lühemaid distantse, ei räägi ta naiste puhul sellest otseselt midagi. Ilmselt oli see siis enesestmõistetav.
Osadel staadionitel on leitud regulaarsete vahemaade tagant ka väikeste sammaste paare ja on teada, et nendel staadionitel võistlesid ka naised, ilmselt olid need poiste ja naiste stardijooned. On teada, et tuunikates tütarlapsed jooksid koolide ja muudel kohalikel spordivõistlustel. Suurtel staadionitel peeti nende võistlusi meestest erinevatel aegadel. Naiste maadlus ei levinud nähtavasti kunagi Spartast kaugemale, ehkki Athenaios ( http://et.wikipedia.org/wiki/Athenaios ) kirjutab, et Chiose saarel võis näha tütarlapsi poistega maadlemas ning Suentos ja Juvenalis mainisid samataolisest juhtumist Itaalias.
Herakleitos mainib Helena nimelist naist, kes sõi tohutult palju ettevalmistusperioodil. Vaevalt, et jooksja nii oleks teinud.

Meeste atleetikamängudel viibimine oli kõigil naistel peale Olümpia Demeteri preestrinna
( http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikol%C3...%C3%A4ngud ) rangelt keelatud. Pausaniase väidet vallaliste naiste kohta ei saa ilmselt tõsiselt võtta!, sest see on vastuolus isegi tema enda sõnadega, et iga naine, kes tabatakse mängudelt või leitakse isegi asjaomasel päeval Alpeiose vastaskaldalt, heidetakse Typaioni kaljudelt alla.

Suetonius ütleb, et kui Nero asutas Kreeka eeskujul Roomas atleetikamängud, kutsus ta Olümpia Demetri preestrinna pretsedenti arvestades neid pealt vaatama Vesta neitsid. Mõnedel Rooma keisrite korraldatud mängudel Itaalias, suhtuti naisvaatajatesse veidi leebemalt(ka seal takistati nende kohalviibimist). On teada, et kord märkas keiser Augustus enne üht maadlusmatsi algust pealtvaatajate hulgas naisi. Ta peatas kohe mängud ja lükkas rusikavõitlusegi järgmisele hommikule ja teatas, et ta saab väga pahaseks kui keegi tuleb tagasi enne rusikavõitluse lõppu.

Raidkirjadest nähtub, et Rooma võimu ajal täitsid naised Kreeka linnades, eriti Väike-Aasias, vahel gümnasiarhi ülesandeid. Neid oli isegi Ateenas. Kusagil pole öeldud, et nad oleksid tegelenud ainult tüdrukutega. Aphrodisiast on teada(Diadorose tütrest ja Attalose abikaasa, eluaegne Hera preestrinna ja linnaema Tata): "kui ta teistkordselt oli keisrite preestrinna, pani ta kulutustest hoolimata kaks korda õli saunades jõena voolama isegi suuremaks osaks ööst"
Sellest võib olla kindel tema gümnasiarhi ametis. Paistab, et mida aeg edasi, seda suuremad olid naiste vabadused. Ilmselt on faktide mitteteadmisest lähtudes peetud naiste õiguseid väiksemaks, kui need reaalselt olid. Periklese järgi teeb naisele suuremat au see, kui temast midagi ei räägita, olgu jutt kiitev või laitev. Ilmselt tegid Kreeka mehed endast kõik mis nende võimuses, et aidata naistel seda au saavutada.

Kreeklane hoidis oma avaliku elu ja eraelu kindlalt teineteisest lahus. Naispere kuulus tema eraellu ja sellest avalikult ei räägitud. Sellest tuleb ka see, et üldtuntud naisenimed on pärit vaid sangariajastust(Helena, Klytaimetra, Elektra, Antigone...).
Eraelu puudutas üksainus kreeka kirjanduse haru- lüüriline luule. Väärib märkimist, et parimate säilinud tööde autorid on naised(Anyte, Sappho, Erinna, Nossis, Moiro...).
Naiste sporti pärssis ka tütarlaste abiellumine tavaliselt juba 18.a vanuselt, on ju selge, et see tegi atleetikaharrastusele lõpu.

Üks legend jutustab Diagrose(legendaarne atleet, kellele on pühendatud ka üks Pindarose spordioodidest) tütrest Kallipateirast(mõnedes allikates ka Pherenike), kes ränka karistust kartmata(naistel oli surmaähvardusel mängudel viibimine keelatud) ilmus Olümpiasse meheriietuses, et kaasa elada oma poja esinemisele. Kui poeg võitjaks tuli, ei suutnud õnnelik ema oma rõõmu varjata, sööstis poja juurde ja kattis ta suudlustega. Ometi ei viidud tema juures karistust täide, sest ta oli pärit ju legendaarsest spordiperekonnast.

Muistsetest pärimustest leiab, et ülempreestrinnad valiti iga 50 või 49 kuu järel võidujooksu abil, Gravise arvates on see olümpiamängude algus....!

Egiptusest on elegantseid skulptuure ujuvatest tüdrukutest ja kujutisi naistest mängimas segadusse ajavaid pallimänge(2000eKr Beni Hasanist). Omapäraseim võistlus on joonisel, kus kaks kaaslase seljas istuvat tüdrukut viskavad palli vastakuti edasi-tadasi(u1970eKr)





Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat