Õudne kogemus

Siin majas, kus ma elan on palju asju juhtunud. Kunagi nägi üks tüdruk enda korteris indiaanlast(ma muidugi ei tea, kas see tõsi on) . Aga igaljuhul, minuga on ka imelikke asju toimunud. Ühel õhtul hakkasin magama minema. Kardinad unustasin ette tõmmata, pitskardinad olid ees. Ronisin juba teki alla ja hakkasin magama jääma. Järsku kuulsin mingit imelikku krabinat, hiired vms. Panin tule põlema ja hakkasin uurima, kust krabin tuli. Ma ei leidnud mitte midagi. Kustutasin uuesti tule ja läksin voodisse. Kogemata juhtus pilk aknale. Seal aknajuures oli mingi kogu, lihtsalt vaatas mind. Ma ei julgenud isegi karjuda, veel enam ei saanud liigutada. Lõpuks kui kogu kadus tõmbasin ruttu teki üle pea.
Hommikul küsisin emalt, mis see olla võis. Ta rääkis, et kunagi oli siin korteris mingi mees ennast üles poonud. Siiamaani on õhtuti kõhe, aga vähemalt parem, sest mu väike õde on nüüd minuga ühes toas.

Sellest ajast saati ma lihtsalt kardan selliseid asju. Õde ei tea sellest midagi, muidu hakkaks tema ka kartma. Äkki oskaks keegi aidata,. et kuidas hirmust üle saaks?

Milline see kogu oli? Natuke täpsemalt paluks.

Kui sa vahepeal tule põlema panid, võis see su silmadesse jääkkujutise jätta...nagu kui päikest vaatad
Lisaks veel nn. õudsad jutud majast ja uneajast tingitud uimasus ja saamegi kummituse retsepti...

See kuju oli väga hägune, kindlaid piirjooni polnud, aga ma nägin, kuidas ta haihtus. Ma ei usu, et mingi silmapete vms oli.

Ma olen ka midagi sellist kogenud aga majas kus ma elan pole keegi kunagi ära surnud. Tol ööl kui mina kujutist nägin andis see mulle märku, et ma pean kõik üles äratama. Elekter oli ära läinud ja katel oleks õhku lennanud. Vähemalt isa ütles, et päästsin meid kindlast surmast. Aga see pole esimene kord, kui üks pereliikmetest on öösel ärganud. Esimest korda oli see mu kõige noorem õde, kes öösel igakord kui siiber kinni vajus röökima hakkas nagu ta oleks teadnud, et just nüüd on õige aeg. Ka tol korral oli elekter ära...

Vähest annavad mõned surnud endast märku, et oma patte lunastada või midagi sellist. Alati ei pea tegu olema halva vaimuga.

Öösel ei saa tegelikult kunagi kindel olla mida sa tegelikult nägid, sest siis on meie hirmud suuremad ja tegu võis olla silmapettega.

Jah, nüüd nägin ükskord veel seda kogu, ja sellist hirmu peale ei tulnud. Õde nägi ka, aga tema kartis, jooksis kohe minu voodisse.

Kõhe on ikka, aga ma ei karda paaniliselt.

KeQ ile siis üks soovitus: kasuta silmaklappe ja kõrvatroppe, kui sa ei taha midagi kuulda ega näha - ongi lahendus olemas Kui ikka häda on, küll see vaim sind puudutama tuleb v ajab sind lihtsalt kuidagi üles.. Nad pole äpüd, seda ma sulle ütlen, KeQ.