[Eithea]

Huvita kas Eestis on juba ka kusagil olemas paganate(paganlik) surnuaed?
Millalgi on mõneti selle küsimusega ka tegeldud, lõiguke riigikogu istungilt.

Aivar Riisalu
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kalmistuseadusi meil vist siin väga tihti ei menetleta. Ma olen aru saanud, et tegemist ongi vist päris esmakordse juhtumiga, seetõttu on mu küsimus selline emotsionaalne. Kas selle seaduse menetlemise juures on olnud juttu või võiks jutuks tulla, et tulevikus oleks inimestel võimalik asutada ka näiteks perekonnarahulaid, näiteks oma põlistalude maadele või ütleme nüüd, kus meil on jälle normaalne ühiskond juba pikemat aega paika loksunud, ütleme, küsimus on väga selge: kas ma saan endale teha oma talumaale surnuaia, kuhu minu suguvõsa tulevikus maetakse?

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Esimene pool, et kas on uus? Jah, kui me üleriigilistest dokumentidest räägime, siis viimane otseselt kalmistute haldamist puudutav õigusakt oli vastu võetud 1967. aastal "Juhend Eesti NSV kalmistute valitsemise korra kohta", mis on kinnitatud Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise ministri käskkirjaga. Selline huvitava nimetusega minister oli siis tol ajal! Aga kui me räägime Eesti Vabariigist, siis tegelikult juba enne Eesti Vabariiki alates 17. sajandist on Eestis reguleeritud seda seadusega ja Eesti Vabariigis oli ta kuni 1925. aastani osa kiriku kohta käivast seadusest. Pärast seda võeti vastu matmispaikade seadus, kui kirik lahutati riigist ja 1935. aastal kehtestati matmise seadus.
Mis puudutab näiteks oma perekonna rahula rajamist, siis nagu ma ütlesin, me ei näinud selles seaduses ette suuremaid kalmistuid erakalmistuna. Kaalusime väga tõsiselt, aga ikkagi eraomaniku huvid võivad aja jooksul muutuda, n-ö avaliku teenusena eraomandis kalmistuid me ette ei näe selle seadusega.
Samas me oleme jätnud lahtiseks selle – inimestel on väga erinevad kaalutlused, väga erinevad usulised traditsioonid ja väga erinevad põhjendused, miks nad tahavad erineval viisil väärikal moel – siin on ette nähtud väärikal moel just! – surnu matta või tuhastada ja sellepärast me ei ole ka seda keelanud.
Me reguleerime siin kalmistute töös seda, et kui inimene soovib oma lähedase matmiseks, tuhastamiseks kasutada kalmistut, siis talle on seal tagatud teatud reeglistik. Ta teab, mis reeglid seal vastavalt seadusele kehtivad ja mis mitte, aga kui mõni näiteks on otsustanud hoida oma lähedase inimese tuhka oma kodus – on väga erinevaid juhtumeid –, siis me ei ole otseselt siin keeldusid ette näinud, kuna usulised tavad on väga erinevad ja muud emotsionaalsed kaalutlused on inimestel väga erinevad. Aitäh!

Allikas