Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Mis on elu mõte?
#76
Tuletan meelde, et foorum on koht, kus saavad inimesed enda mõtteid avaldada ja teiste omi kommenteerida.

Tagasi teemasse.
Noh, oleneb koolist ju. Meil nt oli Gandhi ja Tiibeti teema täiesti jutuks. Aasta eest sai isegi mingilt soodukalt Gandhi elulugu soetatud ja läbi loetud. Oli huvipakkuv küll. Ja seal samas riiulis on mul ka "Hitleri käsilased" ja "Mein Kampf" inglisekeelne trükk. Vastandite tundmine on just see, mis laseb näha ja tunnetada ümbrust objektiivsena.
Aga minu jutu point on selles, et see nö elu mõte kujuneb välja tegelikult ühiskonna tagajärjel, milles teatud indiviid elab. Kui ühiskond on ülimalt läänelik, siis on valdav osa rahvast orienteeritud jõukuse saavutamisele. Sealjuures pole oluline kuhu piir tõmmata. Mida rohkem seda parem. Siis aga tulevad mängu isiksusetüübid(kokku 16 erinevat). Kõigile ei sobi üldise massi suund. Millised on siis nende võimalused nö ennast tõestada ja sealjuures jääda õnnelikuks, rahulikuks?

Jah, head võib teha ja sellest ennast hästi tunda. Samas, sa ju ei saa teha iga päev annetusi. Või töötada kusagil vabatahtlikuna. On vaja siiski teha ka nö ausat tööd, millega ennast ära elatada. Lisaks on veel ju igal inimesel vajadus eneseteostusele.

[Muudetud: 4-11-09 Thorondor]
Vasta
#77
Njah, objektiivsus ja reaalsus on vist minu "lemmiksõnad"Smile Kohe pean sõna võtma...Smile

Reaalsusest juba rääkisin, seega ei näe vajadust asju praegu üle korrutada ja vaidlema hakata.

Sest foorumi mõte polegi ju see, et keegi hakkaks samuti mõtlema nagu mina ja vastupidi. Onju Zepac!

Aga objektiivsusest paar sõna. Kas tõesti arvad, et vastand vaatenurkade tundmine laseb Sul näha asju objektiivselt? Minu jaoks näiteks objektiivseid arvamusi, tunnetusi ja mida iganes pole olemas. Kõik saab olla ainult vägagi subjektiivne.

Seda sellepärast, et inimese aju suudab küll vastu võtta päris palju infot (seda loomulikult mitte läbi töödelda), aga siiski mitte piisavalt, et öelda, et ma tean sellest või teisest asjast midagi kindlalt ja täielikult (igast eri tahust). Inimese vaateväli lihtsalt on juba füüsiliselt piiratud. Enamus infot jääb aga vahendatuks (raamatud). Läbi loetud raamatute põhjal küll ennast ise objektiivseks ei julgeks kuulutada. Ainult siis kui ma tõesti tean asjadest kõike, olen isiklikult kogenud, näinud jne.

Inimene konstrueerib nii ehk naa oma tegelikkuse, seega kuidas üldse saab kasutada sellist sõna nagu objektiivsus ma ei saa aruSmile

Aga võibolla me mõistame sõnade tähendust erinevaltSmile

Elu mõtte koha pealt olen Sinuga nõus, et ühiskonnal ja meedial on tõepoolest suur võim meie väärtuste, harjumuste, tõdede jne kujundamisel.

Aga kõik me ju tegelikult teame sisimas, et massimeedia on propaganda ja sugugi mitte alati kõige õigemal teel (ju muuseas MITTE KUNAGI objektiivne), samuti protestime tihti ühiskondlike normide vastu. Äkki meie sisetunne annabki sellega märku, et asjad pole nii nagu paistavad. Seega võibolla elu mõte ongi ära tunda see, et kõik see möll, mis meie ümber käib on mask (mitte, et see mask vähe oluline oleks). Et saaks tähelepanu pöörata rohkem sisemistele väärtustele.
Vasta
#78
Mina leian, et siiski tuleks tunda ühe teema mitut aspekti. See on see teema, et pole head ilma halvata. Kui poleks halba, siis mis eristaks head halvast või õiget väärast? Oluline on, et tekkiks nö võrdlusmoment kahe poole vahel. Mina nt ateistina suudan mõista kõikide uskude esindajaid, kui olen nende usuga lähemalt tutvust teinud. Paraku paduusklikud aga näevad vaid ühes suunas ning teevad maha kõik alternatiivid. Seejuures isegi vaevumata teemat pinnapealselt uurima.
Vastaspoolte tundmine ei anna täit mõistmist, kuid on olulisel määral abiks teema või valdkonna mõistmisel.

Heh, hea näide on tuua jälle koolist. Eesti koolides õpitakse IIMS teemat neutraalses pildis. Ses mõttes, et on esindatud nii Eesti, Reich kui NL seisukohad. Venemaal on aga põhiteemaks vaid NL tegevus, ülistus ja vastasleeri täielik mahategemine. Vaadatakse vaid ühe punkti otsast ning üldistavas toonis. Ja mis on sellega saavutatud? Suure vaimse potensiaaliga rahvus on muudetud põlastusväärseks. See võib tunduda jäik väide, kuid eestlane üldjuhul ei salli riigivaenulikult meelestatud venalasi. Ja see ongi tingitud sellest, et vene riik ja meedia on kujundanud meist vaid ühese pildi - vaenlane, vastik ja jube.
Loodetavasti sai mu mõte edastatudSmile
Vasta
#79
Jah. Mida rohkem aspekte tead, seda parem muidugi. Aitab kujundada seda enda jaoks õigena tunduvat, mis ka teistega arvestab ja kuhu üldse teised sisse mahuvad. Olen ka kuskil varem mainind, et igaühel ongi enda tõde.

Kui minu jutust jäi mulje, et kuna objektiivsust niikuinii olla ei saa, et siis pole mitte mingitki mõtet proovidagi erinevate vaatenurkadega ennast kurssi viia, siis see on vale.
Ütlesin, et isegi erinevat infot ammutades ei ole võimalik näha asju objektiivselt (minu mõistes objektiivselt).

Njah, paduusu kohta ei tea, eks see samuti pimesi oma infos kinni olemine. Seda kohtab muuseas ka mujal kui ainult usus. Põhimõttekindlus on tegelikult mitme otsaga asi, üldiselt ei ole ju pahaks pandav oma tõdede eest seismine ja nendes kinni olemine (aga ainult siis kui see ka MEIE mõistes õige asi on), halb on ta siis kui see meie põhimõtetega ei sobi. Aga kes see ütleb mis tegelikult õige või vale on. Ja kas õiget ja valet tegelikult eksisteeribkiSmile

Täpselt samuti nagu paduusklikud üritavad meile müüa oma tõde, üritame meie ju tegelikult neile müüa seda, et nende tõde on vale.

Ja ega seda, kas Su mõte sai edastatud ei saa ma kunagi teada enne kui mõtteid lugema ei õpiSmile

Eks sain sellest aru nii nagu sain, aga kindlasti mitte nii nagu Sina arvad, et ma sainSmile
Vasta
#80
See ongi loogiline, et inimesed saavad asjadest eri moel aru. See meist isiksused teebki. Vastasel juhul oleks tegu robotitega.
Jah, täielikku objektivsust polegi võimalik saavutada. Saab vaid enese harimisega viia end asjaga võimalikult lähedselt kurssi ehk püüelda objektiivse suhtumise poole.
Keskajal oli maailmatunnetus must-vage. Sa kas uskusid valitsevat religiooni või mitte. Kui ei uskunud siis sind hävitati, otseses mõttes. Kes uskus, sellel olid võimalused edasi arenemiseks selles ühiskonnas. Just seetõttu, et mindi kaasa valdava vooluga. Ja see oli ka ainuõige tee, mida tõesti praktiliselt kõik uskusid ja järgisid. Peeti ju iseennast nö imelikuks või kurjast vaimust vaevatuks, kui oli tunda või näha, et pole usku Jumalasse.
Sadu aastaid tagasi polnud nö enda tõe järgimine keeruline, sest oligi vaid üks tõde. Tänaseks on neid teid mida valida lõmatu hulk. Kuid siiski, edu saadab vaid neid, kes lähvad kaasa enamusega. Üks karjub ees, miljonid karjuvad järgi.
Vasta
#81
Selle fenomeni, kus võidab see kes kõvemini karjub, on Noelle Neumann sõnastanud vaikimisspiraaliks. Ma netist paremat linki hetkel ei leidnud kui see, kus asjast on räägitud valimiste kontekstis. Kopipeistin olulise sealt artiklist ka allolevalt ära:

Seda fenomeni on põhjalikult kirjeldanud saksa sotsioloog ja arvamusuurija Elisabeth Noelle-Neumann, sõnastades järeldused "vaikimisspiraali" teooriaks. Nimelt tekib valimiste eel ühiskonna vaimses õhustikus teatud ettekujutus jõudude vahekorrast, mida avalikkus tajub näiteks sama hästi kui seda, milline riietus parasjagu moes on. Nagu Noelle-Neumann aastate vältel läbi viidud uuringuseeria põhjal tõestab, mõjutab just avalikus arvamuses levinud ettekujutus "poliitilisest moest" tegelikku valimistulemust rohkem, kui valijate isiklike eelistuste põhjal saadud tulemus. Vaikimisspiraali käivitab inimeste soov olla selline nagu teised, mitte sattuda isolatsiooni. Leidmata tuge oma seisukohtadele kaldutakse vahetama neid enam populaarsust võitnud arvamuste vastu.

Lühidalt öeldes "vaikimisspiraali" teooria kinnitab avaliku arvamuse manipuleeritavust. Ühe erakonna pidev esitamine tugevana muudabki ta järjest tugevamaks, samal ajal kui teise kujutamine tähtsusetuna vähendab viimase toetuspinda veelgi.

On raske mõista, mida peab silmas kolleeg Andrus Saar väitega, nagu mõjutaks säärane küsimuse asetus valijate eelistuste kujunemist rohkem kui tavaliste erakonnareitingute avaldamine. Tegelikult toob vaikimisspiraali fenomen esile just selle, kuidas seni avaldatud parteireitingud on avalikku arvamust mõjutanud. Usun vastupidiselt Saarele, et informeeritus erinevusest erakondade tegelike toetuse ja nende näiva tugevuse vahel aitab valijatel tegelikes eelistustes paremini selgusele jõuda.

Link kogu artiklist on siin: http://www.epl.ee/artikkel/46726

[Muudetud: 11-4-2009 MHL]
Vasta
#82
Elu mõte on koguda tarkust, mida järgmises elus vaja läheb. Smile
Kui kujutlusvõimega koos töödata, võin välja tuua jällegi oma teooria: Inimene sünnib. Kuid kuidas tekib hing? Jumal loob? Või oli see varem olemas? Arvatavasti oli hing varem teises kehas. Nimelt arvan, et elu maapeal on harimine end teispoolsuseks. Me armastame, vihkame, naerame, nutame, õpime kogemustest. Võibolla teispoolsuses on tarvis. Võibolla on meil seal "see õige", kes satub igas elus minu paariliseks, olgu ma kass või koer. Armastus on surematu, miks mitte ka kahe hinge vahel. Sex on ainult järglaste tegemiseks. Võibolla teispoolsuses on suurem nauding milleski muus, spirituaalsel seksil ehk. Kõik on võimalik.
Teine teooria oleks vastand, skeptiline hinge teemal: Võibolla inimaju loob endale kolmemõõtmeline nähtamatu maailma, milles osalevad kõik inimhinged. Vanasti oli naise ideaal paks ja vormikas, kõik teadsid ja austasid neid, kõik olid kindlad, et see on ilu ja keegi ei vaielnud vastu, ei osanud lihtsalt laiemalt mõelda. Nüüd on piitspeenikeseb blondikesed, kes olevat ilu kehastused. Vahi, kuidas maailm muutub. Mine tea, ehk on kõik meie mõtetes kinni. Smile
uhh. küll sai palju kirjutatud. Aga noh, mu teooriad on lõputudSmile
Vasta
#83
zepac - Seega on elu mõtteks paljude jaoks üks pidev kannatus?


Ei ole päris nii, tervita kannatust kui väljakutset. See kõik on Looja plaan-juhtida sind rahuldamata vajaduste valu abil kuulama Ta häält. Maistest soovidest tuleb loobuda varem või hiljem . Looja teab teist igaühe mineviku tausta, olevikku ja tulevikku ning kaastunne ei liiguta teda eriti. Ta ei põhjusta rõõmu ega kurbust. Mõlemad ahelad, mis sind seovad, oled sa sepistanud ise....

Siin minu poolt üks lihtsustatud nägemus elu eesmärgist:

Elul on oma eesmärk.

Nooruses avaldub see oma koha otsimises ja millegi saavutamises.
Keskeas eesmärk muutub-see asub nüüd mäetipu asemel orus, seal, kust kunagi oma tõusu alustasime. Ja selles suunas peab liikuma.
Kes seda ei tee( hoiab elust kramplikult kinni), selle psühholoogiline elukurv kaotab seose bioloogilise elukurviga.

Noor, kes ei võitle ja ei võida, on maha maganud nooruse võimaluse, ja vana,
kes ei oska kuulata saladust mäetipust alla orgu voolavate ojade kohinas, on vaimne muumia, ei muu, kui kivistunud minevik.

Keskea inimesed ei ole tänapäeval sugugi valmis selleks, mis neid elu teisel poolel ootab. Inimene saab ennast avada vaid siis, kui ta avastab endas jumalikkuse.
Mitte mina ei ela, vaid Kristus elab minus.
Keskealisele inimesele on tähtis loobuda oma kitsast minast ja anda end Jumala hoolde.

Teise elupoole ülesanne on lasta ennast Jumalal muuta. See nõuab seda, mida me nimetame vagaduseks, valmidust pöörduda sissepoole, et kuulata Jumalat meis eneses. Inimene peaks pühenduma eneseks saamise ülesandele, millega me, tõsi küll, iseoma jõul toime ei tule.Inimene peab esimesel elupoolel oma mina järjest tugevdama, leidma maailmas oma koha ja suutma end maksma panna. Selleks ta arendab endas maski, mis kaitseb tema tundeid ja meeleolusid teiste inimeste eest. Mõistus loob nii oma ideaalid, mida ta järgib


Lõpetuseks pea meeles, et kõik me hädad tulevad ihuga samastumisest

On hea endale kogu aeg meelde tuletada, et sa ei ole sinu keha, vaid oled osa Jumalikust Vaimust, mis ümbritseb su maist keha ning mille üks koostisosa lisaks neile kahele on su mõistus-aparaat, mille abil saad Väljast infot ammutada

terv.

iitt
Vasta
#84
Igivanadest aegadest on inimesi erutanud küsimus: miks inimesed sünnivad ja elavad? Kas tasub üldse elada, kui nagunii ei pääse paratamatust lõpust — surmast?
Tuhandeid aastaid on inimeste mõistuse ja tunnete üle jäägitult valitsenud mitmesugused illusoorsed ettekujutu­sed. Nüüdisajale on aga iseloomulik äge võitlus kahe vastandliku suhtumise vahel inimese elu mõttesse ja õnnesse — teaduslik-materialistliku ja idealistlik-reli-gioosse suuna vahel.
Nagu kauges minevikus, nii ka tänapäeval õpetab reli­gioon, et inimese elu maa peal olevat ainult ettevalmistus «tõeliseks» eluks hauataguses, taevases maailmas. Siit tuletatakse inimese elumõtte määrang — maise elu ees­märgiks olevat võimalikult hästi ette valmistuda eluks pärast surma, teenida ära õigus igavesele elule paradiisi-õndsuses. See eesmärk peab siis määrama kogu inimese elu, tema teod ja käitumise, väärtusmõisted, kogu elu­laadi. Religioon õpetab, et inimese elu peab olema jumala teenimine, väärt on vaid need teod ja selline käitumine, mis on jumalale meelepärased: palved ja kirikuskäimine, kirikule annetamine, usuvagadus jms. Kõik see, mis on vajalik inimestele, ühiskonnale, ei leia hindamist. Reaalne maailm muutub seega väärtusetuks. Maise elu mõte seos­tatakse pattude lunastamisega raskeis katsumustes. Ideaa­liks saab suurkannataja ja askeet. Maapealne lihtne inim­lik õnn kuulutatakse madalaks, võrreldes «taevaste rõõ­mudega».
Kui illusoorsed sellised ettekujutused elu mõttest ka poleks, on nad ometi seotud inimeste elutegevuse ajaloo­liste tingimustega. Sunniviisilist tööd, sotsiaalset õigluse-tust, puudust, haigusi, vaimset pimedust on ekspluataa-torlikus klassiühiskonnas alati-peetud lihtrahva elu para­tamatuks osaks. Sellise elu mõtet võibki otsida vaid tei­sest maailmast ja näha selles ainult ohverdumist vaimse pääsemise nimel. Viimasele lootmine aitab kanda karmi tegelikkuse raskusi.Smile
Vasta
#85


Elu on näitemäng,


Looja on näidendi autor ja roll on TEMA kingitus;
read on kirjutatud TEMA poolt;
TEMA lavastab, TEMA kavandab rõivad ja dekoratsioonid, zestid ja hääletooni, sisseaste ja lahkumise.
Sul tuleb mängida oma osa hästi ja teenida ära TEMA heakskiit, kui eesriie langeb.
Teeni oma võimete ja innukusega välja üha kõrgemad rollid-SELLES ONGI ELU MÕTE JA EESMÄRK

Swaami on öelnud, et meie hinge saatus pärast surma sõltub sellest, millest me surma hetkel mõtleme ja et me peame selleks hetkeks valmistuma kogu elu jooksul, see on aastakünete jooksul valmistumine ainult üheks hetkeks, nagu sportlane valmistub tihtipeale ainult üheks võistluseks
Vasta
#86
Miks Sa kirjutad TEMA, kui Sina oled TEMA`st irdunud osake, siis järelikult SINA ise oled kirjutanud näidendi, milles mängid peaosa. Seega tuleb oma rolli nautida täiel rinnal, sest see on Sinu enda "käsikiri".
Kahjuks paljud seda ei tea.
Vasta
#87
ok, sul on õigus. Nüüd läheb asi päris peeneks. Peame tulema tagasi vaimuilma, kus me koos meie teejuhtidega paneme paika oma tulevase maise teekonna üksikasjad.
Sisuliselt näitemängu üksikasjad. Me saame vaadata oma tulevase kehastumise kohta, aega, kaastegelasi. Koos oma juhendajatega valime välja ülesande raskuse. Mitte kunagi ei võeta ülejõukäivat ülesannet. Maa peal toetavad ja aitavad meid kaitseinglid, kohe kui me neid kutsume, on meie ustavad teejuhid paigas. Kõige huvitavamad kohad maises elus on. n.n. käänakud( kooli minek, esimene armastus, eriala valimine, abiellumine, kodu rajamine, töökohtade valik, usundi valik jne jne). Sinu elu kava-inimesed, kohad ja sündmused-on kõik loodud täiuslikkuse enda poolt-sinu poolt.
Jumal ei sekku kunagi sinu valikutesse, kuid teab alati millised need on. Kui sinuga mõni asi juhtub, on see sinu jaoks täiuslik, sest jumala maailmas on kõik täiuslik.

Järgmises elus mäletab hing seda, mida oleks olnud hea mäletada ka selles elus:
et mõtetel ja kavatsustel on tagajärjed... ja see on tavaliselt kõigu jubedam koht elatud elude ülevaatamise protsessis. Füüsilises elus võib esineda mõtte ning kogemise vahel paus.
Vaimuilmas vaheaega pole, tulemused on silmapilksed.
Kui olete kehast lahkunud, üllatab teid tohutult silmapilkse ja ilmse seose nägemine oma mõtete ja loodu vahel. Meie maine elu kulgeb aja illusioonis. Peale surma saab hing naasta oma loomulikku olekusse, oma normaalseisundisse

Hinged lahkuvad kehast, sest nad on sellega lõpule jõudnud; nad on lõpule jõudnud sellega, mis neid kehasse tõi. Nad on läbi teinud kogemused, mida nad ihaldasid.

Kõige tähtsam-ära karda !

Sa ei saa mingil juhul surra, seega pole midagi karta. Me oleme tervik. Nüüd tead Kogu Tõde.
TÕDE
RÕÕM
ARMASTUS
Küsimus ei seisne selles, kellega ma räägin vaid kes kuulab...Ole lihtsalt seal, kuhu otsustad jõuda.
Sa ei pea midagi tegema. Ole õnnelik !



Püüa saada ühendust kõigi asjade täiuslikkusega. Tea, et oled täpselt seal,kus peadki olema, kogemaks täpselt seda, mille oma teel valid, luues seda, Kes Sa Tegelikult Oled.





Vasta
#88
Tundub, et Sa oled alles lõpetanud ,"Jutuajamised Jumalaga", raamatu lugemise.
Aga muidu aksepteerin Sinu poolt kirjutatut.
Ka Piiblis on kirjutatud; et inimese poeg peab muutuma jumala pojaks. Seega me kõik peame endale tunnistama(tõdema), kes me tegelikult oleme.
Armastus on kõikjal k.a ka vihkamises.
Vasta
#89
Ma mitte et lõpetasin selle raamatu lugemise( ammu) , vaid ma kirjutasin selle, koos Jumalaga, koos Neal Donald Walshiga ja mitte ainult selle, vaid ka palju teisi.

Elu ei ole õppimine, see on meeles pidamine, selle kõige, mida sa juba ammu tead.

Kui soovid, võib ka see olla elu mõtteks:
Peab andma end usu kaudu tõelise Jumala hoolde ja laskma end pidevalt muuta.
Inimesed kardavad usaldada end Jumala hoolde, heita end Tema armastavate käte vahele. Peame lahti laskma sellest, mille külge klammerdume, et anda end üleni Jumala tahte alla.
Usaldades Jumalat, peab inimene olema valmis end täienisti Tema hoole alla andma.
Mitte enam mina ise, vaid Jumal peab mind juhtima.
Mina ei tohi Teda takistada, sest Tema peab oma teose, minu, lõpuni vormima

Kõigel siin elus on oma eesmärk ja mulle piisab teadmisest, et see eesmärk on olemas..

terv.

iitt
Vasta
#90
Olen Su üle uhke.

Smile
Vasta
#91
Tsitaat:Algselt postitas MHL
Selle fenomeni, kus võidab see kes kõvemini karjub, on Noelle Neumann sõnastanud vaikimisspiraaliks. Ma netist paremat linki hetkel ei leidnud kui see, kus asjast on räägitud valimiste kontekstis. Kopipeistin olulise sealt artiklist ka allolevalt ära:

Seda fenomeni on põhjalikult kirjeldanud saksa sotsioloog ja arvamusuurija Elisabeth Noelle-Neumann, sõnastades järeldused "vaikimisspiraali" teooriaks. Nimelt tekib valimiste eel ühiskonna vaimses õhustikus teatud ettekujutus jõudude vahekorrast, mida avalikkus tajub näiteks sama hästi kui seda, milline riietus parasjagu moes on. Nagu Noelle-Neumann aastate vältel läbi viidud uuringuseeria põhjal tõestab, mõjutab just avalikus arvamuses levinud ettekujutus "poliitilisest moest" tegelikku valimistulemust rohkem, kui valijate isiklike eelistuste põhjal saadud tulemus. Vaikimisspiraali käivitab inimeste soov olla selline nagu teised, mitte sattuda isolatsiooni. Leidmata tuge oma seisukohtadele kaldutakse vahetama neid enam populaarsust võitnud arvamuste vastu.

Lühidalt öeldes "vaikimisspiraali" teooria kinnitab avaliku arvamuse manipuleeritavust. Ühe erakonna pidev esitamine tugevana muudabki ta järjest tugevamaks, samal ajal kui teise kujutamine tähtsusetuna vähendab viimase toetuspinda veelgi.

[Muudetud: 11-4-2009 MHL]

See on iseenesest juba omaette teema (vabandan, et seda siin nüüd edasi arendan) ja väga huvitav, kuidas levib mood, üldine arvamus jne. Psühholoogias liigitatakse see taju fenomeni alla; "Elulille iidses saladuses" räägib 100 ahvi teooriast. See küll ei lähe väga elu mõtte teemasse, kuid mõnda aega tagasi tajusin Venemaa suhtes mingit positiivset muutust, kuni mõni päev pärast selle taju teadvustamist räägiti uudistes, et Venemaa on muutmas oma välispoliitikat jne jne. See küll ei pruugi olla nii, et Venemaa nüüd tõepoolest muutus positiivsemaks ja heatahtlikumaks, vaid pigem arvan, et nende propaganda oma maine parandamiseks toimib ning inimesed tajuvad seda selgemini kui kunagi varem ning nii see 100 ahvi teooria siis toimima hakkabki... :)
Vasta
#92
Minu jaoks on elu mõte võimalikult palju uusi kogemusi saada(usun taassündi ja sellesse, et neid kogemusi on hingel vaja) ja seda nautida, avastada maailma saladusi, aidata inimesi, parema maailma nimel võidelda jne. Need inimesed, kes arvavad, et elu mõte pole midagi muud, kui ainult sigida ja surra (et mis mõte sellel on , nagunii suren kunagi, kõik on mõtteta), siis nende elu pole just kõige paremini läinud, nad on üldiselt negatiivsel lainel ning "uks" on suletud. Tean, sest ma arvasin kunagi samat moodi. Kuid õnneks suutsin hakata positiivselt mõtlema, avades oma silmad ja taipama, et minu elul on palju suurem mõte, kui lihtsalt areneda ja siis mõttetult surra. Hetkel on juba peast käinud nii palju variante, mis ma kõik korda saan saata, kui väga tahan Smile. Ongi tähtis, et sul oleks suur tahe ja usk, siis on kõik võimalik. Alguses asjad, mis tunduvad võimatud, muutuvad väga reaalselt võimalikuks. Ehk siis jah, elu mõte on võtta sellest elust maksimum ja kasutada ära kõik võimalused, mis sulle on antud. See on vähemalt minu ettekujutus Bleh

[Muudetud: 11-21-2009 FurioN]
Vasta
#93
elumõtet saab otsida filmis "baraka" see youtubes üleval. Film toob paralleele erinevate maailmavaadete vahel,
näitab milline on kusagil elu ja mida inimene on maaga teinud + mid maa inimesega...
http://www.youtube.com/watch?v=dtiqrzmuWbw (esimene osa)
Vasta
#94
Elu mõte.
Elu mõte ei ole elamine, ta on olemine.
Elu olekuline väljendumine on meis, kuid kes oleme meie teades teadmist ei väljenda see olekulist olemist Teadmises põhjusel, et elu mõiste on määratlematu.
Elu on tunnetus ja kujutlus.
Elu on midagi elamise sarnast, kuid elamise tingimus on enda tunnetus olevana ja olla saad siis, kui elad kuid ...
Teades, et elu on mõneti tekitatus, siis ei saa väita, et elamine elus on midagi püsivat.
Elu võib olla hetk elamises, kuid samas võib teda määratleda igavikuga.
Selleks, et mõista elu ja elust tulenevat elamist, peab teadma üht, elu on üks mõiste mõistmatuses.
Miks nii - põhjus on elu enda tekke lähtes, mil ta annab meile võimaluse tunnetada end elavana.
Mõte elust - mõte elust ei väljendu teadmises, ta on meeleline väljendus endast ja enda olekulisest tunnetusest.
Mõte elamise elust on tõesem põhjusel, et elamisega kaasneb elu.
Elu mõte inimesena väljendub elunemises inim näolisena olla osa tunnetuslikust elamise kujutlusest kellestki Inimeseks.
Inimene ei ole veel Inimene põhjusel, et nimetus inim ei võimalda veel tunnistada end Inimeseks.
Inimene elus ei küsi küsimust elu mõttest, ta teab, et elamine on üks osa elust lähtuv võimalus kogeda end elamas Inimesena.

Muutus: lisasin suured algustähed ja kirjavahemärke, et tekst oleks veidikenegi loetav.

