Teema hinnang:
  • 2Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Puma Punku
#1
Kui mulle antaks kunagi valida, et millist maailmapaika sa sooviksid esmajärjekorras külastada, siis oleks see kindlalt "Puuma värav" Boliivias.
http://www.youtube.com/watch?v=AABPXvwevVA

Vasta
#2
Jah, see Puumavärav Boliivias Tiahuanacos (ka Tiwanaku) on tõesti suur mõistatus. Ehitatud on see ligi sajatonnistest liivakiviplokkidest.
Asub Titicaca järvest 20 km kagus, tänapäeva Tiahuanaco linna lähedal.
Tiahuanaco kultuur tekkis 10.a. tuh. keskel e.Kr.
Tiahuanaco ehitiste varemeist on tuntuimad Akapana astmikpüramiid (kõrgus 15 m), kivimüüriga ümbritsetud Calasasaya platvorm koos kivitrepiga ja kahe kalasoomustest rüüdes raidkujuga.
Tuntud on ka reljeefidega kaunistatud Päikesevärav (kõrgus 3m, laius 3,8 m) ning väljasurnud
loomade figuurid.
Arvatakse, et 11.a.tuh. e.Kr. toimus Tiahuanacos looduskatastroof.
Inkad asustasid Tiahuanaco 15.sajandil.
Puma Punkust on kirjutanud Erich von Däniken raamatus "Tulnukate jäled." Tln. 2000.

http://www.world-mysteries.com/mpl_6.htm
http://en.wikipedia.org/wiki/Tiwanaku

Aga huvitav miks Sa just seda paika esmajärjekorras külastada tahaksid? On ju nii palju teisigi muistseid indiaanikultuuripaiku seal mandril. Näiteks Teotihuacan Mexico City lähedal, kus on veelgi võimsam ehituskompleks.






Vasta
#3
Mind lummavad need kivilõiked.See on hoopis kuidagi teistmoodi kui mujal. Pead just pakule ei pane ,aga minuteada pole need plokid mitte liivakivist ,vaid andesiidist ja sellist lõigete virrvarri annab käsitsi sisse nügada
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...a%20punku/
Vasta
#4
to Müstik. Tänan lingi eest-mul polnudki seda veel. Lisan väikse lõigu H.Hausdorfi raamatust "Mitte sellest maailmast"...Vastupidiselt Tiahuanacole jätab Puma Punku sisipärase purustamise mulje. Nagu tohutu plahvatuse järgselt lamavad seal ümberringi arvutud, sageli gigantsetes möötmetes ehitus detailid. neid ei ole võimalik liigutada ega ka ära viia, sest selliseid liikuvaid kraanasid, mis suudaksid paigalt liigutada mitmesajatonniseid esemeid, pole lihstalt olemas. Paljud nendest kolossidest tunduvad justkui betoonivalu valmisdetailid olevat. Need detailid koosnevad andesiidist ja dioriidist - väga kõvadest tardkivimitest. See on aga vaid mõistatuse algus. Edasine seisneb selles, kuidas need plokid sinna üldse said? Suurem osa Puma Punku ehitise antesiitplokke pärinevad Cerro Capriast, ühest peaaegu 80km kaugusel asuvast kustunud vulkaanist...

[Muudetud: 15-4-2009 NelliN2]
Vasta
#5
Huvitav kas keegi on proovinud rekonstrueerida, kas või visuaalselt, Puma Punku ehitist. Mõõta kõik blokid üle ja kaardistada täpselt ning siis kasutada arvutit, et need kokku panna. Kui suuri väljakaevamisi seal üldse tehtud on? See kohte tekitab endas palju küsimusi.
Vasta
#6
Ka minu poolt salapäraste muistsete ehitiste salapära esikoht läheb tõenäoliselt Puma Punkule.

Kunagi varem ma kirjutasin palju tööd nõudvate suurte muistsete ehitiste kohta, et need olid suures osas inimeste "rakkes" hoidmiseks, samal ajal kui täitsid ka mingit muud funktsiooni - kalender, hauakamber või ka veel midagi muud.

Kuid Puma Punku puhul oli tegemist piirkonnaga, kus oli külm ja kõle mäestikukliima, pinnas kaljune ja viljatu. Inimressurssi oli seal napilt käes, ei olnud sellist tihedat asustust nagu Egiptuses või Meso-Ameerikas. Ja erinevalt egiptlastest ei tundnud Ameerika mandri inimesed ei ratast ega rauda. Ratastega mänguasju olevat küll maiade juurest leitud, kuid kasutada nad ratast mujal miskipärast ei osanud või ei tohtinud.

Ja mis jõud selle ehitise purustas?
Vasta
#7
Loodusjõud ilmselt purustasid need ehitised.
Aga terve maailm on täis niisuguseid vägevaid ehitisi, mille kohta keegi ei tea, kes ja kuidas need püstitati.
Vaata kasvõi Stonehenge Inglismaal, Baalbek Liibanonis, Lihavõtte saare hiidkujud, Malta megaliittemplid, Mohenjo Daro Pakistanis, Kaljulinn Petra Jordaania kõrbes, Shenxi püramiidid Hiinas, Zimbabwe suur kompleks Lõuna Aafrikas ja muidugi veel kõik need teised Lõuna-ja kesk-Ameerikas asuvad ehitised ja püramiidid.
Keda huvitab, siis kõikide nende muistsete ehitiste kohta leiab ka siit foorumist arutlusi.
Vasta
#8
Puma- Punkus tahaks isegi kunagi ära käia.

Jah- kiviblokid on nii kõvast kivimist, et sellest kõvem on ainult teemant, mis tähendab, et muistsete kiviraidurite "peitlid" pidid olema kaetud teemantiga? Või on tegemist tehnoloogiaga, mida me (veel) ei tunne?

Tänapäeva teadlased ei oska lihtsalt antud kompleksi visuaalselt taaskonstrueerida- liiga keeruline.

Antud ehitised on minu meelest küll täielik mõistatus, suurim planeet Maal. Kiviblokid on lihtsalt nii perfektsed, nii millimeetri pealt täpsed, et "püramiidid on selle kõrval lapsemäng", nagu väideti "Ancient Aliens" dok-filmis.

[Muudetud: 9-9-2009 Elderm]
Vasta
#9
Venelaste versioon on pàris hea ja selgitav ,
http://www.youtube.com/watch?v=_sB1ry8CK...re=related
Vasta
#10
Ei jaga vene keelt. Äkki keegi räägiks lühidalt, millest seal juttu?
Vasta
#11
Tsitaat:Algselt postitas NelliN2
Lisan väikse lõigu H.Hausdorfi raamatust "Mitte sellest maailmast"...Vastupidiselt Tiahuanacole jätab Puma Punku sihipärase purustamise mulje. Nagu tohutu plahvatuse järgselt lamavad seal ümberringi arvutud, sageli gigantsetes möötmetes ehitus detailid. neid ei ole võimalik liigutada ega ka ära viia, sest selliseid liikuvaid kraanasid, mis suudaksid paigalt liigutada mitmesajatonniseid esemeid, pole lihstalt olemas. Paljud nendest kolossidest tunduvad justkui betoonivalu valmisdetailid olevat. Need detailid koosnevad andesiidist ja dioriidist - väga kõvadest tardkivimitest. See on aga vaid mõistatuse algus. Edasine seisneb selles, kuidas need plokid sinna üldse said? Suurem osa Puma Punku ehitise antesiitplokke pärinevad Cerro Capriast, ühest peaaegu 80km kaugusel asuvast kustunud vulkaanist...

Sain ka ise lõpuks aega Puma Punku kohta Hausdorfi raamatust juurde lugeda.
Eksisin eespool, kui arvasin, et loodusjõud selle ehitise purustasid.
Arvatavasti oli see hoopis meist kõrgemal tasemel kosmoserändurite baaslaager, kes selle energiajõujaama mingil tingimusel ise õhku lasid.
Sellele viitavad paljud asjaolud. Näiteks on kindlaks tehtud, et nende kiviplokkide juuures teeb kompassinõel kõrvalekaldeid püsinäidust ja ühe teistest eemal asuva viie ühesuguse süvendiga monoliidi juures suureneb kompassinõela kõrvalekalle igas järgmises süvendis eelmisega võrreldes kahekordseks.

Selle kiviploki saladuslikes süvendites võis olla mingi elektrienergiaga käivitav aparatuur, mis võis olla võrreldav mingi transformaatoriga. Transformaatori ülesanne oli elektripinge muutmine.
Juba 1969.a. oletas Erich von Däniken sellel maa-alal arvukalt välja kaevatud pooltorude järgi (mida küll arheoloogid hakkasid kähku "veevärgiks" nimetama), et siin on pigem tegemist kattetorudega kõrgepingejuhtmetele. Eelkõige seepärast, et leiti vaid nende kahtlaste pooltorude pealmisi pooli.
Arvatavasti oli Šveitsi uurijal õigus.
Puma Punku ja Tiahuanaco juures on päris tihti nähtud ka UFO-sid.
Kuuvärava kohal on nähtud eredat valgust, mis tuli ainult mõned meetrid maapinnast kõrgemal hõljuvast kettast. Maapinnal aga nägid šokeeritud tunnistajad askeldamas kaht suurt valgesse riietatud kuju.
Kas vanad "jumalad", kes kunagi Andide kõrgplatoole oma baaslaagri rajasid, on nüüd tagasi tulnud?:o
Vasta
#12
Tsitaat:Algselt postitas Müstik

Kas vanad "jumalad", kes kunagi Andide kõrgplatoole oma baaslaagri rajasid, on nüüd tagasi tulnud?:o

Võib-olla on nad kogu aeg siin olnud? Me lihtsalt ei tea, või teab teatud seltskond, aga ei ütle....Ph34r2
Vasta
#13
(09-09-2009, 08:27 )pidur Kirjutas: Huvitav kas keegi on proovinud rekonstrueerida, kas või visuaalselt, Puma Punku ehitist.
Mõõta kõik blokid üle ja kaardistada täpselt ning siis kasutada arvutit, et need kokku panna.
Seda, mida küsisid, pole silma hakanud. Aga algus on vähemalt tehtud:

http://www.unexplained-mysteries.com/for...pic=171838
"Hi! First - sorry for my bad knowledge of English, actually i`m from Russia.
Puma Punku is a very strange place, and blocks are like LEGO from the first look.."
Heia! Alustuseks palun vabandust mu kehvavõitu inglise keele pärast, olen nimelt Venemaalt.
Puma Punku on väga kummaline paik ja plokid meenutavad esmapilgul Lego-t...

Seisuga 1. märts 2010.a on tal allalaadimiseks välja pandud üle 30 CAD-i mudeli (dwg).
(09-09-2009, 14:01 )Elderm Kirjutas: Tänapäeva teadlased ei oska lihtsalt antud kompleksi visuaalselt taaskonstrueerida- liiga keeruline.

See etteheide pole päris aus - pärast kristlaste ja moslemite tegutsemist
on sageli lausa võimatu midagi taastada. Siit tassiti ju kive kiriku(te) ehitamiseks.
Nüüd peavad uurijad midagi taastama vaid aimatavate jälgede järgi.
Vasta
#14
Omal ajal tundis selle vastu huvi ka Hitler ja sakslased uurisid asja hoolega.Tänapäeval pakutakse varemete vanuseks 2500 aastat,leiti sealt kumeraid valatud kive,millistega olevat kaetud elektrikaableid.
Uurige Hitleri teemat,ehk saate sealt veel infi.
Vasta
#15
Pakutakse küll igasuguseid arve Puma Punku vanuseks, aga selle ehitise täpne vanus on siiani teadmata.
See asub Boliivia kõrgtasandikul 1,5 km Tiahuanacost edelas.
Inglisekeelne video selle müstilise ehitise kohta:
http://www.youtube.com/watch?v=AABPXvwevVA

Põhirõhk sellel, et kasutatud on muistset tehnoloogiat.
Vasta
#16
Puma Punku (Puumavärava) paikneb poolteist kilomeetrit Tiahuanacost edelas Boliivia kõrgtasandil.
Arheoloogide meelest on Tiahuanaco ja
Puma Punku olnud ühtne kompleks, ometi kaldun arvama,
et viimatinimetatut tuleb pidada kunagiseks jumalate
residentsiks ning esimest kohaks, kus inimesed käisid oma
jumalaid ülistamas.

Juba Hispaaniast tulnud vallutajate aegadel võidi nii
Tiahuanacot kui Puma Punkut veel ainult varemetena imetleda.
Vanim Peruust ja Boliiviast kirjutanud hispaania ajaloolane
Cieza de Leon pühendas teoses "Chronica" sealsetele
varemetele terve peatüki. Vägevaid ehitisi nägema
harjunud Cieza de Leon oli seisnud tohutute mõõtmetega
kiviplaatide ees ja sügavalt hämmeldunud.
Juan de Betanzos märkis oma ajalooraamatus, et
Con Tiki Viracocha olevat asetanud taevasse Kuu ja tähed
ning loonud just Tiahuanacos esimesed inimesed. Teise
müüdi kohaselt ei toimetanud Viracocha seda loomisakti
üksipäini. Teda olevat saatnud kaks poega, Ymaymana
Viracocha ja Tocapo Viracocha.

Niisuguse pärimuse jättis meile Cristobal de Molina,
kes oli Cuzco indiaanlaste hospitali preester. Selle kohaselt
ei loonud Viracocha koos poegadega mitte ainult esimesed
intelligentsed inimesed, vaid ka kõikvõimalikud linnud
ja loomad. Pärast seda, kui Viracocha oli erinevad
inimrühmad mitmele poole mööda maailma laiali asustanud,
lähetas ta oma pojad inspektoritena Andide kanti.
Nad tuvastasid, et inimesed on isekad, võimuahned ja olid
pealegi hakanud omavalmistatud jumalakujusid kummardama.
Kui jumala võsukesed olid papale kõigest sellest tarvilikul
kombel ette kandnud, tõusid nad taevasse, samal ajal
kui tohutult pahane Viracocha hakkas tänamatuid inimesi
tule ja välguga karistama.

Selles pärimuses, mille ka teised hispaania kroonikud
olid üsna samalaadsena kirja pannud, ei karistanud
Viracocha inimkonda mitte haiguste, põduruse või üksildusega
ega ka põllusaagi ja koduloomade hävitamisega.
Tema relvad olid välk ja tuli. Kas sellel müüdil on tõepõhi
all ? Kas siia varjubki Peruus ja teisal asunud megaliitehitiste
hävimise saladus?

Isegi Puma Punku, seega loomisjumal Viracocha enese
ehitatud baasjaam, ei leidnud rajaja silmis enam armu ega
jäänud lõhkumata. Enne kui see vägev looja ja tark õpetaja
kadus defineerimatutesse kõrgustesse, purustas ta Puma
Punku, tõstis platvormid õhku, pööras need kummuli ja
laskis siis kõik pahupidi tagasi kukkuda.
Nime Viracocha tähenduse üle on üksjagu aru peetud.
Cieza de Leon ei taganenud arvamusest, et esialgu olevat
see kõlanud hoopiski kui Ticsiviracocha, samas kui
Betanzos teab sedasama loomisjumalat Con Tiki Viracocha
nime all. Selle tõlkimisega on tõepoolest rohkesti vaeva
nähtud. Ketsua keeles tähendab "cocha" järve ja "vira" rasva
või vahtu. Sellest tuleneks "rasvajärv" või "vahujärv".
Juba kuulsad saksa teadlased Alphons Stübel ( 1835 - 1904)
ja Max Uhle (1856 - 1944) kostsid selle kohta: "Väljend,
mille mõte pole arusaadav." Ja nende öeldu on kahtlemata
sulatõsi ! Mingi "vahu või rasva järv" ei oleks küll
vägevaid monoliite terveks linnaks kokku sobitada suutnud.

Võib-olla jõudis sveitsi reisikirjanik Johann Jakob von
Tschudi, kes rändas möödunud sajandil mööda Lõuna-Ameerikat,
selle jumala nime tõlgendamisel tõele veidi lähemale.
Ta arvas, et sõna "vira" oli foneetiliselt vääralt
mõistetud ja see tuleneb algselt ketsua sõnast "huaira" (hääldus
"vaira") , mille tähendus on "õhk". Siiski ei tundu ka
"õhujärv" vägeva jumala nime mõtestamisel kuigi usutavana.
Uueaegsema seisukoha järgi saaks seda küll mõista niimoodi:
"õhust saabunud jumal, kes muutis järve vahuks"
või "tuli järvele". Ja vana legend kirjeldab tõepoolest, kuidas
Viracocha oli laskunud tähistaevast ja Titicaca vette
sulpsatanud.

See, mida Viracocha inimeste tänumeele täielikust puudumisest
sündinud igati mõistetava pahameele ajendil Puma
Punkus korda saatis, on esmaklassiline näitmaterjal. Juba
Pedro de Cieza de Leon nimetas Puma Punkut "ainulaadseks
ehitustandriks, kus on hiiglaslik terrass ja seisavad
tohutud pilvesambad". Ta lisas veel: "Mitte keegi pole seda
õudusttekitavat paika kunagi teisiti kui ainult varemetena
näha saanud."
Pedro de Cieza de Leoni kaasmaalane Antonio de Castro
y del Castillo, kes toimis 1651. aastal La Pazi piiskopi
ametis, polnud vähem hämmeldunud :

" Kuigi varasematel aegadel oletati, et need varemed
peavad olema inkade tehtud, nimelt nende kindlustused
sõdade jaoks, on nüüd aru saadud, et tegemist peab olema
hoopiski veeuputuseelse ehitisega . . . Kuidas võiksid need
olla inkade tehtud, pealegi niisuguses veeta paigas ja sügavale
kaevatuna, kui isegi meie, hispaanlased, ei suuda nii
imelist ja sedavõrd kaunist ehitist rajada ? Mida mina
kõige rohkem imetlen, on kõik need täpselt kokkusobitatud
kivid. . . "

Mida saame siin näha? Andesiidist, liivakivist ja dioriidist
(hallrohelisest, iilikõvast ja äärmiselt vastupidavast
süvakivimist) monoliite. Neid vägevaid mürakaid on töödeldud
tohutu täpsusega ning lihvitud ja poleeritud erakordse
hoolikusega. Nõelteravad kuue millimeetri laiused ja
kolmeteistkümne millimeetri sügavused vaod jooksevad
imesirgelt mööda viie meetri pikkusi dioriidist monoliite,
otsekui oleksid need tõmmatud jooniauaga. Tapid ja tapiavad
surusid kivimonstrumeid piinlikult täpselt üksteisega
liibuma ning metall klambrid sidusid kõik kindlalt kokku
hiiglaslikuks tervikuks.

Kus on arhitektid, kus on projektid ?

Metallklambrid? Klassikaline arheoloogia tunnistab ainult
vaske, sest Puma Punku omistatakse aimaraa indiaanlastele,
seega hõimule, kes ei tundnud teisi metalle. Vask on
pehme materjal ja sellest valmistatud klambrid poleks iialgi
suutnud 100 000 kilogrammi kaaluvaid kiviplaate kokku
köita.
Nendel kivimürakatel võib näha viit tüüpi klamberkinniste
jaoks ette nähtud süvendeid. Väiksemate plokkide tarvis
olid lihtsad või kahekordsed klambriuurded ning kõrvuti
nendega võib leida keerukamaidki põikriivistusega varustatud
konstruktsioone, mis pidid tagama nendesse asetatud
metallist kinnitusdetailide suurema vastupidavuse.
Tänased ehitusinsenerid teavad, kui hõlpsalt hakkavad
betoonelemendid temperatuuri muutumisel nihkuma.

Puma Punkus - ikkagi peaaegu 4000 meetri kõrgusel ! -
langeb temperatuur öösiti sageli alla nulli ja tõuseb keskpäeval
kahekümne kraadini. Isegi poolesentimeetrisest
paisumisnihkest kahe teineteisega külgneva kiviplaadi vahel
piisanuks, et kõik metallist kinnitusliistud või -klambrid
armutult katki rebida.

Prantsuse paleontoloog Akide Charles Victor d'Orbigny
( 1802- 1857) rändas mööda Peruud 19 . sajandi esimesel
poolel. Puma Punku puhul kirjeldas ta vägevaid väravaid,
mis olevat asunud 40 meetri pikkusel ühest tükist valmistatud
platvormil. Praegu pole seal mingist neljakümnemeetrisest
platvormist enam küll vähimatki näha. Kuid ega
selles osas pole suurt midagi imestada, sest möödunud
aastasaja lõpul pidid saksa arheoloogid Alphons Stübel ja
Max Uhle kohkumusega pealt nägema, kuidas Boliivia
armee korraldas Puma Punku monoliitide pihta laskeharjutusi.
Juba hispaanlased olid oma vallutusretkede aegu purustanud
kõike, mis nende silma või käe alla jäi ja iganes lõhkuda
andis. Need kivitükid, mis Puma Punkust minema tariti,
on nüüd uue koha leidnud valitsuse paleede, kloostrite
ja kirikute müürides.

Kui Alcide d'Orbigny ei juhtunud luiskama, pidanuks
tema kirjeldatud platvorm kaaluma umbkaudu 1000 tonni.
Kohe Puma Punku väheldasele künkale jõudmisel võib
näha isepäraselt töödeldud sinakat porfüürist plokki. See
on aga materjal, mida nendes varemetes mitte kusagil teisal
ei leidu.
1889 . aastal märkis johann Jakob von Tschudi
just selle kivi kohta :

"Teel Puma Punkusse sattusime ühel väljal mõistatuslikule
155 sentimeetri kõrgusele ja 182 sentimeetri laiusele
monoliidile, mis on alt 52 ja ülalt 45 sentimeetrit paks.
Selles on kaks rida süvendeid otsekui sahtlite jaoks. Isevärki
monoliiti tuntakse nime "el Escritorio" all, niisiis "kirjutuslaud".

Terved põlvkonnad tarku päid on nuputanud selle "kirjutuslaua"
kunagise otstarbe üle. Need liistud, süvendid ja
lihvitud täisnurksed kandid ei saa olla lihtviisiline ornamentika,
mitte kusagil ei leidu kaunistusi või muid selletaolisi
vigureid. Stiibel ja Uhle pidasid seda "altaritaolise
eseme koostisosaks".

Kui praegu ehitada näiteks maja, peab arhitekt juba
eelnevalt kavandama küttetorustiku, elektrilülitite, köögisisustuse
ja pesumasinate jaoks tarvilikud süvendid.
" El Escritorio" sahtlites võisid ammustel aegadel oma koha
leida meile tundmatud metallist või tehismaterjalist aparaadid.
Samas võiksime küsida, kuhu on see metall või tehismaterjal jäänud.
Kui kasutusel olid mitteväärismetallid, nagu tsink, vask
või messing, pidi kõik aastatuhandete jooksul ära roostetama,
lahustuma ja jäägitult kaduma. Kui tegemist ju htus
olema väärismetallidega, nagu hõbe ja kuld, on see kõik
hiljem lihtlabaselt ära näpatud . Mõne eripärase tehismaterjali
või väga väärtusliku metalli, näiteks plaatina oleksid
ehitusmeistrid ise uuesti enesega kaasa võtnud ja taastöödelnud.
Lõppude lõpuks ei jäta ka meie päevade etnoloogid
oma hinnalisi töövahendeid otsekui rämpsu lihtsalt kuhugi
prahihunnikusse vedelema.

Puma Punkust jääb mulje kui ülima täpsusega ehitatud
rajatisest. Seal kasutatud töötlemistehnoloogia ja tööriistad,
kõnelemata projekteerimisest, pidid lihtsate aimaraa
indiaanlaste võimeid ja võimalusi kaugelt ületama. Siin saab
näidata, kui vaid soovitakse, kuidas käibelolev teadustõde
hakkab kõike umbteele juhtima. Kes oskab nii keerukal
viisil planeerida nagu Puma Punkus, kes suudab kividesse
millimeetrise täpsusega rööpaid, vagusid, kinnitusi, ankurdusi
ja mitmes tasandis väljalõigatud süvendeid töödelda, kes
kasutab ehitusel eelnevalt valmistehtud pooltooteid, peab
sellest kõigest jagusaamiseks kahtlemata omama täpseid
projekte, plaane ja tööjooniseid.

Kivimurrus rahmivad inimesed pidid ometi teadma,
millisest kohast tuli töödeldavaid monoliite koksima hakata,
kuhu tapiauke raiuda ja kuidas fikseerimisdetailid pidid
plokist välja ulatuma. Ehitist püstitavad meistridki ei
saanud toime tulla joonisteta, sest selle keeruka hiidmosaiigi
loendamatud ja tohutult rasked kivitahukad tuli kõik
ükshaaval laitmatult kokku sobitada ja omavahel kindlalt
kinni haakida. Pealekauba pidid arhitektid tundma erinevate
ehitusmaterjalide tugevust ja koormatavust.
Tagatipuks ei tulnud kiviraidurid toime sobivate tööriistadeta.
Need vahendid pidid kahtlemata olema kõvemad
kui töödeldav andesiit ja dioriit. Mitte ükski rändjutlustaja
ei saa mulle pähe taguda veendumust, et need nappe
millimeetreid laiad vaod ja augud ning ülitäpsed rööpad
suudeti valmis meisterdada puidust, vasest, rauast või isegi
loomaluust valmistatud tööriistade abil. Ja egas vist seni
ükski aimaraa indiaanlastele omistatud materjal poleks seda
võimaldanudki.

Projekteerimine peaks loomulikult eeldama ka kirjaoskust.
Aimaraad - ja selles on kõik arheoloogid alati olnud
ühel meelel - ei tundnud kirjatarkust. Kui eeldame, et just
nemad oleksidki Puma Punku rajatise valmis ehitanud, siis
poleks seda mahukat tööd suudetud indiaanlaste kasutada
olnud primitiivsete töötlemis- ja veovõimaluste najal
üheainsa põlvkonna jooksul lõpule viia.
Järelikult pidid need geniaalsed arhitektid oma ülikeerukat
andmestikku ka järglaste kõrvadesse sosistama. Kui
aga kas või üks nendest mälukorüfeedest juhtus kord eksima
ja vassis midagi ära või lahkus ootamatult siitilmast,
poleks nähtavasti keegi seda vägevat rajatist enam lõpetada
osanud...

Allikas: Däniken "Tulnukate jäljed"
Vasta
#17
Need metalltapid, mis plokke koos hoitsid, ei olnud eelnevalt valmistatud, vaid kohapeal tapisüvendisse valatud.
Keegi uurjatest on imestanud ,et kas nad tassisid martäänahju seljas või?...
Vasta
#18
Kõik see kinnitab vaid üht-seda,mida FBI kodulehelt leida võib.

Minu pakkumine on ,et see liik ja nende tehnoloogiad on arenenud siinsamas maal.
Miks küsite?See oleks pikem jutt,aga paar lihtsat tähelepanekut:
liik sobib samasse gravitatsioonikeskkonda ja saab hakkama meie atmosfääris,
luustiku keemiline koostis on peaaegu sama jpm.

Siin on üks huvitav mõttekoht,kui nad arenesid siin,siis pidi nende areng minema
kohe teist teed sest nafta,gaas,süsi... on alles,põletamata...või siis on nad veel vanemad,kui see kraam.
Vasta
#19
"Tulnukate jäljed" kirjutas Erich von Däniken 1979.aastal.
Puma Punkust on teine ja uuem artikkel temalt ilmunud eesti keeles raamatus "Jäljed kosmosest", Tänapäev 2002.
Raamat, millest artikkel tõlgitud, ilmus Müncenis 1988. Nii, et mõlemad artiklid peaksid olema juba üsna vananenud teave võrreldes Hausdorfi uurimustega, kes ka seal ise koha peal käis.
No igatahes seisis Puma Punku seal juba ammu enne aimaraasid.

Nii ehitamine kui ka häving seisavad sootuks kõrgemal nendest vahenditest, mida üldiselt omistatakse inkade-eelsetele hõimudele.
Küllap jah mingi eelnev tsivilisatsioon ehitas ka selle Puma Punku. Tehnoloogiliselt edenenud tsivilisatsioon. Aga samas, kui nad juba nii tehnoloogiliselt edenenud olid, siis mis ime neil seda ehitist õhku lasta ei olnud ja ise putket teha mõnele teisele planeedile? Aga jääb ka variant, et Puma Punku oli meist kõrgemal tasemel kosmoserändurite baaslaager, kes selle energiajõujaama mingil tingimusel ise õhku lasid.

Miks nad seda tegid - vat see on juba omaette küsimus?

Vasta
#20
(12-04-2011, 08:09 )insener Tünn Kirjutas: Kõik see kinnitab vaid üht-seda,mida FBI kodulehelt leida võib.

Minu pakkumine on ,et see liik ja nende tehnoloogiad on arenenud siinsamas maal.
Miks küsite?See oleks pikem jutt,aga paar lihtsat tähelepanekut:
liik sobib samasse gravitatsioonikeskkonda ja saab hakkama meie atmosfääris,
luustiku keemiline koostis on peaaegu sama jpm.

Siin on üks huvitav mõttekoht,kui nad arenesid siin,siis pidi nende areng minema
kohe teist teed sest nafta,gaas,süsi... on alles,põletamata...või siis on nad veel vanemad,kui see kraam.

Aga sa insener Tünn vaata foorumis ringi - sellest vaatenurgast on siin juba juttu olnud.
Kõik ei ole tulnukad kaugelt kes siin ringi siiberdavad - on ka muistseid kes naasevad koju reisilt.
Samuti on mõned siin elanud kauem kui inimesed liigina - laias laastus ei sega nemad meid ega
meie neid kuna liigume erinevatel tasanditel, kuid omame teatuid kokkupuute punkte.
Vasta
#21
Hakkab juba ununema see Puma Punku - seega vaatasin uuesti Ancient Aliens filmiversiooni Puma Punku müsteeriumidest.

Ehk pakub kellelegi veel huvi:
http://www.dailymotion.com/video/x1bgv74...mentary_tv

Meenutuseks - et see on see film, kus ka iidse artefakti järgi ehitatud mudellennukit katsetatakse.


Vasta
#22
https://www.youtube.com/watch?v=TDTeHihTvfg
Veel üks versioon H-plokkide kinnitumisest.
Tavaliselt näidatakse kuidas nad üksteise sisse libisedes seina moodustavad.
Seekord on ära püütud seletada ka tagumise seina sisselõiget.

Vasta
#23
Minu arust H blockide teemat on küllalt arutletud erinevatel "vandenõuteoreetikute" saitidel... Mitte keegi ei julge aga teha "loogilisi" järeldusi sel teemal...
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat