Maailma majanduslangus

föderaal reserv peab vastust andma kongressile, kuid kuna föderaal reserv on tinglikult eraomanduses ei saa kongress teda kasutada poliitilistel eesmärkidel. Mis tundub irooniline, kuid ta on "nagu" era ettevõte mis on kaudselt US kongressi kontrolli all.

Miks see nii on... ikka selleks, et valitsus teda ei kontrolliks, mitte riik vaid valitsus.

Nüüd toon välja juba enne mainitud juhtimissüsteemi "Kommitee kes otsustab (uue raha juurdetrükki antud juhul) ehk Federal Open Market Committee koosneb siiski roteeruvalt föderaalpankade juhtidest ning presidendi määratud 7 haldurist (Board of Governors). Föderaal pangad (nagu juba nimi ütleb) ei ole "eraomanduses" selle sõna otses mõttes. Selgelt on tegu föderaal asutusega, millel on oma eripära suhtes eraomandusega, kuid föderaalpankade töötajad (näiteks BOG) on selgelt föderaalametnikud."
http://www.federalreserve.gov/faqs/about_14986.htm

Teiseks moodustab USA riigivõlast fr 7% ja fr-ilt laenatud raha ei oma neto intressi. Fr-i teenitud tulud aga lähevad otse riigi eelarvesse millest saavad osa näiteks sõjavägi ja sotsiaal kindlustus.
http://www.gpo.gov/fdsys/browse/collecti...ode=BUDGET

Noojah, siis vist peaks rääkima hoopis raha sabast, st neist mitteorgaanilistest mis tulevad koos rahaga ja mõjutavad selle raha saajat kindlal kombel käituma, siis peaks rääkima pankade rahadest ja kantide rahadest, sellest miks raha peab võimalikult kiiresti tagasi panka jõudma, et tema vale saba kustutada ja uuesti panga jõuks muuta aga see on juba täielik para, nii para, et ettevõtjatel on tavaliselt oma nõustajad, kes rahade sabasid kontrollivad ja vajadusel kustutavad või juurde panevad kui ettevõtja ise raha välja annab.
Peaks rääkima ka annetuste mõjust kirikule kui kirik mingi osa inimese rahast kätte saab ja selle kaudu raha õnnistades kogu inimese rahale peale jookseb hakates rahaasju oma huvides suunama.
Aga kas sel on mõtet kui kõigil on silme ees kindel retsept rikkaks saamiseks ja seda tagab haridus mis iseendast annab ainult suhtlusgrupid ja omavahelise arusaamises asjaajamisest.

Kreeka andis kord maailmale demokraatia ning nüüd antakse see maailmale teistkordselt. Detailplaneering näeb nii ette.

Spekulandid saavad muidugi haiget, sest kiires lõppmängus mängitakse nad kõik üksteise vastu välja, aga keda see ikka huvitab peale nende endi. Üks eesti rahvajutt vist lõpeb tõdemusega: "Ise tegi."

Juuli kolmandal nädalal - Juliuse auks - toimub finantsmaailmas sündmus, mille tähtsust mõistavad esialgu vähesed, alles tagantjärele hakatakse seda käsitlema murdepunktina ning seejuures palju laiemas mastaabis.
Ahelreaktsioonina järgnevad sündmused saavad hoo sisse juba augustis - loomulikult Augustuse auks. Ennast kiitmast ma ei väsi!

(20-05-2012 07:25 )Augustus Kirjutas:  Ennast kiitmast ma ei väsi!

Seda on näha jah, igapäevaselt ja kohe mitme
konto alt.

Teemasse:

Maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G8 liidrid teatasid, et Kreeka peab jääma euroalasse.

G8 liidrid ütlevad, et Kreeka peab jääma, aga ei ütle kuidas, G8 liidrid rõhutavad ,et keskenduma peab kasvustrateegiatele, aga ei ütle kuidas. Ja nii edasi. Kommunismi tuli ka ehitada, aga ei öeldud, kuidas...

G8-l sellised meeleolud läbi ajakirjanduse, et "oodi kärbetele" hakkas solist Merkel laulma, aga koori enam järele ei tulnud. Koor - no mis koor enam - igaüks laulis erinevas helistikus "oodi kasvustrateegiale".

Ja Merkeli partei on Saksa kohalikel st liidumaa valimistel põrunud kõvasti, nii et ka teistel on selge, et "pikemas perspektiivis" Merkeliga pole vaja enam arvestada...

G-8: Kreeka peaks jääma euroalale

Aga mis Kreeka ise arvab, see pole küllap oluline.

(20-05-2012 21:35 )Päikeseinsener Kirjutas:  G-8: Kreeka peaks jääma euroalale

Aga mis Kreeka ise arvab, see pole küllap oluline.

Tabasid otse kümnesse!
Iva just selles ongi, et kui oled kõvasti võlgu, siis edaspidi mitte keegi enam sinu arvamust ei küsi. Lüüakse jalaga uks lahti, astutakse toimekalt sisse ning esitatatakse tingimused, mis.. Pagan! just siit jääb minu jutt pooleli, sest ma ei tea, kuidas ühes Euroopa Liidu riigis, rahu ajal, üks rahvas sellise alandusega lepib?
Edasi on vaid spekulatsioonid.

Ott, see on demokraatia

(23-05-2012 23:32 )Päikeseinsener Kirjutas:  Ott, see on demokraatia

Jaa, aga siin on väike konks - demose demokraatia kohtub sellega, mida me nimetame demokraatiaks.

Keda huvitab, siis praegu pressitakse Merkelile peale nn. eurovõlakirja Prantsusmaa, Itaalia poolt - et Saksamaa maksaks kinni "lõunaosariikide" võlgu elamised. Seis peab olema ikka väga kehv kui nii ekstreemsete nõudmistega välja tullakse. Kiirelt on tehtud arvutusi ja viimased näitavad, et nn. eurovõlakirjad tähendaks Saksamaale umbes 50 miljardilist eurointressi aastas. Selle numbri pealt pole Merkelil eriti raske neid nõudmisi tagasi lükata. Rääkimata juba muud asjad nagu Saksamaa kaotaks oma AAA+ reitingu ja nii edasi. Seisu haprust näitab ka see, et vabade vahendite omanikud krabavad olematu intressiga Saksa võlakirju lennult - ainus usaldusväärne suurem majandus.

Ja lärmab ka Euroopa keskpank, et nii enam ei saa, tuleb moodustada tihedam liit. Et niiviisi siis pole võimalik Saksamaal enam EKP tegemisi enam blokeerida...

Euro ja holokaust.
http://www.epl.ee/news/valismaa/taismahu...d=64450066

Süsteem käriseb. Jupphaaval... seda näitab Sarrazini raamatute edu hoolimata massilisest organiseeritud ja kinni makstud kriitikast.

Mis puutub majandusjuttu...euro kukub juba praegu - suhe taalaga on juba 1.2 peal - "tavapärase" 1.5 asemel. Ja Kreeka lahkumisel kukub euro veelgi kiiremini. Mõtlen juba sellele, mille vastu oma pisikesed säästud vahetada..

http://www.e24.ee/852412/goldman-sachs-k...st-kuhugi/

Niisiis....Goldman Sachs on jumala lemmikrahva positsioonid ses asjas välja öelnud. Ise arvan juba mõnda aega, et Kreeka küsimus on indikaatoriks, kui Kreeka jäetakse sisse, on see märk sellest, et jumala lemmikrahva võim on endiselt absoluutne, kui Kreeka lahkub, siis võib seda vaadelda kui jumala lemmirahva haarde nõrgenemist. (süsteem on selline, et kui üks kivi kukub, hakkavad ka teised kukkuma ja seda ei peata, protsessi lõppedes pole jumala lemmikrahval ei eurodega ega euroseadustega miskit peale hakata).

http://www.e24.ee/859246/saksa-huvide-saladus/

artiklist jääb mulje, et saksmaaa oma "range finantsdistsipliini nõudmisega" murendab vaata et teadlikult euroopa liitu. See süüdistus - avalikult ja varjatult - on ka mujalt loetav. Liigub ringi selline kõlakas, et Deutche Bank trükib juba saksa markasid ja augustiks on EL-ga finito. Kõlaka aluseks olevat Yahoo! suhtlusgruppides olev Deutche Panga personali grupp, kus seda asja saksa keeli olevat omavahel räägitud. Ei ole viitsinud ise järgi kontrollimas käia, ei tunnne seda yahoo värki, ja kas üldsegi need jutud enam alles on, ära kustutatud äkki.

Keda huvitab, siis täna testiti börsil, kuida drahm välja näeks...öeldakse küll selgituseks, et "mängime läbi stsenaariume", aga niisama sellist asja ka välja ei panda...börsid ju üritavad igast vihjest midagi välja lugeda...

(27-05-2012 23:19 )euroruubel Kirjutas:  Süsteem käriseb. Jupphaaval... seda näitab Sarrazini raamatute edu hoolimata massilisest organiseeritud ja kinni makstud kriitikast.

Mis puutub majandusjuttu...euro kukub juba praegu - suhe taalaga on juba 1.2 peal - "tavapärase" 1.5 asemel. Ja Kreeka lahkumisel kukub euro veelgi kiiremini. Mõtlen juba sellele, mille vastu oma pisikesed säästud vahetada..

Ma küll ei tea kes on see Sarrazini, aga mingite raamatute müügiedu põhjal ei saa küll mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Rohkem käituvad sellised asjad pigem kui contrarian indicatorid.
Aastal 2000, kui kogu maailma massimeedia tagus internetiettevõtetele igavest elu ja õnnistust, troonisid müügiedetabelite eesotsas sellised raamatud mille pealkirjad kõlasid Dow Jones 36000...! Ja juhtus see, et turg varises kokku.
Aastal 2012 taob maailm Euroopa majandusele viimast hingekella.
Täpisennustamisega ei ole turgudel ja majanduses midagi teha aga pakun, et juhtub hoopis see millest täna vähe räägitakse, ehk Euroopa laias laastus parandab lähiaastatel oluliselt oma konkurentsivõimet. Aga noh, see ei ole praegu just eriti populaarne seisukoht.
Mis puudutab euro nõrgenemist, siis see ei ole Euroopa eksportijatele teps mitte halb uudis.

Minu arvates on asjad juba tükimat aega nii kaugel, et enam ei pea olema majandusekspert, saamaks aru, et laenude ja ületarbimise ainus ja loogiline lõpp on krahh. Optimism on hea asi, aga antud hetkel saavad seda endale lubada vaid äärmiselt rumalad või pahatahtlikud...

Norra analüütik: kinnitage turvavöö - euro murdub!

Majanduse ja varaturgude üks kuldreegleid on see, et mida pessimistlikum ja hüsteerilisem on valdav osa inimesi, seda kindlamalt võib väita, et juhtub vastupidine. Ja kui enamus on kasumitest joobunud ja valdav osa üldsusest optimistlik, ootavad ees märksa karmimad ajad.

Ajalugu õpetab, et rumal on hoopis see kes alati massimeedia (ja analüütikute) arvamuse järgi jookseb...

Jaa, Jõhvikas, siin tuleb meil Akronüümiga nõustuda. Kõik on õige, mis ta kirjutab. Ei saa vastu vaielda.
Pole ju võimalik kahelda neis tulemustes, kui algsed väär(t)ushinnagud said meie-poolse heakskiidu ning
toetuse.
See raamat, mille müügiga Thilo Sarrazini endale, momendil, heaolu kindlustab.. põhineb märksa teistsugustel
väärtustel. Autor kritiseerib meie ühist majanduspoliitilist tulemust, mis muide - pakub meile head meelelahutust.
Siit ka raamatu mõistetav müügiedu.

Akronüüm kirjutas: " Euroopa parandab lähiaastatel oluliselt oma konkurentsivõimet, aga see ei ole praegu just
eriti populaarne seisukoht".
See on suurepärane lause, tõsiselt!

(05-06-2012 15:06 )Akronüüm Kirjutas:  Ajalugu õpetab, et rumal on hoopis see kes alati massimeedia (ja analüütikute) arvamuse järgi jookseb...

(05-06-2012 17:39 )Ott Sama Kirjutas:  Jaa, Jõhvikas, siin tuleb meil Akronüümiga nõustuda. Kõik on õige, mis ta kirjutab. Ei saa vastu vaielda.

Mhmh... Kõik võlad kustutatakse ja laenurahadest tingitud ületarbimine lõpetatakse? Või kus peitub see konks ja edu võti?

Jõhvikas, ehk kirjutad lahti. Kas sinu arvates:

1) Konkurentsivõime ja majanduskasvu ainukeseks eeltingimuseks on see, et "kõik võlad kustutatakse"?
2) Valitsuste ülelaenamine tähendab automaatselt kogu Euroopa tarbijatele "laenurahast tingitud ületarbimist"?

Euroopa parandab lähiaastatel oluliselt oma konkurentsivõimet? Millega nad siis varem tegelesid?
Ega ometi.. konkurentsivõime kahandamisega? Kuidas siis muidu mõista seda nende äkkilist meele-
muutust? See avaldus on puhas jama, nagu ka kõik nende eelnev ülemäärane normeerimis-,
regulerimispoliitika. Sellises ulatuses, selliste mõjudega.. ei ole kritiseeritud-osutatud turumajandusel
isegi kohta ühel jalal seismiseks! Küll aga jätkub ohtralt pinda, igas asendis ning poosis, sotsialismile.
Sotsialismile, mis oma ideelt lähtub täpselt samadelt juurtelt, millest võrsub ka äraneetud kommunism!

Konkurentsivõime parandamine! See on kõigest küsimus, kuidas sundida eurooplasi veel odavamalt ning
veel rohkem tööd rabama, et kindlustada pankadele, viimaste üha suurenevat võimu. Turumajandusega
pole siin enam ammugi mitte mingit pistmist. Tavaline.. röövimine, 24/7, teie maksurahade jõul ja toel.
Mõistagi - demokraatlikult valitud ja kuni põhjani korrumpeerunud poliitilise eliidi reipal juhtimisel, mahitusel.

Euroopa huvid.. hakkavad minu huvidest. Kahjuks ma ei leia oma huve sellest majanduspoliitilisest
süsteemist. Siis kelle huve, see EL esindab, kaitseb? Hinnates, kaaludes momendil olevat trööstitut
majanduslikku ja ka poliitilist olukorda, saab teha vaid ühe järelduse - kogu süsteem esindab ning kaitseb
kiivalt panka! See on EL huviteljeks, see seletab ka ära, miks on nii aga mitte naa!

Ott.

Mitte ainult EL ei kaitse kiivalt oma panku, vaid seda teeb ka ülejäänud maailm.

Aga minu küsimus on, mis me siis teeme nende pankadega? Saadame laiali või riigistame kogu jae- ja korporatiivpanganduse? Ja loodame siis, et ametnikest ja poliitikutest imelapsed suudavad erasektorist paremini riske hinnata!
Ausalt, mina kahtlen selles sügavalt!
Hiinas ongi pangad valitsuse kontrolli all. Kummaline, aga laenukahjumid on ikka. Isegi ametlikult raporteeritud! Mis sellest, et kommunistlik valitsus, kes kontrollib suure osa majandusest,näitab ametlikult maailmale rõõmsamaid numbreid. Valitsuse absoluutse võimu juures on ju veel lihtsam kahjumeid peita ja statistikat väänata. Turgudel avalik saladus.

Või teeme kogu pangandusest laenu- ja hoiuühistud.? Olen kindel, et algselt ilus ja üllas idee suudetakse inimliku ahnuse poolt jälle üle võlli ajada nagu traditsioonilises panganduses see perioodiliselt käib. USA 80-ndate lõpu temaatiline "savings and loan crisis" on sellest ehe näide. Sest ka nende puhul oleksid pidanud palgalised juhid susserdamist vältima ja olema võimelised sama moodi adekvaatselt riske hindama.
Minu isiklik seisukoht on, et pikaajaline tulemus nende puhul oleks lihtsalt sama.

(06-06-2012 20:01 )Akronüüm Kirjutas:  Aga minu küsimus on, mis me siis teeme nende pankadega? Saadame laiali või riigistame kogu jae- ja korporatiivpanganduse? Ja loodame siis, et ametnikest ja poliitikutest imelapsed suudavad erasektorist paremini riske hinnata!
Ausalt, mina kahtlen selles sügavalt!
Hiinas ongi pangad valitsuse kontrolli all. Kummaline, aga laenukahjumid on ikka. Isegi ametlikult raporteeritud! Mis sellest, et kommunistlik valitsus, kes kontrollib suure osa majandusest,näitab ametlikult maailmale rõõmsamaid numbreid. Valitsuse absoluutse võimu juures on ju veel lihtsam kahjumeid peita ja statistikat väänata. Turgudel avalik saladus.

Nimeta kas või ainult üks erapank kes on kõik oma ämbrid avalikustanud.
Kui Sa teaksid kui palju pangad lüpsta saavad siis imestaksid üsna korralikult.
Ükski pank ei avalikusta kuidas, kui palju ja kui suurelt ta lüpsta sai. Sellel on lihtne põhjus - kes ikka tahab, et hakatakse lüpsjatelt õppima.
Pakun, et on üsna palju panku, kes salgavad, et on suure tünga saanud ja enamus välja imbunud petuskeeme mis läbi pangad on korralikult kahju saanud on tänu sellele, et skeem ei ole olnud ainult pangaga seotud.

Leena, ma ei saa sulle tõepoolest karantiid anda, et kõik pangad on ajaloos oma kahjumid avalikustanud.Kaugeltki mitte.

Aga ma ütlen lihtsalt seda, et turg närib selle avalikult kaubeldavate pankade ( suurimad hädasolevad pangad täna on just avalikult kaubeldavad) bilanssidest väga tõenäolisemalt läbi kui seda oleks riiklikult kontrollitud pankade puhul võimalik. Ja suuri kahjumeid, usu mind, on ikka väga raske spekulantide eest peita. "Lühikeseksmüüjatel" on selliste asjade peale ülimalt hea nina. Teinekord piisab ainult sellest ,et turul tekib väikseimgi kahtlus, kui juba panga aktsia vabalangusesse saadetakse. Usaldus on börsil oluline ja seda saab kaotada ainult üks kord.