Maailma majanduslangus

Õppida?! Ei midagi sellist mida pankurid ei teaks ega oskaks.
Puudu vaid vajadus ja motivatsioon toimida nii, et asi oleks õiglane.

(18-07-2012 15:26 )excubitoris Kirjutas:  Õppida?! Ei midagi sellist mida pankurid ei teaks ega oskaks.
Puudu vaid vajadus ja motivatsioon toimida nii, et asi oleks õiglane.

Õiglane? Asi ongi õiglane - kui ühed võtavad ja teised annavad - siis on asi õiglane. "Sisteem" on tasakaalus. Või.. me pole selles kokku leppinud? Oleme ju - valimistel.
Õigus, õigus! Nemad lubavad, meie usume. Nemad valetavad, meie pettume. Ikka õiglane!?

Pealtnäha ilus idee...

Esiteks jääb kaunis arusaamatuks, kas laenamine tähendab ka pangale intressi maksmist või mitte. Kui see toimub lihtsalt põhimõttel " võtame kapist ja paneme sama palju kappi tagasi", siis on pikaajaliselt taoline pank "omanikele" finantsiline enesetapp. Eriti arvestades India inflatsiooni.
Ja kui laenatakse juba äride alustamiseks, siis on juba ilmselgelt tegu riskide võtmisega...Ja sel juhul kuidas seda "omanikele"kompenseeritakse?
Või silitatakse lihtsalt pead...No läks nii!
Jälle kerkib vana küsimus, kas osalise reservimääraga pangandus on õigustanud ennast või mitte? Kui oleks sajandeid laenatud põhimõttel "ainult seda mida on",oleks loomata ka vägev osa tööstusettevõtteid, enamus elaks endiselt vanemate juures jne.Ehk raha kättesaadavus oleks ülimalt piiratud. Jah, loomulikult oleks olemata ka osa laenukahjumeid, aga mina väidan, et vaatamata kõikidelele laenukahjumitele ja kriisidele, on taoline süsteemi väärtusloome olnud kordi suurem kahjudest.Kahjumite ja pankrottide koguväärtus, suhtena laenude koguhulka,on enamasti olnud suhteliselt tagasihoidlik. aga sellest muidugi "süsteemi" kritiseerijad eriti ei räägi...

Minu arvates ei ole reservimääraga süsteemil häda midagi. Ainult, et iga laenaja peaks olema teadlik, et laen on kahe teraga mõõk. Kui oskad käsitseda, on hea relv ja kui mitte, võid endal jalad alt lüüa. Rohkem sellest tuleb süsteemi häda.
Tegelikult, on lapsed tublid. Ikkagi suur asi ju.Parem ikka midagi teha, kui niisama viriseda...

Ma ei hakka siin oma teooriaid kahte lehte loopima. Pigem paneks siia ühe lingi Vikerraadio leheküljelt Ööülikooli saate seeriast.
Ennast filosoofiks pidav Kalev Jaik (http://et.wikipedia.org/wiki/Kalev_Jaik) peab loengu, kus võrdleb sotsialismi kapitalismiga, räägib rahandussüsteemist ja muudest majaduse asjadest. Siia taustaks peaks sobiv materjal olema ja peaks teemaga kokku minema.
Link allalaadimiseks - http://www.ylikool.ee/et/13/kalev_jaik
Link otse kuulamiseks - http://heli.er.ee/helid/oy/OY2007_Kalev_...talism.mp3

Lisan juurde, et päris hariv ja lõbus kuulata.

(18-07-2012 16:46 )Akronüüm Kirjutas:  Pealtnäha ilus idee...

Esiteks jääb kaunis arusaamatuks, kas laenamine tähendab ka pangale intressi maksmist või mitte. Kui see toimub lihtsalt põhimõttel " võtame kapist ja paneme sama palju kappi tagasi", siis on pikaajaliselt taoline pank "omanikele" finantsiline enesetapp. Eriti arvestades India inflatsiooni.
Ja kui laenatakse juba äride alustamiseks, siis on juba ilmselgelt tegu riskide võtmisega...Ja sel juhul kuidas seda "omanikele"kompenseeritakse?
Või silitatakse lihtsalt pead...No läks nii!
Jälle kerkib vana küsimus, kas osalise reservimääraga pangandus on õigustanud ennast või mitte? Kui oleks sajandeid laenatud põhimõttel "ainult seda mida on",oleks loomata ka vägev osa tööstusettevõtteid, enamus elaks endiselt vanemate juures jne.Ehk raha kättesaadavus oleks ülimalt piiratud. Jah, loomulikult oleks olemata ka osa laenukahjumeid, aga mina väidan, et vaatamata kõikidelele laenukahjumitele ja kriisidele, on taoline süsteemi väärtusloome olnud kordi suurem kahjudest.Kahjumite ja pankrottide koguväärtus, suhtena laenude koguhulka,on enamasti olnud suhteliselt tagasihoidlik. aga sellest muidugi "süsteemi" kritiseerijad eriti ei räägi...

Minu arvates ei ole reservimääraga süsteemil häda midagi. Ainult, et iga laenaja peaks olema teadlik, et laen on kahe teraga mõõk. Kui oskad käsitseda, on hea relv ja kui mitte, võid endal jalad alt lüüa. Rohkem sellest tuleb süsteemi häda.
Tegelikult, on lapsed tublid. Ikkagi suur asi ju.Parem ikka midagi teha, kui niisama viriseda...

Unustad ära, et laenu andjal riskid puuduvad - küll maksumaksjad kinni maksavad, nagu ise näed. Seadused on tehtud sellised, noh, isegi kui neid enne "panga päästmist" pole, kui vaja, siis tehakse, või kasutatakse mingit JOKK skeemi.

Õpikus võib sul elu ilus olla, päris elu iseloomustab pigem libori skandaal.

Laenatud raha ületab reaalmajanduse 10 korda ja tulevikutehingud - neil on veel null otsas.

Räägi, kuidas sellist idiootsust maksumaksja reaalmajandusest tuleva rahaga päästa õnnestub ja mis on selle hind?

Tahad (hüper)inflatsiooni?

Goldman sachs juba ütles, et sügisel läheb järgmiseks rahatrükiks.

See süsteem sellisel kujul lihtsalt pole päästetav.

(18-07-2012 18:15 )Priest Kirjutas:  Ma ei hakka siin oma teooriaid kahte lehte loopima. Pigem paneks siia ühe lingi Vikerraadio leheküljelt Ööülikooli saate seeriast.
Ennast filosoofiks pidav Kalev Jaik (http://et.wikipedia.org/wiki/Kalev_Jaik) peab loengu, kus võrdleb sotsialismi kapitalismiga, räägib rahandussüsteemist ja muudest majaduse asjadest. Siia taustaks peaks sobiv materjal olema ja peaks teemaga kokku minema.
Link allalaadimiseks - http://www.ylikool.ee/et/13/kalev_jaik
Link otse kuulamiseks - http://heli.er.ee/helid/oy/OY2007_Kalev_...talism.mp3

Lisan juurde, et päris hariv ja lõbus kuulata.

Kalev Jaigi ja igasuguste finantshaide hirmus pikk vaidlus on siin https://fp.lhv.ee/forum/free/121915

Et laenuraha ületab 10 kordselt....

On see saladus või?Sellel kogu osaline reservimäära süsteem ju baseerub. Ja sellest ma eelmises postituses räägingi. Kui laenataks ainult "seda mida on", oleks ka reaalne väärtusloome väiksem. Ja seda kordi. Küsimus ei ole selles, et kui palju võimendust (rahaloomet) erapank kasutab (kuigi ka sellel on omad mõistlikud piirid), vaid mida selle laenuga ette võetakse. Kõik ei joo seda maha...

Libori skandaal...

See ei käi kuidagi turumajanduse reeglitega kokku. Nagu sa väga hästi võiksid teada, on kartellide loomine erasektoris karistatav.
Selle järgi, et reegleid rikutakse, mõistame süüdi kogu turumajanduse...?

Ja sealt LHV foorumis on tõesti see vaidlus Jaigiga olemas. Mul on selle kohta oma arvamus olemas, aga las igaüks teeb ise omad järeldused...
Ja, et maksumaksjad pumpavad raha suurpankadesse...mitu korda ma pean seda juba ütlema, ei meeldi mullegi. Aga ma küsin, kas tänases maailmas on nende põhjalaskmine maksumaksjatele kasulikum?Millisel juhul on kahjud suuremad?Ma tuletan meelde, et meil on krediidipõhine maailm!

Nüüd see hüperinflatsioon...

Tutvu kaasaegse monetaarsüsteemiga. See hüperinflatsiooni jutt käib söögi alla ja peale. Seda ei saa välistada (majandus ei ole täppisteadus), aga seni kuni majanduses (riigis) on vabasid ressursse saadaval, seni on ka hüperinflatsiooni oht tagasihoidlikum. Kõrgeks läheb selle oht siis kui majanduse potentsiaal on praktiliselt rakendatud ( täistööhõive, viimasel vindil tootmisvõimsused jne.). Kui sealt edasi rahatrükk jätkub, on oht selleks märgatavalt tõusnud. Arvad sa tõesti , et keskpangad on eilasündinud...

Kriisi ennustanud professor prognoosib 2013. aastaks "täiuslikku tormi"

New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini, kes on ristitud ka Dr. Hävinguks, ennustab, et paljud erinevad faktorid loovad 2013. aastal võimaluse maailma majandust rajalt lükkavaks "täiuslikuks tormiks".

Ühe osana "täiusliku tormi" loovatest faktoritest nimetab Roubini ka eurotsooni süvenevat kriisi, kirjutas The Telegraph.

Roubini, kes ennustas selgelt ette ka 2008. aastal alanud ülemaailmset pangandus- ja rahanduskriisi, selgitab, et teise suure faktorina näeb ta tormile USA maksutõusudest ja liigsest kulutamisest tekkivat majanduslangust riigis.

"Lisaks nendele on faktoriks ka Hiina majanduse raske langus, sõda Iraanis ning arenevate turgude aeglustumine. Järgmisel aastal kasvavad need probleemid üle pea ning meil ongi käes "täiuslik torm"," kommenteeris professor.

Allikas: Delfi Majandus

Sõda Iraanis... Huvitav, huvitav.

(18-07-2012 19:40 )skip128 Kirjutas:  

(18-07-2012 18:15 )Priest Kirjutas:  Ma ei hakka siin oma teooriaid kahte lehte loopima. Pigem paneks siia ühe lingi Vikerraadio leheküljelt Ööülikooli saate seeriast.
Ennast filosoofiks pidav Kalev Jaik (http://et.wikipedia.org/wiki/Kalev_Jaik) peab loengu, kus võrdleb sotsialismi kapitalismiga, räägib rahandussüsteemist ja muudest majaduse asjadest. Siia taustaks peaks sobiv materjal olema ja peaks teemaga kokku minema.
Link allalaadimiseks - http://www.ylikool.ee/et/13/kalev_jaik
Link otse kuulamiseks - http://heli.er.ee/helid/oy/OY2007_Kalev_...talism.mp3

Lisan juurde, et päris hariv ja lõbus kuulata.

Kalev Jaigi ja igasuguste finantshaide hirmus pikk vaidlus on siin https://fp.lhv.ee/forum/free/121915

Seda kommentaaride joru ma ei viitsi isegi lugema hakata, kuna kommentaariumites võib sõna võtta kes iganes.
Tuletage meelde, mis oli nõuka ajal vene rubla peale trükitud??? Vene rubla ei olnud raha! ... vaid panga pilet! "билет государственного банка". Isegi mu 1919 astal sündinud vanaisa (rahu tema põrmule, vana Eesti aegne meremees) ja isa võtsid vahel rahakotist selle vene raha välja ja teatasid kõval häälel, et me ei saa palgapäeval üldse palka, vaid mingeid tühiseid pileteid. Vaatasin just vana 100 rublalise pealt järgi, mis pärit aastast 1991.
Nii et raha, mis te palgapäeval saate, makstakse Teile võlana!!! Kui keegi Teile maksab palka kullas, hõbedas, või minu pärast kasvõi õuntes, siis olete Te palka saanud!

Raha on kokkuleppeline maksevahend. Nii kaua kui me seda aktsepteerime, seni ei peagi tal nn "sisemist väärtust" olema.Nii kaua kui seda saab vahetada kaupade ja teenuste vastu, on selle järgi nõudlus olemas. Katsu sa ilma kaupu saada, näiteks poes.
Lisaks maksame me makse. Ja makse aktsepteerib riik ainult kohalikus valuutas...mitte kullas, õuntes, ega ka tikutopsides...Ehk sul peabgi olema nõudlus raha järele.

Muidugi, see on toonud kaasa keskpankadele uue "tööriista", nimelt paindliku rahapakkumise. Monetaarsüsteemis jälgib keskpank väga tähelepanelikult rahapkkumise muutumist, et vastavalt reageerida.
Seda ei saa tingimata halvaks pidada, eks sellega on nagu laenugagi, tuleb olla ettevaatlik või muidu lõikad sõrme...

Aga muidugi, negatiivseks räägivad selle eelkõige kullamüüjad, mõned keskpankade tegevuse tõttu kaotanud spekulandid, kullastandardis "elavad" majandusteadlased jne.

Akronüüm - sinu postituses (#212) on kolm lõiku.
Kui esimese kahe ajal suudad näidata, et saad asjadest päris ilusti aru
siis viimases toodud väide nullistab arusaamise, et oled asjale pihta ja
kasutad vaid pähe õpitud fraase.

Seda asja ei ole "negatiivseks räägitud" sinu poolt pakutud grupp vaid
selle asja on negatiivseks teinud seltskond kelle käes on praegust pea
ülemaailmaselt raha emiteerimise õigus ja seegi paljudes kohtades
kohalike seaduste alusel ebaseaduslikult.
Ehk siis - lähtuvalt ainult neile teada olevatest plaanidest on pankurid kelle
käes on raha emiteerimise õigus ISE tekitanud olukorra kus selle usaldusväärsus
ja muud parameetrid on just sellised nagu nad praegust on.
Süüdistada kullamüüjaid (kui jätame siit välja kulla hinna määrajad Londoni
väärismetelli "börsil" ehk Rotchildid), spekulante (kelle osalus on alla 5%) ja
majanduteadlasi on teadmatuse musternäidis.

Mul ei ole absoluutselt mingeid huvisid "midagi pähe õppida". Koolid on mul juba rohkem kui 10a tagasi läbitud. Rohkem on minu huvid seotud aktsiaturgudega ja olen keskendunud peamiselt sellele. Aga kuna makromajandus ja keskpankade rahapoliitika on sellega tihedalt seotud, peab mingeid seoseid teadma.

Ehk siis lähtuvalt ainult neile teada olevatest plaanidest...

Just nimelt, ainult neile teada olevatest plaanidest. Olen täiesti teadlik, et asun "para"foorumis, kuid ei tea mina, sina, ega keegi kolmas, mis plaanid neil on. Või kas neil üldse mingeid plaane on. Sa võid koguda ju mingeid kilde siit ja sealt, aga jäädki ainult oletama. Oletada võime me igasuguseid asju. Mina neid oletusi ei usu, aga see on minu probleem.
Aga parafoorumis oletamise vastu ei ole mul absoluutselt midagi. Eeldatavasti selleks see koht siin loodud ongi.

Süüdistada kullamüüjaid, spekulante....

Ei ma ei süüdista neid. Loe nüüd hoolega läbi siinsed majandusteemad, ehk saad aru, et ma olen siin üks tagasihoidlikumaid "süüdistajaid".
Küll aga on finantsmaailm täis huvitatud pooli. Selle kohta öeldakse, et "positsioon räägib". Ja positsioonideks on otseselt panus mingis suunas.Nüüd, kuidas sellele kaalu anda? No muidugi, tuleb minna meediasse ja inimeasi hirmutada, või vastupidi, oma "positsioon" üles rääkida.Kullamüüjad on sellekohaste artiklitega eriti silmapaistvad.
Majandusteadlastega on see lugu, et konsensust need kunagi milleski ei saavutagi. Igaüks leiab omale majandusteadlase, kes tema teesi kinnitab. Lisaks on nii mõnigi majandusteadlane palgal erasektoris ja seotud näiteks varahaldusega. Sealt võib tulla ka teatud kallutatus.
On see kõik halb? Absoluutselt mitte. Aga iga uudist, arvamust ja nägemust, tuleb õppida võtma teatud eelarvamusega. Ei tasu ennast lasta mõjutada emotsioonidest, olgu see siis negatiivne või positiivne. Ja seda just eriti finantsmaailmas. Sest tulevikku ei tea täpselt keegi, oled sa spekulant, majandusteadlane või keskpankur. Ja iga artikli ja arvamuse alla peaks kirjutama, et see on ainult konkreetse persooni arvamus. Muidu tekib jälle kellelgi soov käsi plaksutada ja kuulutada, et näe, ma ju ütlesin!
Lõpetuseks ma ütleks veel nii palju, et selline rahandusüsteem nagu meil täna maailmas on, ei ole mitte vandenõu, vaid teatud evolutsioonilise arengu tulemus. Sest nii nagu areneb elusloodus, nii teeb seda ka finantsteadus. Aga rõhutan jällegi, et see on ainult minu arvamus.

http://www.e24.ee/912296/intressidega-ma...suurpanka/

Need suurpangad peavad plaanide kohaselt olema pangaliidu nurgakivid - häh...

Rikkurid põgenevad vähegi ausama näoga riikide võlakirjadesse(viimati Soome) - isegi peale makstes natuke - näitab, et ei usaldata ei eurot ega panku...

Oeh, lemmikteema.. millest ma kõige vähem jagan. Hullu pole, õpime.
Õpime siis Akronüümilt. Paistab, et ta jagab teemat. Tunnistan - ei ole mina siin kõige targem, kõige ilusam ega ka kõige emotsioonitum. Olen tavaline, alla "Harju keskmise".

Millest alustada? Õige - Akrnm: "igaüks teeb ise oma järeldused". Mis siin kosta? Mitte midagi pole siin kosta. Järeldused on nagu arvamused ja arvamused on.. nagu nad on. Siit ei ole mul mitte midagi õppida.

Akrnm: ".. ei meeldi mullegi", "kas pankade põhjalaskmine on maksumaksjale siis parem,.. millisel juhul on kahjud suuremad?" Ei meeldi? Teeme siis seda, mis mulle/meile meeldib. Kui ikka pangad nii väga tahavad põhja poole rebida.. las neil siis minna. Nad ise ju tahavad! Pole mõtet neid vägisi ja oma rahaga kinni hoida! Valik on siin lihtne - kas lähevad nemad v. läheme meie?
Pole keeruline.

Kas me ikka oleme "maksumaksjad"? Mina olen teadnud, mulle on õpetatud, et me oleme oma riigi kodanikud. Kuna meil on rahvusriik, siis on meil eestlastena, siin riigis elades antud selge.. eelis. Ah polegi või!? Siis pole ka rahvusriiki! Meile on siis valetatud! Las aga valetavad - meil pole karta miskit. Meil on kõigil pööning haridusega täidetud. Mis on vale, mis on õige? - selleks seal enam ruumi ei jätku.

Akrnm: "raha on kokkuleppeline maksevahend". Olen nõus, sest väide on jummalast õige! Samas pean ma tunnistama, et ma ei saa eesti keelest aru. Nimel arvasin senini, et raha aitab mul vahetada väärtusi, kaitsta neid ja koguda neid. Praktika tõestab vastupidist - minu aeg, minu vara - kaob. Lisaks kahele mainitule, kaob ka minu valikuvabadus tükkis -võimalustega. Sellises "maksevahendis" pole ma küll kellegagi kokku leppinud!

Akrnm: "arvad sa tõesti, et keskpangad on eilasündinud.. ?" Ei, ei arva. Ma tean, et ta on 67 a vanune proua, kes lubab mulle aina lapsi sünnitada. Kõik minu rahad on tema kätes ja ta küsib.. aina rohkem ja rohkem! Ja lubab, lubab palju. Mukib ennast, teeb lõikusi, ostab hilpe.. ja soovitab mul omasoolistega asju ajada. Haige mutt! Tahan lahutust, kohe! Las ähvardab, et lahutuse korral ajab ta mind kuuse alla. Paljana, lootusetuna ja ilma õiguseta helgemale tulevikule.
Mida ma nüüd õppisin?
Ma ei pea sellega leppima. Maailm ei pea sellega leppima. Mina olengi maailm ja sina ka, kallis lugeja.

Oma tulevikku me teame. Selleks ei pea olema ei selgeltnägija, ei pankur, ei spekulant ega ka mitte poliitik.
Karl Marx ja Friedrich Engels on seda ju oma teostes öelnud ning kirjeldanud. Mäletate.. "igale ühele vastavalt tema võimetele, vastavalt tema vajadustele"? Jaa, me liigume kindlalt kommunismi teel ja selle poole. Sellest pole kahtlustki. Kõik märgid, kõik uudised, ka kõik-kõik millega me oma argielus kokku puutume, viitab selgelt ning kindlalt peatselt saabuvale kommunismile.

Turumajandus sõltub ju rahast, onju. Raha laenavad välja pangad. Panku juhivad.. ? Kas pankurid on ikka kapitalistid? Selgub, et ei ole - peale kasviku ei tooda nad ju mitte midagi. Pangad pole ka omanikud. Pangad ei tooda seda meile harjumuspärast klassikalist kaupa. Pangad jaotavad, laenavad, vahetavad ja keerutavad raha. Nagu sotsialistid-kommunistid "vastavalt võimetele, vastavalt vajadusele".
Miks on "proua" pank 67 aastane? Sest 45 a. hävitati tõsiseltvõetav konkurent. Kuna elame üleilmastunud maailmas, siis ka seekord - kogu maailm liigub kommunismi suunas. Seda muide, on ju kommunistid ise ennustanud.

Teema ise - "Maailma majanduslangus" - annab meile võrdlemisi selge vihje peatselt jõustuvast kommunismist.
Kommunistide NSVL varises kokku, sest ei suutnud konkureerida läänemaailma võrdlustega. Kummalisel kombel
just kommunistlikku riigi varing ise, osutus kommunistidele uuesti tärganud lootuseks ning võimaluseks.
Pole vahet, kuidas nad ennast nimetavad - kommunisti tunneb ära tema judaismi-marksismi-liberalismi juurtest.
Viljad sellel puul on alati ühesugused. Tõsi - juurte ning ladva vahele jääb päris korralik sisemiste vastuolude ja
ideeliste segaduste pundar.
Viimast on lihtne seletada - neil puudub selge, loogiline ja loomulik korrastatus. Sest kogu see jama lähtub utoopiast,
mida vabas looduses lihtsalt ei esine. Loodus toimib valikutel, mida tagavad erinevused. Ja mida rohkem, seda parem!

Tasub nüüd edaspidi imestada, et sots-liberaal-tehnokraatide soovist turgu kohendada, reguleerida v. planeerida, loob
turul kujutlematut segadust! Kahju on kohe tuntav - usaldus väheneb. Rohkem polegi vaja. Tee kõik selleks, et usaldus
kestavalt kannataks ja kogu turumajandus käsikäes vaba (demokraatliku) ühiskonnaga, kukub kolinal kokku!
Kuulete seda tihti - "muud võimalust meil pole". Tõepoolest ei ole, usaldus ei taastu nii kiiresti ja siis ei jäägi muud üle,
kui asendada puuduv "vastavalt võimetele, vastavalt vajadustele"!

[...näib, et ei usaldata ei eurot ega panku...]

Aga prooviks vahel asju ka konteksti panna. Nimelt, usalduse puudumine ( ja muide ka selle tagasitulek) on finantsturgudel perioodiline. Ja mina ei ole kaugeltki veendunud, et see alati mingis ajahetkes õigustatud on.
Mõned näited...

2000a oli "suur raha" ostupaanikas ja siseneti massiliselt internetiaktsiatesse...Ja Nasdaq varises kokku...

2007a kui pankade bilansid olid tohutult üles võimendatud, kapitalinäitajad suhteliselt viletsad, bilansid sõna otseses mõttes toksilist "vara" täis, peeti neid turvaliseks investeeringuks. Ja seda loomulikult reitinguagentuuride kaasabil...Ja pankade aktsiad varisesid kokku....
(Iroonilisel kombel on näiteks just USA suurpankade bilansid täna juba konservatiivsed, kapitalinäitajad erakordselt tugevad...Aga täna peetakse neid riskantseteks!)

Samal ajal (2007a) on populaarsuse esirinnas kinnisvara. Ja seda mitte ainult tavainimeste hulgas, vaid ka üsna professionaalse seltskonna hulgas...Ja kinnisvaraturg varises kokku...

Oli see 2010a kui põgeneti USA dollarist, kuna väidetavalt pidi keskpanga likviidsus tekitama hüperinflatsiooni ja sellega dollari krahhi esile kutsuma... ja üllatus, üllatus, dollarist on saanud hoopis "safe-haven" valuuta.

2012a põgeneb suur raha teatud riikide võlakirjadesse (USA, Saksamaa näiteks), makstes lausa kohati peale. Ja seda inflatsioonilises keskkonnas...Kas tekkinud on nn turvaliste riikide võlakirjamull? Aeg näitab, aga mina arvan et on.

Kokkuvõtteks, me võime küll raha mis nendesse võlakirjadesse põgeneb, tinglikult "targaks rahaks" nimetada, aga see ei tähenda, et miski inimlik selle omanikele võõras on.


Ja Ott, selleks, et meil ükskord tõesti kommunism ei hõlmitseks, alustaks sellest, et hakkaks juba varakult oma lastele üht-teist raha ja tema seaduste kohta rääkima. Et tulevaste kodanikeni jõuaks ükskord arusaamine, et raha iseenesest ei ole ei hea ega halb, vaid tänapäeval elu loomulik osa. Ja sellega ümberkäimine sõltub enamalt jaolt sinust endast. Mitte sellest, et maailmas on olemas sellised kurjad tegelased nagu pankur,poliitik,spekulant....

Akronüüm, olen nõus - oma lastele tuleb varakult selgitada, mis on raha ja kuidas seda kasutada.
Kuid, mis mind häirb? Mind häirib poliitika, millega antakse selge eelistus sellele v. tollele pahele.
Momendil - eelistab maailm poliitikat, mis annab rohelise tee ahnusele ning rumalusele. Kuna kogu
demokraatlik maailm asetseb rahal, siis pole kuigi keeruline mõista, kuhu me selle eelistusega jõuame.

Et kommunism ei õilmitseks, selleks on vaja selgitada oma lastele väärtusi, mida ei tohi mitte mingil juhul
raha vastu vahetada. Neid samu väärtusi, peab selgelt eelistama kogu ühiskond. Seda kutsutakse
poliitikaks. Viimane ongi see, mis määrab, kas raha on vahend kurjusele v. - usalduse vahendamiseks.

Akronüümile.

(23-07-2012 12:52 )Ott Sama Kirjutas:  Momendil - eelistab maailm poliitikat, mis annab rohelise tee ahnusele ning rumalusele. Kuna kogu demokraatlik maailm asetseb rahal, siis pole kuigi keeruline mõista, kuhu me selle eelistusega jõuame.

Et kommunism ei õilmitseks, selleks on vaja selgitada oma lastele väärtusi, mida ei tohi mitte mingil juhul raha vastu vahetada. Neid samu väärtusi, peab selgelt eelistama kogu ühiskond. Seda kutsutakse
poliitikaks. Viimane ongi see, mis määrab, kas raha on vahend kurjusele v. - usalduse vahendamiseks.

Just. Ja kuna Sa, Akronüüm oled rahamaailmaga vägagi sina-peal (ja oled tark, mõtlev ja sümpaatne selline), siis palun, äkki saab midagi natukenegi muuta? Või mida saaks muuta paremuse suunas kõige tavalisem, suht vaene tööinimene? Ahnus ja rumalus on hoovad, mida on kõige lihtsam ja tõhusam omakasu huvides kasutada. Neid omadusi ekspluateeritakse ebamõistlikult palju.

PS Ma pakun, et Sa oled seotud või olnud seotud LHVga. Minu poolehoid teile.

Marina.
Ei ole minu asi hakata siin maailma parandama, veel vähem nõuandeid jagama. Oma arvamuse olen juba valdavalt ka lahti kirjutanud.

[Või mida saaks muuta paremuse suunas kõige tavalisem, suht vaene tööinimene?]

Ma arvan, et sa tead seda sama hästi kui minagi. Kuidas see oligi,muutes ennast, muutub maailm. Ma arvan, et kehtib ka rahaasjade kohta.
See, et tänane turumajandus on küllalt keeruline,ei tähenda seda, et oleks vajadus teooriaid ajada ja süvateadmisi omada.
Võib tunduda naljakas, aga kõige suuremad majanduslikud ja rahanduslikud vead tehaksegi vast eksides küllalt lihtsate tõdede vastu. Põhjus on muidugi ka psühholoogiline, aga mida varem me neist kas või teadlikuks saame, seda suurem on eeldus, et me neid hiljem ei korda. Seepärast ma räägingi, et tark oleks oma lastele mõned asjad varakult selgeks rääkida. Ehk on nad mõne õpetussõna eest meile kunagi isegi tänulikud.

Aga üldiselt tasub igasuguste nõuannete ja soovitustega ettevaatlik olla. Seda mida vaja teada, seda teatakse juba üldjoontes niigi. Igapäevased rahaasjad ei ole raketiteadus.

On õige, et kõik muutused saavad alguse meist endist.
Aga millest alustada? Alustame ehk sellest, millesse me pimesi usume. Just usume, sest me ei tea veel.

On loogiline, et mida hullemini käib maailma majandus alla, seda kiiremini keeratakse koomale meie vabadusi
ning õigusi. Majanduslik allakäik kulgeb kõrvuti meie poliitiliste vabaduste piiramisega. Neid viimaseid, aga ei
piirata mitte sellepärast, et kuidagi kiiret majanduse langust peatada-pidurdada, vaid ikka selle nimel, et anda
majanduse allakäigule veel hoogu juurde.

Kommunistidel on lemmikväljend - "mida hullem, seda parem meile".
Rahvusvahelise turu usaldusväärsus vastab võrdlemisi täpselt usule, mis põhineb 9/11 ametlikul "versioonil",
mis põhineb Iraagi "tuumaprogrammil", mis põhineb Guantanamo vangilaagrist saadud "tunnistustel".
On mainimisväärne, et kõiki neid "tõekspidamisi" siduvaks plögaks on usk demokraatiasse. Viimane on nagu
pealesunnitud letargia, millest pole võimalik enam kuidagi ärgata.
Me ei ela majanduse nimel oma ühte elu. Orjad on need kes väärivad oma tulemuslikkuse eest armulist
elupikendust.

Turge "poliitiselt mittekorrektses" käitumises on siin seal juba süüdistatud - ikka et miks eurot ei usalda, nii vajalik projekt ju.

Eile-täna öeldi süüdistus ka ametlikult välja. Kõigepealt siis hispaania-saksa rahandusjullade ühisavaldus, kus kinnitati, et turud alahindavad hispaania "eduvõimekust" ja nüüd siis pressikonverentsil meie oma jürgen ligi, kes ütles, et "turud teevad euroopale liiga"

Tegelikkuses on asi täpselt vastupidine - turud on euroopa suhtes olnud hämmastavalt kannatlikud, hoolimata sellest, et "päästmised" pole andnud muud kui veel karmimad võlakohustused nii võlgnikele kui garantiikohustused võlgu vahendavatele riikidele.

Saksa majandusteadlased on mõnigases ärevuses. Imelik, et nad oma avaldusega nii kaua ootasid!
http://www.vabamotleja.info/index.php/ma...te-hoiatus

Millegipärast meenub mulle üks hiljutine `Jõhvika`postitus, milles ta mainis.. kuidas naturaalsuhted
vahetusid (ootamatult) rahasuhetega, mille tõttu rahvas.. natuke laostus ning siirdus siis suure
vaimustusega Ristisõtta, et vabastada "Püha Maad".
Ajalugu võib taas korduda. Kui palju te pangale veel võlgu olete? Üldiselt, pole vahet, kümne eurone
võlg võib viia teilt kogu kinnisvara. Viimases, loodan ja soovin kogu südamest eksida!

http://www.e24.ee/931018/nyt-pangad-kaeb...ise-peale/

Huvitav, kus Augustus oma jutuga on?? See siis ongi see finantssündmus, kus juudid üksteise kõri kallale kargavad( nagu Augustus kusagil mainis)?

(06-08-2012 14:03 )euroruubel Kirjutas:  http://www.e24.ee/931018/nyt-pangad-kaeb...ise-peale/

Huvitav, kus Augustus oma jutuga on?? See siis ongi see finantssündmus, kus juudid üksteise kõri kallale kargavad( nagu Augustus kusagil mainis)?

Euroruubel,kas sinu arvates pangandus = 100% juudid?
Võib-olla see 1900a veel oli nii. Võib-olla ka veel suti enne teist maailmasõda. Aga USA-st alguse saanud igasugune fondide kultus (pensionifondid, avatud aktsiofondid, igasugused riskifondid )on loonud ammu olukorra kus fondid (ja fondidesse raha paigutavad valdavalt kesklassi või rikaste hulka kuuluvad osakuomanikud) juhivad suuresti finantsmaailma. Kahjuks alati ilmselt mitte teadlikult aga siis vähemalt kaudselt ikka. Võta lahti suurpankade aktsionäride nimekirjad, see ei tohiks kuigi raske olla. Ja näed, et keskmise suurpanga aktsionäridest moodustab tavaliselt 70-90% just fondid. Ja enamasti just avatud ja üldsusele mõeldud (loe massile) fondid. Ja ma pakun, et kaugelt enamik fondijuhte ei ole mitte juudid. Veel vähem on neid fondide osakuomanike hulgas.
Ma olen ennegi siin öelnud, et tegelikult on suurimad omanikud finantsvaradele tavaline töörahvas, kesklass ja rikkam rahvas kokku.Kui suur osa rikastest on juudid? Juba pensionifondide käes on tohutu hulk varasid. Ka panku.
Küsimuseks jääb kui teadlik rahvas see on? Kui teadlikult nad otsuseid teevad? Millele nad tuginevad fondi valides? Kas nad oskavad fondijuhtidelt nõuda oma omanikuõigusi? Kas fondijuhid suudavad (või tahavad) käituda omakorda suurettevõtete omanikena? Kas nad kommunikeerivad oma soovid ettevõtete palgalistele juhtidele edasi jne?

Kõige sellega ei taha ma öelda, et juutidel mingit mõju enam finantsmaailmas ei ole. Ilmselt on see küllalt suur ka veel täna. Aga tõde on ka see, et nad on omavahel teravas konkurentsis turgudel nagu iga muu rahvus seda on. Mis muidugi ei tähenda, et nad kuskil privaatklubis sõbralikult veiniklaase kokku ei kolistaks. Nagu öeldakse, business as usual.