Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Põleta keha, et hing saaks elada
#1
Tsitaat:Pealinna mees Erik Arro tuli välja mõttega – ning pani ajalehte kuulutuse – taaselustada esivanemate iidne tava põletada lahkunud tuleriidal. Matuseriituse paigaks oleks Muhu Pallasmaa rand.

Kas lahkunu põletamise tava tänapäeval ka seaduslik on, selle kohta ütles mees, et ei ole seadust, mis seda keelaks. “Kui üldist korda ei rikuta, siis on järelikult lubatud. Meie põhiseaduses on kirjas usu- ja mõttevabadus.”
Ta viitas põhiseaduse paragrahvile 48, mis ütleb: “Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.”

Kirikute ja koguduste seaduse paragrahvi 8 lg 6 ütleb: “Igale isikule on tagatud õigus saada maetud vastavalt oma usutunnistusele.”
Koht, kus põletusmatuseid plaanitakse, on mere ääres, seal lähedal on tammik. Arro sõnul ei ole ilmselt tegu muistse hiiega, kuid seal lähedal on koht, kuhu olevat muiste katkuhaigeid maetud.

Saare matusebüroo juht Helju Välisson ütles Oma Saarele, et Muhus plaanitavad põletusmatused on mõeldamatud. “Ehk Indias on see normaalne ja mõeldav, kuid Eestis, euroopaliku kultuuriruumi osas ei ole iidsete traditsioonide järgimine tänapäeval võimalik,” sõnas Välisson. “Ma olen täiesti jahmunud sellisest ideest,” kinnitas ta.

Allikas: Oma Saar

Kristliku maailmavaate järgi on surmaaeg üks ütlemata kurb aeg. Mäng käib puhtalt emotsioonide ja süütunnete peale, kusjuures süüdi pole mitte omaksed vaid hoopistükkis lahkunu, kes oli nii ülbe, et kõik endast maha jättis ja teiste peale ei mõelnud.

Hmh, nagu tal oleks erilist valikut olnud…

Eks surmaga tegelemine ole kultuuriti erinev, kahju vaid, et meie maal väga paljud on oma juured unustanud ja võõra jumala poole kummardavad. See on jumal, kes elab läbi laibakultuse ning kus profiiti lõigatakse just surma temaatikast. See on jumal, kes väidab, et taassündi ei eksisteeri, kus hinged peavad ootama kuni neid äratatkse viimsel kohtupäeval. Aga kas mitte hinge edasi elamine peale füüsilise keha lagunemist ei olegi mitte taassünd? Sünd jah, küll mitte inimesena füüsilisse ellu, vaid kuhugi mujale, teispoolsusesse?

Peaaegu kõik iidsed kultuurid, millest kristlik müüt kokku segati, jutustasid hinge surematusest ja taassünniahelatest. Isegi Budism, millega kristlus tänapäeval süüdimatult flirdib, räägib meile Piibli jaoks suisa ketserlikest asjadest. Ent see ei keela teoloogidel ja kirikuisadel budismi poole kiigata, olgugi, et pööbli jaoks on see rangelt keelatud.

Hing on seotud oma kehaga senikaua kuni ta keha elab. Keha aga pole mitte vaid sada kilo liha, vaid koosneb märksa enamatest kihtidest, energiatest ja nende väljunditest, ehk peenkehadest. Ja kõik need kehad on omavahel seotud ja aktiivsed senikaua, kuni hing füüsist toidab. Kui ühel hetkel lihamass kokku kukub ja hing teispoolsusesse põrutab, jääb siinsesse ilma alles terve posu erinevaid energiakehasi. Need küll ajapikku hajuvad, sest pole enam hingejõudu, mis neid koos hoiaks ja toidaks, ent kui juhtub, et leinaaeg piisavalt kõvasti surnukeha kummardatakse, siis hakkavad leinajad ise vastu oma tahtmist neid energiakehasi toitma ning ei lase neil kustuda.

See aga omakorda võib kinni hoida ka hinge ennast, keda seob olemisega see taak, mis maha jäi ja mida ei lasta minema. Ega leinajad leina lahkunut - nad leinavad iseennast, haletsevad oma oskamatust leinaga toime tulla. Ja olgem ausad - me kõik oleme enamasti piisavalt emotsionaalsed, et mitte niisama leppida lahkunu lahkumisega. Ent selleks, et iseennast paremini kontrollida ning olla ka lahkunu hinge suhtes mõistvam peaksime võtma hinge vabanemist kehast kui tema võimalust pääseda edasi, järgmisesse etappi oma pikal teel. Iga võit on sammuke lähemale meie eesmärgile, eesmärgile, mida minu arust me ise alles loome.

Ses suhtes on ka tuli elemendina väga tõhus - ta põletab läbi kõik vanad sidemed, puhastab ja rajab teed uuele elule. Põletusriitus ei ole mingi lõke, kuhu surnukeha sisse lükatakse - põletusriitus on hoolikalt läbimõeldud toiming, kus loodusjõude oskuslikult ära kasutades saavutatakse lahkunu väärikas ärasaatmine.
Vasta
#2
Kas krematooriumist ei piisaks ?
Vasta
#3
Ei.
Vasta
#4
Krematooriumis ei ole minu teada lahkunul tulega mitte mingit kokkupuudet, vaid lihtsalt kuumutatakse jubedalt.
Vasta
#5
http://www.krematoorium.ee/tlnkremat.htm
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Cremation2.jpg
"Surnu tuhastatakse ahjus kuuma gaasiõhu joas, 900-1000 kraadi juures, 50-90 minuti jooksul." Ehk see kuum gaasiõhk paneb siiski ju keha põlema. Vahet ju ei ole, kas lihatükki kuumutab ümber olevad puuhalud mis panevad ka keha põletama või teeb seda mingi muu asi. Muudest hingosakestest lahtisaamina on minujaoks hetkel kõrgem pilotaaž.

Üks sõjaväelane rääkis kunagi, et pole maailmas jubedamat haisu olemas, kui põleva inimese kärsahais. Tänapäeva mugavale ja hellitatud inimesele võib see rannapõletamine üsna võigas esteetiliselt tunduda. Vähemalt enamikule.

Ja mis jutt see on, et matusel käib halamine? Ühel matusel, kus ma viimati käisin, käis kirstu juures nalja viskamine ja oli igati muhe sugukondlik sündmus. Mõni üksik võibolla poetas väikse pisara kuid mingist halast poln'd haisugi Smile. Kuid see oli üldises pildis pigem erand jah.

[Muudetud: 26-3-2009 Tom]
Vasta
#6
Veel üks matmis moodus.Meile kõige ligemal on vist Rootsi, kus seda kasutatakse. http://www.youtube.com/watch?v=lIwEf8J2b34
Vasta
#7
Mis kristlastesse puutub siis nende seisukoht on ilmselge, surnu peab saama maetud surnuaeda ja olenemata sellest kas surnu oli kristlane või mitte peab kohalik papp saama selle surnu hinge hauda kinni needma, et et toidaks läbi ümbersündides oleva tervikhinge sideme piiblirahva mitteorgaanilisi, löögi all on alati kogu suguvõsa, mitte ainult see kes suri, pappidel polegi vaja noori puutuda , peamine kui vabnad ja surnud nende pihus.
Siin on puhtalt usuküsimus, kas kasutada krematooriumi või mitte, kõigi eelduste kohaselt on see asutus nagu ka kabelid ja surnuaiad kristlike pappide õnnistatud ja kristlike deemonite meelevallas (õnnistamine tähendab selle hoone , koha või inimese kristlike deemonite valve alla andmist).
Niisiis kahmavad kogu saagi põletusmatusel endale samuti kristlased.
Ainuke mõistlik matuseviis on matmine oma suguvõsamaadele, nagu seda tegid Balti parunid, kes samuti ei matnud oma surnuid juutidega sarnaselt lihtrahvaga kokku või põletusmatus juhul kui tegu lasteta inimesega, kel sel teel on võimalik hüpata kõrgemale inimeseks olemisest pooljumalate või jumalate maailma ehk ülailma.
Põhiline takistus ongi piibliusundite kooslus, keda juhivad sionistid ja kes ka kogu jõu surnutest oma käsutusse kraabivad.
Vasta
#8
Ma ei tea, kas see peaks just siia teema alla käima, aga minu teada põletati vanas roomas inimesi ja nende silmadele pandi kaks kuldmünti. Kuldmündid siis selle eesmärgiga, et hing saaks tasuda allilma väravavalvuritele, et tema hing ikka sisse lastaks.
Vasta
#9
Põletada mittkristlikes paikades ja mittkristlikult on täna vist seadusandlikult keelatud, samuti nagu ei tohi olla mittekristlikku sõjavähge, politseid ja vanglaid.
Juutide reptiilide jaoks on maa kui loomafarmi lihakehad ja värsked laibad üsna tähtsad, nad peavad end oma usu kaudu olema lubanud ärasöömiseks, võõra usu järgijaid judaismi reptiilid ei tohi endale pidada.
Võta Jeesus südamesse ja kingi oma keha koos temaga reptiilide söögilauale, kujumuutjad näitasid rahvale tsirkust kui keha hauast ära viisid, samuti polnud neil mingi mure tema vormiga hiljem jüngreid lollitada.
Ja saigi söögilaua usk oma prohveti erilise rituaali ja piiramatu söögilaua reptiilidele.
Võta Jeesus südamesse ja ... mis sa arvad, mida juut ütleb selle lihtsa ja ilusa lause peale, igavesti peab see hing juudipõrgus ekskrementides ja spermas keema.
Miks ta nii ütleb , egas juut ise taha söögilauale sattuda.
Vasta
#10
Saan aru,et krematooriumist põletusmatuseks ei piisa,aga jäi ikkagi selline küsimus painama-mis siis krematooriumist läbi käinute hingedest saab.Nemad ju maa-alla ei lähe.Kas siis ikkagi satuvad mingiks ajaks manalasse.Seda isegi sel juhul kui urni koos tuhaga maha ei maeta.Ja veel-reptiilid jäävad siis toidust ilma või on nad juba ikkagi ammu jaole jõudnud.,sest kohe ju põletamiseks ka ei lähe.Meie esivanemad ju suht ruttu vist asjadega tegelesid.
Vasta
#11
Siseministeeriumis valminud kalmistuseaduse eelnõu muudab surnute matmise või tuhastamise kohustuslikuks.

Täna kooskõlastusringile läinud eelnõu autorid märgivad seletuskirjas, et senini puudub õiguslik kohustus surnute matmiseks või tuhastamiseks üldse. Uus seadus muudab olukorda ning nõuab, et surnu maetakse põhjendamata viivituseta.

Eelnõu seletuskirja kohaselt aitab see tagada matmisele ja ümbermatmisele laieneva väärikuse nõude täitmist ning on kooskõlas ühiskonna üldiste tõekspidamiste ja väärtushinnangutega.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on uut seadust vaja, kuna matmise ja tuhastamisega seotud küsimusi käsitleb siiani vaid karistusseadustik. «See tähendab, et karistused on küll ette nähtud, aga otsesed käitumisnõuded on seni puudunud. Kalmistuseadust ongi selleks vaja, et tagada õigusselgus,» märkis minister.

Matmata jätmine võib vangi viia.

Karistusseadustik näeb inimese laiba matmata jätmise või muu üldtunnustatud tavadele mittevastava kohtlemise eest ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Tundmatu surnu matmise korraldab uue kalmistuseaduse järgi kohalik omavalitsus, kelle territooriumilt tundmatu surnu leiti. Omasteta surnu matmise korraldab kohalik omavalitsus, kelle territooriumil asus omasteta surnu viimane rahvastikuregistris registreeritud elukoht.

«Juhul, kui surnul puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, on matmise kohustus kohalikul omavalitsusel, kelle territooriumil asus surnu viimane elukoht,» seisab seletuskirjas.

Eelnõuga nähakse ette ka kalmistu välispiirist 50 meetri laiuse rahuvööndi määramine. See peaks piirama kalmistu ümbruses maakasutust, mis on vastuolus kalmistu otstarbe, eesmärkide ja hea tavaga.

«Eesmärk on piirata elamute, tööstushoonete, äride jms rajamist kalmistust sellisesse kaugusesse, mis võiks häirida kalmistul rahu, mida kalmistu kui inimese viimane puhkepaik endas kätkema peaks.»

Tallinna kalmistutel napib maad

Tallinna Kalmistute juhataja Jaak Taevas märkis, et pealinnas ei oleks rahuvööndi määramine olemasolevate kalmistute puhul enam ammu võimalik.

«Vöönd oleks võimalik rajada ainult uute puhul. Praegused kalmistud on enamuses vanad kalmistud ning nende piirid selged,» rääkis Taevas. Ka uus seadus näeb rahuvööndi ette vaid uute kalmistute rajamisel ja olemasolevate kalmistute laiendamisel.

Kalmistu haldaja peab looma registri

Kalmistu haldaja peab eelnõu järgi asutama kalmistu registri, mis on vajalik kalmistute hetkeolukorrast ülevaate saamiseks ning järjepideva ja sihipärase arengu kindlustamiseks tulevikus.

Hetkeolukord on piirkonniti erinev olenevalt haldajast ja võimalustest. Näiteks on Tallinna volikogu vastu võtnud määruse, millega asutatakse elektrooniliselt peetav Tallinna kalmistute register, mille eesmärk on linna omandis olevate kalmistute, hauaplatside ja kolumbaariumite ning kalmistutel asuvate kultuuriväärtuste, maetute ja matmiskohtade kasutajate andmete kogumine, haldamine ja analüüsimine.

Samas on väiksematel omavalitsustel, mille territooriumil asub vaid üks väike kalmistu, elektroonilise kalmistu registri asutamine põhjendamatu. Küll aga tuleb nii tuhastamiste kohta peetava registri kui ka kalmistu registri pidamisel lähtuda isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetest.

Praeguseni on peamine matmist reguleeriv õigusakt rahvatervise seaduse alusel 2001. aastal antud määrus, kuid eelnõu koostajate hinnangul ei reguleeri see matmisega seonduvat ammendavalt.

Allikas
Vasta
#12
Tsitaat:Eelnõu seletuskirja kohaselt aitab see tagada matmisele ja ümbermatmisele laieneva väärikuse nõude täitmist ning on kooskõlas ühiskonna üldiste tõekspidamiste ja väärtushinnangutega.

Oletame, et kirjutan testamenti, et tahan saada väärikalt põletatutd. 150 päeva pärast surma põletagu tuleriidal.
Rikun ühiskonna üldiseid tõekspidamisi ja väärtushinnanguid. Eiran matmisele ja ümbermatmisele laieneva väärikuse nõude täitmist (kas see puudutab ainult maetuid).
Pärast maetakse mind hoopis kõhuliasendis või mingil häbiväärsel moel, kuna ma õhutasin oma lähedasi ja muidu asjapulki seaduserikkumisele.
Lapsed lähevad mu väärikuse kaitsmise eest vangi.


[Muudetud: 28-12-09 Thorondor]
Vasta
#13
Tsitaat:Algselt postitas VironShaman
...
Võta Jeesus südamesse ja ... mis sa arvad, mida juut ütleb selle lihtsa ja ilusa lause peale, igavesti peab see hing juudipõrgus ekskrementides ja spermas keema.
...

Või lausa ekskrementides ja spermas keema? Nagu keedusperma? Kelle spermas nad seal keevad. Mis temperatuuri juures sperma üldse keeb?
Kust selline...ee...info(?irw!?) pärit on?
Vasta
#14
Tsitaat:Algselt postitas underbridge
Saan aru,et krematooriumist põletusmatuseks ei piisa,aga jäi ikkagi selline küsimus painama-mis siis krematooriumist läbi käinute hingedest saab.Nemad ju maa-alla ei lähe.Kas siis ikkagi satuvad mingiks ajaks manalasse.Seda isegi sel juhul kui urni koos tuhaga maha ei maeta.Ja veel-reptiilid jäävad siis toidust ilma või on nad juba ikkagi ammu jaole jõudnud.,sest kohe ju põletamiseks ka ei lähe.Meie esivanemad ju suht ruttu vist asjadega tegelesid.


Hea küsimus, tahaks isegi vastust kuulda.
Vasta
#15
Tsitaat:Algselt postitas underbridge
Saan aru,et krematooriumist põletusmatuseks ei piisa,aga jäi ikkagi selline küsimus painama-mis siis krematooriumist läbi käinute hingedest saab.Nemad ju maa-alla ei lähe.Kas siis ikkagi satuvad mingiks ajaks manalasse.Seda isegi sel juhul kui urni koos tuhaga maha ei maeta.Ja veel-reptiilid jäävad siis toidust ilma või on nad juba ikkagi ammu jaole jõudnud.,sest kohe ju põletamiseks ka ei lähe.Meie esivanemad ju suht ruttu vist asjadega tegelesid.

Eestis kuumutatakse gaasiga ning kehad süttivad seesmiselt, erinevalt tuleriida välisest tulest.

Aga ka krematooriumis on omad kombed ja reeglid, näiteks meie kohalikus on peale omaksetega hüvastijättu kombeks kirst lahkunuga põrandasse tõmmata, mis pidavat sümboliseerima omamoodi maapõue minekut. Antud juhul mängitakse siis leina ja omaksete alateadvusega.

Nii või teisiti on kremeerimine orgaanilise keha struktuuri hävitamine, seega lahustub ka energiakeha ja läbi selle vabaneb ka hing. Muidugi on mustmiljon võimalust hingeosade kinni jäämiseks, ent kremeerimine igal juhul vähendab võimalust kinni jäämiseks manalasse.
Vasta
#16
Niisiis.. Ootame kunas see seadus vastu võetakse Smile
Ega ta tulemata jää...
Vasta
#17
Ma olen ka pigem Celticu väljatoodud variandi poolt. Kristlik hauamatus kipub olema rohkem surnute kummardamine ja hingede vangistamine, kui et nende vabastamine edasisteks seiklusteks (/või igaveseks puhkuseks). Omaksed võtavad lahkunu (ja ka iseenast) vahest täitsa (pant-)vangi oma leinaga.

Ja kui jätta kõik raskesti kontrollitavad usupõhised teesid mängust välja, siis ega see hauamatus ka majanduslikult väga mõttekas ole ... mitte et mul midagi hästi hooldatud haljasalde vastu oleks.
Vasta
#18
Tsitaat:Algselt postitas chrysthallion

Ja kui jätta kõik raskesti kontrollitavad usupõhised teesid mängust välja, siis ega see hauamatus ka majanduslikult väga mõttekas ole ... mitte et mul midagi hästi hooldatud haljasalde vastu oleks.

Just Smile Millepärast muidu "maa sisse panemist" või "kõrgel gaasipõlemis temperatuuril tuhastamist" seadusega sätestatakse Smile

Karistusseadustik näeb inimese laiba matmata jätmise või muu üldtunnustatud tavadele mittevastava kohtlemise eest ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Kas siis põletamine ilma krematooriumita pole üldtunnustatud tava? :o

Ja üldtunnustus - mis ajajärgust see pihta hakkab?
Vasta
#19
Üldiselt küll jah. Hetkel puudub tegelik arusaam sellest, mis tohib ja mida ei tohi kuna kalmistuseadus (tore nimi eksole) on alles eelnõu staadiumis. Aga selle vastu võtmisel igal juhul seadustatakse kas matmine kalmistule või kremeerimine krematooriumis. Põletusriitus on aga ilmselgelt üldtunnustatud tavadega vastuolus. Kellele ei meeldi, mingu Indiasse.
Vasta
#20
Tsitaat:Celtic:
Eestis kuumutatakse gaasiga ning kehad süttivad seesmiselt
Ma pole veel päris täpselt aru saanud, et kas krematooriumis
tekib leek või mitte. Kas toimub süttimine või siis kõrgel kuumusel keha lihtsalt tuhastub.
Vahest räägitakse ju tule puhastavast jms jõust. Kui tuleleeki pole, siis võib oluline vahe olla.
Vasta
#21
No kindlasti tekib leek. Kuidas muidu see keha ära põleb siis? Lihtsalt krematooriumis tekib leek kuumuse tõttu (kuni 1000 kraadi). Eesti krematooriumites kasutatakse gaasi kuid näiteks Suurbritannias on kasutusel põletid, kus reaalsed gaasipõletid (leegid) oma tööd teevad.
Vasta
#22
Ma mõtlesin, et kui otseselt ei süüdata, vaid lihtsalt kuumutatakse, siis äkki vesi aurab ära ja ülejäänud variseb pudiks. Põlemisel peaks ühest otsast hapnikku juurde laskma ning teisest otsast tossuna algelemendid välja suunama.
Tsitaat:Cremation reduces a dead human body to 3-7 pounds of bone fragments and other organic and inorganic compounds. This reduction is accomplished, and the body returned to its natural elements, by exposing the remains to intense heat, by dehydration, evaporation, and mechanical processing.
Vasta
#23
Mina arvan, et põletamine on ainuke õige asi, kuna inimkeha on täis igast keemilisi aineid ja kui neid järjest üksteise otsa maetakse, võib tekkida päris keemiline protsess ja võimalik, et sellest võib olla häiritud sealne keskond ja õhkkond, ega kõik see jama ju maa alla jää, midagi tuleb ülespoole ka gaasid nt. vms. Ja sealt ju läheb põhjavette taimede juurestikku jne. ka... Ja kui seda kõike veel seestpoolt soojendatakse (maa seest) ka Kas see ei ole ohtlik, kui ainult niisama maetakse?

---------------------
Edit: Korrigeerisin postituse enam-vähem Eesti keele reeglitele vastavaks. Valus oli lugeda ja esimese hooga ei saanud arugi, mida öeldud oli...

[Muudetud: 24-2-2010 elis]
Vasta
#24
Tsitaat:Algselt postitas laanesoo
Mina arvan, et põletamine on ainuke õige asi, kuna inimkeha on täis igast keemilisi aineid ja kui neid järjest üksteise otsa maetakse, võib tekkida päris keemiline protsess ja võimalik, et sellest võib olla häiritud sealne keskond ja õhkkond, ega kõik see jama ju maa alla jää, midagi tuleb ülespoole ka gaasid nt. vms. Ja sealt ju läheb põhjavette taimede juurestikku jne. ka... Ja kui seda kõike veel seestpoolt soojendatakse (maa seest) ka Kas see ei ole ohtlik, kui ainult niisama maetakse?

Nii hirmus see nüüd ka ei ole. Gaasid esiteks vabanevadki põletamisel. Maa all inimene laguneb algosadeks mikroorganismide toimel ning kõik (või siis enamus) keemilistest ühenditest võetakse taas kasutusele ülejäänud elusolendite poolt. Niiväga neid üksteise otsa ka nüüd ei maeta (pealematmise vahe on ca 50 aastat, mille jooksul eelmine keha on totaalselt ja jäljetult ära lagunenud).
Mis puutub inimese keha täisolemisse saasteainetega meie kaasaegsest keskkonnast, siis teoreetiliselt on seee jah võimalik, et lagunemisel midagi leostub põhjavette. Kuid minu teada on kaasaegsed surnuaiad ehitatud veepidemetele, st põhjavesi on surnuaiast loodusliku (nt savist koosneva) vettpidava kihiga eraldatud. Kes ikka laibavett juua tahaks?! Ka vanasti ei tehtud surnuaaedu madalale kohale, mida ohustas kõrgvesi ega kaevude lähedusse...

Isiklikult tundub põletusmatus ainuõige viis...
Vasta
#25
Leidsin ühe maailmaränduri blogi ja seal ta kirjeldab Indias, Varnasi linnas toimuvaid surnute põletamist.

"Põletuskohtades ei tohi mitte mingil juhul pilte teha ning seepärast pole mul ka ühtegi pilti. Mida lähemale ma sinna jõudsin, seda kõhedamaks läks tunne. Seal põles mitu suurt lõket ja nägin kuidas seal surnukehasid põletatakse. Mulle haakus külge üks tegelane, kelle töö ongi turistidele jutustada kõike, mida nad teada tahavad ning siis pärast raha küsida. Me jälgisime seda protsessi paarkümmend minutit. Tema jutu kohaselt on Indias üle 10 000 koha, kus inimesi põletatakse. See oli Varnasi üks olulisemaid kohti. Siin kõrval oli üks maja, kuhu tulid inimesed surema. Kõik hindud põletatakse pärast surma. Erandid on ainult vaimulikud, rasedad, lapsed ning maohammustuse läbi surnud inimesed (neid erandeid võib veel olla).

Kokku põletatakse seal ööpäevas 200-300 inimest. Ma nägin, kuidas pidevalt kanti surnukehasid sinna kalda äärde. Enne laotati puudest virn ning siis asetati sinna riidesse mässitud surnukeha. Seal olid spetsiaalsed vaimulikud, kes süütamisprotseduuri läbi viisid. Süütamiseks toodi spetsiaalsed söed, mis pandi kuivatatud heina sisse ning sellega käidi mitu korda ümber surnukeha. Selle eesmärk oli, et kõik 5 elementi saaks inimesest põletamise ajal eralduda. Siis süüdati puuriit. Põletamisprotsess kestab kokku 3 tundi, mille jooksul põleb ära enamus osa inimesest, allesjäänud osad viiakse paadiga Gangese jõe keskele, seotakse kivi külge ja lastakse vette.

Kogu see pilt ning hingemattev põlenud liha lõhn mõjus mulle veidi šokeerivalt ja ma tahtsin sealt lahkuda. Nagu Mukhtar ütles, võib turist seda ühe korra vaadata, aga teist korda ma seda enam näha ei sooviks. Nagu oligi oodata, hakkas see isehakanud giid rääkima, kuidas üheks põletamiseks kulub 250 kg puitu ning 1 kilo hind on 180 Rs (45kr) ja küsis raha, et toetada leinavat peret."
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Kas hing tuli koju. Elessandra 1 2,463 01-07-2018, 11:19
Viimane postitus: Tundlik
  Hing peale Universumi lõppu Neiu 24 13,389 12-04-2013, 11:37
Viimane postitus: Krt

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat