Tsitaat:Algselt postitas robot
Liha söömise kohta lisaks seda, et inimesele ei ole see vajalik kuna kõik vajalikud ained oleme me võimelised taimedest kätte saama, nii et tapamajad võib vabalt kinni panna.
Lisaks veel seda, et olen kuulnud Eestis juba tegutsevast paari tuhande inimesega täiesti sõltumatult toimivast kolooniast kus kõik toodetavat ise.
Kas see ka nii on ei tea kuna seda juttu rääkis sõbrale teda tee äärest peale võtnud neiu kes olevat vastaval teemal ka mingi kursusetöö teinud olles ise ka elanud seal.
1942. aasta veebruarikuu.
Õhtune Tallinn.
Ümber valge linaga kaetud laua on istet võtnud perekond koos oma külalistega.
Vaid pidulikemail juhtumitel kraamib pere-ema elutoa suure kummuti alumisetelt riiulitelt lauale auväärse, aastate eest Peterburist kaasa toodud "Imperatorski tehase" lõunaserviisi.
Ju-siis täna on just selline sobiv juhtum.
Pereisa paremal käel istuvad laua taga kaks pikka kasvu, veidi näost punetavat ohvitseri hästiistuvates mundrites, SD märgiga frentsivarrukal.
Paar esimest tervitusnapsi koos ideoloogiliselt õigete toostidega on juba tehtud... laual auravad keedetud herned- juurviljad ja veel üht-teist, mida pereema oskused on selleks puhuks osanud "leiutada".
Üle sõjajalus Eestimaa lehvitab oma tiibu OstMargal olev riigikotkas.
Teha aga pole nendesamuste luitunud kupüüridega suurt midagi...kõik eluks esmavajalik on jaotus-kaartidel.
Harilik kogu maailmas sõjaolukorras kehtestatav kord elanikonna varustamiseks kõige esmavajalikuga.
Rangelt reglementeeritud, oma normide ja seadustega.
Ei saaks ütelda, et valitseks nälg, aga näiteks jäätisest või kakaost eriti, ei saa unistadagi.
Ja nüüd ongi pereisa asunud külaliste poolt kaaasatoodud kingituse kallale.
Tegemist on küllaltki suure ja arvatavalt mahuka, nii kilo- poolteist kaaluva ovaalse konserviga...
Karbi plekk-kaas rullub-eraldub hõlpsalt kaasasoleva võtme abil... ja sedamaid hakkavad kõik laua ümber istujad vedama ninaga... aroom, mis karbist esile kerkib, toob meelde "vanad head ajad"...
Karbis on ehtne sink.
Võimas tükk keedusinki, ümbritsetud kollasest selgest kallerdisest milles näha mõned pipraterad.
Sink on aus- suur selge roosakas tailihakäntsakas, serva raamimas õhuke pekiviirg ja kamarajoon.
Üllatus missugune!
Selline delikatess on haruldus ja selge, et kõik juuresolijad neelatavad tahtmatult...
Ohvitserid, muhelevad- vahetavad pilke, siis näpitsprillidega härra köhatab ja seletab prilliklaase välgutades õhinal....
"Kochschinke-ersatz.... einhundert Prozent Sojabohne!"
* * *
Tegu oli kunstkeedusingiga, nn. ersatsiga.
Saksa keemikute ja põllumajandusgeneetikute kätetööga.
Nagu ma lapsepõlves otseallikatelt kuulsin, ei oleks keegi juuresolijatest osanud isegi kahtlustada, et pole tegemist ehtsa keedusingiga...
Meenutame:
Kolmanda Reichi teema algul uurisime veidi SS:i tohutut uurimis- ja teadusaparaati mis allus otseselt SS insener-kindralile Hans Kammlerile.
Kogu SS teaduspotentsiaal oli jämedalt öeldes jagatud kahte ossa.
Suurem domineeriv osa polnud sugugi tehnika, sõjatööstuslik kompleks, vaid hoopistükkis taimegeneetika.
SS alustas taimede ja erinevate kultuuride geneetilisi uuringuid juba kolmekümnendatel aastatel.
Loodi selleks ka kõik vajalik.
Katsebaasid, tööstused.
Tehnikast võib nimetada kasvõi SS:i ülesandel loodud elektronmikroskoopigi.
Kummaline kas pole?
Sõda käimas ja üle poole "auru" läheb taimeuuringuteks.
Kõige tähtsamaks kultuuriks peeti sojauba.
Seda kutsuti isegi "rahvussotsialistlikuks viljaks". (Ameeriklased "nazi-oaks).
Selle vilja tehislikult muudetud liinidega viidi läbi massiliselt katseid.
Eesmärgiks aretada sordid, mida oleks võimalik kasvatada ekstremaalsetes tingimustes ja mis oleksid küllaldaseks valguallikaks inimestele.
1980:ndate aastate keskel, kui olin kaasatud Venemaal IKI:s (Kosmoseuuringute instituut, asus NSVL TA juures) ühte projekti, juhtusid mu kätte materjalid mis puudutasid vene kosmonautide füsioloogiat, toitumist orbiidil, toiduratsioone jm.
Mu kolleeg, vanem "nautcnõi zatrudnik", naeris: "Meil oli lihtne. Jätkasime sealt kus sakslastel asi pooleli jäi"...
Nii see oligi.
SS:i poolt väljatöötatud kõrgeväärtuslikud toiduained, sojast valmistatud kunstliha (erinevad variatsioonid, alates loomalihast ja lõpetades kalkuniga), kunstmesi, kohv, ¹okolaad, mitmed toidurasvad.
Venelased irvitasid: "Mitmed tehnoloogiad saadi kätte tervikuna, koos tootmisbaasi, seadmete ja dokumentatsiooniga.
Nendeks tootmisbaasideks olid aga, üllatus-üllatus koonduslaagrid.
Näiteks Dachau laager tootis igakuiselt 400 tonni vitaminiseeritud kunstmett. Oswiecem sadades tonnides erinevaid sojaprodukte, kunstliha, vorste jne.
Stutthof ja Maidanek kohvi, kunstrasvu, margariini...
Ja küsimus ei olnud lihtsalt tootmises, vaid ka kasvatamises.
Erinevaid geneetiliselt muudetud kultuure aretati/kasvatati tehistingimustes, kuppelkasvuhoonetes, galeriides, allmaarajatistes.
Taimede tolmlemiseks muudeti geneetiliselt vajalikus suunas erinevaid kiletiivalisi, kärbseid, mesilasi jne.
Nende asurkonnad olid sealsamas kuplite all, käikudes, galeriides.
Miks toimetas SS palavikuliselt oma taimegeneetika instituutides?
Miks suunati sinna sellised tohutud ressursid, kordades suuremad kui sõjauuringuteks?
Et toiduga, naturaalmeega, lihaga oli kitsas käes?
Sõja ajal on ikka mõne artikliga kitsas.
Näiteks oakohviga.
Aga see ei ole veenev seletamaks selliseid riiklikke jõupingutusi.
Ja oleks siis põllumaast III Reichis puudust olnud.
Pealegi garanteeris riik põllumajanduses, majandites, taludes vajaliku tööjõu.
Oli ju juba vallutatud Valgevene territooriumile planeeritud üks suur rohevöönd mahepõllumajandusega ja selle rajamisega tehti sõjakeerisele vaatamata algust.
Tegemist oli selge plaaniga tehnoloogiate väljatöötamiseks suurte inimhulkade toitmiseks ekstremaalsetes eraldatud tingimustes.
Ja milline oli esimene riik kus III Reichi spetsialistid alustasid 1936 aastal geneetiliselt muundatud sojaoa mastaabset viljelemist?
See maa oli Argentiina.
Ja on tänase päevani geneetiliselt muundatud sojaoa suurim tootja maailmas.
Huvitav miks just Argentiina?
[Muudetud: 29.7.09 zed]