[Muudetud: 27-12-2009 PiziIngliito]
Vasta
#95
viibisin eemal elu mõttest otsides ja vaadeldes olevaid kirjutisi.
eelnevas kirjutasin nimme väikeste tähtedega ja komadetta põhjusel et sel viisil mõte saab avalduda selgemalt kuid vist eksisin.
nüüd leidsin huvitava lingi ja palju olevas vaadake ja mõelge ehk leiate ka endale midagi.
http://neomi-eomi.blogspot.com/
ja
http://yrolivet.blogspot.com/
Vasta
#96
Kuskil oli uudis, et grupp teadlasi kulutas "pisut" raha ja aega ja jõudis järeldusele: elu mõte on saada õnnelikuks.
Igaüks jõuab sinna (kui jõuab) erinevat moodi, kuid eesmärk on sama.

Arvan, et nii see ongi.
Vasta
#97
Aga ehk on võimalik, et elul polegi mõtet? Et tõepoolest elu on juhus. Jätame usu kõrvale siinkohal. Üks asi, mis on elu mõte seda elava inimese jaoks, aga see ei tähenda, et olemas on ka tõesti mingi suurem plaan. Lõpuks, kuna keegi midagi kinnitada ega ümber lükata ei saa, jõuame ikka välja usuni... Bleh
Vasta
#98
Inimese elu paistab tõesti olevat juhus/õnnetus, s.t. ei loonud seda elukat spetsiaalselt keegi.

Suurem plaan on muidugi olemas, aga kes inimestest seda hoomata jaksaks Bleh
Vasta
#99
Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Inimese elu paistab tõesti olevat juhus/õnnetus, s.t. ei loonud seda elukat spetsiaalselt keegi.

Suurem plaan on muidugi olemas, aga kes inimestest seda hoomata jaksaks Bleh

Kui inimese elu on juhus ja tegelikult ei ole sellel mingit sügavamat mõtet, miks siis üldse tümmelda mingi valgustumise või mille iganes nimel?! Nagunii on see mõttetu! Sick Võibki samahästi ainult isiklikku kasu taga ajada - ehk ongi suur osa inimesi lihtsalt pihtsa saanud sellele, et elu iseenesest on mõttetu ning loeb vaid see, kuivõrd rahul selle eluga olla.
Vasta
Tsitaat:Algselt postitas Preilikass
...ehk ongi suur osa inimesi lihtsalt pihtsa saanud sellele, et elu iseenesest on mõttetu ning loeb vaid see, kuivõrd rahul selle eluga olla.
Suur osa inimesi on pihta saanud sellele, et peab taga ajama seda asja (raha, materjaalsed väärtused, jne), mis on tema ees nähtamatu ridva otsas ja mida ta siis meeleheitlikult kätte üritab saada. Kahjuks ei pane ta tähele ja ei saa aru, et selle nähtamatu ridva hoidja on tema veetavas vankris ja et tal ei ole lootustki ridva otsas ihaldatud asja kätte saada.

Väikses plaanis on inimesele tekitatud tunne, et ta on toiduahela tipus, aga kuidas tegelikult asjad on, seda me ei tea.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Mis teeb inimesest inimese? z3r0 c001 107 25,892 29-02-2020, 17:35
Viimane postitus: Minaelan
  DNA on midagi enamat kui lihtsalt lineaarne kood, mis juhib Ceasar 53 24,781 25-11-2019, 05:12
Viimane postitus: Tyto Alba
  Mis on õnn? hulkuv hing 47 9,276 28-04-2019, 17:34
Viimane postitus: Naut
  Oled see, mis muusikat kuulad Ancestries 94 32,393 15-11-2018, 04:06
Viimane postitus: hulkuv hing
  Mis on sensitiivsus? tulekera 17 10,612 22-09-2015, 17:59
Viimane postitus: Müstik
  Mis värvi on see kuulsust kogunud kleit levis 14 8,928 17-05-2015, 14:40
Viimane postitus: levis
  Kas sõltumatu elu on võimalik? SaintElizabeth7 10 4,633 25-11-2014, 17:54
Viimane postitus: Veli Joonatan
  5 psühholoogiatesti, mis näitavad, et inimkond on hukule määratud Celtic 20 10,334 06-09-2013, 06:19
Viimane postitus: Minaelan
  Teooria elu mõttest ja inimeseks olemisest lahendused 36 16,114 07-06-2011, 16:03
Viimane postitus: lahendused
  Mis juhtus mu sõbraga? luise 2 1,895 05-03-2011, 19:21
Viimane postitus: luise

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat