Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Teised tähesüsteemid ja eksoplaneedid
#1
Aegmaha andmetel:

Teadlased said esimesed pildid teise päikesesüsteemi planeetidest. Teise päikesesüsteemi planeedid leiti Hawaiil asuvate hiigelsuurte teleskoopide Kecki ja Gemini abil, kirjutab STT.

Teleskoopidega tehtud fotodelt on näha kolme planeeti, mis tiirlevad ümber tähe HR 8799. Planeedid asuvad Maast 128 valgusaasta kaugusel ja paiknevad Pegasuse tähtkujus.

HR 8799 on väga ere täht, mis hea ilma korral on nähtav ka palja silmaga.

Teadlaste kinnitusel ei ole avastatud planeetide keskkond selline, et seal võiks elu olla, kuigi need planeedid on 7-13 korda suuremad kui meie süsteemi Jupiter. Ka pinnatemperatuur on sama kõrge kui Jupiteril.

Uurijate arvates annab taoline päikesesüsteem aga kinnitust, et kuskil maailmaruumis on ka Maale sarnaseid planeete.


Vasta
#2
Hubble toru on selliseid või vähemalt sarnaseid asju mitmeid leidnud...
lihtsalt lugemiseks http://hubblesite.org/
Vasta
#3
Planeete on ennegi leitud, ja kas äkki isegi ühte kiviplaneeti pole leitud?

[Muudetud: 3-8-2009 THOR-00]
Vasta
#4
Tsitaat:Algselt postitas THOR-00
kiviplaneet
Mis asi on kiviplaneet? Planeet mis koosneb kivist?
Vasta
#5
Maa sarnane tahke pinnaga planeet, pinna kihid on tavaliselt kivised
Vasta
#6
Tsitaat:Algselt postitas THOR-00
Maa sarnane tahke pinnaga planeet, pinna kihid on tavaliselt kivised
Meil on endal päikesesüsteemis rohkem kui üks planeet tahke pinnasega samuti olemas.
Kivise pinnaga planeet ei ole üldse mingi harv nähtus.

[Muudetud: 8-3-2009 Nazz]
Vasta
#7
Tsitaat:Algselt postitas Nazz
Meil on endal päikesesüsteemis rohkem kui üks planeet tahke pinnasega samuti olemas.
Kivise pinnaga planeet ei ole üldse mingi harv nähtus.
[Muudetud: 8-3-2009 Nazz]
Ma ei pidanud silmas meie päikesesüsteemi, vaid mujal. Ja selliste pisikeste (Maa sarnased kiviplaneedid on üldjuhul väikesed) planeetide leidmine ei ole üldse kerge.
Vasta
#8
Huvitav millises tähtkujus see planet x paikneb siis hetkel? Kuna väidetavalt on NASA, Vene ja Jaapani uuriad seda pildistanud. Pidavat meile lähenema löunapooluselt. Kuna mul on siin löunapoolusel endal teleskoop, siis heameelega otsiksin üles, kui vaid koordinaate teaksin!
Vasta
#9
Constellation Pegasus
Right ascension 23h 07m 28.7150s
Declination +21° 08′ 03.302″
Apparent magnitude (V) 5.964

---
Google Sky s peaks olema HD 218396
Vasta
#10
Tänan Leena. Kuid Pegasus on ju Eesti tähistaevas ka hästi näha. Siin pole löunapoolusega midagi pistmist.
Vasta
#11
Lähedal asuvas kääbusgalaktikas aset leidnud supernoovat kataloogitähisega SN2007bi vaadeldi 2007. aastal. Teadlased said kohe aru, et tegu on millegi erilisega, kuna seekordne sähvatus oli tüüpilisest supernoovast 50 kuni 100 korda eredam

“See oli palju eredam ning ere faas vältas väga kaua,” selgitab Saksamaal tegutseva Max-Plancki instituudi uurija Paolo Mazzali. “Saime objekti jälgida peaaegu kaks aastat pärast selle avastamist. Tavaliselt pole pärast nii pikka aega enam midagi näha.”

Pärast objekti signatuuri analüüsi avaldasid täheteadlased ajakirja Nature 3. detsembri numbris artikli, mis kinnitas hüpoteesi, et sureva tähe karakteristikud kattuvad teoreetiliselt ennustatud nn paar-ebastabiilsuse supernoova omadega (ingl pair-instability supernova).

“Nende olemasolu osas oli mõningaid kahtluseid,” nendib Bonni ülikooli astronoom Norbert Langer, kes küll ise projektis ei osalenud, kuid kirjutas samasse ajakirjanumbrisse avastuse-teemalise essee. “Tõsiselt kaheldi, kas nii massiivsed tähed üldse saavad universumis moodustuda. Paistab, et nüüd oleme väga kindlad, et 200 Päikese massiga tähed on olemas.”

http://forte.delfi.ee/news/teadus/roogat...d=27321139

Teadlased usuvad, et mustad augud võivad toimida kosmiliste galaktikatootmis-üksustena. Uus uurimus võib aidata selgitada, miks suurte galaktikate tuumas leidub enamasti ülimassiivne must auk.


Mõistatust võib nüüd aidata lahendada Maast viie miljardi valgusaasta kaugusel asuv objekt, vahendab The Daily Telegraph.


Kvasari näol on tegemist võimsa energiaallikaga, mis usutavasti tähistab aktiivse hiiglasliku musta augu asukohta.
“Tulevikus on need kaks objekti määratud ühinema: kvasar liigub galaktilise kaaslasega võrreldes kiirusega vaid mõnikümmend tuhat kilomeetrit tunnis, ning neid lahutab vaid 22 000 valgusaastat,” ütleb Saclays tegutseva Prantsuse aatomienergia komissariaadi CEA uurimisinstituudi doktor David Elbaz.

“Ehkki kvasar on endiselt “alasti”, saab see pärast tähtedeküllase kaaslasega ühinemist endale viimaks “jope selga”. Seejärel jääb see ankrusse peremeesgalaktika sisemusse nagu kõik muud kvasarid.”

Teadlased usuvad, et muude suurte galaktikate, mille keskmes asuvad mustad augud, moodustumise taga võis olla samasugune protsess.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/teadla...d=27271615


[Muudetud: 8-12-2009 PiziIngliito]
Vasta
#12
Ei lähe küll otseselt sellesse teemasse,aga kaudselt küll.
Eelmisel nädalal oli Ren -TV pealt saade,kus räägiti sellest,et vene teadlastel on arvutuslikult(või kuidagi muud moodi)õnnestunud tuvastada-maa kaksikplaneet.
Mis tiirleb täpselt samal orbiidil,samal kiirusel,asub aga paraku 180 kraadi meie vastas.Seega täpselt teisel pool päikest,sellepärast ei ole teda võimalik ka näha.
Ise paraku sattusin saadet nägema alles lõpust.Otsisin siit selle kohta infot aga ei leidnud.Võib-olla jäi ka kahe silma vahele.
Huvitav kas selle kohta kusagil veel on kirjutatud . Kuidagi peaks neid saateid vist ka kusagilt netist leida võimalik olema.
Vabandan kui selle kohta materjalid siin juba olemas.
Aga iseenesest päris huvitav hüpotees.
Vasta
#13
Peaks siia teemasse hästi sobimaSmile

Meie päike võrreldest teiste galaktika päikestega...
http://www.youtube.com/watch?v=BS88G5WBc...re=related
Vasta
#14

Tsitaat:Eelmisel nädalal oli Ren -TV pealt saade,kus räägiti sellest,et vene teadlastel on arvutuslikult(või kuidagi muud moodi)õnnestunud tuvastada-maa kaksikplaneet. Mis tiirleb täpselt samal orbiidil,samal kiirusel,asub aga paraku 180 kraadi meie vastas.Seega täpselt teisel pool päikest,sellepärast ei ole teda võimalik ka näha.

Oled kindel,et see tõsine saade oli?Taoline planeet peaks sel juhul olema sama massiga, mis Maa...ning teine Maa suurune plaaneet, samal orbiidil meiega, ei oleks just selline avastus, mida alles nüüd Mingi Vene teadlased välja arvutaks...
Nimelt omaks selline planeet üsna märgatavat mõju teiste lähedalolevate planeetide orbiitidele...Näiteks avastati taoliseid mõjusid Uuraanile uurides planeet Neptuun...

Kui taoline planeet teiselpool Päikest eksiteeriks, siis oleks selle mõjud tänu Marsi ja Veenuse orbiitidele ammu teada...

Muidugi väga huvitav oleks mõelda....
Vasta
#15
Täielik tsirkus ju, ta oleks avastatud juba ammu eriti pärast kõikide kaugemate planeetide pildistamist, kui oleks kahtlus oleks ammu juba päikese taha kõrvalt vaadatud, küll aga on see jutt klappiv Aldebarani kohta kus kõik madalama sordi hübriidinimesed kes oma valge rassi puhtust ei hoidnud vaid tegid rassidevahelisi segalapsi aeti jumalplaneedilt kaksikplaneedile mille orbiit muudeti täpselt tähe taha. Alamrassid ei näe kunagi jumalrassi planeeti.
Materjal pärit vene saitidelt.
Vasta
#16
Siin sellest Maa "kaksikust" artikkel: http://www.senav.net/kosmos/855-nibiru-p...iznec.html
Ära märgitud ka arvatavad korrad kus teda ajaloos taevavõlvil päikese servas märgatud...
Vasta
#17
Tsitaat:Algselt postitas KrayonFänn
Peaks siia teemasse hästi sobimaSmile

Meie päike võrreldest teiste galaktika päikestega...
http://www.youtube.com/watch?v=BS88G5WBc...re=related

Sellest toredast videost on kahjuks välja jäetud kõige suurem teadaolev täht VY Canis Majoris. Kui meie päike asendada sellega siis ta ulatuks kuni Saturni orbiidini. Muljetavaldav!
Vasta
#18
Siinsel videol on ka Canis Majoris võrdluses Päikesega ära toodud...
http://www.youtube.com/watch?v=HEheh1BH3...re=related
Vasta
#19
Huvitav teema siin pooleli jäänud.

Lisan selle eilse uudise ka siia teemasse:

Maa-sarnaseid planeete võib Linnuteel leiduda kaks miljardit
Iga kümnenda Päikese-sarnase tähe ümber võib tiirelda Maa-sarnane planeet, millele langeb ligikaudu sama palju tähevalgust kui Maale.

USAs toimuval Kepleri konverentsil esitletud tulemused toetuvad teleskoobi esimese 34 vaatluskuu vältel kogutud andmetele. Lisakuud on võimaldanud potentsiaalsete kandidaatide sekka lisada peamiselt väiksemaid ja pikema tiirlemisperioodiga planeete, vahendas ERRi teadusportaal.

Kokkuvõtlikult on seeläbi teadaolevate kandidaatide hulk kasvanud 30 protsendi võrra. Uute kandidaatide hulk võimaldas varasemast usaldusväärsemalt laiendada tulemusi ka tähtedele, mille ümber tiirlevad planeedid Maa vaatevälja ebasobiva tiirlemistasandi tõttu ei satu. Alalhoidliku järelduse kohaselt tiirleb vähemalt 70 protsendi põhijada tähtede ümber vähemalt üks planeet ehk Linnuteel leidub neid rohkem kui 140 miljardit.

Veidi julgema haritud hinnangu otsustas anda doktorandist Erik Petigura, keda juhendas üks kaasaja tuntumaid planeedikütte Geoffrey Marcy. Koos kaaslastega keskendus Petigura Päikesele sarnaselt rahulikele tähtedele, mida leidus Kepleri vaateväljas umbes 42 tuhat. Loodud algoritm leidis antud valimist Kepleri kogutud andmete seast 16 tuhat tähest mööduvale planeedile viitavat eredusjada. Graafikuid visuaalselt hinnates tuvastas ta kolleegidega 603 planeedikandidaati. Neist kümme vastas eelnevalt seatud Maa-sarnase planeedi tunnustele.

Selleks pidi nende raadius olema Maaga võrdväärne või kuni kaks korda suurem. Samuti pidi neid tabama Maast neli korda vähem kuni neli korda rohkem valgust. Sõltuvalt atmosfäärist oleks seeläbi eeldusi neilt vedelas olekus vett leida. Varjutusmeetodiga märkamiseks ebasobival tasandil tiirlevate planeetide lisamisel leidis Petigura töörühm, et Maast kuni kaks korda suurema raadiusega planeete on lootust leida iga viienda Päikese-sarnase tähe ümbert. Tehtud geomeetrilise analüüsi kohaselt asub vaatlusteks sobival tasandil vaid iga sajas planeedisüsteem.

Nii leidis ta ekstrapolatsiooni läbi, et iga kümnenda tähe ümber tiirleb Maa-sarnane planeet tõenäoliselt Kuldkihara piirkonnas. Arvestades, et Päikese-sarnased tähed moodustavad Linnutee tähepopulatsioonist 10 protsenti, võib määratluse alusel ulatuda Maa analoogide hulk kahe miljardini.

Hinnangu õigsuse kontrollimiseks lisas Petigura Kepleri toorandmetesse 40 tuhat eredusjada, mida andmeid analüüsivad algoritmid oleksid pidanud planeediks pidama. Meetodit rakendatakse tihti teises andmemahukas füüsikaharus – osakeste füüsikas.

Seega on tulemuste põhjal äärmiselt tõenäoline, et tõeline Maa analoog võidakse leida juba järgnevatel kümnenditel. Omaette küsimus on aga see, kas see võib ennast peita juba Kepleri kogutud andmetes.

http://menu.err.ee/uudised/elu/a5d8c0a8-...6be508a141

Muuseas, varem arvati, et selline planeet, mis peaaegu 100 protsenti Maad meenutaks, võidakse leida juba a.2013:
http://www.elu24.ee/1087400/toeline-maa-...-juba-2013

Nii arvas Puerto Rico planetaarteadlane Abel Mendez.

Vasta
#20
Teleskoopidega teiste tähtede planeete ei näe.Need on liiga kaugel.Need on arvutisimulatsioonid,mille pilte näidatakse.Tähe kõrvalekallete järgi arvutatakse välja,kui suur planeet ja kui kaugel tähest.Need on ebatäpsed oletused.
Vasta
#21
Alates 1988. aastast on avastatud 2098 meie päikesesüsteemist väljaspool asuvat planeeti ja 55 Cancri E (teise nimega lihtsalt Janssen) on neist vast üks kummalisemaid.

See planeet on oma tähele nii lähedal, et aasta pikkuseks on vaid 18 tundi. Teadlased arvavad, et 55 Cancri E sarnaneb meie Kuule ses osas, et ta on kogu aeg ühe küljega oma tähe poole. See tähendab, et ühel planeedi küljel valitseb kogu aeg kuum öö (temperatuur kusagil 1000 plusskraadi kandis Celsiuse järgi) ja teisel, päevapoolsel küljel veelgi kuumem päev voolavate laavajõgedega.

Kuna planeet on meile maailmaruumi kontekstis väga lähedal, on teadlased seda päris põhjalikult uurida saanud. Sellest hoolimata on olnud väga palju erinevaid arvamusi, millest planeet täpselt koosneb. Alguses arvati, et see on veega kaetud. Seejärel, et tegu on teemandist tehtud planeediga. Nüüd aga kaldutakse selle teooria poole, et tegu on ikkagi leegitseva laavamaailmaga, kuhu inimestel peale kiire tulesurma ilmselt midagi muud teha poleks.

http://forte.delfi.ee/news/kosmos/eksopl...d=74117059
Vasta
#22
Cerro Armazonese mäetippu ehitatakse praegu* teleskoopi, millega loodetakse varsti (ca 8 aasta pärast) lähimaid eksoplaneete otsese vaatlusega näha ja nende atmosfäärist ka spektrianalüüse saada. Segmenteeritud peapeegli läbimõõt saab sellel olema umbes 40 meetrit.
Ameeriklased kavatsevad peaaegu sama suurt teleskoopi (30 meetrise segmenteeritud peapeegliga) Mauna Kea mäetippu Havail, aga viimati lugesin selle kohta, et kohalike jaoks on ehitusplatsiks määratud maa püha ja protestide tulemusel projekt seisab.

*Praegu küll tegeldakse vist alles mäe lõhkamisega.
Vasta
#23
See on muidugi suurepärane kui leitakse meile sobiliku planeete s.t kõigepealt üsna täpselt sama massiga planeete.
Kuid mis meil sellest kasu,lähim neist ju asub valgusaastate kaugusel.Liha ei hakka kunagi kosmoses liikuma valguse kiirusega.
Ränd sinna oleks võimalik ainult meie hingede tasemel.
Vasta
#24
Inimeste teiste tähtedeni jõudmine tundub mullegi kahtlane. Lihtsalt selle tõttu, et see nii (energeetiliselt) kulukas on. Samas saaks sinna saata nö. seemneid. Kas siis mingit uut laadi spetsiifiliselt arendatud eluvorme või ka näiteks külmutatud looteid. Need kaaluksid oluliselt vähem, kui inimesed + inimeste elutegevuseks vajaminevad seadmed ja eluruumid. Spetsiifiliselt sihtkeskkonnale vastama arendatud eluvormi seeme võiks kaaluda väga vähe ja olla võimeline ennast suhteliselt lühikese aja jooksul paljundama, kasvades selle käigus seemne faasist välja. Sellised eluvormid ei pruugiks olla vähimalgi määral sarnased praegu Maal olevate eluvormidega. See on muidugi fantaasia, aga ... no miks mitte.
Taolise meetodiga saaks galaktika koloniseerida suhteliselt kiiresti. Koloniseerijaks poleks siis küll mitte otseselt inimrass, vaid selle järglane. Mingi hoopis teistsugust.

Koduse 1g kiirenduse juures ei võtaks reis isegi väga kaua aega. 100 valgusaasta kaugusele jõuaks kosmoselaev 9 aastaga kosmoselaeva enda aja järgi. 1000 valgusaasta kaugusele reisimine võtaks aega 13.5 aastat, 10 000 valgusaasta kaugusele jõuaks 18 aastaga ja 100 000 valgusaasta kaugusele umbes 23 aastaga. Alg- ja sihtpunkti aja järgi kuluks 100 valgusaastaläbimiseks aga 102 aastat.

Kust aga reisiks vajaminevat energiat saada ... see on suur probleem. Lisaks probleemile, et kuidas ehitada neid imelisi mootoreid, mis sellisteks reisideks vajalikud oleksid. Energiat läheks vaja aga väga-väga palju. Kohe nii palju, et selle taha ilmselt kogu galaktika koloniseerimine pidama jääbki. Võiks ju oletada, et sel samal põhjusel pole võõraste eluvormide seemned veel siia jõudnud. Või ehk on mõned siia jõudnud ja idanevad tasapisi Titaani igikeltsas mõne metaanijärve kaldal. Jälgivad mängu kolmandal kivil Päikesest ning ootavad midagi.
Vasta
#25
Seda muidugi ei tea, kas meile ligemal päiksesüsteemil https://et.m.wikipedia.org/wiki/Proxima_Centauri ka eksoplaneet on?
Lubatakse suuresti, et kui jama majas, siis viiakse inimkond siit planeedilt minema. Ainult ei tea kuhu? Ja miljardid ning millega?Smile
Väike proble on ka selles, et Centaurile lendamine võtab praeguste lennuvahenditega aega ca 70 000 aastat, kui sellel üldse mõtet on?
Pole midagi teha, peab Gaia hüpoteesi meeles pidama!
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Huvitavad tähesüsteemid as-green 44 11,952 23-02-2008, 00:37
Viimane postitus: Adolf

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat