21-01-2011 23:13
RE: Deefa baas Muugal täitsa elus.
DEEFA (8)
Taas ilmub saali kaunis neiu, tuues lauale kaks klaasi jooki ning viib minema telemeeste praetaldrikud.
"Kas seda lõunasööki on veel palju?" küsib Niitväli.
"Meie lõunasöök algab hapu kompotiga, et ergutada seedeorganite tööd, 10-15 minuti pärast järgneb külmsalat, sellele kuum supp, supile külm praad, sellele klaas hapukat mahla, siis kuum praad ja lõpuks magustoit. Nagu te näha võite, järgnevad vedel ja kuiv toit. Me ei söö kunagi järjest kahte kuiv- või kahte vedeltoitu. Kõik käib ranges järjekorras, mida näeb ette tervislik toitumine."
Hetk hiljem tuuakse lauale kuumad praed. Telemehed asuvad sööma. Kapten aga jätkab juttu:
"Lisaks planeedi kaitserelvastusele on meil iga isik kaitstud. Deefal polegi peale kaitserelvastuse midagi muud. Kõik, mis puudutab meie lende kosmoses ja sõite Maal, peab olema turvaline. Deefa teadus on loonud ka kaitsekile, mis on peaaegu sama, mis monoliitlaser, kuid ta pole kiir ega hetkeline nähtus, vaid materiaalne vahend. Meie kosmoselaevad on kõik kaetud sellest kaitsekilest plaatidega. Seda kaitseplaati ei läbista laser ega rakett, teie maine tehnika seda ei läbista. Lisaks kaitsekilele on kosmoselaeval laserkahur, mis tulistab välja suuri laenguid, mõeldud esmajoones meteoriitide ja kosmosetolmu likvideerimiseks laeva lennuteelt. Teiseks on meil monoliitlaser, tõkestamaks vaenuliku objekti liginemist kosmoselaevale. Lisaks neile on veel olemas videolaser. See on programmeeritud kiir. Kui mingil põhjusel on vaja hävitada korrapäratult lendavobjekt, siis kasutame videolaserit. Kaootiliselt lendava objekti kujutis jäädvustatakse laserlaengule, väljatulistatud laeng otsib selle momentaanselt üles ning hävitab. Seejuures pean ma lisama, et neid relvaliike kasutame me ainult oma kaitstuse tagamiseks. Edasi. Meie allveelaeva julgeolek on tagatud samasuguste plaatidega, peale selle on tal harpuunkahur ja videolasersüsteem. Kosmoseauto on ka kaitstud kaitsekileplaatidega, omab monoliit-, video- ja infralaserit. Infralaser on laialivalguva laenguga relv, mida kasutatakse mittesoovitavate olendite, sealjuures ka inimeste tagasitõrjumiseks. Infralaseri (laser ca 100 V temperatuuril ca 6000°C) kiir väikeses võimsuses on organismile ohutu, kuid valus ning jätab kehale omapärase varjundi või kujundi."
Taas ilmub neiu, kaovad praenõud ja asemele tuuakse magustoit.
"Mida kujutab endast kosmoseauto?" küsib Valdur.
"Kosmoseautot kujutabki too must sõiduriist, millega me siia saabusime ja millega tuli kolleeg Berna. Niisugune nimi on tal sellepärast, et masin sõidab nii maal kui ka õhus. Maal sõitmiseks on tal neljasilindriline väike reaktiivmootor, mis töötab vedelkütusel. Selline mootor arendab kohapealt kiirust kuni kakssada kilomeetrit tunnis, omab võimsust kolmsada hobujõudu ja neelab kütust 2,8 liitrit saja kilomeetri kohta kiirusel sada kilomeetrit tunnis. Need on faktid teie maiste näitajate järgi. Meil on mõiste - mitte hobujõud, vaid masstonn, mitte kilomeetrit tunnis, vaid kilomeetrit pooles sekundis. Õhus liigub kosmoseauto kahe hüdroreaktiivmootori abil, mis töötavad elektritoitel: nii ei ole saastaineid ning on ökoloogiliselt kahjutu. Õhus arendab auto maksimaalkiirust kuni 35 kilomeetrit pooles sekundis ning omab võimsust 1046 masstonni. Võrdluseks: teie "Lada 2106" võimsus on 0,0602 masstonni. Meie planeetidevahelise kosmosetransportlaeva "GERALD 2" liikumise maksimaalkiirus kosmoses on 1 250 220 kilomeetrit tunnis ning võimsus 260 000 masstonni, ta võtab peale laadungit ligi 6 900 miljonit tonni. Ma loodan, et teil tekib mingi ettekujutus meie tehnilisest võimsusest."
Kuigi Lülenkraft võtab hoolikalt Kapteni jutu lindile, otsustab Niitväli mõned tehnilised näitajad fikseerida oma taskumärkmikku.
Kui ka magusroog on söödud, on telemeeste kõhud nii täis, et nad ei jõua end enam õieti liigutadagi. Kaunis daam kraamib laua puhtaks, enne aga peatub Lülenkrafti pilk väikesel tõsiasjal.
"Meil on kõik söödud, laual on aga veel üks nuga, kahvel, supi- ja teelusikas. Milleks siis need?"
Kapten naeratab.
"Meil siin on niisugune kord. On üks väike nüanss, mida meie juures esineb harva, teil aga sagedasti: kogemata võib mõni instrument söögi ajal maha kukkuda. Teda sealt üles enam ei võeta, vaid võetakse laualt uus. Peale sööki kraamitakse koos toidunõudega ära ka mahakukkunud söögiriistad."
"Aga kui kukub maha rohkem kui üks instrument?"
"Kui nii peaks juhtuma, siis toob robot teile uue. Meil on tavaks, et kogu kosmosebaasi elanikkond sööb koos ühes ruumis ja kui mõni väga sageli pillab midagi maha, siis karistuseks käpardlikkuse eest sööb ta paar nädalat individuaalses ruumis ja seal võib ta sööki kas või kätega suhu ajada."
"Ma pöörduksin tagasi kosmoseauto teema juurde," jätkab Lülenkraft. "Kas see lennuaparaat suudab lennata ka avakosmoses?"
"Ei. Avakosmose jaoks on ta liiga vilets. Muidugi suudab ta katta lühikest vahemaad, näiteks ühelt laevalt teisele, kuid kosmoseauto iseseisvalt planeedilt planeedile lennata ei saa. Kasutame teda rohkem turvaautona Maal, sest tal on võime arendada suurt kiirust ja sõita õhus. Selle autoga on meie turvalisus tagatud. Nagu te kuulsite, üritas maine politsei kinni pidada kapten Bernat, tõkestades tema tee liiklusvahenditega. Ta oleks ju võinud startida õhku, kuid paanika ärahoidmiseks ja oma kaitstuse tagamiseks sõitis ta takistustest lihtsalt läbi."
"Kui aga takistus ületab auto võimsuse?"
"Aga kui nii peaks juhtuma, siis lendab ta tagasi nagu kummipall seinapõrkest. See pole tõenäoline. Juht teab, kus ja kuidas ta sõidab."
Peale väikest pausi küsib Kapten:
"Kas härrad soovivad veel puhata või läheme jalutame pisut ringi?"
Sõna lausuma ta tõusevad telemehed vaevaliselt toolidelt.
* * *
"Nagu ma aru saan, juhivad elu selles baasis deefalased ja nende poolt loodud inimrobotid?" Sõna "inimrobot" rõhutas Niitväli eriliselt.
Järgmisesse ruumi jõudes leiavad telemehed end taas veekogu äärest. Ruum on võrdlemisi kitsas, selle keskel asub lai kanal. Kanali kallastel kasvavad jällegi puud ning põõsad. Mehed astuvad kanali ääres seisvasse mootorpaati ja seavad end mugavalt istuma.
"Siin baasis on nelja liiki olevusi," alustab Kapten.
"Baasi elu juhivad 300 000 valgusaastapikkuse eluga deefalased - neist, kes nad on, räägime hiljem. Siis on lihtdeefalased, normaalelueaga. Normaaleluiga Deefal on 110-130 eluaastat. Järgmised on inimrobotid ehk tööliskaader, kui soovite, ja tehnilised robotid. Nagu te näha võite, elab tavaline deefalane peaaegu poole kauem kui Maa inimene. Mis te arvate, miks?"
"No kindlasti regulaarne ja tervislik toitumine," püüab Lülenkraft filosofeerida.
"Elulaad, elutingimused," täiendab Valdur.
"Kohe jõuame selleni," lausub Kapten, käivitab paadi mootori ja suund võetakse kaugusesse. Paari minuti pärast, kuna ei sõideta kiiresti, jõutakse avarasse järve või basseini.
"Sadam?" küsib Lülenkraft.
"Peaaegu,"' vastab Kapten. "Kosmosebaasi allveebaas. Siit väljuvad meie allveekaatrid ja laevad mereavarustesse. Koht, kus me praegu viibime, asub Soome lahe all, ligikaudu 30 kilomeetrit rannast."
Spetsiaalsete eredate valgustitega kai ääres seisab sigarikujuline ümmarguse väljaulatuva torniga allveelaev. Laev on umbes 50 meetrit pikk ja 15 meetrit lai. Laeva tornil on neli suurt ümmargust illuminaatorit, millest paistab, et tornis asub juhtimissüsteem.
"Laeva sisemusse me ei lasku, kuna aeg meile seda ei võimalda," alustab Kapten, "aga paari sõnaga räägin teile sellest masinast küll. Laeva kere on kaetud kaitsekilest plaatidega, laev ise on kolmekorruseline, tema kõrgus, arvestamata neljanda korrusena torni, on 6,3 meetrit. Keskmisel korrusel laeva ninas asub juhtimissüsteem. Tornis teostatakse vaatlusi. Piirkiirusega liikumisel tõmmatakse torn laeva keresse. Laeva viivad edasi neli turboreaktiivmootorit kompressorsüsteemis - puuduvad sõukruvid, nagu on tavalistel maistel laevadel, sest vesi pumbatakse reservuaari, surutakse kokku ning mootorid suunavad ta välja. Seega toimub liikumine hääletult, jätmata laeva taha sõuvee lehtrit. Maised allveepeilingaatorid seda laeva ei avasta. Juhusliku kokkusattumise korral mõne maise allveelaevaga on meie relvaks kiirus. Laev arendab vee all maksimaalkiirust 400 kilomeetrit tunnis, mida pole vastu panna ühelgi teie maise päritoluga allveelaeval."
Järgneb
|
Abi
