Surm ja elu... Mis pärast seda on?

See on mind juba kaua piinanud. Lihtsalt nii huvitav on, et ma tahaks juba surra, siis saan teada, et mis pärast seda toimub. Mulle tundub, et nii põnev oleks olla vaim ja mööda maailma ringi lennata ning teisi kummitada. Mulle tundub, et ma olen ikka väga imelik, aga lihtsalt huvitab niiväga. Kas kellegil on mingeid mõtteid kuidas sellest lahti saada?

Ühine mõne religiooniga, tavaliselt on neis ette kirjutatud mis ja kuidas ning mõtlema ei pea - kõik on ette äralahendatud. Vaja on ainult natuke enesepettust/naiivsust.

Yhes raamatus oli kirjas, et tahtis ka jubedalt surra ja kui tema tund oli tulnud, tahtis nii väga elada, et sooritas hoopis taassynni...andekas

Iirise jutt oli hea. Nojah, eks siis pidigi tulema elutahe tagasi kui hakkad ära surema.

Mis peale surma juhtub? Aga katseta - sure ja siis saad teada (see on iroonia muidu). Aga, kui see tõesti sind nii väga huvitab, et mis pärast surma saab, siis loe vastavat kirjandust äkki, ise olen igasuguseid taolisi raamatuid lugenud ja on andnud palju vastusi, mis ennem arusaamatud olid. Aga kui sa nüüd vastusena ootad, et MIS siis juhtub, siis ilmselt kõige pealt näed oma kõdunevat keha kõrvaltvaates ja siis taipad, et oled lahkunud oma füüsilisest kehast ehk kapslist, mis sind kogu elu on "kinni hoidnud" - ja kindla peale head uurimist, ütlen vihjeks, et tegu ei ole igava teemaga, mis ajab une peale.

On siis keegi peale surma elavate sekka tagasi tulnud ja öelnud, et kuidas kõik teisel pool on ???? Vaevalt, me ju võime arvata, et satume paradiisi või taevasse ja kohtume taas oma lahkunud sõprade ning sugulastega. Sellised arvamused, et peale surma saame mööda maailma ringi lennata ning teisi kummitada on kõik tingitud ulmefilmidest jne. Tegelikult ei ole peale surma midagi, kust üldse võetakse, et peale surma näeme oma kõdunevat keha?? Ahh, ma ei tea ka, pole mõtet argumenteerida teemal, millest keegi midagi ei tea. Eks igal jõuab aeg kunagi sinnamaani, kunas ta selle teada saab. Iseasi, kas see siis enam nii oluline on ja kas me üldse tunneme seda ?

Kusjuures ei ole üldsegi "raske" surra ja siis jälle "ellu ärgata" - kust need ikka tulevad, kui mitte inimestelt endalt, kes näevad seda surma negatiivsust palju avaramana jne.

Miks see peaks kohe ulmeline olema?
Ja mis siis su arust peale surma juhtub? Must auk vms [kui ei ole sinu järgi MITTE MIDAGI] ? Kui oled märganud, siis tänu surmale ei lõpe veel maailm, vaid jätkub omasoodu edasi nii nagu alati seda teinud on.

[Muudetud: 18-3-2009 Indr3k]

[Muudetud: 18-3-2009 Indr3k]

Jah, olen ka kuulnud lugusid sellest, kuidas mõned inimesed opilaual surema hakkavad, liiguvad mööda pimedat tunnelit valguse poole kuid siis ärkavad ellu tagasi. Samas mõned on jälle rääkinud, et on enne suremist näinud kuidas nad oma kehast välja tulevad ja siis tagasi lähevad.
See on juba igaühe enda asi kui tõsiselt neid jutte uskuda.
Arvan, et surm ja surmale järgnev elu vms on müsteerium, mida me kunagi teada ei saa.
Jah, olen sinuga nõus, et pärast surma veel maailm ei lõppe, kuid see ei ole enam sama maailm, mis ta varem oli.

See et sa oma kehast lahkud on minumeelest nagu suht võimalik , sest on ju paljusid inimesi kes on oma operatsioone kõrvalt näinud..ja pooleldi magades on ka võimalik oma kehast lahkuda..Mina ise arvan et elu on nagu kool , igal elu mis saa siin elad on üks veerand/õppeaasta ja peale seda kogud sa oma teadmised kokku...sest miks muidu paljud inimesed näiteks hüppavad kusagilt üle kraavi ja tunnevad et nad on seda enne teinud ja siis kukkuvad sisse...nad ei ole eelmisest elust seda selgeks saanud ja tulevad uuesti proovima..kusagil kunagi lugesin siin forumis selle kohta teemat...Ja mina ei tahaks surma niiväga...sest asjad mida sa väga tahad võivad ka vahest tulle...kui sul endal savi on siis mõtle lähedaste peale...mis tunne neil on kui neile kallis inimene lahkub...Aga vb on ka mingi teine maailm millest olen lugenud siin...et need kes kummitama jäävad on lihtsalt kahe maailmavahel..Aga ikkagi ma arvan et mingi aja jooksul sünnib inmene taas..



Käi siin foorumis ringi ja loe asju...leiad igasuguseid erinevaid variante...Aga ikkagi me keegi ei tea mis sealt tuleb...sest ega keegi ei sure ära ja tule mile kuu ajapärast ette lugema mis kõik on

[Muudetud: 4-1-2009 martin65]

See kõik kehast väljumine ja tunneli nägemine põhjustab aju.. Sest tahab kaitsta keha suure valu eest... (Kanal 2 Dokumendaar filmist on see lause võetud)

Tsitaat:Algselt postitas helen009
See kõik kehast väljumine ja tunneli nägemine põhjustab aju.. Sest tahab kaitsta keha suure valu eest... (Kanal 2 Dokumendaar filmist on see lause võetud)

Miks aju ei võiks siis midagi muud lahedat näidata, kui ta sellise Coca-Cola Plaza taolise meelelahutusega tegutseb? Mina eelistaks sel juhul mõnda head filmi. Tsiteerin: "Tegelikult pole peale surma mitte midagi" - võimalik, et sinu jaoks ei ole tõesti mitte midagi, ehk teistel veab paremini. Hehe.

Sureme - näeme

Pärast surma ehk siis pärast elu on täpselt sama, mis enne elu. Kas mäletad mis siis oli? Ei mäleta eksju... vot täpselt sama tunne ongi kui ära sured

Tsitaat:Algselt postitas kosmos
Pärast surma ehk siis pärast elu on täpselt sama, mis enne elu. Kas mäletad mis siis oli? Ei mäleta eksju... vot täpselt sama tunne ongi kui ära sured

Aga mis siis kui mäletan? Siis on mul vedanud järelikult.

Ma ei tea kas seda nüüd vedamiseks nimetada saab, aga sa võiksid siiski kirjeldada, mida sa siis enne sündimist mäletad ja kas oli ka pikk aeg ootamaks seda sünnipäeva.

Ei tahaks seda kenat teemakest rikkuda, kuid selline on juba olemas.
Elust enesest: Elu pärast surma

Tsitaat:Algselt postitas Indr3k

Tsitaat:Algselt postitas helen009
See kõik kehast väljumine ja tunneli nägemine põhjustab aju.. Sest tahab kaitsta keha suure valu eest... (Kanal 2 Dokumendaar filmist on see lause võetud)

Miks aju ei võiks siis midagi muud lahedat näidata, kui ta sellise Coca-Cola Plaza taolise meelelahutusega tegutseb? Mina eelistaks sel juhul mõnda head filmi. Tsiteerin: "Tegelikult pole peale surma mitte midagi" - võimalik, et sinu jaoks ei ole tõesti mitte midagi, ehk teistel veab paremini. Hehe.

Mina olen nagu kuulnud et , teadlased pole selle inimese aju uurimisega väga kaugele jõudnud....nii et tegelt nad ei tea nagu sittagi...inimesed on need kes lihtsalt usuvad kõike paska mis neile pähe ajatakse...

Ei tahaks küll mäletada kuidas ma isa küljes rippusin

Endal selline arusaam surmast, nagu pikk uni kuni pimeduseni, ja unes sa ei tunneta aega, niiet vabalt võib su nn "vaim" vms tuhandeid aastaid aga sinujaoks on see ikkagi silmapilk. Ja mis edasi, küll paistab Kuigi huvitav lugemine on siiski, teie arvamused ja arutelu, samuti ka iroonia.

Samas tutavaga on selline stoory et "kellegi vaim on läinud kellegi teise maisesse kehasse":
laps on alles rääkima hakanud, autoga mööda sõites tema jaoks täiesti tundmatud ja nonsens kohas näitab näpuga ja ütleb et ma elan siin või et minu kodu vms (ei tea täpselt aga mõte peaks olema kõigile arusaadav) ja see on õigekoht kus üks lähedane elas kes nüüdseks surnud. Aga see omaette teema juba.

Jah, meil on isegi teema raamatutest, milles räägitakse reinkarnatsioonist:

http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=786

Kusagil on teema vene eriteenistuste oskustest ja seal peaks olema juttu filmist Zov_Bezdni, seal filmis on pikalt juttu sellest teemast, kusagil peaks olema ka supakad.
Üldiselt pole kuigi mõnus kihtideks laiali laguneda nagu tavainimesega juhtub, ainult nõid võib oma teadvuse säilitada.

Kas keegi on mõtelnud selle peale, et elu kestab keskeltläbi 70 maist aastat. See on väega väike aeg kogu ülejäänud aja kõrval. Äkki on nii, et maine elu on mingi ebatavaline olek vaimule või mis iganes. Ja loomulik olek on hoopis maise elu väline aeg.