Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Lõuna-Aafrika & Cape Town
#1
vaatasin päeval peale tööd Katalani televisioonist dokumentaali,kus mingi tädi seikles lõuna aafrikas ringi.
ma kahjuks ei mäleta mis linna nimi see oli,aga üsna kõige kuurortim koht lõuna aafrikas.algus oli Cape ........ minumeelest.igaljuhul seal linna ümber on kõrged kaljud kus on kividest "moodustunud" inimeste näo reljeefid.pärismaalastel olid mingid jutud isegi selle kohta rääkida,aga vaatasin seda saadet nö poole silmaga.kahjuks.
igaljuhul nii mõnelgi päikseloojangul paistis päike mõne kujundi "silmast" ja üldse oli seal päris palju inimpea kujulisi kivimoodustisi,kus silma kohas oli auk.lihtsalt huvitab see asi,ma siin para-webis üsna aastaid ringi vaatand,aga see küsimus pani mind ka registreerima.
ma otsisin kas on teemat selle kohta siin loodus,aga ei leidnud.kui keegi viitsib uurida ja linke/pilte siia teemasse lisada siis oleks väga tänulik.
vabandust tülitamast

[Muudetud: 6-14-2009 cabron]

[Muudetud: 14-6-09 Thorondor]

[Muudetud: 5-4-2010 Tom]
Vasta
#2
Alustame linna nimest, mis võiks olla Cape Town:
http://en.wikipedia.org/wiki/Cape_Town
Vasta
#3
Lõuna-Aafrika vabariigis
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-...a_Vabariik

Lääne-Kapimaal, mille pealinn on Kaplinn, on eestlased tihti seigelnud. Googlest leiab palju reisikirjeldusi.
Ühe kirjelduse järgi saavat seal mõnes farmis jaanalinnu seljas ratsutada!

Aga, kui just neid huvitavaid kaljusid otsida, siis ehk siin:

http://en.wikipedia.org/wiki/Table_Mount...ional_Park
http://en.wikipedia.org/wiki/Table_Mountain

http://en.wikipedia.org/wiki/Cape_of_Good_Hope

Aga see on ikka nii suur riik, et otsi siis nõela heinakuhjast!
Muidugi võib seal nii mõndagi põnevat peidus olla!
Tegelikult tahakski teada, mis seal peale rikkalike maavarade veel leidub?

P.S. Kui foorumi otsingusse panna Lõuna-Aafrika, siis leiab samuti palju huvitavat. Näiteks leiti sealt maailma suurim teemant:
http://www.para-web.org/viewthread.php?t...1#pid48444

P. S. Teema pealkiri võiks olla Lõuna-Aafrika, sest nagu ma aru saan, on seal palju põnevat, mida me siin pole veel arutlenud ja siis saaks edasi arutleda. ..ja leiaks ehk veel põnevat, millest pole varem kuulnudki.

Vasta
#4
Lõuna-Aafrikast (mitte ainult LAV-ist) ka mitte korporatiivseid uudiseid: http://www.africancrisis.co.za/Home.php
Vasta
#5
Mõtlesin, et kogun foorumist huvitavamad nähtused kokku Lõuna-Aafrika kohta ja tulevikus võib neid siia veelgi lisada.

Kõige tähtsam asi on Zimbabwes asuv suur kompleks, millest viimati oli juttu Tähelapse teemas:
http://para-web.org/viewthread.php?tid=6...#pid109868
Excubitoris kirjutas sinna huvitavat ka hotentottidest.

Teemast merineitsid:
1977 aasta 20 detsembril kirjutas Lõuna-Aafrika ajalehe "Pretoria" korrespondent uudistes, et Lusaka ( Sambia ) äärelinnas, peale jõe üleujutust leiti veehoidlast "Mermaid" kes nägi välja nagu "valge naine".

Üht naist jälitas Lõuna-Aafrikas kivirahe, kuhu ta iganes ei läinud:
http://para-web.org/viewthread.php?tid=6...1#pid85801

Lõuna-Aafrikas asub ka saladuslik Fundudzi järv, mida peetakse nõiutud järveks.

Siis on juttu Lõuna-Aafrikast avastatud saladuslikest kullakaevandustest, mida pole omistatud ühelegi kultuurile:
http://para-web.org/viewthread.php?tid=6&page=1#pid214

Lisaks on muistsete tsivilisatsioonide teemas juttu suuludest ehk Täheinimestest, kes elavad Lõuna-Aafrikas, nende pärimuse järgi eostas nad Maa-väline kuninglik rass. Nende preestrid – sanusid – olid Aafrika šamaanid.

http://para-web.org/viewthread.php?tid=7...#pid108966

Kui keegi leiab veel midagi müstilist ja põnevat Lõuna-Aafrika kohta, siis oodatud.
Poliitika kohta teised teemad. Aga vahel võib ka poliitika müstikaga seotud olla...


Vasta
#6
Poliitika ja müstika on vägagi tihedalt seotud. Hetkel KÕIK võimul olevad poliitilised klikid tegelevad "müstikaga"
selle erinevates esinemisvormides. Seega alati kui läheb jutt poliitika peale võib sealt taga leida müstika sugemeid.
Vasta
#7
Olgu siis, võid ju Lõuna-Aafrika hotentottide tegemistest siia ka kirjutada, aga kui inglise keeles ega ma siis ju suurt aru saa ja tegelt ega ma vist ei saa eesti keeleski sellest Aafrika keerulisest poliitikast miskit aru.
Ma olen uurinud ainult Lääne-Aafrika salaühinguid ja neid on sedavõrd palju, et neil pole otsa ega äärt...
Kas neid Lõuna-Aafrikas ka on - seda ma ei tea.
Aga Lääne-Aafrika salaühingud hõlmavad neid, mis on põhiolemuselt müstilised ja religioosse sisuga ning on õõnestavad ja kuritegelikud organisatsioonid.
Näiteks Sirri (Maagide ühing) on Lääne-ja Põhja-Aafrika salaühing, mis võib pärineda juba a-st 1600 eKr. Sirri ühingud esinesid enamasti fula hausa, mandingo ja susu rahvaste hulgas. (Ära ainult küsi, mis rahvad need on, sest mul pole õrna aimugi!)
Siis on veel inimleopardid, alligaatoriühingud ja Boa, mis olid kannibalistlikud salaühingud Aafrikas. Ordu eksisteeris Prantsuse Gineas ja Sierra Leones ja teda tunti vahel ka N´Keena. Oskad äkki öelda, kas selle ordu tegemistest on ka tänapäeval veel kuskilt mingit teavet tulnud?


Vasta
#8
Hotentottidest on väga vähe teada - enne kui neid uurida jõuti pistsid zuulud nad nahka.
Kes alles jäid tapeti Briti koloniaal vägede poolt. Hetkel teada, et mõned väikesed hõimud siin
seal veel on alles, kuid lähtuvalt olukorrast ei tee seal vist keegi mingit uurimistööd - vähemalt ei
ole kohanud selle alast infot. Üks iseloomustav link: http://www.tcnj.edu/~wooster3/index.htm
Vasta
#9
Vat nüüd hakkasid need hotentotid mind juba tõsiselt huvitama.
Leidsin matkajakirjast päris hea eestikeelse teabe ja seal on kirjutatud:

Ei saa mööda minna ühest põnevast faktist, mis seostub eestlaste varasema Aafrika kogemusega – nimelt on 18. sajandist teada ka ühe aafriklase viibimine Eestis. Selleks oli kuulsa vene luuletaja A. S. Puškini etiooplasest vaarisa Abram Hannibal (1696–1781).
Abram Hannibal tegi oma esimesed visiidid Eestisse 1714. ja 1715. aastal tsaar Peeter I kammerteenrina. Alates 1731. aastast jäi ta Eestisse, elades püsivalt siin 21 aastat. Tema elukohaks sai alates 1733. aastast Karjaküla mõis Tallinna lähedal. Mälestus tumedanahalisest mõisnikust jäi kohalike talupoegade hulgas visalt püsima. Kui 1835. aastal toimus Põhja-Eestis talupoegadele perekonnanimede panek, siis said
mitmed perekonnad Rapla ja Jüri kihelkonnas endale Hannibali nime.

Eurooplaste esitlustes olid näiteks Lõuna-Aafrika karjakasvatajatest khoikhoid (hotentotid) ja küttimise ning korilusega tegelevad sanid (bušmanid) üldjuhul palju negatiivsemalt kujutatud kui selles regioonis elavad bantu rahvad. Hotentotte ja bušmaneid peeti laiskadeks, vargalikeks, inetuteks ja loomasarnasteks.
Näiteks 1851. aastal Edela-Aafrikas reisinud kuulus antropoloog Francis Galton võrdles hotentotte ahvidega. Ka 1854. aastal ilmunud eestikeelses kooliõpikus kirjutatakse bušmanite kohta halvustavalt: “...se üks harrimata, hirmus ja rop rahwas, kelle sarnast Ma päl ep olle leida.”

Taoliste “degenereerunud metslasrahvaste” kõrval eristusid bantud, nende hulgas aga eriti suulud (zulud) kui õilsad metslased.
Allikas: http://www.godiscover.ee/?id=1168

Eestikeelset teavet hotentottide kohta on tõesti napilt, peaaegu polegi teist. Aga siin üks TÜ-s kirjutatud magistritöö:
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/...ahkema.pdf
Teemaks siis Eesti ja Aafrika.
Vasta
#10
Ega need hotentotid polnud muud kui ühed keskmised Aafrika neegrid. Kuna aga nende maalt leiti
kulda j teemante siis algas nende "eriliselt neegriteks" kuulutamine - oli vaja psühholoogilist õigustust
nende hävitamisele. Mis aga puudutab nime "khoikhoi" siis on see lihtsalt uus - poliitkorrektne nimi neile.
Vasta
#11
Ma olen vist üht Aafrika kullakaevandamise filmi kunagi näinud.
Aga suurt ei mäleta enam.
Ja nende kullakaevanduste kohta Aafrikas ka eesti keeles midagi pole võimalik leida.
Ainus, mis leidsin on see:
http://www.ilmajaam.ee/?id=101196&redir=

Ja lisaks veel niisuguse lause:
Kullakaevandused on ühed kõige saastavamad tööstusharud maailmas. Iga unts ehk 30 grammi kulda toob enesega kaasa 79 tonni kaevandusjäätmeid. Need sisaldavad
tsüaniide, elavhõbedat, arseeni jm tapvaid aineid. 80 protsenti maailmas kaevandatavast kullast läheb juveelitööstusele.
Ühesõnaga, ma usun, et need hotentotid võisid ju siis nendesse elavhõbedaaurudesse ka ää surra.

Ja para-foorumis on ka ainult üksikuid lauseid kullakaevanduste kohta. Oskad sa nendest ehk rohkem rääkida?
Vasta
#12
Ausalt öeldes ei tea eriti kullakaevandamise detaile. Aga must äri selle ümber käib juba pikemat aega.
Vasta
#13
Tagasi Aafrika muistsesse aega.
Juhuslikult leidsin eestikeelse jutu Aafrika lõunaosas asuvatest kaljujoonistest.
http://www.erm.ee/?lang=EST&node=939

Kaljujooniseid on leitud küll igast maailmajaost sedavõrd palju, et neid kõiki ei jõua uuridagi ja paljudele neist on ka antennidega sellid peale maalitud nii nagu koopamaalidelgi, aga nüüd tundub küll, et tulnukate pildid on leitud.
Igatahes on küll täiesti mõistatuseks, kes on need kaks selli Liibüa kaljujoonisel? Ja mis neil peas on: sarved?antennid?
http://www.africanrockart.org/gallery/libya/libya9.html

Aafrika lõunaosa on maailmas üks rikkalikumaid maailma kaljujooniste piirkondi, mille Zambezi jõest lõuna poole jäävates riikides leidub tuhandeid registreeritud kaljujooniste alasid. Esimene teadaolev teade kaljujoonistest Aafrika lõunaosas pärineb portugallaste aruandest Mozambiigi kohta, mille nad esitasid 18. sajandil Lissaboni Kuninglikule Ajaloo Akadeemiale. Millisele kohale raportis täpselt viidati, ei teata tänapäevani, kuid see on esimene raport selle piirkonna kunstist, mis sedalaadi kultuuripärandina tuntuks muutus.
Vanim Aafrika lõunaosast teadaolev kaljujoonis pärineb Namiibias asuvast Apollo koopast ning seda dateeritakse 27 500 aasta vanuseks.
Pildid:
http://www.africanrockart.org/rockafrica/apollo.html

Sani keeli rääkinud kütid ja korilased elasid kõikjal subkontinendil Zambezi jõest lõuna poole jäävatel aladel viimased 30 000 aastat.
Tuhanded koopad ja kaljuõõnsused on ikka veel kaunistatud nende maha jäetud kaljujoonistega
Vasta
#14

Tsitaat:Kaljujooniseid on leitud küll igast maailmajaost sedavõrd palju, et neid kõiki ei jõua uuridagi ja paljudele neist on ka antennidega sellid peale maalitud nii nagu koopamaalidelgi, aga nüüd tundub küll, et tulnukate pildid on leitud. Igatahes on küll täiesti mõistatuseks, kes on need kaks selli Liibüa kaljujoonisel? Ja mis neil peas on: sarved?antennid? http://www.africanrockart.org/gallery/libya/libya9.html

No antenne nad küll ei meenuta(miks tulnukatel peas antennid peaksid olema?). Rohkem ikka nagu sarvedega tegelased - teab mis jumalaid ja deemoneid ammustel aegadel loomades nähti ja kujutati...

Nende koopamaalingutega on see jama, et ega need väga realistlikud maailma kujutades ei ole...kriipsujukud ja võltsperspektiivis loomad...kes seda enam tuhandeid aastaid hiljem öelda oskab, mida autor tegelikult joonistada tahtis...
Vasta
#15
Loomulikult me ei tea, sest kaljujoonised on loodud viimase 30 000-40 000 aasta jooksul, me ei tea ju mida või keda seal täpselt kujutati.
Huvitav on ainult see, et kui neid kaljujooniseid omavahel võrrelda, siis on palju sarnasusi.
Muide, kui mütoloogias kujutatud amfiibolendeid uurida, siis on paljudel vanadel joonistel ja piltidel samuti veeolenditel mitmetes erinevates muistetes kultuurides nn sarved või siis vähemalt on kujutatud piklikku peakuju ja vastavat peakatet.

Adapa: http://farm3.static.flickr.com/2212/2140...4354_o.gif

Nommo/Oannes:
http://www.ufodigest.com/news/1007/parallels2.html
http://www.livius.org/a/iran/pasargadae/...CE_apm.JPG
http://www.redicecreations.com/ul_img/5247oannes.jpg

Siin üks väga huvitav kaljujoonis, kus on kiirtevihk ümber pea ja pole seal midagi nii kriipsujuku:
http://fr.academic.ru/pictures/frwiki/78...phes_1.jpg


[Muudetud: 8-4-2010 Müstik]
Vasta
#16
Leidsin, et Lõuna-Aafrika Vabariigis elab ka eestlasi.
LAVi eestlaste kogukonna rajajaks peetakse Endel Muna, kes läks sinna 1927 ja rajas Kaplinnas oma karjafarmi. 1930. aastatel oli eestlaste kogukonna suurus umbes 30 inimest.
Tänapäeval elab enamik eestlasi LAVi suuremates linnades, nagu Johannesburg, Kaplinn, Pretoria. Eestlaste kogukonna arvuks peeti 21. sajandi algul umbes 100 inimest.
LAVis on tegutsenud Johannesburgi Eesti Selts Lõuna Aafrikas ja Kaplinna Eesti Selts.

https://et.wikipedia.org/wiki/Eestlased_...Vabariigis

Vasta
#17
Lõuna-Aafrika Vabariigis Pretoria lähistel asuvast Cullinani kaevandusest on leitud maailma suurim teemant, 1905. aastal kaevandatud Cullinani teemant, mis ehib nüüd peamiselt Briti kuningakoja väärisesemeid.

Kuid kaevanduse hiljutine avastus on samamoodi eriline. Nimelt leiti maapõuest teemant, milles on Maale seni tundmatu minenaal kaltsiumsilikaat (CaSiO3) pervoksiit, vahendab Live Science.

Enamasti on mineraali siiski enim umbes 700 km sügavusel maapinna all. Ja kuigi teemant leiti umbes kilomeetri sügavuselt, usutakse, et see leidis oma tee üha kõrgemale maapinna poole just sealt samast, sügavalt maapõuest.

http://forte.delfi.ee/news/varia/louna-a...d=81377813
Vasta
#18
Valged farmerid: See on meie jaoks elu või surma küsimus!
Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit valged farmerid ehk "buurid" pagevad surma eest. Venemaa plaanib valgeid farmereid aidata, vahendab Saksa väljaanne Epoch Times.
Buurid püüavad surma eest pageda ja Venemaa on pakkunud neile võimalust ümberasumiseks. Lõuna-Aafrikas kavandatud valgete farmerite vara sundvõõrandamise käigus on vägivald üha enam kasvamas. Põllutootjad otsivad nüüd elule Aafrikas alternatiive. Valgete põllumajandustootjate delegatsioon käis hiljuti Venemaal, Stavropolis maad kuulamas.
Iga päev rünnatakse Lõuna-Aafrikas üha enam valged farmereid, kelle vaarisad, buurid umbes 200 aastat tagasi Lõuna-Aafrikasse väljarändasid. Valgeid farmereid piinatakse ja ka osaliselt mõrvatakse.
Alates 1998. aastast on mitteametlikel andmetel hinnanguliselt 3000-4000 valget farmerit, nende pereliiget ja töötajat farmides mõrvatud. Kui suur see arv täpselt on, ei osata öelda, sest Lõuna-Aafrika politsei ei tohi ohvrite arvu ja rahvust enam oma raportites mainida.
Ka linnades ei ole valgete elanike elu enam lihtne ega turvaline. Maal on aga suurema osa (70%) üksteisest kaugel olevate farmides elavate farmerite olukord veelgi raskem ja eluohtlikum. Eriti peale parlamendi otsust muuta põhiseadust nõnda, et valgete põllumajandustootjate maad oleks võimalik sundvõõrandada ilma hüvituseta. Musta rahvastiku brutaalsus valgete farmerite suhtes on võtnud enneolematud mõõtmed.
Austraalia pakkus valgetele põllumeestele võimalust asüüliks ja Austraaliasse jäämiseks, et farmeritel oleks taas eluperspektiiv. Aga ka Venemaa on umbes 15 000 buuri farmeri ja nende perede jaoks huvitav võimalus. Venemaal on saadaval miljoneid hektareid põllumaad ja põhimõtteliselt on Venemaa nõus selle neile (buuridele) peaaegu kinkima.
Buuridest farmerite 30-liikmeline delegatsioon käis Stavropolis (Põhja-Kaukaasias) asja uurimas, maad kuulamas ning vaatamas, millised võimalused neil selles programmis osaleda oleks. Venemaale ümberasumisega nõus olevad pered on ka ise nõus selleks tarbeks suuri summasid investeerima, kui neile ainult võimalus antaks Venemaal endale uus kodu leida.
Buuride delegatsiooni juht ütles, et see on meie jaoks "elu ja surma küsimus". "Meid rünnatakse. Kohalikud poliitikud on käivitanud selle vägivallalaine meie vastu. Kliima Venemaal on meile sobiv ja mõõdukas. Jumal ise on loonud selle maa põllumajanduse jaoks. Kõik see on meie jaoks väga atraktiivne," ütles ta.


https://www.epochtimes.de/politik/welt/s...90837.html


Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Lõuna-Eesti lemmik kohad? Astrolabe 12 10,178 26-10-2019, 21:11
Viimane postitus: Q11

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat