Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Noa laeva otsingud.. (pilt Ararati mägedest)
#76
Uputus oli - ise küsimus millal, "Noa" oli - või hoopis Utnapištim, laev ehitati ja nüüd tundub ka, et
lausa mitu laeva - kui see viimane uudis just täielik jamps ei saa olema.
Seega arvan, et nagu paljud teised sellised lood on ka "noa lugu" põhinenud reaalselt toimunud
isikutel ja sündmustel. Aja jooksul on aga inimesed teadmatusest (või ka teadlikult) muutnud eri
põhjustel selle detaile - lähtuvalt oma HETKE arusaamistest. Istun ja ootan mida veel leitakse.
Muud ei ole just midagi eriti teha SELLE teema osas.
Vasta
#77
Eesti keelne uudis: http://forte.delfi.ee/news/teadus/kristl...d=30706903
Tsitaat:Oxfordi ülikooli muinasajaloo lektor Nicholas Purcell nendib, et uurijate väited kujutavad endast „tavalist mõttetust”: „Kui üleujutus kattis Euraasia aastal 2800 e. m. a. 4000-meetrise veekihiga, siis kuidas said tolleks ajaks juba mitusada aastat vanad Egiptuse ja Mesopotaamia keeruka struktuuriga ühiskonnad ometi püsima jääda?”
Täielik jama, pole 100% tõestatud, et Noa laev üldse olemas oli, veel vähem usutav, et seda nüüd üles leitakse mitu tuhat aastat hiljem.
Vasta
#78
Mind teeb ettevaatlikuks sõnapaar ,, marukristlased,, Need panevad ju jumalaabiga kus kuratBleh
Vasta
#79
See on imelik jah, et nagu mingeid rususid kuskilt mäe otsast leitakse, siis on kohe Noa laev.
Ma kahtlen ka selles, et mingid arheoloogid on kristlikud arheoloogid. Täiesti nõme väljend ju!
Üleujutisi on olnud ka hiljem, kui Piibli aegadel! Lisaks sellele on niisuguseid laevamoodi rususid ka mujalt leitud, aga niikui Araratist või selle lähedusest juttu, siis on kohe Noa laev.

Ja nii lennukitelt kui satelliitfotodelt nähakse päris tihti mägedel igasuguseid anomaaliaid.
Lisaks sellele leitakse seda Noa laeva üles väga tihti, iga natukese aja tagant:
* 1840.a. oli Türgi idaosas tugev maavärin ja üks kahjustusi uurinud ekspeditsioon avastas kõrgel mäe otsas hiiglasliku puust laeva.
* 1876.a. ronis Briti riigimees sir James Bryce üksi Ararati mäe otsa ja tõi sealt kaasa viie jala pikkuse osaliselt kivistunud palgijupi.
* 1887.a. tõusis prints John Joseph Nouri mäe otsa ning leidis kaljude ja jää vahele kiilunud hiigellaeva.
* 1916.a. silmasid Vene lendurid Noa laeva ja aasta hiljem saadeti sinna sajast sõdurist koosnev ekspeditsioon, et laeva mööta ja pildistada. Materjal läks mõni aasta hiljem Vene rev. ajal kaduma.
* 6.juulil 1955 leidis prantsuse insener Fernand Navarra Noa laeva mäe otsast ühe sügava lõhe põhjast. Ta pildistas palke ja talasid lõhe põhjas jääs ja liustikujärve ning tõi kasa ühe käsitsi kandiliseks tahutud tala, mille dateerimine süsinikumeetodil näitas vähemalt 7000 a.vanust tala.
On veel teisigi teadaandeid, sh satelliidivaatlused ja fotosari "laevataolistest" kujudest mäel.
Lisaks sellele on sinna mäele üldse raske ligi pääseda, aga muudkui leiavad kogu aeg seda üht ja ainust Noa laeva.


[Muudetud: 29-4-2010 Müstik]
Vasta
#80
Nagu enne mainisin - laevu oli rohkem kui üks - siis peab nii mõnigi loogiline side paika.
Vasta
#81
Tuleb nii välja jah.
On öeldud, et laev maabus Ararati mäel, aga algtekstis kasutatud heebreakeelset sõna võib tõlkida ka mitmusega!Smile Nii, et edaspidi võiksid ajaleheartiklite autorid seda tõika silmas pidada ja selle ära mainida, kui mingi jutu avastatud Noa laevast ära toovad!
Leidsin ka muud lisateavet, sh on keegi Noa laeva möödud ka meetritesse arvutanud!Smile
Noa laev oli siis Genesise järgi 300 küünart (137 m) pikk ja 50 küünart (23 m) lai.

Nagu me teame, tõusis esimese eurooplasena 1829 a. Ararati tippu Tartu ülikooli professor dr. Johann Jacob PARROT.
http://et.wikipedia.org/wiki/Jean_Jacque...elm_Parrot

1829 juhatas ta Tartu ülikooli ekspeditsiooni Kaukaasiasse ja käis 9. oktoobril 1829 koos hilisema kuulsa armeenia poeedi Hatšatur Abovjaniga Suur-Ararati tipus.
Ta ei otsinud küll Noa laeva, aga tal oli õnne näha sellelt pärinevaid reliikviaid, mida hoiti lähedal asuvas kloostris.
Nüüdseks on see klooster paraku maavärinas hävinenud, aga ehk teab keegi mida Parrott Tartusse naastes rääkis või kirjeldas?
Mõni Tartus tudeerinud mägironija näiteks?
Just dr Parroti ekspeditsioon läitis Euroopas huvi Noa laeva vastu ning andis lootust selle tegelike jäänuste leidmiseks.

Muuseas, selgus ka, et Kaldea ülemdiakon Nouri käis a-tel 1887-1892 kolmel korral Noa laeva uurimas ning väitis, et oli seda silmanud Ararati tipu lähedal oma viimasel ekspeditsioonil 1892.a. aprillis.
Noa laeva nägemisest on igasuguseid teateid ja põnevaid lugusid ajaloo jooksul, kuid osa neist on kindlalt väljamõeldised. Samas on need huvitavad lood.Smile
Näiteks sai Püha Gregorius Valgustaja 4.sajandil mingil müstilisel kombel omale Araratilt tükikese puitu oma kloostrisse aukohale panekuks ja oletatakse, et see võis olla sama ese, mida Parrotil lubati 1829.a. näha.

1953.a. lendas ameerika naftainsener George Jeffersen Greene kopteriga üle Ararati mäe tipu ja nägi midagi kummalist, mis meenutas pooleldi mattunud laeva. Ta tegi mitu fotot ja püüdis hiljem leida raha ekspeditsiooni korraldmaiseks, aga see ei õnnestunud. 1962.a. see mees mõrvati Guyanas.
Tema fotod Noa laevast on aga kaotsi läinud ja keegi ei ole neid enam näinud.
Sellest piirkonnast tehtud satelliidifotodel leidub mõndagi mõistatuslikku, sh suur laevakujuline objekt, mis asub u. 35 km kaugusel Araratist Akyayla mäeaheliku Judi mäe jalamil. Huvitaval kombel nimetatakse Koraanis just seda paika laeva lõpliku maabumiskohana.
Kahjuks õeldi hiljem, et tegemist on kivistunud mudavooluga, mis on rabavalt sarnane ookeanilaeva siluetiga.
Väga paljud inimesed on väitnud, et on Ararati mäel "suurt nelinurkset inimtekkelist konstruktsiooni" näinud, mis on osaiselt kaetud selle kõrval asuva jää ja kividega.

California filmitegija Robin Simons on kogunud arvukalt teateid Noa laeva leidmisest ja on veendunud, et leide varjatakse. Näiteks rääkis talle üks salastatud allikas, et ÜKS LUURERÜHM KUKKUS 1974.a. ÜLE ARARATI SALAOPERATSIOONILT NAASTES MINGISSE RAJATISSE, MIDA NAD ALGUL PIDASID VANAKS BÜTSANTSI PÜAMUKS. kUI NAD MÕISTSID, MIS SEE TEGELIKULT OLLA VÕIS, SAADETI SALASTATUD RAPORT "OTSETEED VALGESSE MAJJA."
Lühendatult raamatust "Ajaloo saladused." Tln. 2010.
Vasta
#82
Siinkohal tekkis mul mõte, et milline on reaalselt leitud ja vanimaks dateeritud laevavrakk.
Ei lähe küll otseselt teemasse aga äkki huvitab kedagi veel.

Meenus siis esmalt vaarao laevad, mis Khufu püramiidi juurest leiti ja tundub, et nii ongi. Vanimaks dateeriti üks nendest laevadest 2600 eKr.

http://www.cwo.com/~lucumi/ships.html

Siis tundub, et pea 2000 aastane auk sest järgnevad vanuselt leitud laevavrakid mida suutsin välja googeldada olid aastasse 1306 eKr. dateeritud kaks Türgi rannikult leitud vrakki:

http://www.ahoy.tk-jk.net/macslog/Whatis...recke.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Uluburun_shipwreck

Ja sellel aastal leiti Inglismaa rannikult vrakk, mis samuti u. 3000 aasta vanuseks dateeriti:

http://www.thaindian.com/newsportal/heal...20330.html


Vasta
#83
(11-09-2010, 19:04 )Müstik Kirjutas: On öeldud, et laev maabus Ararati mäel, aga algtekstis kasutatud heebreakeelset sõna võib tõlkida ka mitmusega!Smile Nii, et edaspidi võiksid ajaleheartiklite autorid seda tõika silmas pidada ja selle ära mainida, kui mingi jutu avastatud Noa laevast ära toovad!

Millisest nendest, maailmas on 6 mäge, nimega Ararat?





Vasta
#84
(11-09-2010, 19:04 )Müstik Kirjutas: Nagu me teame, tõusis esimese eurooplasena 1829 a. Ararati tippu Tartu ülikooli professor dr. Johann Jacob PARROT.
http://et.wikipedia.org/wiki/Jean_Jacque...elm_Parrot

1829 juhatas ta Tartu ülikooli ekspeditsiooni Kaukaasiasse ja käis 9. oktoobril 1829 koos hilisema kuulsa armeenia poeedi Hatšatur Abovjaniga Suur-Ararati tipus.

Aga sa vaata kaardilt, kus see Suur-Ararati tipp asub. Lisalugemist:
http://et.wikipedia.org/wiki/Ararat

Vasta
#85
(27-11-2011, 18:42 )Müstik Kirjutas:
(11-09-2010, 19:04 )Müstik Kirjutas: Nagu me teame, tõusis esimese eurooplasena 1829 a. Ararati tippu Tartu ülikooli professor dr. Johann Jacob PARROT.
http://et.wikipedia.org/wiki/Jean_Jacque...elm_Parrot

1829 juhatas ta Tartu ülikooli ekspeditsiooni Kaukaasiasse ja käis 9. oktoobril 1829 koos hilisema kuulsa armeenia poeedi Hatšatur Abovjaniga Suur-Ararati tipus.

Aga sa vaata kaardilt, kus see Suur-Ararati tipp asub. Lisalugemist:
http://et.wikipedia.org/wiki/Ararat

Ma tean väga hästi kus asub Suur-Ararati mägi, pole vaja
mulle wiki linke panna.
Aga sul on vist teadmata, et selle aasta suvel leidsid venelased
Noa laeva üles ja seda mitte sinu antud Ararati mäe juurest, vaid
hoopis ühe teise Ararati juurest!?
Järgmine aasta hakatakse rahvusvahelise meeskonnaga laeva üles
tõstmist kompunnima. Hetkel vähemalt ollakse kindlad, et tegu on
just Noa laevaga, eks järgmine aasta saab täpsemalt teada.
Muide, see venelaste tiim, kes laeva vrakki leidis, alustas oma
otsinguid aastal 2004, kui ma nüüd ei eksi aastakesega ja mitte
kordagi ei otsinud nad Suure-Ararati juurest, selle nad välistasid kohe alguses.

Vasta
#86
Sa vist pole teemat üle lugenud.
Kirjutan eespool, et igasugu nn Noa laevu on igaltpoolt leitud aastasadu
ja iga kord oldi kindlad, et just õige Noa laev:

(24-02-2010, 21:14 )Müstik Kirjutas: "Noa haud" on reaalne paik Liibanoni mägedes ja tema laeva on nähtud lausa sadu kordi.
Toon ära aga ainult mõned huvitavamad lood:
* 1840.a. oli Türgi idaosas tugev maavärin ja üks kahjustusi uurinud ekspeditsioon avastas kõrgel mäe otsas hiiglasliku puust laeva.
* 1876.a. ronis Briti riigimees sir james Bryce üksi Ararati mäe otsa ja tõi sealt kaasa viie jala pikkuse osaliselt kivistunud palgijupi.
* 1887.a. tõusis prints John Joseph Nouri mäe otsa ning leidis kaljude ja jää vahele kiilunud hiigellaeva.
* 1916.a. silmasid Vene lendurid Noa laeva ja aasta hiljem saadeti sinna sajast sõdurist koosnev ekspeditsioon, et laeva mööta ja pildistada. Materjal läks mõni aasta hiljem Vene rev. ajal kaduma.
* 6.juulil 1955 leidis prantsuse insener Fernand Navarra Noa laeva mäe otsast ühe sügava lõhe põhjast. Ta pildistas palke ja talasid lõhe põhjas jääs ja liustikujärve ning tõi kasa ühe käsitsi kandiliseks tahutud tala, mille dateerimine süsinikumeetodil näitas vähemalt 7000 a.vanust tala.
Arvatakse, et Noa laevu oli tegelikult palju. St muidugi mitte Noa laevu, vaid selleaegseid muistseid kõrkjalaevu.Teateid neist on mitmelt poolt: nii Lähis-Idast kui ka Lõuna-Ameerikast.
Veeuputuse pärimus ja Noa laeva legendi sarnaseid legende on peaaegu igas muistses kultuuris.
Babüloonia eepos "Gilgameš" ja Armeenia legendid kirjeldavad väga sarnaseid seiku. Kõige tõenäolisemalt oligi tosinaid Noa laevu. Arvatakse, et kui järsku toimus kataklüsm ja laevad "liuglesid" ühtäkki mingi hävitava geoloogilise murrangu tekitatud kahesaja jala kõrgustel tõusulainetel. Need laevad, mis pääsesid, uhuti üleujutusest pääsenud maade kõrgetele mäeahelikele.
Allikas: David Hatcher Childress "Hiina, Sise-aasia ja india kadunud linnad." Tln. 2007.
Aga loodan siiralt, et sina oled nüüd seoses selle uudisega just SELLE ÕIGE NOA LAEVA leidnud. Hoia siis uurimisgrupi leidudel hoolikalt silma peal!Smile


Vasta
#87
Mitmeid aastaid olnud tunne, et Noal oli pigem laevastik kui vaid üks laev.
On teatud mõttes see isegi loogilisem kui vaid üle laeva teooria.
Vasta
#88
Tegelikult oli tegu ilmselt geenipangaga.
Ka praegu on maailmas selline kogu maailma taimede-loomade geenipank olemas juhuks kui globaalkatastroof toimub.
Vaatasin hiljuti ühest dokfilmist. Oli kuskil maa-aluses betoonehitises. Põhjas. Küllap peale inimkonna hukkumist hakatakse taas kasutama mingit sarnast terminit selle kohta nagu Noa laev.

Vasta
#89
See geenipank Teravmägedes on küll vaid taimede jaoks. Seal hoitakse erinevate taimesortide seemneid. Kui sa ikka sellest räägid ...
Kui ma hakkan mõtlema, et milline peaks välja nägema loomade geenipank ... külmutatud seemne- ja munarakud? Neist poleks kasu eriti, kui poleks loomi, kellesse viljastatud looteid 'istutada'. Veel ei teata ka täpselt, kui kaua külmutatud munarakk on võimeline vastu pidama. Külmutamine ei tähenda veel kõikide protsesside täielikku peatumist ja loomade sh inimeste geneetiline materjal pole nii vastupidav, kui on näiteks osade bakterite oma.
Geenipanga all võib silmas pidada ka litsalt salvestatud nukleotiidide järjestust genoomis, aga selliselt juhul on organismi taasloomine väga keerukas ülesanne.
Vasta
#90
No üks asi on küll selge: Noa laevale igast maailma loomast ja linnust kahte eksmplari küll ära ei mahtunud. Smile
http://et.wikipedia.org/wiki/Noa

Nii, et küllap siis ikka oli jah laevastik!Smile
Vasta
#91

Kui maja/kodu ehitada vahustatud betoonist/penobetoonist (midagi sellist, nagu nõukogude ajal olnud kerge narva ehitusblokk), siis "veeuputuse" ajal ei upuks selline maja ära, vaid jääks vee peale hulpima (tiheduse 250 kg/m3 korral jääks 1/4 majast vee alla ja 3/4 majast oleks vee peal).

Nii muutuks maja ujuvaks paadiks, mille saaks muuta Noa laeva analoogiks: kui vesi alaneb, on maja uues kohas: astud majast välja, ning võtad ta kohalikus omaviletsuses elamuna arvele. Smile


Kui Noa laev oli ehitatud kõrkjatest või puudest, siis ei suutnud ta eriti kiiresti liikuda, mis teeb võimatuks teabe kogumise kogu Maa kaetuse kohta veega - isegi lendu lastud linnud ei suuda loetud päevade jooksul maakerale tiiru peale lennata, rääkimata Maa detailsest kaardistamisest maismaa puudumise mõistes - seega pidi selline "veeuputus" olema lokaalne, mitte globaalne.

Pigem võis Noa laev olla suure liikumisvõimega "lendav taldrik" ja tema läbimõõt võis olla sadades meetrites, mis muudaks täiesti reaalseks kõigi maiste loomaliikide laeva peale mahtumise, ning taldriku suur liikumisvõime annaks alust väidetele justkui oleks kogu Maa kaetud veega.
Nii saanuks "veeuputus" olla ka globaalne, kuid siis peaks sisse tooma lendava taldriku - ühesõnaga skeptikute jaoks nokk kinni, saba lahti.
Vasta
#92
(30-11-2011, 23:43 )lahendused Kirjutas: Pigem võis Noa laev olla suure liikumisvõimega "lendav taldrik" ja tema läbimõõt võis olla sadades meetrites, mis muudaks täiesti reaalseks kõigi maiste loomaliikide laeva peale mahtumise, ning taldriku suur liikumisvõime annaks alust väidetele justkui oleks kogu Maa kaetud veega.
Nii saanuks "veeuputus" olla ka globaalne, kuid siis peaks sisse tooma lendava taldriku - ühesõnaga skeptikute jaoks nokk kinni, saba lahti.

Nojah, et siis lendavad taldrikud juba mängus. Mis siin ikka imestada...
Kui sa teed eelduse, et Noa lugu peab olema tõsi ja seejärel asendad, moonutad ja mõtled välja erinevaid aspekte selle "tõestamiseks", siis mis sellest algsest müüdist üldse alles jääb?

See Noa veeuputuse müüt on pea üks ühele maha tehtud Babüloonia müüdist, mida tuntakse Gilgameshi eeposena: http://en.wikipedia.org/wiki/Gilgamesh_flood_myth
Veel leiab sarnasusi Kreeka mütoloogiast, kus kui Zeus otsustas Maa üle ujutada, õpetas ta mehe ja naise ehitama puust laeva, mille abil nad uputusest ainsana pääsesid...

Siinkohal tuleb meelde Robert Ingersolli tabav tsitaat: "Kristluses pole midagi uut ega originaalset. Selle käitumisreeglid, imed ja eksimused, õpetused, sakramendid ja tseremooniad on kõik laenatud."

Aga olgu, oletame, et Noal(või kellel iganes, olenevalt müüdist) õnnestus kokku koguda kõikidest loomaliikidest kaks isendit - kuigi raske on loogilisel mõistusel midagi sellist isegi ette kujutada...Siis kuhu jäid kõik taimeliigid? Uputus ju hävitaks needki. Asi selles, et tollal(Vana Testament kirjutati kusagil 500 e.m.a) ei peetud taimi ja puid päris elusolenditeks, seega pole nende kohta ka midagi mainitud...

Kogu see veeuputuse, loomade, laeva ja ellujäänute müüt on kena lugu oma lastele õhtul rääkimiseks, aga et täiskasvanud arukad inimesed peavad seda tõeseks ja raiskavad oma väärtuslikke loetud päevi selle "tõestamiseks" on ausaltöeldes kurb...

Vasta
#93

Kui eeldada, et Noa lugu on "täielikult väljamõeldud muinasjutt", siis ei peaks nii mõtlevad täiskasvanud sellist teemat avamagi: milleks raisata oma väärtusliku aega lausjama peale.

Kui aga pidada Noa lugu mingil määral tõeseks, siis läheb analüüs huvitavaks läbi "laeva" analüüsi:
Kõrkjatest/puidust laev ei suudaks kiiresti liikuda ja veeuputus oleks olnud lokaalne, mitte aga globaalne.
Kui aga lähtuda globaalsest veeuputusest Maal, siis see viiks suure liikumiskiiruse ja nägemisvõimega lendava taldriku juurde, mis suutnuks tuvastada sada päeva kestnud globaalse veeuputuse Maal.
Põhimõtteliselt pole globaalne veeuputus Maal võimatu, kui maismaa täielikult tasandada, ning tasandatud maismaa ujutataks üle kilomeetri paksune ookeaan: kuid sellise võimaluse teostumine "loomulikul teel" on üsna kaheldav, mis viiks omakorda kõrgemat mõistust omavate eluvormide juurde, kes selliseid tehnikaid ja energiaid valdaks.

Kokkuvõte: lokaalse veeuputuse korral poleks vajadust "loomi ja inimesi päästa", kuna nad säiliks üleujutamata kohtades - kui aga lähtuda globaalsest üleujutusest, siis see viib lendavate taldrikuteni ja kõrgema mõistuse sekkumisele.

Selles see nokk kinni - saba lahti probleem siin seisneb skeptikute jaoks.
Vasta
#94
(01-12-2011, 14:46 )lahendused Kirjutas: Selles see nokk kinni - saba lahti probleem siin seisneb skeptikute jaoks.

Ehk ikkagi seletad kuidagi paremini, et mis väidetav probleem siin skeptikutel on...

Sa baseerud oma arulusel ju eeldusele, et globaalne üleujutus üldse leidis aset. Aga äkki on ikkagi tegemist müüdiga? Väga kerge on kirjutada, et Jumal ujutas Maa üle...
Vasta
#95

Iroonia on järgnevas: Kui üleujutus oleks olnud lokaalne, siis kaoks igasugune mõte Noa loo järele: milleks päästa kõik loomaliigid ja inimene, kui nad on mõnesaja/mõnetuhande kilomeetri kaugusel endiselt elus.

Vasta
#96
(01-12-2011, 15:03 )lahendused Kirjutas: Iroonia on järgnevas: Kui üleujutus oleks olnud lokaalne, siis kaoks igasugune mõte Noa loo järele: milleks päästa kõik loomaliigid ja inimene, kui nad on mõnesaja/mõnetuhande kilomeetri kaugusel endiselt elus.

Irooniat ma küll kusagil ei näe.

Aga miks mitte selline tsenaarium: loo autor koges oma kodukohas lokaalset üleujutust, mis tekitas temas idee, et kuidas oleks siis, kui üleujutus oleks globaalne...ülejäänu on kirjanduslik fiktsioon jumala, laeva, loomade ja mäetipul maabumisega.

Ma ei mõista, milles üldse probleem seisneb? Kas meil on siis kusagil tõendeid, mis annaks põhjust Noa laeva lugu millekski muuks kui müüdiks pidada?
Vasta
#97
Noa lugu põhineb tegelikult Atlantia hävingu järel põgenemisele.
Laevu oli mitu ja palju ning liikusid nad erinevaid marsruute pidi.
Mõnes kohas säilus mälestus teistes jälle mitte.
Vasta
#98
(01-12-2011, 17:48 )excubitoris Kirjutas: Noa lugu põhineb tegelikult Atlantia hävingu järel põgenemisele.
Laevu oli mitu ja palju ning liikusid nad erinevaid marsruute pidi.
Mõnes kohas säilus mälestus teistes jälle mitte.

Kui sa ikka nii enesekindlalt väidat teadvat, mis tegelikult oli, siis on sul kindlasti ka raud-polt tõendeid selle kinnitamiseks. Ehk jagad ka teistega?
Vasta
#99
Huvitav kui suur tõepõhi võib all olla nn Bosporuse teoorial. Teoorial, et ca 7600 aastat tagasi murdis vahemeri endale tee täbi praeguse Bosporuse kanali ja täitis umbes 300 päeva jooksul Musta mere praeguse tasemeni. Enne olevat Must meri umbes 30 meetrit madalam olnud tagasihoidlike hinnangute järgi. Mõnede äärmuslikemate hinnangute järgi koguni 80 meetrit praegusest madalam. Isegi 30 meetrine tõus 10 kuu jooksul oleks tähendanud samas veepiiri kiiret edasi liikumist. Mõnes piirkonnas lausa pool kilomeertit päevas.

Teadlased vaidlevad praegu selle uputuse teooria paikapidavuse üle, aga suhteliselt kindel on üks varajasem uputus samas piirkonnas. Umbes 160000 aastat tagasi tekitasid jäämassiivide sulaveed põhjast suure veepinna tõusu Kaspia meres, kuni see hakkas üle ajama. Üle hakkas see ajama siis Musta merre, tõstes viimase veetaset 60-70 meetrit.

Huvitava lisamärkusena võiks veel mainida Vahemere uputust 5.3 miljonit aasat tagasi. See oli tunduvalt suurema skaalaga sündmus, terve Vahemeri tõusis üle saja meetri, mõnede andmete järgi oluliselt rohkem, kui Atlandi ookean murdis läbi Gibraltari väina. Inimesed seda aga vaevalt mäletavad, meid polnud siis veel. Musta mere uputusi võidakse aga mäletada küll. Eriti seda viimast, mis olevat toimunud 7600 aasta eest.
Vasta
Veeuputusest ei ole juttu ainult Piiblis, vaid ka näiteks Eenoki raamatus, mille kohta eraldi teema:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...s#pid12841

Lisaks on veeuputusest juttu "Gilgamešis", Kesk-Ameerika Mehhiko oru müütides, (näit. Popul Vuhis). On teada rohkem kui üle 500 veeuputusest pajatava legendi, sh Mesopotaamias, Skandinaavias, Kreekas ja Kolumbuse-eelses Ameerikas.
Arvatakse, et suur ülemaailmne veeuputus toimus tõesti kas 7640 a. e.Kr. või 9600 a.e.Kr. Piiblis mainitud veeuputus aga a. 3200 e.Kr. Pakutud on ka, et 13 000 aasta eest.
Ühesõnaga - maailmas on olnud palju veeuputusi ja seda on ka teadlased kindlaks teinud.
Kust võeti Piiblisse Noa legend - seda ei tea, aga küllap kuskilt ikka võeti, sest Piiblisse on teisigi asju varasematelt kultuuridelt üle võetud.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat